skulptuur ja maal. Teadus Tõelised Islami teadused olid seotud koraaniga, nt. Grammatika uuris koraani lauseehitust. Tadziki teadlane Ibn Sina ehk Avicenna oli kuulus meedik. Marokolane Al-Idrisi koostas 12ndal saj. maailmakaardi, kus olevat ära märgitud ka Eesti. Koolid ja haridus Kirjaoskus oli suhteliselt vähe levinud. Islami hariduse aluseks oli koraan. Enamuste moslemite haridus piirdus koraani koolidega. Islami kesk õppeasutused ja ülikoolid olid medresed. Õppeaineteks olid loogika, araabia kirjandus, islami õigus, sunna ja koraan. Kursus ülikoolis kestis 4-6 aastat, üliõpilased said stipendiumid. Medresed olid samal ajal ka raamatukogud ja ühiselamud
4) Paastuda ramadaani ajal ehk islami kuukalendri 9. kuul. 5) Teha vähemalt kord elus palverännak Mekasse. Islami kultuuri põhiallikad olid koraan ja sunna ehk Muhamedi rajatud ütlused ja teod. Aga islami usk lõhenes juba 7. sajandil kolmeks: haridziitideks, sunniitideks ja siiitideks. Usu õitseng oli 8. 12. sajandini. Islami kunst Domineeriv roll kuulus islami kunstis arhitektuurile. Kõikjal kus oli muhameedlus kerkisid moseed ehk pühakojad, medresed ehk islamiusuliste noormeeste koolid, hauakambrid, rajati kaubatänavaid ehk basaare, karavanide peatuspaiku ehk karavanseraisid jm. Ehitusi kaunistasid sageli kuppelkatused, võlvitud sissekäigud, galeriid ja rikkalik ornamentika. Uhkemad ehitised: 1) Omari mosee Jeruusalemmas (691) 2) kirikust ümberehitatud alAksa mosee Jeruusalemmas 3) alAzhari mosee Kairos. Teadus 10. sajandil avaldas teadlane alHorezmi entsüklopeedia ,,Teaduste võtmed", milles
Koraan Muhamedi õpetus, mis kirjutati üles peale tema surma. Islami pühakiri kui ka korraldus. Sunna Püha pärimus, mis rajaneb Muhamedile omistatud ütlustel ja tegudel. Islami lõhenemine 7. saj lõhenes Islam kolmeks peavooluks: haridziiditeks, sunniitideks, siiitideks. Islami arhitektuur Domineeriv roll islami kunstis. Kõikjal, kus muhamedlus kanda kinnitas, kerkisid moseed (pühakojad), medresed (islamiusuliste nooremeeste koolid) jm Koraanikoolid Valdava osa muslimite haridus piirus seal omandatuga, hariduse aluseks oli Koraan. Medresed Moseede juures tegutsevad islami keskõppeasutused ja ülikoolid. Kuus tõelist islami teadust: jumalasõna, õigusteadus, grammatika, ametlike dokumentide koostamine, poeesia ja ajalugu. Islaami kultuuri õitseng 8. kuni 12. sajand Muslimi viis kohustust: 1) Tunnistada Allahit kui ainujumalat ja Muhamedi kui tema prohvetit; 2) pelavetada viis
kasutatavad mõisted pärinevad araabia keelest, näiteks alkeemia, tariif, algebra; 4) araabia keel ja Koraan. 9. Mõisted 1) katedraal ehk toomkirik piiskopkonna peakirik; 2) Missa armulauaga jumalateenistus; 3) misjonär kristluse levitaja; 4) preester jumala ja inimese vaimulik vahendaja; 5) peapiiskop piiskopkonna kõrgeim ülevaataja: 6) Islami usu rajaja Muhamed; 7) moslemite jumal Allah; 8) Siiidid moodustavad suniitide järel islami suuruselt teise suuna; 9) medresed Araabia kõrgkoolid; 10) dzihaad islami usukohustus; 11) 622 pKr moslemite ajaarvamise algus; 12) Bütsantsi lõpp 1453; 13) sunna ja sariaat koraani täiendavad raamatud.
Mees peab suutma neid üleval pidada ja peab neid kohtlema võrdselt. Abielurikkujaid karistatakse piitsahoopidega või visatakse kividega surnuks. Naisel on pärimisõigus. Sunna on islami traditsioon, mis lähtub prohveti ütlusest, mida Koraan ei sisalda ja mis täpsustavad ja selgitavad Koraani kuulutuse mõtet. Araablaste vahendusel sai Euroopas tuntuks India arvusüsteemnn araabia numbrid ja arv 0, samuti ka malemäng. Islami haridus põhines Koraanil. Medresed on kõrgemad koolid, kus püüdlikumad noored õppisid edasi õpetlase käe all. Islamimaadi tuntuim kirjanduse teos on muinasjutukogu ,,Tuhat üks ööd". 10. sajandil lagunesid Islamimaad ja kujunes 5 sõltumatut islamiriiki. Tegelik võim riigis kuulus sultanile.
