Föderatsioon ja peeti esimesed üleliidulised meistrivõistlused. Eesti NSV-sse jõudis sulgpall sellel samal 1957. aastal, kui Moskvas kingiti Johan Lõssovile komplekt sulgpallivarustust (Aasia üliõpilaste poolt). Esimesed võistlused Eestis toimusid 1963. aastal TPI lahtiste võistlustena, mis muide toimuvad siiamaani. Aastal 1965 viis oma võistluse läbi ka Tallinna Lastestaadion (instruktori Villi Vainola juhtimisel), millest võtsid osa ka hiljem NSVL-s medaleid võitnud õed Reet ja Riina Valgmaa, kes mängisid noormeeste vastu. Samal, 1965. aastal, toimusid Tallinnas Luise tänava võimlas ka esimesed Eesti Meistrivõistlused sulgpallis. Võitsid Jüri Tarto (pildil) ja Helle-Mall Pajumägi (kõigi Eesti meistrite nimed läbi aegade leiad Eesti Meistrivõistluste lehelt). 1965. aastal toimus ka esimene Eesti-Läti-Leedu kolmikkohtumine sulgpallis (Balti mat). Esimesel kolmel aastal
Koostajad : A.J A.S M.T Sel aastal (2012) toimusid Londonis olümpiamängud. Iraan saavutas seal medalite arvestuses 17. koha. Kokku oli medaleid 12. Kui kuldmedaleid oleks 25 % rohkem ja hõbemedaleid 40 % vähem, siis oleks kokku 11 medalit. Kui pronksmedaleid oleks kaks korda rohkem ja hõbemedaleid viiendiku võrra vähem, oleks neid kokku 14. Kui palju sai Iraan olümpiamängudelt kuld , hõbe , ja pronksmedaleid? Olgu kuldmedalite arv x, hõbemedalite arv y ja pronksmedalite arv z, kokku on medaleid 12. Kui kuldmedaleid oleks 25 % rohkem ehk 1,25x ja hõbemedaleid 40 % vähem ehk o
näiteks Indoneesiast, Hiinast ja Malaisiast. 1.1 Ajalugu Eestis Esimese Eesti Vabariigi ajast on teada, et sulgpalli mängiti Tallinna Kommertskoolis, ilmselt siis kehalise kasvatuse tunnis. Mänguks vajalik varustus reketid, pallid ja võrk laenutati tolleaegsest Inglise saatkonnast. Esimesed Eesti Noorte Meistrivõistlused sulgpallis toimusid aastal 1968 Tallinnas, mängiti kolmes vanuseklassis. Läbi aegade on Eesti täiskasvanute meistrivõistlustelt enim medaleid võitnud Mare Pedanik (Reinberg) 39, sh. 21 kuld-, 12 hõbe- ja 6 pronksmedalit. Enim meistritiitleid on Reet Valgmaal 30 (medaleid kokku 34). Meestest on enim medaleid võitnud juba meie juurest lahkunud Jaak Nuuter 33, sh. 14 kuld-, 7 hõbe- ja 12 pronksmedalit. Sulgpalli olümpiadebüüdil 1992. aastal Barcelonas mängis USA võistkonnas väliseestlane Cris Jõgis, kes on mitmekordne USA sulgpallimeister. Maailmasõdadevahelisel ajal mängiti sulgpalli Tallinna Kommertskoolis
1993-2007 Leho Haldna alates 2007 Urmas Klaas Rahvusvahelisesse Orienteerumisspordi Föderatsiooni IOF võeti Eesti vastu 10. juulil 1992, kuigi positiivne telefoni-hääletus Eesti tunnustamiseks oli tehtud kohe pärast taasiseseisvumist 27. septembril 1991. Esimene orienteerumisklubi Eestis OK Ilves loodi 3. oktoobril 1978 Tartus (algataja Arvo Kivikas), järgnesid Orion (1979) ja Kape (1981). 1. jaanuaril 2000 oli Eestis 38 orienteerumisklubi. Maailmameistrivõistluste medaleid on Eestisse toodud neli: 2010 võitis Tõnis Erm rattaorienteerumise sprindidistantsil hõbeda,1991 orienteerumisjooksus Sixten Sild pronksi, 1994 suusaorienteerumises Maret Vaher pronksi ja 2008 rattaorienteerumise sprindis Tõnis Erm pronksi. Juunioride maailmameistrivõistlustelt 2006 võitsid Mihkel Järveoja, Timo Sild ja Markus Puusepp teatekulla. Markus Puusepp võitis ka tavarajapronksi. Maailmakarika osavõistlustel kolme sekka on tulnud: Sixten Sild võitis orienteerumisjooksu
kõrgushüppes : Anna Iljustsenko kaugushüppes : Ksenija Balta ja Sirkka-Liisa Kivine kolmikhüppes : Lauri Leis kuulitõukes : Taavi Peetre kettaheites : Märt Israel, Gerd Kanter ja Aleksander Tammert odaviskes : Moonika Aava, Mihkel Kukk ja Tanel Laanmäe seitsmevõistluses : Kaie Kand kümnevõistluses : Andres Raja, Mikk Pahapill ja Mikk-Mihkel Arro 3 Medalid MM-il jagati välja 47 komplekti medaleid. Kõige rohkem medaleid võitis USA, kelle sportlased said kokku 22 medalit, millest kuldmedaleid oli 10, hõbedaid 6 ja pronkmedaleid ka 6. Jamaica oli 13 medaliga teine, vastavalt 7, 4 ja 6. Kolmas enim medaleid saanud riik oli Venemaa 13 medaliga (4-3-6), Kenya jäi neljandaks, kes sai kokku 11 medalit (4-5-2). Lisaks medalitele said kolm paremat sportlast ka rahalised preemiad: esikoht oli väärt 60 tuhat USA dollarit, teine ja kolmas vastavalt 30 ja 20 tuhat USD-d
on võimalik üht-teist korda saata, ta õppis ju internaatkoolis. Kuigi olümpia oli veel kaugel, oli Erikal mitmeid tõuse ja mõõneid spordis. Olles 18. aastane hakkas teda tõsisemalt huvitama trekk ja sellega tegelema ta ka hakkas. Järgmistel aastatel teadsid teda küll vaid omakandi inimesed, kuid treenerid nägid temas midagi enamat tulemas. Ja nii oligi. Juba samal suvel võitis ta tallinna treki ametiühingute üleliidulistel meistrivõistlustel täiskomplekti medaleid. 1982. aasta tõi tema ellu kirevust juurde. 20. sünnipäeval tabas Erikat õnnetus. Ta kukkus kaasvõistleja süü tõttu vitraazist alla ja pidi treeningutest mitu nädalat eemal olema. Ravi ajal aga sooritas sisseastumiseksamid Moskva Kehakultuuri Keskinstituuti. 10. Septembril 1982 püstitas Erika oma esimese maailmarekordi. Oktoobris tuli ta Liidu karikavõitjaks sprindis. Medaleid tuli Erikal vahepeal veel väga palju, nt N. Liidu meistrivõistlustel ja
Esialgne plaan Eesti Olümpiavõitjad läbi aegade 1. Medalid mis medaleid on enim võidetud. 2. Isikud lühielulugu võitjatest ja mis alal on võitnud. 3. Alad edukaimad alad Eesti sportlaste seas, miks just need alad.
