Tsensuur on ajakirjanduse jms läbivaatamine riigiasutuse poolt 4)Tänapäeva meedia süsteemi osad (4) *Trükiajakirjandus e. press *raadio *televisioon *internetiportaalid 5)Kes mõjutavad meediat? *omanikud *reklaamiandjad *ajakirjanikud *infoallikad *meediatarbijad 6)Mis on osalusajakirjandus? Osalusajakirjandus on mitteprofessionaalide osalusega valmiv ajakirjandus 7)Mis on ajakirjandusvabadus? Ajakirjandusvabadus on ajakirjanduse õigus vabalt edastada informatsiooni 8)Mis on kommunikatsioonivabadus? Kommunikatsioonivabadus= sõnavabadus+ õigus saada informatsiooni 9)Suulised infoallikad *osaleja *tunnistaja *pealtnägija *sündmuskohal viibiv ajakirjanik 10)Kirjalikud infoallikad *mitmesugused tekstid *teatmeteosed *uudised 11)Mis on fakt? Fakt on tõsiasi, tõik 12)Mis on arvamus? Arvamus on mõte, seisukoht, hinnang millegi kohta 13)Mis on manipuleerimine? Manipuleerimine on fakte suvaliselt kasutades teisi soovitud suunas mõjutama 14)Mis on rekalaam?
· Meelelahutus 3. Kes on meedia taga? (ÕPIK) 4. Kvaliteetajakirjanduse roll(TERA) Vahendab tõepärast infot, ei spekuleri; esitab kontrollitud fakte; annab konfliktse olukorra puhul sõna mõlemale osapoolele; austab kirjakeele normi 5. Tabloid ehk kollane ajakirjandus(TERA) Ajakirjandus mis vassib ja valetab; ajab taga kõmu ja sensatsiooni; kodu, pere, eraelu, sport, meelelahutus 6. AJAKIRJANIKE ROLL (TERA) 7. Sõnavabadus, ajakirjandusvabadus, kommunikatsioonivabadus(ÕPIK) Sõnavabadus- valiku- ja tegutsemisvõimaluse olemasolu, kõigil on võimalus avaldada enda arvamust Ajakirjandusvabadus- õigus edastada sõltumatut infot, mida ei mõjuta võimustruktuurid Kommunikatsioonivabadus- õigus vabalt väljendada oma mõtteid ja saada informatsiooni 8. Ajakirjanik ja infoallikas (suulised, kirjalikud) (ÕPIK) Suulised allikad: · Esmaallikas (ajakirjanik ise)
· austab kirjakeele vormi 5. Tabloid ehk kollane ajakirjandus Ajakirjanduse liik, mis vahendab uudiseid, mille allikad pole piisavalt usaldusväärsed või piisavad ja mille eesmärk on huvitatate pealkirjadega köita tarbijate tähelepanu, et võimalikult hästi end müüa. Kirjutab teemadest, mis pole nii tähtsad nt kodu, pere, eraelu, sport, meelelahutus. 6. AJAKIRJANIKE ROLL (TERA) 7. Sõnavabadus, ajakirjandusvabadus, kommunikatsioonivabadus Sõnavabadus kõigil on õigus avaldada oma arvamust Ajakirjanikuvabadus ajakirjaniku õigus edastada sõltumatut infot Kommunikatsioonivabadus õigus vabalt väljendada oma mõtteid ja saada informatsiooni 8. Ajakirjanik ja infoallikas (suulised, kirjalikud) Ajakirjanikku hinnatakse eeskätt selle järgi, kui hästi ta suudab edasi anda sündmust, esiplaanile seada fakte ja isikuid, mitte oma jutustust. Suulised allikad:
manipuleerides inimesega tema teadmata. Meediat võivad mõjutada ka infoallikad, sest nemad ju teavad, mida nad avaldada tahavad ja mida mitte. Ajakirjanikud võivad ju ka nende sõnu väänata. Veel mõjutavad meediat reklaamiandjad, kes reklaamivad täpselt seda mida ja kus nad tahavad. Kõigil on oma kasu mängus. Info, mis tavalise inimeseni jõuab ei pruugi olla sugugi tõene, kui seda on mõjutanud niivõrd mitmed faktorid. Meil on ju Eestis kommunikatsioonivabadus, mis eeldab seda, et meil on õigus öelda seda, mida mõtleme ning õigus saada infot ,kuid kas me siiiski saame olla kindlad, et kõik ajakirjanikud käituvad eetiliselt ning meile pole tsensuuri vaja. Leian, et oleks arukas rakendada meedia tsensuur, kuid seda siiski mõistuse piirides, sest olgem ausad, eks tsensuuri läbiviijad ole samuti inimesed ning kes meist poleks mõjutatav.