7) Moslem islamiusuline 8) Koraan islamiusuliste pühakiri 9) Dzihaad püüdlikkus, usu nimel pingutamine 10) Emiir araabia ülikute seast määratud asevalitseja 11) Vesiir kõrgeim riigiametnik 12) Sariaat islami seadus 13) Sunna islami traditsioon, mis lähtub prohveti ütlustest, mida Koraan ei sisalda 14) Imaam islami kogukonna juht 15) Siiidid neljanda kaliifi, muhamedi väimehe Ali ja selle järglaskonna austajad 16) Sunniidid sunnast juhinduvad moslemid 17) Medresed kõrgemad koolid, mis asusid mosee juures 18) Mosee islamiusuliste pühakoda 19) Minarett torn mosee juures, millest kutsuti moslemeid palvusele 20) Sultan väepealikust valitseja 21) Tsingis-Khaan Mongolite väepealik,kelle juhtimisel phendati 13.saj mongolid ühtse võimu alla. 22) Senjöör isand,maaomanik,kes jagas lääne. 23) Lään feood,maavaldus, mis saadi sõjaväe teenistuse eest, hiljem võimalus see välja osta.
· Monoteism Allah prohvetid (Muhamed, ka Jeesus Kristus) · Islam allumine moslem (muslim) see, kes allub · Koraan, sunna, sariaat · Islami harud: sunniidid, siiidid · dzihaad 2.3. Islamimaade kultuur · Sulam araablastele allunud rahvaste kultuuripärandist islami usk ja araabia keel kui ühendavad tegurid talletati, arendati ja vahendati kultuuripärandit · Hariduse korraldus koolides Koraanil põhinev lugemine ja kirjutamine medresed · Teadusega tegelemine Ibn Sina (arst) Ibn Rusd (filosoof) Muhammad al-Idrisi (kartograaf) Tallinna esmamainimine Al Idrisi maailmakaart · Kirjandus ja tuntumad teosed "Tuhat üks ööd"
VÕIM piiramatu võim, kõrgeim maine usujuht KOOSSEISU KUULUVAD ALAD Põhja-aafrika, hispaania, india, kesk-aasia, kaukaasia, araabia ps, mesopotaamia, pärsia, süüria, palestiina, egiptus VAENLASED Frangid, bütsants, hindud, mongolid, türklased RELIGIOON Monoteism, ehk ainujumalakultus, OLULISED SAAVUTUSED Jama masjidi mosee , arendati antiikkultuuripärandit, araabia numbrid, malemäng, paljud üldkasutatavad mõisted pärinevad araabia keelest, medresed ehk kõrgemad koolid, tõlgit kreeka õpetlaste tööd, muinasjutukogu ,,Tuhat ja üks ööd" RIIGI LÕPP 10. sajandil hakkas kalifaat lagunema, 14.saj. mongolite sissetung Islam · Tekkimise aeg:?7. Sajand · Rajaja?Muhamed · Pühad raamatud? koraan, sariaat, sunna · Õpetuse põhiseisukohad?inimene on olemuselt hea, head saavad taevasse, halvad põrgusse. Usuntunnistus(monoteism, ainult 1 jumal!), palvus(5Xpäevas), almus(rahaline
Tugisambad: usutunnistus, palvus, almus, paast, palverännak Mekasse Islamimaade kultuur: sulam araablaste võimu alla ühendatud kõrgelt arenenud maade kultuuripärandist, mida ühendab islam ja araabia keel. Talletati ja arendati loominguliselt edasi antiikultuuripärandit, rikastades seda idapoolsete, eeskätt India kultuurist pärit joontega, mida vahendati eurooplastele. Haridus põhines koraanil. Moseede juurde tekkisid kõrgemad koolid- medresed. Tuntuim teist araabiakeelne muinasjutukogu ,,Tuhat üks ööd" MOSLEMIRIIGID. 1)Seldzukkide riik, XI saj, Kesk- ja Väike-Aasia, Iraak, Iraan, Süüria 2)Osmanite riik, XIV saj, Musta mere põhjarannik, Ungari, Süüria, Iraak, Põhja-Aafrika, Väike-Aasia, Balkani ps, Austria 3)Delhi sultanaat, XII saj, India 4)Suurmogulite riik, 1526a, India 5)Mongolite riik, XII saj, Hiina, Kesk- Aasia, Iraan, Kaukaasia, Vene vürstiriigid, Mongoolia, Süüria, Iraak
Palverännak mekasse. Koraan kujunes välja pärast prohveti surma. Koraan sisaldab usku allahisse ja tema kõikvõimusesse. Head määratakse taevasse, halvad põrgusse. Allah lõi maailma ja inimese kui kõrgeima olendi. 3.Mille poolest erineb islam ja islamiõpetus kristlusest. Islamiusul on jumalaks allah, sisaldab 5 põhitõde, naised peavad avalikus kohas käima kinnikaetuna, püha raamat koraan. Araabiast on tulnud n-ö araabia numbrid. Mosee juurde tekkisid koolid-medresed. Araabia mees võis võtta kuni neli seadusliku naist. 4.Mõisted-Koraan- muhamedlaste pühakiri. Beduiin-araabia rändhõimud Araabias ja Põhja-Aafrikas. Kalifaat- araabia riik perioodidel. Islam- Muhameedi rajatud laia levikuga usund, muhamedi usk. Prohvet- juudi usus, kristluses ja islamis jumalate tahet v. ilmutusi kuulutav jutlustaja. Kaaba tempel- asub mekas mille ümber korraldatakse palverännakuid.