maailmarekordi Korvpallis kaotas USA finaalis Nõukogude liidule pärast mitut mängulõppu ning keeldus võtmast hõbemedalid. 1972 Talveolümpia Toimus 3.13. veebruaril 1972. aastal Jaapanis Sapporo linnas, Hokkaid piirkonna halduskeskuses Mängudel osales 35 riiki 1006 sportlasega (neist 206 naist). Esmakordselt olid olümpial Filipiinid ja Taiwan. Olümpial jagati välja 35 komplekti medaleid (lisandus laskesuusatamises 4x7,5 km teatevõistlus). 1976 suveolümpia Toimus 17. juulist 1. augustini 1976 Kanadas Montréalis. Esimest korda osalesid olümpiamängudel Antigua ja Barbuda, Kaimanisaared ning Paapua Uus-Guinea. Andorra osales esimest korda suveolümpiamängudel, taliolümpiamängudel oli ta esimest korda osalenud pool aastat varem 1976. aasta taliolümpiamängudel Innsbruckis. Esimest korda võitsid olümpiamedali Tai ja Bermuda Eestlased:
Kristina Smigun Vähi Siis kui väljas külm on ilm läheb temal soojaks hing. Selga tõmbab dressi valge ja rõõmsalt hüppab lumehange. Alla paneb suusad pikkad ja kätte suusakepid võtab. Oskab tema mitut stiili nii klassikat kui uisustiili. Võistlustel on kõva käsi ei naljalt tema ära väsi. Medaleid tal mitut värvi ning tähesära lisab sarmi. Rahvas hüüab teda Krissuks ja elab kaasa iga võistlus. Kui võistlus lõppeb, tema kelgib ja kullast medal kaelas helgib.
02.03.2010 XXI taliolümpiamängud toimusid Kanadas, Vancouveri linnas 12. veebruarist 28. veebruarini 2010. Vancouveris võisteldi viieteistkümnel spordialal: bobisõit, curling, iluuisutamine, jäähoki, kahevõistlus, kelgutamine, kiiruisutamine, laskesuusatamine, lumelauasõit, lühirajauisutamine, murdmaasuusatamine, mäesuusatamine, skeleton, suusahüpped, vigursuusatamine. Võistlejaid oli 2622, kokku 92 riigist. Eestit esindas 30 sportlast. Enim medaleid võitnud riigid: 1. USA 37 2. Saksamaa 30 3. Kanada 26 Enim kuldmedaleid võitnud riik oli Kanada 14 Eesti parim sportlane olümpial: Kristina Smigun-Vähi võitis ainsana eestlastest medali hõbemedali 10 km vabatehnikasõidus Tänan tähelepanu eest!
Liidus joosti 22.-27. oktoobril 1967 Valgast Käärikule, üleliidulised võistlused Eestis: esivõistlused peeti 1969 Otepääl ja 1973 Võrus, meistrivõistlused 1984 Tartus, karikavõistlused 1978 Tammeveskil ja 1988 Võrus; maailmakarika osavõistlusi on Eestis peetud kolmel korral: orienteerumissuusatamises 1995 Haanjas ja 1999 Käärikul ning orineteerumisjooksus 1998 Otepääl. Olulisemaid medalivõite Maailma meistritevõistluste medaleid on Eestisse toodud kaks: 1991 võitis orienteerumisjooksus Sixten Sild pronksi ja 1994 orienteerumissuusatamises Maret Vaher samuti pronksi. Eesti meistrivõistluste medaleid on kõige rohkem Viiu Rebasel - kokku 60 (võidetud aastatel 1966-1986), neist 21 kulda; kõige rohkem on Eesti meistriks tulnud Sixten Sild - 34 korda (medaleid aastatel 1985-1999 võitnud kokku 49). Üliõpilaste orinteerumisjooksu MM: Ede Ümarik võitis kulla (1988) ja
sportlast: 200 m jooksus : Marek Niit 1500 m jooksus : Tiidrek Nurme kõrgushüppes : Anna Iljuštšenko kaugushüppes : Ksenija Balta ja Sirkka-Liisa Kivine kolmikhüppes : Lauri Leis kuulitõukes : Taavi Peetre kettaheites : Märt Israel, Gerd Kanter ja Aleksander Tammert odaviskes : Moonika Aava, Mihkel Kukk ja Tanel Laanmäe seitsmevõistluses : Kaie Kand kümnevõistluses : Andres Raja, Mikk Pahapill ja Mikk-Mihkel Arro 3. Medalid. MM-il jagati välja 47 komplekti medaleid. Kõige rohkem medaleid võitis USA, kelle sportlased said kokku 22 medalit, millest kuldmedaleid oli 10, hõbedaid 6 ja pronkmedaleid ka 6. Jamaica oli 13 medaliga teine, vastavalt 7, 4 ja 6. Kolmas enim medaleid saanud riik oli Venemaa 13 medaliga (4-3-6), Kenya jäi neljandaks, kes sai kokku 11 medalit (4-5-2). Lisaks medalitele said kolm paremat sportlast ka rahalised preemiad: esikoht oli väärt 60 tuhat USA dollarit, teine ja kolmas vastavalt 30 ja 20 tuhat USD-d.
