Ajakirjaniku töö allikatega Ajakirjaniku hinnatakse eeskätt selle järgi, kui hästi ta suudab edasi anda sündmust,esiplaanile seada fakte ja isikuid, mitte oma jutustust. ESMAALLIKAS on sündmuskohal viibiv ajakirjanik ise, tema on alati parim allikas.Reporter on parim vaatleja, kes suudab leida sündmuste kajastamiseks kõige vajalikuma info. Teiseks info allikaks on sündmuses osalejad,tunnistajad või pealtnägijad, keda ajakirjanik küsitleb.Kuna neilt saab ajakirjanik valdava osa infost, on vaja jõuda sündmuspaika võimalikult kiiresti.Nii saadakse allikalt ka emotsionaalselt värskeima info.
7. Sõnavabadus, ajakirjandusvabadus, kommunikatsioonivabadus(ÕPIK) Sõnavabadus- valiku- ja tegutsemisvõimaluse olemasolu, kõigil on võimalus avaldada enda arvamust Ajakirjandusvabadus- õigus edastada sõltumatut infot, mida ei mõjuta võimustruktuurid Kommunikatsioonivabadus- õigus vabalt väljendada oma mõtteid ja saada informatsiooni 8. Ajakirjanik ja infoallikas (suulised, kirjalikud) (ÕPIK) Suulised allikad: · Esmaallikas (ajakirjanik ise) · Teine allikas (osaleja, tunnistaja, pealtnägija) · Kolmas allikas (teise allika info vahendaja) Kirjalikud allikad: · Mitteuudisena kirjutatud teksid (dokumendid, uurimusd, kõnede tekstid) · Teadmeteosed, arhiivid, andmebaasid · Uudisena kirjutatud tekstid (infoagentuuride lood, pressiteated, uudised) 9. Avalik ruum (ÕPIK) 10
Sõnavabadus kõigil on õigus avaldada oma arvamust Ajakirjanikuvabadus ajakirjaniku õigus edastada sõltumatut infot Kommunikatsioonivabadus õigus vabalt väljendada oma mõtteid ja saada informatsiooni 8. Ajakirjanik ja infoallikas (suulised, kirjalikud) Ajakirjanikku hinnatakse eeskätt selle järgi, kui hästi ta suudab edasi anda sündmust, esiplaanile seada fakte ja isikuid, mitte oma jutustust. Suulised allikad: · esmaallikas ajakirjanik ise · teine allikas osaleja, tunnistaja, pealtnägija · kolmas allikas teise allika info vahendaja Kirjalikud allikad: · mitteuudisena kirjutatud tekstid · teatmeteosed, arhiivid, andmebaasid · uudisena kirjutatud tekstid 9. Avalik ruum Avalikus ruumis (nt tänav, park, supelrand, kaubanduskeskus jne) viibivaid inimesi võib intervjueerida, filmida ja pildistada luba küsimata. 10
meelte andmed, on kombeks nimetada empirismiks. Empiristlik suund kaldus taandama mõistus- tunnetust pelgalt võimele kombineerida ja võrrelda meelte andmeid. Empiristide arusaama kohaselt on see võime iseendast passiivne ja ilma objektiivse sisuta ning aktualiseerub üksnes peale seda, kui meeli mõjutatakse. Seisukohta, mille kohaselt mõistus on võimeline ilma meelte andmetele toetumata kujundama objektiivset kehtivust omavat teadmist ning see mõistustunnetus on teadmise esmaallikas ja tõesuse kriteerium, nimetatakse ratsionalismiks. Too lähenemine käsitleb mõistust aktiivse, spontaanse tunnetusvõimena. Mõistagi on ka ratsionalistid seisukohal, et juhul kui sellise tunnetuse objektiks on meeleliselt tajutavad nähtused, peavad selle tulemused leidma lõppkokkvõttes kinnitust meelte andmetest. Jutt on mitte teadmise elementidest, vaid allikast. Loomulikult on loodusteaduslik teadmine
isendis muutusi, mida me tänapäeval võime täheldada. Tõepoolest, ei ole ju mõeldav, et esimesed muutused, ükskõik mis asjaoludel need siis ka aset leidsid, oleksid toimunud kõigi sama liigi esindajate juures korraga ja ühtemoodi; ei, mõni täiustus või sai kahjustada, omandades mitmesuguseid häid või halbu omadusi, mis ei kuulunud algusest peale tema loomusesse, mõni aga jäi pikemaks ajaks algsesse seisundisse. Just selline oli ka inimeste ebavõrdsuse esmaallikas--ainult et seda 1 "Tunne iseennast." Tlk. 2 Kreeka mütoloogias madalam merejumal, kes oli algul inimene, kuid läks nõiajoogi mõjul merre elama; teda kujutatakse eemaletõukava välimusega, kalasabaga raugana. Tlk. 1 Jean-Jacques Rousseau niiviisi üldjoontes näidata on märksa kergem kui selle tõelisi põhjusi täpselt esile tuua.
annaabi.ee 