filipiinideni,volga aladelt roopilise aafrikani. · Islami kultuuri tuli kohendada mitmesuguste etnilise ja keelelise keskonnaga,erineva ajaloolise tagapõhja, ning erisuguste rahvuslike traditsioonidega. Märgatavad oli bütsantsi ja pärsia,kagu-aasia malai kultuuri mõjud. Õitseng kestis 8-12.saj. ISLAMI KUNST · Tähtsal kohal oli arhitektuur. Kõikjal, kus muamedlus oli kerkisid moseed(pühakojad),medresed(islamiusuliste noormeeste koolid),hauakambrid,rajati kaubatänavaid,karavandide peatuspaiku. · Kuppelkatused olid,võlvitud sissekäigud,galriid,rikkalik ornamentika. Püstitati losse,paviljone. · Esimesed moseed Mekas ja Mediinas olid tagasihoidlikumad,hakkas kerkima suuremaid nagu Omari mosee Jeruusalemmas, Al-Aksa mosee ja Omaijaadide mosee Damakuses. Al-Azhari mosee Kairos. Mida suurem oli nende võim, seda uhkemaid
Siiidid tähistavad iga- aastastel usupidustustel leinates Husaini märtrisurma.Muudes usuküsimustes erinevad siiidid sunniitidest üsna vähe. 4. Nimetage kolm araablaste olulisemat kultuurisaavutusi ja põhjendage valikut. 1)Islam Araabiat ja rahvaid ühendav religioon. 2)antiikkultuuripärand-nii said araablaste vahendusel Euroopas tuntuks India arvusüsteem nn araabia numbrid.Arv ,,0'' ja malemäng. 3)medresed-Lääne-Euroopa sai hiljem paljude vanakreeka teostega tuttavaks just araabiakeelsete tõlgete ja islamiõpetlaste tööde vahendusel. Kes oli Sinu arvates tuntuim araabia teadlane? Millega ta on tuntuks saanud? Ibn Sina oli arst, filosoof ja poeet.Oli paljude võimukandjate ihuarst.Kirjutas nii araabia kui ka pärsia keeles entsüklopeedilisi teoseid filosoofiast ja loodusteadusest.Kirjutas ühe Euroopa tähtsaima arstiteaduse käsiraamatu ,,Arstiteaduse kaanon''. 5
(5) *Tunnistada Allahit kui ainujumalat ja Muhamedi kui tema prohvetit *palvetada viis korda päevas *annetada vaestele *paastuda ramadaani ajal(islami kuukalendri 9.kuul) *teha vägemalt kord elus palverännak Mekasse. 34. Islami usk lõhenes 7.sajandil kolmeks vooluks, nimeta need.(3) Haridziidid,suniitideks ja siiitideks. 35. Kellena sai tuntuks teadlane Ibn Sina?(1) Sai tuntuks meedikuna. 36. Kuidas nimetati islami ülikoole?(1) Medresed. 37. Millist kultuuri peetakse esimeseks slaavlastele kuulnud kultuuriks?(1) Praha kultuuri 38. Millega tegelesid slaavlased lõunapoolsetes ja põhjapoolsetes piirkondades?(2) Lõunapoolsetes tegelesid künnipõllunduse ja karjakasvatusega. Põhjapoolsetes tegelesid käsitöö ja kaubandusega. 39. Mis aastal tekkis Vana-Vene riik?(1) 882.aastal 40. Mis aastal algas Vana-Vene riigi ristimine?(1) 988.aastal 41. Milline mõju kaasnes Vana-Vene riigile ristiusu vastu võtmisega
1.Kristuse tekkimine:Poliitiline olukord Plaestiinas-allus Rooma võimule,oli määratud ametisse roomlasest asevalitseja nn Juudamaa prokuraator.Juudamaa valitsejale oli jäetud iseseisvus,ja ulatuslikud valitsused maa iseasjade korraldamises. Jeesuse elu ja õpetus-oli juudi soost puusepa poeg,kes maal ringirännates kuulutas jumalariigu ehk taevariigi peatset saabumist. Õpetus-taevariiki võisid pääseda ainult need kes temasse ja tema sõnumisse usuvad ning:ütlevad lahti isekusest ,usuvad kindlalt jumalariigi saabumisse,armastavad siiralt jumalat.Jumalariik pol avatud eeskätt mitte edukaile ja endaga rahulolevaile,vaid pigem viletsaile ja põlatuile,keda maised hüved jumalast eemal ei hoia. Kristluse levik-Kristlust levitasid mitmed usukuulutajad ehk apostlid.Peetrus oli Jeesuse lähikaaslane-jünger-juba õpetaja eluajal.Sai pärast Rooma esimeseks piiskopiks.Paulus seevastu pöördus ristiusku alles pärast Jeesuse surma.Ta aitas tõhusalt kaasa kr...