tudengitele läbi viima sulgpallitreeninguid. Esimesed võistlused Eestis toimusid 1963. aastal TPI lahtiste võistlustena, mis muide toimuvad siiamaani. Üleliidulistest võistlustest võtsid ENSV sulgpallurid esmakordselt osa 1964. aastal. Samal aastal asutati ka Eesti NSV Sulgpalliföderatsioon. 1965. aastal viis oma võistluse läbi ka Tallinna Lastestaadion (instruktori Villi Vainola juhtimisel), millest võtsid osa ka hiljem NSVL-s medaleid võitnud õed Reet ja Riina Valgmaal, kes mängisid noormeeste vastu. Samal, 1965. aastal, toimusid Tallinnas Luise tänava võimlas ka esimesed Eesti Meistrivõistlused sulgpallis. Võitsid Jüri Tarto ja Helle-Mall Pajumägi. 1965. aastal Lk 4 toimus ka esimene Eesti-Läti-Leedu kolmikkohtumine sulgpallis (Balti mats). Esimesel kolmel aastal leppis Eesti seal kolmanda kohaga, esimene võit naabrite üle saavutati aastal
kuulitõukes ● 1956 kuldmedal NSVL rahvaste spartakiaadil ● 1947-1953 nii kuld-, hõbe- kui ka pronksmedalid NSVL meeskondlikutel meistrivõistlustel ● 1957 Lenini Order ● 1996 Riigivapi 3.klassi teenetemärk Osvald Käpp ● 17. veebruar 1905 Tallinn- 22. detsember 1995 New York ● Maadleja ● 1928 Olümpiavõitja, ● 1926 hõbemedali võitja Euroopa meistrivõistlustel ● 1927 pronksmedalivõitja Euroopa meistrivõistlustel ● 1929-1931 kuldmedalivõitja ● Medaleid on ta võitnud maadluses nii kergekaalus, vabamaadluses kui ka Kreeka-Rooma maadluses Viljar Loor ● 1. oktoober 1953 Tartu - 22. märts 2011 Tallinn ● Võrkpallur ● 1980 võitis kulla olümpiamängudel ● 1978, 1982 Maailmameister ● 1975, 1977, 1979, 1981 ja 1983 Euroopa meister ● 1977, 1981 ja 1983 Maailma karika võitja ● 1973 Euroopa noortemeister ● 2004 Eesti Punase Risti 2. astme teenetemärk Alfred Neuland (Neiland) ● 10. oktoober 1895 Valga - 16
Suletakse palju väikesi maakoole, samal ajal tekib, aga väikseid kõrg- ning kutsekoole nagu seeni pärast vihma. Selle süül võib tulevatel aastatel puudus tekkida korralikest oskustöölistest ja me peame hakkama võõrtööjõudu importima, mistõttu jääb palju Eesti kodanike tööta. Kuid kõik ei ole ju halvasti. Vaadake kasvõi meie sportlaste esinemisi tiitlivõistlustel - olümpiamängudelt ja maailmameistrivõistlustelt on toodud mitmeid ja mitmeid medaleid, millega just igaüks hakkama ei saa. Ka haridus on meil väga hea. Viimases ülemaailmses uuringus saavutasid just Eesti õpilased, ülikõrge viienda koha. Majandus on meil tõusuteel. Inimeste palgad ja pensioned muudkui tõusevad. Pole oluline, et tänavuse aasta riigieelarve on miinustes. Tavainimeste jaoks ei muuda see ju midagi erilist. Oluline on hoopis, et kodanikud oleksid õnnelikud ja seda nad ilmselt ka on. Lõpetuseks võiks öelda, et Maarjamaa on elamiseks üks parimaid
Kasutamine Vaske kasutatakse elektrijuhtmete ja kaablite valmistamiseks sest see on hea soojus- ja elektrijuht Vase sulamitest tuntumad on messing ja pronks Hea töödeldavuse tõttu oli vask populaarne materjal mahutite valmistamiseks (toidunõud, mahutid õlle pruulimiseks ja viski destilleerimiseks). Kasutamine Pehme metallina on vaske võimalik graveerida Vase ja tina sulamist messingist valmistatakse tarbeesemeid, medaleid, münte jne. Vaseaurude baasil töötab VaskBroomiumlaser, mida kasutatakse nahahaiguste ravil. Bioloogiline tähtsus Vask on bioelement Vask täidab lühijalgsete organismis sama ülesannet, mis inimese organismis raudki. Vase poolest vaestel muldadel tõstab vaske sisaldav püriidiräbu teraviljakultuuride saaki 47 ts/ha ning enamgi Mürgisus Kõik vaseühendid on mürgised 30 g vasksulfaati on inimesele surmav kogus
pronksi haigus, mis pronksi lõplikult hävitab. Vase baasil sulamid on madalama sulamistemperatuuriga kui teras või raud. Pronksid on pehmemad ja nõrgemad kui teras. Pronks on vastupidavam roostetuse vastu kui teras ja on ka parem soojus- ja elektrijuht kui enamus teraseid. Kasutusalad Ajaloost tuntud pronksiajal oli pronks tähtsaim tööriista-, relva- ja ehetematerjal. Tänapäeval valmistatakse pronksist ka erinevate aparaatide osi, laevaseadmeid, pumbaosi, torustikku, medaleid, münte, skulptuure jne. Pronks on tavaliselt 88% vask ja 12% tina, kuid on ka teisi pronksisulameid, milles on koostisosade sisaldused erinevad ning mis sisaldavad ka teisi koostisosi. Pronks oli eriti sobiv metall laevades ja paatides, kuna on sitke ja vastupidav soolase vee suhtes. Pronksist tehakse tavaliselt laevade sõukruvisid ja sukeldumislaagreid. Pronks on kõige populaarsem metall, millest tehakse kellasid(muusikaline instrument)
Metalle leidub sageli koos teiste kivimmaterjalidega maakides, samuti ka kulda. Selleks, et metalli saaks maagist eraldada, peab seda kõrgahjus kuumutama. Seda protsessi nimetatakse sulatamiseks. Kuna kuld on puhta metallina pehme, siis lisatakse talle teisi metalle, et kuld oleks vastupidavam ja tugevam. Kõige sagedamini kasutatakse lisanditena hõbedat (Ag), vaske (Cu), plaatinat (Pt), pallaadiumi (Pd) ja niklit (Ni). Kulla sulamitest valmistatakse ehteid, medaleid, münte, hambaproteese ja laboratooriumi seadeid. Sulami või sellest valmistatud eseme kullasisaldust väljendab proov, see on arv tema pinnal. Kullaproovid on 375o, 585o ja 750o . Huvitav on see, et kulda on ka inimese organismis ultramikrometallina, seda leidub luudes ja vere koostises. Kullaühendeid kasutatakse ka ravimitena (näiteks haavade paranemise kiirendamiseks). Kadi Uustalu
tapmist ja jumalate saadetud madude poolt. Hellenistlik kunst ei väljendanud ainult võitluste raevu ja piina. Väga populaarsed olid Apollonite ja Aphroditede kujud, mis lähtusid Praxitelese kaunist stiilist, kuid olid realistlikumad. Endise jaheda rahu asemel on nende näoilme ja kehakeel elavam. Mõned kujud jäid siiski truuks klassikalisele pidulikule rahu, üheks selliseks näiteks Milose Venus, mis kujutab alasti naist. Kujunes välja kunstiturg, kus müüdi kujukesi, medaleid ning keraamikat. Levis kunstiteoste kogumine ja kuulsatest teostest koopiate valmistamine.