Meediavabaduse positiivsed ja negatiivsed küljed. Nüüdisaja infoajastul on meedial tohutu mõjuvõim meie ühiskonnas kajastavate probleemide ja uudiste üle. On ju ligipääs inimestel interneti, televiisori ja ajalehtedele, raadiotele, mille kaudu on võimalik suunata teiste inimeste mõtteid ühele või teisele arvamusele. Tänapäeva ühiskonnas on iseloomulik sõnavabadus, kommunikatsioonivabadus ja ka meediavabadus. Meediavabadus toob konkurentsi erinevate meediaallikate vahel, ning see võib kaasa tuua seda et hakatakse edastama vale infot või infot, mis võib olla tugevalt moonutatud enda kasu püüdlikuse poole. Üks meediavabaduse negatiivseid külgi olekski konkurents ja lugejaskonna meelitamine erinevate nippide ja trikkide abil. Väga heaks näiteks võib tuua artikli, mille pealkiri on selline, mida lugeja ei suudaks, ei saaks lihtsalt kahe silma vahele jätta
Meediavabaduse positiivsed ja negatiivsed küljed Tänapäeva infoajastul on meedial tohutu mõjuvõim ühiskonnas kajastatavate probleemide ja uudiste üle. On ju kõigil inimestel ligipääs televiisorile, internetile või raadiotele ning erinevatel meediakanalitel on väga lihtne inimeste mõtteid suunata ühele või teisele arvamusele. Tänapäeva ühiskonnale iseloomulikuks on sõnavabadus, kommunikatsioonivabadus ja ka meediavabadus. Meediavabadus loob konkurentsi erinevate meediakanalite vahel ning võib juhtuda, et hakatakse edastama vale või moonutatud infot, et püüda endale poolehoidjaid. Üks meediavabaduse negatiivseid külgi on konkurents ja lugejaskonna meelitamine erinevate nippide abil. Näiteks on artiklitel juba selline pealkiri, mida inimesed ei saa kohe kahesilma vahele jätta. Samuti meelitatakse lugejaid moonutatud info abil. Teadagi läheb
Meediavabaduse positiivsed ja negatiivsed küljed on seotud meeletult tanapaeva infoajastuga. Meedial on tohutu mojuvoim uhiskonnas kajastatavate probleemide ja uudiste ule. Koigil inimestel on olemas ligipaas televiisorile, internetile või raadiole ning erinevatel meediakanalitel on vaga lihtne inimeste motteid suunata uhelee või teisele arvamusele. Tanapaeva uhiskonnale on iseloomulikuks saanud sonavabadus , kommunikatsioonivabadus ja ka meediavabadus . Meediavabadus loob konkurentsi erinevate meediakanalite vahel ning voib juhtuda, et hakatakse edastama vale voi moonutatud infot, et püüda endale poolehoidjaid. Üks meediavabaduse negatiivseid külgi on konkurents ja lugejaskonna meelitamine erinevate nippide abil. Naiteks on artiklitel juba selline pealkiri, mida inimesed ei saa kahesilma vahele jatta. Samuti meelitatakse lugejaid moonutatud info abil
regionaalsed), sisu, internetiraadio/TV Digimeedia: Uudiseid edastav vs meelelahutuslik: netilehed, netiraadiod, ajaveeb; foorumid, sotsiaalmeedia, kasutaja-autorlusega vs looja-sisuga 5. Millised vabadused ja õigused on meediaga seotud? Millel need põhinevad? Sõnavabadus – võõrandamatu demokraatlik inimõigus, mille järgi igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni ükskõik mil viisil. Kommunikatsioonivabadus – õigus oma mõtteid vabalt väljendada ja valida, kust ning millist infot hankida. Ajakirjandusvabadus – meediaorganisatsiooni õigus otsustada väljaande sisu üle. Eraelu puutumatus – inimõigus, mille järgi igal inimesel on õigus määrata, milliseid andmeid ta enda kohta avaldada soovib. Põhinevad põhiseaduse 45 paragrahvil. 6. Millal on eraelu puutumatuse rikkumine õigustatud? Eraelu puutumatust võib rikkuda kui: avaldatud info on üldsuse jaoks olulise tähtsusega, info