Koraan-islami pühakiri Viis kohustust: 1)Tunnistada Allahit kui ainujumalat ja Muhamedi kui tema prohvetit 2)Palvetada viis korda päevas 3)Annetada vaestele 4)Paastuda ramadaani ajal 5)Palverännak Mekasse Meka- moslemite püha linn Mosee- islamiusu pühakoda Sariaat -islami seadus, lähtub koraanist Sunna- pärimus Muhamedi ütlustest Minarett- mosee torn Kaaba tempel- püha tempel Mekas Dzihaad- püha sõda Allah- jumal Ramadaan- kuu millal toimub paastumine Imaam- islami kogukonna juht Medresed- koolitajad ,,Tuhat üks ööd"- Araabia kirjanduse ilukirjanduslik tähtteos Ristisõjad. PÕHJUSED: Kirik: · Oma võimu suurendamine · Agressiivsuse suunamine mujale Ilmalikud valitsejad: · Uued valdused ja rikkused · Lõpp sisetülidele · Itaalia kaubalinnade soov kontrollida Vahemere kaubandust Ristisõdijad: · Rikkused · Pääs paradiisi Esimene ristisõda · 1096 kevad toimub vaeste ristiretk
5 põhiomadust, mis on moslemite elukorralduse aluseks: -usutunnistus sahada ..pole teisi jumalaid Allahhi kõrval ja Muhamed on Allahhi prohvet. -palvus- salaat, iga moslem palvetab 5 korda päevas -almus- zakat, rahaline annetus -paast- saum, üheksandal kuul, sellest on vabastatud, rasedad, haiged ja vanad inimesed. -palverännak Mekasse- hadz Islami põhisuunad: haridziidid, sunniidid ja siidid Mis rajatised iseloomustavad islamiusuliste linnu? Moseed(pühakojad) , medresed (islmaiusuliste noormeeste koolid),hauakambrid, rajati kaubatänavaid(basaare), karavanide peatuspaiku ka lossid ja paviljonid. Bassaar- idamaine turg. Mis usuline keeld oli aluseks ornamentika laialdisele kasutusele ja levikule islami kunstis? Keeld kujutada Allahhi loodud elusolendeid- inimesi ja loomi. Milline panus oli araabia keelsete õpetlaste panus teaduse arengusse? Ibn Mansur koostas Kairos 13. Saj araabia keele entsüklopeedia
*palvetada 5 korda päevas. *annetada vaestele. *paastuda ramadaani ajal. *teha vähemalt 1 kord elus palverännak Mekasse. Põhivoolud: *Sunniidid *Siiitiidid 622.a Muhamed läks Medinasse. 632.a Muhamed suri. Seos juudiusu ja kristlusega üks ainus Jumal, Jumalalugu on raamatus kirjas, samad tähtsad tegelased. Vallutused Iraan, Armeenia, Egiptus, Süüria, Sind, Maroko, Hispaania, Iraak, Horasan. Kultuurisaavutused *Arhidektuur kerkisid moseed, medresed, hauakambrid, rajati kaubatänavaid, karavannide peatuspaiku. *Avaldati entsüklopeedia ,,Teaduste võtmed" *arstiteadus arenes *kujunesid kõrgõppeastused ja ülikoolid medresed Traditsioonilised õppeained loogika, araabia kirjandus, islami õigus, islami pärimused, Koraani kommentaarid ja teoloogia. Araabia kirjandus - Islam ei soosinud draamakirjanduse ega ilukirjandusliku proosa arengut. Lubatud olid tõsielulised jutustused. Näiteks ,,Tuhat üks ööd"
riigiusk(tugevad kultuurimõjutused Bütsantsilt)+kirillitsa-vene tähestik Islamiusu 5 peamist põhimõtet 1) tunnistada allahit kui ainujumalat ja muhamedi kui tema prohvetit; 2) palvetada viis korda päevas; 3) annetada vaestele; 4) paastuda ramadaani ajal; 5) teha vähemalt kord elus palverännak mekasse. Koraan - on islami püha raamat. Koraan sisaldab endas Allahi ilmutusi Muhammadile. Kaliif - sunniitide ülemaailmse usujuhi tiitel. Sunniidid - on ülekaalukalt suurim islami haru Medresed moseede juures tegutsevad islami keskõppeasutused ja ülikoolid. Mosee islamiusu pühakoda. Mark kindlustatud ääremaa. Mark-krahv kuninga ametnik kes valitses marki. Piiskop katoliku kiriku pea Katedraal - kristlik linna piiskopikirik põhiliselt katoliku, anglikaani või luteriusu kirik. Misjonärid ristiusu edasikandjad. Kanoonikud usutegelased vaimulikkonna nimekirjas. Toomkapiitel piiskopi juurde kuuluv abistav ja nõuandev kogu.
uhkeid losse. Istanbuli lossidest tuntuim on Topkapi Sarayi, mille ehitamiseks kulus aastasadu ja mis oli sultanite residents ligi 400 aastat. Suurepärane kunstiteos oli Ahmet III purskkaev oma taimeornamendi ja kullatud raidkirjadega. Arhitektuuri ja sellega seotud ehituskunstiga võrreldes olid ülejäänud kunstiliigid vähe arenenud. Haridus ja teadus püsisid Türgi impeeriumis praktiliselt keskaja tasemel. Koraanikoolid ja medresed olid vaimulike kontrolli all. 18.sajand tõi kaasa esimesed tõsised euroopalikud kultuuri impulsid- nn tulbi perioodil hakkasid Türgi kõrgemasse seltskonda imbuma prantsuse kultuuri mõjud. Lääne kultuuri mõju Türgi islamiühiskonnale oli eriti märkimisväärne 19. sajandil. Hakkasid ilmuma esimesed ajalehed. 19. saj II poolel rajati Euroopa eeskujul haridusministeerium, seati sisse kohustuslik tasuta algharidus, alustasid tegevust Osmani Teadusühing, Istanbuli ülikool.