1930ndatel alustas ta parteikarjääri Dnepropetrovskis Breznev tuli aastal 1956 Hrustsovi toetusel tagasi Moskvasse ning töötas 1960. aastani NLKP KK sekretärina. Kui Hrustsovi arvustamine tugevnes, siirdus Breznev 1960 aastal tseremoniaalsele Ülemnõukogude Presiidiumi esikohale ja hakkas avalikult kritiseerima Hrustsovi poliitikat. 1964 aastal valiti ta Hrustsovi asemel NLKP KK peasekretäriks Armastas väga autasusid Paljude riikide medaleid ja ordeneid anti talle kokku 114 Sealhulgas laskis ta endale annetada 4 Nõukogude Liidu kangelase aunimetust ja Lenini rahupreemia. Kaubandusvõrgus komplekteeritud ja peamiselt asutuste kaudu turustatud toiduainete pakk. Tavaliselt kuulus sinna väiksem osa parasjagu defitsiitset ehk raskesti kättesaadavat kaupa näiteks viinerid või oakohv. Breznevi doktriin pärast Praha kevade mahasurumist Nõukogude Liidus kasutusele võetud
tiprogrammide saade- · diskettseadmeid · kõvakettaseadmeid tud korraldused ja täi- · magnetlint- ja dab need. Paikneb magnetkassettmälusid · mälukaarte (protsessorkaarte) emaplaadil · optilisi mälusid (CD-ROM jms) · mälupulki Medalikomplektide jagunemine Taliolümpiamängudel 80 · Enim medaleid on ja- 70 gatud XIX talimän- 60 gudel, 78 medali- 50 komplekti. 40 medalite · Kõige vähem on ja- koplektid 30 e arv gatud II talimängudel, 20 13 medalikomplekti 10 0 I VI XI XVI
Eesti läbiaegade parim sportlane Ma arvan, et Eesti läbiaegade parim sportlane on Jüri Jaanson, sest 1) Ta on ikka veel tippsportlane. See on täiesti uskumatu, et 42-aastasena on ikka veel võimalik olümpialt võita medaleid. Praegu on ta juba 43- aastane aga ikka veel jätkab tippspordis. Nagu need kõik vanemad tippsportlased ütlevad, et pärast olümpiamedalit, et nüüd võtan aasta korraga ning vaatame äkki isegi näete mind 4 aasta pärast. Seda ütles ka Jaanson. See oleks veel uskumatum, kui ta ka järgmistel
7. Itaalia skulptuur 15. Sajandil 1. Renessansi skulptuur saab alguse 1401. aastal korraldatud uuelaadsest üritusest võistlusest, mille käigus selgitati välja parim kunstnik, kes valmistaks Firenze toomkiriku ees seisva väikese ristimiskiriku (baptisteeriumi) põhjapoolse pronksukse. Selleks kunstnikuks osutus noor kullassepp LORENZO GHIBERTI (1378-1455). 2. See järgneva paariküme aasta jooksul valmistatud 28 kullatud pronksist reljeefiga Firenze toomkiriku baptisteeriumi põhjapoolne pronksuks ongi üks tema peateoseid. Sellel uksel on kujutatud Vanas Testamendis kirjeldatud sündmusi. 4. Reljeefe ümbritseb gootipärane ehisraam kuid inimesed on kujutatud realistlikumalt kui gootikas. Firenzelased olid sellest nii vaimustatud, et tellisid temalt ka teine kahe poolega uks. 4. See oli 10 suure reljeefiga sama hoone idapoolne kullatud pronksuks (2. Paradiisi värav), reljeefide raamid on nelinurksed ning kasutatud on tsentraalperspektiivi. Re...
kui suuremaks kasvavad, paneks ma nad heasse kooli ja õpetaks neile et kõik on võrdsed ja ei tohi kedagi narrida et nad on vaesed või lollid vms. Kindlalt tahaks kohe varakult kuhugi trenni viia, aga ei tohi peale suruda, et peab minema vms. Laps peab ikka ise valima oma harrastused. Näiteks mina läksin juba viie aastaselt sulgpalli trenni. Tahtsin just sinna minna, sest väiksena nägin oma vanaisa kappe, mis olid karikaid ja medaleid täis. Ma loodan et mu tulevane perekond saab olema tore, rõõmus, terve ja et oleks võimalikult vähe probleeme. Jere Robert Hirvi 9.a
õrnemasoo kiirjooksu taset Egel Uljas kes osales ainsa Eesti naiskiirjooksjana 2004. aasta Ateena olümpiamängudel. Esimese suuremate tiitlivõitudeni jõudis 2005. aastal tõkkesprinter Mirjam Liimask, kes võidutses nii U23 Euroopa mietrivõistlustel kui ka Universiaadil. Ala esinumbriks täna on mitmekülgne Ksenija Balta, kelle valduses on nii 100m (11,47s) kui ka 200m (23,05s) Eesti rekordid. Meeste kiirjooksus (tõkkesprint) on olnud suureks eeskujuks N. Liidu meistrivõistlustel medaleid võitnud Kalju Jurkatamm, kes oli tõkkejooksjana Eestis võitmatu üle 10 aasta (1961 1971) ning edukas ka rahvusvahelistes kohtumistes. Eesti meessprinterid jõudsid ajaloolise murranguni 2003. aastal. Argo Golbergi rekord 10,28 100 meetris koos kuni 23-aastaste EM-i hõbemedaliga on kahtlemata meie kiirjooksuajaloo üks hinnatavaim saavutus. Ka Euroopa 2002 aasta meistrivõistluste 10. koht 4x100 meetris
teda enda treening gruppi. Siis jäi aga Erki Eesti teivashüppe eksrekordimehe Rein Soku tähelepanu alla tänu tema erilisele kirele ja tahtele spordi vastu. Erkil oli soov teha kõike andunult, et mitte jääda suurematest ja tugevamatest maha. Erki trumpideks oli väga hea tervis, kannatamisvõime ja võitleja hing. Tänu nendele omadustele ja rasketele treeningutele on Erki nüüdseks võitnud palju erinevaid medaleid, seda vaatamatta tagasilöökidele ja tolleaegsete spordijuhtide ebasoosingule,kes Erkit andetuks ja perspektiivituks sportlaseks pidasid. Lõpuks tuli ka kuldmedal ja 2000 aastal Sydnes olümpiavõit kümnevõistluses millega ta teenis paljude inimeste austuse002E Vapraks inimeseks saamiseks on vaja inimesel palju tahtejõudu, kuna ilma tahtejõuta ei suuda inimene oma unistusi täide viia ja ega tulemused ei kuku inimesele lihtsalt sülle.