Teemad eksamiks valmistumiseks 1. Professionaalne eetika. Siin palun valmistuge rääkima just enda eriala silmas pidades. Ausus, tõde, kaalutlemine, faktide kontroll. Vastutus, erinevad allikad, läbipaistev Laias laastus jaguneb ajakirjanduseetika: sõltumatus, eetika, mis puudutab allikaga suhtlemist, avaldamisreeglid, vastulause, reklaam ja üldised põhimõtted. 1 Üldised põhimõtted- demokraatliku ühiskonna eeltingimus on kommunikatsioonivabadus ja seda aitab saavutada vaba ajakirjandus. Anda tõest ja ausat teavet ühiskonnas toimuva kohta. Kriitiliselt jälgida võimu teostamist Vastutab oma sõnade ja loomingu eest- organisatsioon hooliseb, et ei ilmuks ebatäpne info Ei tohi tekitada kellelegi põhjendamatuid kannatusi 2 Sõltumatus Ei võta vastu soodustusi, tasu, kingitusi jm, mis tekitavad huvide konflikti ja mõjutavad tema usaldusväärsust
• Eetiline toimetaja austab reporterit ja muudab toimetades vaid seda, mida tuleb muuta. • Eetiline toimetaja oskab pakkuda muutmisettepanekuid ja neid põhjendada. • Eetiline toimetaja kooskõlastab alati autoriga kindlad muudatused. • Eetiline toimetaja serveerib lood korrektselt, ilma lugejaga manipuleerimata. Eesti ajakirjanduse eetikakoodeks Üldised põhimõtted • Demokraatliku ühiskonna toimise eeltingimus on kommunikatsioonivabadus. Vaba ajakirjandus on selle tingimuse saavutamise vahend ja eeldus. • Ajakirjandus teenib avalikkuse õigust teada saada tõest, ausat ja igakülgset teavet ühiskonnas toimuva kohta. ajakirjanduse üks peamine kohustus on ühiskonnas kriitiliselt jälgida poliitilise ja majandusliku võimu teostamist. • Vaba ajakirjandust, kui ta täidab kehtivaid õigusakte, ei tohi mingil moel piirata ega takistada info kogumisel ja avaldamisel.
eristab fakti ja arvamust. mõtlemise arendamine kukriteerium, Tekstiloome fakt, arvamus ajaleheartikli 50–100-sõnaline ise- Hinnatav töö: ajaleheartikli ise- loomustus loomustus 5. Kommunikatsioonivabadus 1 sõnavabadus, Õ lk 24–29, ühe nädala Suuline suhtlus Õpilane kommunikat- päevalehed, erakanali arutlemine selle üle, kuivõrd lihtne või teab sõna-, kommunikatsiooni- ja LÕIMING sioonivabadus, uudistesaade raske on oma häält internetis kuulda- ajakirjandusvabaduse mõistet ja
Teataval määral kontrollitakse alalepääsu, on olemas eetikareeglid. Seda ajajärku Eestis ei ole olnud ajakirjandus ei ole olnud iseseisev sotsiaalne institutsioon, kuna murrang Eesti ajakirjanduse arengus tuli seoses 1940. aasta okupatsiooniga. Nõukogudeaegset ajakirjandust ei saa vaadelda kui professionaliseeruvat ajajärku, sest selleks puudus elementaarne tingimus sõnavabadus e demokraatia. Periodiseeringud on alati üldistavad, kuigi nõuavad konkreetset sisu. Kommunikatsioonivabadus ja demokraatia Loengumaterjali koostas Anu Pallas. Ajakirjandus sai trükikunsti leiutamise ja maaletoomise järel kergemini juurduda ennekõike nendel maadel, kus keskvõim oli nõrgem, näiteks Madalmaades ja Saksamaal. Laiapõhjalisem poliitiline kommunikatsioon oleneb sõnavabaduse ja avalikkuse olemasolust riigis. Erinevatel maadel võivad ilmneda sarnased tendentsid erinevatel aastakümnetel. Kommunikatsioonivabadus ja demokraatia
annaabi.ee 