Valitsemise asjadest vabanemiseks andis juhtimise oma abilisele vesiirile. Haldasid kalifaati diivanite( ministeeriumid meie mõistes) kaudu. Haridus 6-11 eluaastani õppisid poisid ja tüdrukud algkoolis mektrebes (lugemine kirjutamine). Edasi õppisid enamus poisid mingit ametit. Haridust sai jätkata moseede juures asuvatest õpiringidest, õppekava puudus ja kuulajad vaheldusid. 10. saj hakkasid tekkima kõrgemad koolid e medresed. Kindel õppekava ja õpilased. Finantseeriti riigi poolt. Õpiti : koraani, teoloogiat, õigusteadust, matemaatikat, araabia keelt ja kirjandust ning loogikat. Ideaalseks peeti, et inimene tunneks viisakust, vanasõnu, etiketti, oskaks maitsekalt riietuda ja käituda igas seltskonnas. Araabia keel Tänapäeval räägib u 200 milj. Inimest. Kirjas märgitakse konsonante, vokaalid tuleb juurde mõelda või tähistatakse punktide ja komadena. Erandiks on koraan, kus
Türgi. 15.saj alustasid Osmanite võimu alla koondatud türklased ulatuslikku ekspansiooni, mis viis järgmisel sajandil suure Türgi impeeriumi kujunemisele.Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika sunniitide keskuseks kujunes Türgi sultanaadi pealinn,kuhu valitsejad püstitasid uusi uhkeid losse.Arhitektuuri ja sellega seotud ehituskunstiga võrreldes olid ülejäänud kunstiliigid vähem arenenud.Haridus ja teadus püsisid Türgi impeeriumis keskaja tasemel. Koraanikoolid ja medresed olid vaimulike kontrolli all.Jälgisidet kõik oleks kooskõlas Koraaniga.Üksikud16.-18.saj poeedid suutsid nendes tingimustes luua midagi väärtuslikku. 19.saj II poolel rajati Euroopa eeskujul haridusministeerium,seati sisse kohustuslik tasuta algharidus,tegevust alustas Osmani Teaduseühing ja Istanbuli ülikool.Türgi ühiskond oli 19.saj jõudnud suurte muutuste künnisele. Egiptus. Asus uuenduste teele, millele aitas kaasa Napoleon'i vallutusretk (1789-1799) kui
- Islam tähednab allumist(moslem-see, kes allub) - Koraan, sariaat(komber), sunna(pühad tekstid) - 5alustala: Usutunnistus, palvetamine, paast, palverännak, annetamine(2,35)' ARAABIA KULTUURI MÕJU - Numbrid(võeti üle indiast) - Kompass ja astrolaab - Paber-jõudis läbi nende euroopasse - Kirjanduse levik-nt trubaduur - Teadus, kreeka keelsed teosed kirj. Ümber araabia keelde - Kunst, nt sibulkuplid ISLAMI KUNST - Tähtis arhitektuuriline osa(moseed, medresed(koolis), hauakambrid, kaubatänavad(basaar), lossid ja paviljonid) - Omari mosee Jeruusalemmas - Al-Aksa mosee ja Omaijaadide mosee Damaskuses - Skulptuur ja tahvelmaal puudusid->loomi ja inimesi ei tohtinud kujutada TEADUS 10.sajandil al-Horezini entsuklüpeedia ,,Teaduste võtmed" Ibn Masud- ,,kullaväljad ja kalliskivimaardlad" 8
mekasse) alkoholi keel sealiha ja veistoitude söömis keeeld püha sõja ja kättemaksu kohustus. 650 l6heneb suniitideks ja siitideks. Suniidid on abu bari j2rgijad tunnistavad ainult koraani ja sunnat. Sunna on pärimus muhhamedi elust. Siidid on kalif ali järgijad ja usuvad ka hilisemaid ilmutusi ja messias mahtit. Islami kunst tähtis koht oli arhidektuuril, kerkisid moseed- pühakojad, medresed- islamiusuliste noormeeste koolid, hauakambrid jne. Hooneid ilustati vaid geomeetrilise ja taimornamendiga kuna on keeld kujutada allahi loodud elusolendeid. Indoneesias oli levinud varjuteater. Teadus nn tõelised islami teadused olid kõik seotud koraaniga. Ebn Mansur koostas kairos 13.saj araabia keele entsüklopeedia, Tadziki teadlane Ibn Sina sai tuntuks meedikuna jne. Vana-vene riik Vana-vene riigi teke
paast ramadaani puhul, almuste jagamine, palverännak Mekasse 3) Nimetage islami põhisuunad · sunniidid tunnistavad esimese kaliifina Abu Bakrit ja sunnat · siiidid eitasid kolme esimest kaliifi ja leidsid, et Muhamedi seaduslik järeltulija on tema mõrvatud väimees Ali, kelle järeltulija ilmub enne maailmalõppu välja kõigi muhameedlaste valitsejana 4) Mis rajatised(3) iseloomustavad islamiusulisi linnu Mõseed(pühakojad), medresed(islamiusuliste noormeeste koolid), hauakambrid, kaubatänavad(basaarid). 5) Mis usuline keeld oli aluseks ornamentika laialdasele levikule islami kunstis? Muhamedi keeld kujutada Allahi loodud elusolendeid inimesi ja loomi. Seetõttu puudusid islami kunstis skulptuur ja tahvelmaal, hooneid ilustati vaid tasapinnalise või reljeefse geomeetrilise ja taimornamendiga. 6) Milline oli araabiakeelsete õpetlaste panus teaduse arengusse? 2 näidet