erinev iseloom ja käitumine. Kuid siiski saame me rääkida enamikest inimestest. Minu arust on eestlased natuke igavad ja tuimad. Nad pole nii elurõõmsad ja temperamentsed nagu mõned rahvused. Tänavapildis näeb vaid halle masse. Keegi ei püüa erineda, eestlased kardavad olla teistsugused. Eestlased on väga töökas ja tubli rahvus. Eestis on palju häid sportlasi ja muusikuid. Näiteks Kristiina Smigun-Vähi ja Andrus Veerpalu on toonud Eestile palju medaleid. Samuti on hästi läinud ka Eurovisioonil, ühe korra on see lauluvõistlus isegi võidetud. Mõned Eesti muusikud on mitmel pool maailmas väga tuntud. Näiteks Kerli Kõiv vallutab Ameerikat. Kunagi oli Vanilla Ninja väga tuntud Saksamaal. Eestlased hoiavad rasketel aegadel kokku. Nad võitlesid oma vabaduse eest Eesti Vabadusõjas. Ühtse rahvuse nimel korraldatakse juba ammustest aegadest Laulu-ja tantsupidusid. Seal lauldakse isamaalisi laule ja tantsitakse rahvatantse.
1) Inimene ja loodus Kui ollakse looduses ilma söögi ja joogita siis on see väga raske. Kuid ei tohi alla anda, peab võitlema. Nii nagu Santiago ei andnud alla. Tuleb osata looduses ellu jääda. Kui oskad ellujääda siis inimene ei jääe loodusele alla. 2) Kinnisideed See oleneb, mõnikord on kinnisidee kasulik vahel ka kahjulik. Santiago muutus oma kinnisidee tõttu kinniseks ja ta ei suhelnud külaelanikega. Seega see oli kahjulik. Kui kinnisidee on teha sporti ja võita medaleid siis see ei pruugi kahjulik olla. Kuid enamus juhtudel on kinnisideed kahjulikud. 3) Täielik pühendumine millelegi See et Santiago lõppetas käesurumise oli igati õige tegu. Kuna temale oli tähtsam kalapüük ja see meeldis talle rohkem. Mina arust on see õige et loobutakse milleski milles ollakse hea. Mina ise loobuksin küll millegi olulisema nimel. Ka tänapäeval leidub selliseid asju. Näiteks minu klassivend Andre rääkis et loobus ujumisest kuna pidas õppimist olulisemaks.
Tamar õppis koolis väga headele hinnetele. Ta lõpetas ülikoooli. Ta käis kooli kõrvalt paljudes trennides ja pühendus võistlustele. Olümpiaadidel ta ei käinud, sest ta pühendus spordile. Lemmik ained koolis olid: kehaline ja kunsti. Oma lapsepõlves ei kadestanud Tamar kedagi, pigem kadestati teda, sest ta oli sportlikum kui teised. Ta oli jooksus teistest kiirem ja ta sõbrad hädaldasid sellepärast. Ta meenutab oma medaleid vaadates siiani autasustamisi. Isegi tema vanemad suhtusid temasse hästi. Nad aitasid teda kui tal abi vaja oli, ja nad ei lasknud talle kunagi haiget teha. Neil oli tema jaoks väga palju aega. Oli üks asi mida ta tahaks oma lapsepõlves teisiti näha, ja see on, et inimesed hoiaksid rohkem kokku ja, et noored peaksid tegelema rohkem spordiga, kui nad seda tegid ja praegugi teevad. Sest tema ise tegeles sellega lapsepõlves väga palju ja tegeleb sellega siiani väga palju
võiks olla Putini Venemaa. ,,Õnnelikult" makse makstes ning riigi orjana tööd rügades ei saa end kahjuks väga vabana tunda. Just sellises ühiskonnas on teadmisev vahend ellujäämiseks. Ardo Kaurit 12.b Gustav Adolfi Gümnaasium Haridussüsteemis, kus meile pidevalt esitletakse teadmisi kui eesmärki, kus saadakse teadmiste eest tasu, hindeid, medaleid, peab arukas inimene siiski suutma välja valima enda jaoks vajaliku, just selle mida ta arvab elus vajaminevat ning siis neid kasutama oma eesmärkide elluviimiseks, vahendina.
Kuidas aitab sport tunnetada Eesti kodanikuks olemist? Eesti riik on teiste suurte riikide kõrval väga väike ja inimesi on ainult natuke üle miljoni ja kuna meid nii vähe on siis me peame kokku hoidma. Kui nii väikese rahvaarvuga riigis kodanike hulgast on kasvanud silmapaistvad sportlased, kes löövad maailmas läbi ja saavad tähtsatelt võistlustelt medaleid, siis on põhjust, mille üle uhke olla. Eestlastel on üldiselt väga raske jõuda spordis tippu kuna spordi tegemiseks ei ole riigil piisavalt raha, et toetada erinevaid spordialasid. Riik hakkab sportlast toetama alles siis, kui ta on juba midagi saavutanud, aga midagi suurt saavutada on Eesti riigis väga raske. Sellepärast me oleme nende väheste tipus olevate sportlaste üle väga uhked ja elame neile alati kaasa kui nad jälle kuskil võistlemas on
Eesti kaugushüppajad Kaugushüpe on kergejõustiku ala, milles sportlased püüavad hüpata lähtepunktist võimalikult kaugele. Eestis tegeleb kaugushüppega tõsisemalt 11 inimest, kes on võitnud nii euroopas kui ka maailmas erinevaid medaleid - Ksenija Balta, Helena Kannus, Paavo Kivine, Lauri Leis, Tõnu Lepik, Annely Ojastu, Tõnis Sahk, Jaak Uudmäe, Jaanus Uudmäe. Ksenija Balta Ksenija Balta, kes on sündinud 1. novembril 1986 Minskis, on Eesti kergejõustiklane. Tema põhialaks oli varem seitsmevõistlus, praegu kaugushüpe. Ksenija on püstitanud kuus kehtivat Eesti rekordit ning kaugushüppes saavutanud Maailmameistrivõistlustel Berliinis 8.koha hüpates 6.62 meetrit
Praegu kuulub olumpiaprogrammi 16 voistlusala, ISSFi liikmete arv on ule 160. Eesti voeti UIT liikmeks 1931. aastal ning Eesti laskurid on maailmameistrivoistlustel rohkesti medaleid voitnud, neist enamiku moodunud sajandi kolmekumnendatel aastatel. Viimase medali, kuldse voitis Andrei Inesin kaarrajal 2006. aasta suvel Zagrebis. Teised rahvusvahelised laskespordiorganisatsioonid Rahvusvahelise Olumpiakomitee
Dopingud on enne võistlusi või võistluse ajal sportlase organismi viidud keemiline ühend, mis kunstlikult tõstavad sooritusvõimet. Paljud on selle tõttu pidanud jätma oma sportlaseluga hüvasti ja hakkama tegelema teise elukutsega. Salt Lake City olümpiamängudel olid väga suured dopinguskandaalid nind sellesse oli ka kaasatud Kristina smigun , kes ei olnud tarvitanud dopingut. Suusatamise vallast on Vincen Vittoz, keda süüdistati dopingu tarvitamises, kuid ometi suutis ta võita medaleid ning aidata Prantsusmaa teatemeeskonda vägagi edukal Oberstorfi MM-il 2005.a. Souli olümpiamängudel 1988. aastal jäi dopingu kasutamisega vahele üks kõigi aegade kuulsamaid sportlasi, maakera kiireim inimene Ben Johnson. Mõned arvavad, et dopinguta on praktiliselt võimatu tippsporti teha. Dopingule jälile on üpriski raske saada kasutaja ise teab, teised võivad vaid oletusi teha. Kasutamise varjamine on samuti väga arenenud.
mõõtkavale. Selle jaotused näitavad lõikude pikkusi maastikul. 1. Suhtarvuna 1:50 000 2. Murdarvuna 1/50 000 3.Selgitava tekstina 1cm kaardil vastab 500 m maastikul Mitme mõõtkava võrdlemisel on suurem see, mille suhtes parempoolne arv on väiksem. Näiteks mõõtkava 1:20 000 on suurem kui 1:50 000. Mida suurem mõõtkava, seda üksikasjalikumalt on sellel kujutatud maastikku. 1.7 Olulisemaid medalivõite MM medaleid on Eestisse toodud kaks: 1991 võitis o-jooksus Sixten Sild pronksi ja 1994 o- suusa-tamises Maret Vaher pronksi. MK osavõistlustel kolme sekka on tulnud: Sixten Sild võitis o-jooksu 1996 ja 1998; Inno Ling oli o-jooksus kolmas 1992; Külli Kaljus o-jooksus teine 1994 ja kaks korda kolmas (1996 ja 1998); Mall Alev o-suusatamises korra teine ja kolmas 1997; teatejooksu meeskond (Rene Ottesson, Alar Viitmaa ja Armo Hiie) teine 1998.
aastal, on eestlased sealt alates pea alati jõudnud ka pjedestaalile. Talimängudelt võideti eelmisel sajandil kaks medalit, kuid seda rikkamalt on möödunud kahed viimased mängud. Ning kokkuvõttes on eesti sportlaste medalisaak olnud selline, et me võime end kahtluseta nimetada spordimaaks. Sest vaatamata oma väiksusele suudame olümpiamängudel seljatada endast märksa tugevamaid. Seejuures on Eestis sündinud või Eestit esindanud sportlased võitnud medaleid lisaks sini-must-valge lipu all veel ka Venemaa, NSV Liidu ja Rootsi koondises.Alates Martin Kleini olümpiaedust 1912 Stockholmis, on järgnenud 94 aasta jooksul võidetud kokku 73 kuldset, hõbedast või pronksist olümpiamedalit, mis kõik on tõestanud Eesti spordi suutlikkust. Raamatus on juttu järgmistest medalivõitudest: Kuld Hõbe Pronks
“Kiire vesi, tänapäeva trikood ja selilipööre, mida minu ajal ei olnud, peaksid rekordite purustamisele kaasa aitama. Tore, kui leiduks mõni noor, kes mõnegi rekordi ületaks. Läheksin ja suruksin tal kätt,” ütleb ta. Aivi Liivi sportlaskarjääri tippsaavutusteks jäid N Liidu 1983. aasta talviste meistrivõistluste kuldmedal 200 m kompleksujumises ja 1985. aasta universiaadipronks 400 m kompleksujumises. Kokku on tal aga N Liidu meistrivõistlustelt medaleid kilode kaupa: 13 hõbedat ja kuus pronksi. Samas on Liiv kahelnud, kas ta nende saavutustega oleks ikka pääsenud 1984 Los Angelese olümpiamängudele, kui venelased neid mänge poleks boikoteerinud. Liivi tippsportlasekarjäär lõppes tavatult vara – 1986. aastal. “Ei olnud arengut ja tekkis väsimus. Ikka tekib seisakuid. Samas tuleb arvestada, et sel ajal suurem osa ujujaid lõpetaski sellises vanuses. Meid peeti vanadeks! Ujujate kuldne iga oli 15–19 eluaastat