paast ramadaani puhul, almuste jagamine, palverännak Mekasse 33) Nimetage islami põhisuunad · sunniidid tunnistavad esimese kaliifina Abu Bakrit ja sunnat · siiidid eitasid kolme esimest kaliifi ja leidsid, et Muhamedi seaduslik järeltulija on tema mõrvatud väimees Ali, kelle järeltulija ilmub enne maailmalõppu välja kõigi muhameedlaste valitsejana 34) Mis rajatised(3) iseloomustavad islamiusulisi linnu Mõseed(pühakojad), medresed(islamiusuliste noormeeste koolid), hauakambrid, kaubatänavad(basaarid). 35) Mis usuline keeld oli aluseks ornamentika laialdasele levikule islami kunstis? Muhamedi keeld kujutada Allahi loodud elusolendeid inimesi ja loomi. Seetõttu puudusid islami kunstis skulptuur ja tahvelmaal, hooneid ilustati vaid tasapinnalise või reljeefse geomeetrilise ja taimornamendiga. 36) Milline oli araabiakeelsete õpetlaste panus teaduse arengusse? 2 näidet
kunst: arhitektuur (moseed) teadus: Al-Horezmi entsüklopeedia "Teaduste võtmed" 1. Jumalasõna, õigusteadus, grammatika, poeesia/ajalugu, dok. koostamine 2. Mehaanika, meditsiin, muusika, alkeemia, loogika, aritmeetika, geomeetria, astronoomia, metafüüsika Ibn Mansur araabia keele entsüklopeedia Ibn Sina (Avicenna) meditsiini teadlane Al-Idrisi Eesti märkimine kaardil 1154 medresed araabia ülikoolid Islam ei soosinud draamat, ega ilukirjandust "Tuhat üks ööd" luuletaja Firdaus 940-1020 eepos "Sahname" Nizami poeemid tsüklis "Hamsa" (=viis) türklaste vallutuste järel koondus pealinnaelu Konstantinoopolisse 8. Vana-Vene riik
Alguses valiti 4 esiemst kaliifi, hiljem hakati muhamedi perekonnast neid valima. Muhamedi perekonnaliikmed on võimul järgemööda . Islamit hakatakse levitama sõjalisel teel, ja ühendadatakse araabia kalifeedi alla nii pärslased, väike aasta alad, kõik need alad ,kus ei ole veel kujunenud ühe jumala religiooni.Islami kultuur oli kõrgem kultuur, hellenistlik kultuur kandub edasi. Ka bütsantsi territooriumilt. Islami arhitektuur ja kunst on väga kõrgel tasemel samuti ka ülikoolid, medresed need olid üsnaselt levinud, maade uurimine, geograafia, kirjandus, arstiteadus, meditsiin. Feodaalsuhete kujunemine. Feodaaltsivilisatsiooni tunnuseks on vasalliteet ehk läänikord ehk feodaalsuhted Feodaalsuhete pandi alus 8 saj Frangi riigis. Vara-Keskajal valitses naturaalmajandus ise toodan, ise tarbin Karl Martell pani aluse ratsaväele. Benefiits on maavaldus, mis ei olnud päritav. Eluks ajaks kasutamiseks ja vastutasuks nõudis sõjaväes teenimist
33) Nimetage islami põhisuunad sunniidid tunnistavad esimese kaliifina Abu Bakrit ja sunnat šiiidid eitasid kolme esimest kaliifi ja leidsid, et Muhamedi seaduslik järeltulija on tema mõrvatud väimees Ali, kelle järeltulija ilmub enne maailmalõppu välja kõigi muhameedlaste valitsejana 34) Mis rajatised(3) iseloomustavad islamiusulisi linnu Mõšeed(pühakojad), medresed(islamiusuliste noormeeste koolid), hauakambrid, kaubatänavad(basaarid). 35) Mis usuline keeld oli aluseks ornamentika laialdasele levikule islami kunstis? Muhamedi keeld kujutada Allahi loodud elusolendeid – inimesi ja loomi. Seetõttu puudusid islami kunstis skulptuur ja tahvelmaal, hooneid ilustati vaid tasapinnalise või reljeefse geomeetrilise ja taimornamendiga. 36) Milline oli araabiakeelsete õpetlaste panus teaduse arengusse? 2 näidet
joontega, mida vahendati eurooplastele. Nii sai Euroopas tuntuks nn araabia numbrid ja malemäng. Samuti on paljud Euroopas kasutatavad üldsõnad araabia keelest. Kalifaadi hiilgeaegadel oli üldine haridustase ja õpetlaste silmaring palju kõrgem, kui Lääne-Euroopas. Haridus põhines Koraanil. Enamus koolides õpiti peale Koraani ka arvutamise algtõdesid ja kirjutamist. Osad jätkasid õpinguid mõne õpetlase juures. Nii tekkisid moseede juurde kõrgemad koolid medresed (õpiti koraani kommenteerimist, usuõpetus, islami seadus ja pärimus, araabia kirjandus, loogika). Araablased tõlkisid kreeka õpetlaste töid araabia keelde.