maailma majandusele. Kindlasti oli idabloki all palju liiduvabariike, kes oleks tahtnud endale turumajandust nagu oli esimese maailma riikides aga NSVL surve all nad seda ei saanud. Plaanimajandus oli halb ka selle poolest, et kui inimesed tahtsid riiklikult kehtestatud plaani täita, siis nad pidid tihti kõik oma saagi või loomad ära tapma või kokku korjama ja selle tulemusena ei jäänud neil pidevaks tootluse arendamiseks ei kariloomi ega vilja jne. Seda tehti tihti, et saada medaleid. Teiseks teguriks miks teise maailma majandus jäi alla esimese maailma majandusele oli kindlasti käsumajandus. Käsumajandus tähendas seda, et riik juhib tsentraalselt oma ettevõtteid ise ja määrab hinnad. See oli nende arvates hea tegu, sest mitte keegi ei oleks saanud kasumit teha, sest hinnad olid kaupadel juba olemas. Käsumajanduses riik juhib ka toodangut ja seda mida toodetakse, seega 1940. aastate teisel poolel olid pooled tehased suunatud sõja varustuse tootmisele
Eesti ühiskonnas on juurdunud mõte, et välismaal on parem elu. Ei vaidle sellele vastu aga Eestil on näiteks sportlaseid kellest uhkust tunda, sest nad on saavutanud tulemusi, mida paljude teiste riikide sportlased ei ole. Eesti üks kuulsamaid sportlasi on arvatavasti suusataja Andrus Veerpalu, kes hiljutise dopinguskandaali tõttu on veelgi avalikkuse tähelepanu all. Dopingu süüdistuse tõttu on tal siiski edukas suusakarjäär olnud kolmel korral saanud olüpiamängudel medaleid, millest kaks kuldmedalit ja üks hõbemedal. Sama tulemus on ka maailmameistrivõistluselt. Teiseks kuulsaks sportlaseks võiks nimeteda Kristina Smigun Vähi, kes on samuti, nagu Veerpalu, oma karjääri juba lõpetanud. Ka temal on oma karjääri jooksul edukaid tulemusi ette näidata kolmest taliolmpiamängudest kaks on kuld- ja üks hõbemedal, kuuest maailmameistrivõistlusest üks on kuld-, kolm hõbe- ja ülejäänud kaks pronksmedalid
sajandi teise poole algusest. 2014. aastal käis Eesti üldlaulupeol rekordarv inimesi - ligikaudu 200’000 inimest. Suure rahvaarvukusega üritus on ka Weekend Festival Baltic, kuhu tuleb kokku rahvast üle kogu maailma. Nagu ka 2015. aastal, oli ka 2016. aastal Weekend Festival Balticu toimumiskohaks Pärnu rand. Üheks kõige suuremaks saavutuseks on olnud ka sport ja olümpiamängud. Nii mõnigi Eesti tuntud sportlane on võitnud maailma olümpiatel medaleid, näiteks Rio olümpiamängudel, kus me saime sellel aastal pronksmedali. Pronksmedali tõid koju neli sõudjat. Peale meie sõudjate osales selle aasta Rio olümpiamängudel ka teised Eesti armastatud tegelased, nagu näiteks Rasmus Mägi, Karl Robert Saluri, Kaidi Kivioja ja Roman Fosti. Mainimata ei saa ka jätta meie taasiseseisvumist - minu arust on just see kõige tähtsam punkt, kus ma näen meie edukust. Juba palju aastaid tagasi, meie vanavanemad laulsid ennast
üks viiest lugeda ja kirjutada, aga meil on haridustase kõrge, lausa maailma parimate riikide lähedal. Meie head haridust tõestavad ka paljud saavutsused. Näiteks eestlased lõid Skype ja Tartu Ülikoolist on tulnud veel mitmeid suuri avastusi. Kõrge haridustase on väga tähtis. Kindlasti teeb rõõmsaks ka see, et eestis on 1,3 miljoni elaniku kohta palju tugevaid ja häid sportlasi, kes hoiavad Eesti lippu kõrgel. Mõni suurriik ei saa suurvõistluste medaleid ettegi näidata, aga meil on neid küllaga. Samas ei tee ainult profi sportlased heameelt, vaid me oleme üldse sportlik rahvas. Paljud tegelevad spordiga ja käivad võistlemas. Isegi vanemad inimesed liigutavad ennast, näiteks teevad kepikõndi. See kõik näitab ka seda, et inimesed hoolivad oma tervisest. Samas ei ole ka kõik nii roosiline, vaid ka meil on muresid ja ebameeldivusi. Üheks probleemiks praegu on kindlasti suur tööpuudus. Praegu on paljud inimesed tööta ja otsivad
Nobeli preemia Gorbatšovile arengud kultuuris, autoreid, aktiveerus kogu ühiskond. Hipide populariseering tänavatel, 1990 aastal (rahu preemia). olulisemad 1957. aastal saadeti kosmosesse keda kutsuti lõngusteks. kultuurisündmused sputnik, mis näitas teaduslik-tehnilist 1980. Aasta Olüpiamängud, kus NSVL-s, nt suutlikkust. kõige rohkem medaleid sai NSVL olümpiamängud, Televisiooni kättesaadavus. ise, eesti sportlased said nimelt uued ühiskondlikud “Mester ja Margarita” (kärbetega kolm kuldmedalit. liikumised vm) ilmunud). Romaan “Sula” Ilja Ehrenburg autoriks, pani nimetuse sellele ajastule. Yuri Alekseyevich Gagarini kosmoselend Maa orbiidil (esimene
lisandis. 800 meetri jooks Olümpiamängude medalivõitjad: Kui vaadata tabelisse, me võime mägata, et kõige parem meeste tulemus on 1.40,91. Selle saavutaja on David Rudisha, kes on Keenia kodanik. Tema saavutus toimus 2012. aastal ning see on uus maailmarekord. Naisest kõige parem sellel alal oli NSVL sporlane Nadezda Olizarenko, kelle tulemus oli 1.53,43. Selle põhjal võib öelda, et mehed on natuke kiirem, kui naised. Kõige rohkem kuld medaleid saavutasid USA mehed.Nad saavutasid neid 8 korda. Aga kõige kiiremad naised olid NSVLs. Neil on 3 kuld medalid. Ei saa öelda, et tulemused on parem aastaaastalt. Sportlaste saavutused on nagu laine. Mõnikord nad on parem, mõnikord halvem. [ tabelid 1 ja 2] Maailmameistrivõistluste medalivõitjad: Kõige parem mees maailmameistrivõistlustel on Keenia kodanik Billy Konchellah tulemusega 1.43,06
Vase ja tina sulamit pronksi kasutatakse skulptuuride valmistamiseks. Vaskplaate kasutatakse ka teistes graafilistes sügavtrükitehnikates, kus trükivärvi kandev joonis söövitatakse vaskplaati. Vaseaurude baasil töötab CuBr-laser, mida kasutatakse nahahaiguste ravil. Fungitsiidse toime tõttu kasutatakse vasesoolasid (vasevitriol kristallveeline vasksulfaat, CuSO4×5H2O) põllumajanduses taimede seenhaiguste tõrjeks. Vase ja tina sulamist messingist valmistatakse tarbeesemeid, medaleid, münte jne. Vase ja nikli sulam melhior on väga dekoratiivne (meenutab hõbedat) ja sellest valmistatakse ehteid ja lauatarbeid. Vaskvärvid tugevad sünteetilised värvipigmendid vaseühendite vaskftalotsüaniini (sinine, tuntud kui Winsori sinine, ftalosinine) ja vask-kloroftalotsüaniini (roheline, tuntud kui ftaloroheline) alusel. Kasutatakse maalimistarvete (näiteks akvarellivärvide) valmistamiseks.