ja maal. Teadus Tõelised Islami teadused olid seotud koraaniga, nt. Grammatika uuris koraani lauseehitust. Tadziki teadlane Ibn Sina ehk Avicenna oli kuulus meedik. Marokolane Al-Idrisi koostas 12ndal saj. maailmakaardi, kus olevat ära märgitud ka Eesti. Koolid ja haridus Kirjaoskus oli suhteliselt vähe levinud. Islami hariduse aluseks oli koraan. Enamuste moslemite haridus piirdus koraani koolidega. Islami kesk õppeasutused ja ülikoolid olid medresed. Õppeaineteks olid loogika, araabia kirjandus, islami õigus, sunna ja koraan. Kursus ülikoolis kestis 4-6 aastat, üliõpilased said stipendiumid. Medresed olid samal ajal ka raamatukogud ja ühiselamud. 2. Kõrg- ja hiliskeskaeg 2.1 Riigivõim Keskvõim ja feodaalne killustumus Järk-järgult muutusid suur-feodaalid kuninga võimust sõltumatuks ja kuningas hakkas sarnanema krahvide või parunitega
kultuuripärandist mida ühendas islam ja araabia keel. Samuti talletati ja arendati edasi antiikkultuuripärandit, lisades sellele eriti India kultuurist pärit jooni. Islami pühakojad – mošeed (ar k mašdžid – koht, kus tehakse palvekummardust) on kaunistatud tavaliselt kiriornamentikaga ja selle juurde on rajatud üks või mitu minaretti – torni, mille otsast kutsuti usklikke palvusele. Mošeede juures tegutsesid kõrgemad koolid – medresed, kus õpetati lisaks koraanile ka islami seadust (šariaat) ja pärimust (sunna), aga ka araabia kirjandust ja loogikat. Islami teadlastest olid Euroopas eriti tuntud 11.saj Kesk-Aasias tegutsenud Ibn Sina (lad päraselt Avicenna)- filosoof, poeet ning arst, kelle „Arstiteaduse kaanon” oli ladina keelde tõlgituna keskaja Euroopa tähtsamaid arstiteaduse käsiraamatuid ja Ibn Rušd (lad Averroes), kes käsitles oma töödes
Sunniidid ja siiidid: koraanile ja seadusele lisaks juhinduvad moslemd ka sunnast (traditsioon, mis lähtub progveti ütlusest, mida koraan ei sisalda). siiidid neljanda kaliifi, Ali ning tema järeltulijate pooldajateks. Islami kogukonna juht imaam võib olla aind muhamei ja ali järeltulija. Kultuur: talletti ja arendati antiikkultuuripärandit. India arvusüsteem (nn araabia numbrid), arv 0, malemäng, haridus põhines koraanil, kõrgemad koolid moseede juures medresed. Kirjanduse tuntuim teos : ,,Tuhat üks ööd". 9. MOSLEMIRIIGID 11 16 sajandil. Kalifaadi lagunemine: kooshoidmine muutus raskemaks, emiirid muutusid sisuliselt sõltumatuteks valitsejateks. X sajandil lagunes hiigelriik lõplikult. Kujunes 5 sõltumatut islamiriiki Hispaania, Egiptus, Süüria Iraak ja Iraan. Tegelik võim riigis läks sultanite kätte. Iraanis ja kesk-aasias palgati sõjateenistusse rahvaid silmapaistvaimad türklased. Türklastest tungi esile
kodifitseerimine. Koolides õpetati grammatikat, retoorikat, aritmeetikat, muusikat, filosoofiat. Kõrgkool Konstantinoopolis. Keisri õukonnas ja kloostrites kopeeriti antiikteoseid, koostati teatmeteoseid (geograafia, astronoomia, meditsiin). Konstantinoopoli raamatukogu põletati osaliseld 4.ristisõjas. Kyrillos ja Mathodis levitasid õigeusku Ida-Euroopas. Islam ja Araabia kalifaat. Prohvet Muhamedi elu põhimomendid, islamiusu põhidogmad ja levik. Koraan, mošeed, medresed, karavanseraid. Kaaba tempel, Kaljumošee. Kuidas laienes Araabia kalifaat, millised olid tähtsamad linnad. Millised olid araablaste kultuurisaavutused: tähestik, arstiteadus, astronoomia, geograafia, leiutised. 622, 630, 632. Araabia ps, kõrb, kuumus, oaasid, vesi. Semiidi päritolu hõimud/šeik. Rändkarjakasvatajad beduiinid (lammas, kits, eesel). Kaamli kodustamine. Karavaniteed Pärsia lahe, Araabia ps ja Lähis-Ida vahel
kõrvale. Tuntuim noortürklane oli paša Enver; paša Jemal; paša Talat. Sultanaat kaotati 1922 aastal. Viimane sultan saadeti eksiili, kus ta suri 1926. Türgi Vabariigi ajalugu Vabariik kuulutati välja 19 okt 1923. Jaguneb perioodideks: 1) Atatürgi periood – 1923 – 1938 sisepoliitika osas viidi läbi mitmed Türgit sekulaarsemaks muutvad reformid. 1924 kaotati kalifaat ja šariaadi seadused. 1925 saadeti laiali medresed. Dervišide ordud, keelati islamiusu sümboli fessi kandmine. 1926 – 1930 kehtestati järk-järgult Šveitsi tsiviilkoodeksil, It kriminaalkoodeksil ja Saksa ärikoodeksil põhinevad seadused. 1928 asendati araabia kirjaviis ladina kirjaviisiga. 1934 kohustati võtma perekonnanimesid. 1935 viidi puhkepäev reedelt pühapäevale. Mõned reformid osutusid siiski liialt äärmuslikeks. Pooleldi ebaõnnestumsega lõppes 1932a alanud 1936 a vaibunud keelereform. Edutud olid
suudab vastavalt seisusele ülal pidada. Lisaks koraanile juhinduvad moslemid ka sunnast sunniidid, need on moslemite märkem ja ütlused, mis täpsustavad koraani. Veidi vähem on siiite, kes pooldavad neljandat kaliifi ja tema järeltulijaid. Islami pühakoda on mosee, mille juurde kuulub ka kindlasti mitu minaretti. Islami kultuuris oli islam ja araabia keel,euroopas sai tuntuks india arvsüsteem, arv 0 ja malemäng, haridus põhines Koraanil. Moseede juures koolid medresed. Kirjanduse tuntuim teos Tuhat üks ööd Ibn Sina arst, filosoof, oli ihuarst ja kirjutas entsüklopeediaid, arstiteaduse käsiraamatuid Vana-Vene riik Vana-vene asulad asusid jõgede ümbruses, need olid teedeks ka varjaagidele, teeks kreeklasteni. Väsinud rahvas kutsus ka varjaagide pealiku Rjuriku endale valitsema 862. tema kaaskondlane oleg vallutas Kiievi ja pani aluse Vana Vene riigile. Riigi kujunemisjärgus hakkas slaavistumine ja nimed hakkasid samuti mugavduma
(teoseid õpiti pähe). Õppimine seisnes selles, et toimus sõna-sõnaline pähetuupimine. Hiljem, kui algharidus oli kätte saadud, oli võimalik ennast täiendada moseede juures olevates õpiringides, kus jätkati Koraani tundmaõppimist, aga tehti tutvust ka sariaadiga. Õpiringidest kasvasid välja kõrgemad koolid, mis kandsid nimetust medrese. Nendes koolides õpiti lisaks Koraanile ka õigusteadust, araabia keelt ja kirjandust, loogikat ja matemaatikat. Esimesed medresed tekkisid kuskil kümnendal sajandil. Sel ajal Euroopas sellisel tasemel koole ei olnud. Araablasi saab pidada ka Antiik-Kreeka pärandi säilitajateks. Tõlgiti Antiik-Kreeka teoseid araabia keelde. Hiljem juba renessansi ajal tõlgiti neid edasi teistesse keeltesse. Esialgu järgiti ka Antiik-Kreeka seadust, kuid hiljem panustati rohkem sellesse ja jõuti kaugemale kui Kreekas oli jõutud. Antiikmaailmas oli teadus paljuski teooria tasemel, aga Araabias ei kardetud eksperimenteerida (nt
valitseja tütart (so kujutanud inimkeha). Kuna Mulla ei suutnud Hansoda begimi pilti hävitada, pidi ta põgenema. 76 Pidi ehitama a. Ehitis meeldis Baburile. Andijani ja astuda onu toel sultani ihukaardiväkke. Abiellus Robiaga, kes oli Samarkandi valitseja haaremis. Tahir sai lahingus Panipati all haavata. Asus elama Agrasse. Tema poeg Safar tuli koos Fazliddiniga sinna müderrisiks. Epiloogis öeldakse, et Fazlieddin lõpetas Kabulis mauseoleumi, mida palus temalt Babur, ent medresed Hansoda begimi auks ta püstitada ei jõudnud. Tahir mattis Fazliddini Kabuli, viis ,,Baburname" Hümajuni käsul Samarkandi, Taskenti, Andijani. Viimase eluaastad elasid Tahir, Robia Kuvas. Poeg Safar jäi Agrasse. Tema järeltulijad sulasid kokku indialastega. Babur kui sõjamees. Babur kavatses rünnata Samarkandi, ning teda toetasid ka bek'id, ent ema Kutlug Nigor Hanim oli vastu. Siiski asus Babur sõjakäigule, osutus küllaltki targaks väejuhiks ja tal õnnestus Samarkand vallutada
annaabi.ee 