Siis aga otsustati, et eesti mehele ühest kuldmedalist piisab, ja võistkonda arvati spartakiaadi kolmandaks jäänud Anatoli Parfjonov. Meie mees sai lohutuseks varumehena tasuta välisreisi Austraaliasse. Nõukogude Liidu aeg oli eesti sportlastele karm. Selle aja poliitika tõttu ei saanud paljud Eesti sportlased maailmakuulsaks, sest nende teekond maailmaareenile oli takistatud. Kuid ikkagi suutsid Eesti mehed tuua medaleid koju. Karl Johan Leichter 12D
Kristjan Palusalu ( aastani 1935 Kristjan Trossmann ; 10. märts 1908 17. juuli 1987 ) oli eest maadleja. Ta on maailmas ainus, kes on võitnud samadel olümpiamängudel mõlemas maadlusviisis. Kristjan sündis Läänemaal Saulepi Varemurru külas Looritsa talus Jüri ja Liiso Trossmanni kaheksanda lapsena. Tal oli neli vanemat venda ja kolm õde. Juba 16-aastaselt polnud Kristjanil külas enam jõukatsumises vastast. Ta harjutas üksi tõstmist, võimlemist ja kergejõustikku ( eriti jooksu ). 1929. aastal võeti Kristjan sõjaväkke Tallinna lähedal asuvasse Suurupi merekindlusesse. Keerulisema maadlustehnikaga puutus ta kokku alles paar kuud enne sõjaväest vabanemist. Ta asus elama Tallinna. Seal leidis Kristjan endale töökoha liuvälja hooldajana, kust edasi sai ta tööd raualaos. Viimasest hakkaski tema sportlaskarjääri teekond. Teda tutvustati treeneritega, kes olid väga huvitatud, kuna Kristjanil oli palju jõudu ja suur...
,,Kevad". Hilislooming usuliselt kirglik, veidike gootipärane. 4. Renessanss skulptuur põhiliselt valmistati pronksreljeefe, samuti pronksist ja marmorist skulptuure, enamasti kujutati neil Taavetit või mõnda väepealiku. Kuna levis portreekunst, siis skulptorid lõid portreebüste, populaarsed olid madonnareljeefid, majoolikatehnika põletatud savireljeef, mis on kaetud värvilise glasuuriga, taaselustus medalikunst medaleid loodi taas tähtsate sündmuste ja isikute auks. Donatello looming erineb gootikast, kuid ühendab antiigi traditsioonid uusaegse relismiga, marmorkuju ,,Püha Jüri", pronksist elusuuruses ,,Taavet", Colleoni ratsamonument. Michelangelo skulptuurid olid tõsised, jõulised, Taaveti figuur, Moosese figuur. 5. Kõrgrenessansi meister Raffael töötas Vatikanis paavstide ülesandel, kaunistades sealseid ehitisi seinamaalidega.
Elades käest suhu ja nuttes , et elu on tema vastu olnud nii ebaõiglane. Teine poiss, kes õppis hästi põhikoolis, gümnaasiumis ja ülikoolis elab aga nüüdseks luksuskorteris Pariisis. Sõidab uhke autoga, külastab maailmaklassi muuseume, omab aktsiaid, väärtuslikku kunsti. Tänu selle eest võlgneb ta just iseendale. Nüüd on klassivend kade, et miks temal nii ei ole vedanud. Näiteid võiks ka tuua spordimaailmast. On suusatajaid, kes on pidevalt oma ala tipus, teenides medaleid, olles esikümnes. Alati saab vabandada noori suusatajaid alles 25 aastane. Samas võidab kulla paar aastat noorem muu-maalane. Selle asemel, et välja vabandada, tuleks tunnistada, et seekord olin halvem ja püüda rohkem. Ometi ei suuda paljud kunagi küündida tipptasemele. Noor lavastaja ei saagi olla kohe parim. Alustades on tema lagi kellegi põrand, kellegi sellise, kes tegutsenud sellel alal juba pikka aega. Viga on see, kui ei üritata teha midagi
Parim õpilane, endine tallinlane Runar Alexanderson (Ruslan Ovtchinnikov) on võistelnud kolmedel olümpiamängudel, saavutades Ateena OM-l toenghooglemises hinnatava 7. koha. Aastatel 1999-2007 töötas Soomes riigi suurimas riistvõimlemisele ja akrobaatikale pühendunud klubis Espoon Telinetaiturit vastutava treenerina, kus võimlejate arv oli 1400! Olevi parimad õpilased on arvukalt võitnud Põhjamaade ja Soome erinevate vanuseastmete meistrivõistluste medaleid. Osalenud FIG poolt korraldatud koolitustel ja seminaridel.
theguardian.com/world/gallery/2014/apr/24/north- korean-hair-cuts-in-pictures · Meeste ja naiste soengustiili valik on piiratud. http://journalism.hkbu.edu.hk/nk14//wp-content/uploads/2014/05/5.jpg · Inimestel peab olema revääril Kim Il-sungi rinnamärk . Muutused Põhja-Koreas peale 2018. aasta taliolümpiamänge Lõuna-Koreas · Avamisel olid ühise lipu all. · Sportlasi oli 22. · Mängudel medaleid ei võitud, kuid parima koha saavutasid iluuisutajad. · Suhted teiste riikidega hakkasid paranema. https://www.trover.com/d/XsgD Põhja-Korea kaks eelmist diktaatorit. Esimene kuju on Kim Il-sung ja teine on tema poeg Kim Jong-il. https://www.independent.co.uk/news/world/asia/kim-jong-un-childhood-what-boy-school- friends-north-korea-leader-bern-switzerland-a8160391.html Kim Jong-un on praegune Põhja-Korea valitseja. https://www.flickr.com/photos/19334142@N05/15365159783
annaabi.ee 
