Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mats traat käsileht". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
traat, mats, eluloo, tehnikumi, gorki, kursused, toimetajana, luulega, saatuse, maaelu, tõlkinud, tšehhi, makedoonia, luulekogud, kaalukodaPaide Gümnaasium Mats Traat Referaat Koostaja: Ahti Metssalu Juhendaja: Maris Raudsepp Paide 2007 Sisukord Sissejuhatus ..........................................................................
Kool. Mats Traat Kirjanduse referaat Maksim Arket klass Tallinn 2009 2 Mats Traat on luuletaja, prosaist, stsenarist ja luuletõlkija. Ta on sündinud 23.novembril 1936 Tartumaal Palupera vallas Meema külas Kuudse talus põllutöölise pojana. Õppinud on ta paljudes erinevates koolides: Arula kool 1945-1946; Vana-Otepää kool 1946-1947; Nõuni kool 1947-1949; Rannu kool 1949-1951; Tartu tehnikum 1952-1953; Vaeküla põllumajanduse mehhaniseerimise tehnikum 1954-1957; Moskva Kirjandusinstituut 1959- 1964; Kõrgemad filmi-, lavastaja ja stsenaristi kursused 1968-1969.
VALGAMAA KUTSEÕPPEKESKUS Kokka eriala III kursus Darja Grigorjeva Mats Traat Valga 2009 Nimi: Mats Traat sünniaeg ja -koht: 23. novembril 1936 Tartumaal Palupere vallas elukohad: Veikülas, Moskvas, Tallinnas. perekonnaseis: teadmata haridus: Lõpetas Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi, Moskvas Gorki-nimelise Kirjandusinstituudi ja kõrgemad filmilavastajate ja stenaristide kursused. töökohad: mõniaeg sovhoosis, toimetajana Tallinnfilmis. 1970. aastast töötab kutselise kirjanikuna. mida kirjutanud: romaanid, luulekogud, näidend, novellikogud. Looming Mats Traadi loomingut iseloomustab ideelis-kunstiline terviklikkus luules, proosas ja (filmi)dramaturgias. Traat kujutab eestlaste saatust eelkõige külaühiskonna ajaloo kaudu, jäädvustades inimese teisenemist muutuvas ajas. Mats Traadi loomingu missiooniks on protest argimadaluse vastu, inimese äratamine vaimsele elule
Tallinna 21. Kool Mats Traat Koostaja: Martin Laid; 9d Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Mats Traadi looming 4 3. Kokkuvõte 11 4. Kasutatud kirjandus 12 Tallinn 2009 Sissejuhatus Mats Traat sündis 23. novembril 1936. aastal Kuutse talus Meema külas Palupera vallas Tartumaal. 1945-1946.aastatel õppis Arula koolis, 1946-1947.aastatel Vana- Otepää koolis, 1947-1949. aastatel Nõuni koolis, 1949-1951. aastatel Rannu koolis, 1952-1953. aastatel Tartu tehnikumis, 1957. aastal lõpetas ta Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi, 1964. aastal Gorki Kirjandusinstituudi ning 1969. aastal sealsamas kõrgemad filmilavastajate ja stsenaristide kursused. Ta töötas 1965-1969
MATS TRAAT ( 23. XI 1936 ) Mats Traat (sündinud 23. novembril 1936 Palupera vallas) on eesti kirjanik. Lõpetas 1957 Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi, 1964 Moskvas Gorki-nimelise Kirjandusinstituudi ja 1969 sealsamas kõrgemad filmilavastajate ja stsenaristide kursused. Töötas 1965 - 1968 toimetajana Tallinnfilmis. Sündis Tartumaal. Õppis Moskvas Kirjandusinstituudis. Praegu kutseline kirjanik. Tuglase novelliauhind (1996, 2002, 2007) Esikraamat "Kandilised laulud", mis ilmus 1962, äratas soodsat tähelepanu. Alustanud külaelu argiprobleemide sotsiaalselt tundliku luuletajana, avardas M. Traat värsikogudes "Küngasmaa" ja "Kaalukoda" ning poeemis "Kassiopeia" üha oma ainevalda, tuues sellesse ka globaalseid motiive, nõudleb elult ilu ja täiuslikkust, püüab
VALGAMAA KUTSEÕPPEKESKUS Müüja-3 Eva Pulver MATS TRAAT Valga 2009 CV NIMI: Mats Traat SÜNNIAAEG JA KOHT: 23. Novembril 1936 Tartumaal Palupere vallas ELUKOHAD: Tallinass, Moskvas, Veikülas PEREKONNASEIS: info puudus sellel alal, sest Traat ei avalda oma isikliku elu kohta infot HARIDUS: Arula kool (19451946), Vana-Otepää kool (19461947), Nõuni kool (19471949), Rannu koolis (19491951), Tartu tehnikumis (19521953), lõpetas Vaeküla põllumajanduse mehhaniseerimise tehnikumi, Moskva Kirjandusinstituudi 1964 ja samas kõrgemad filmi-, lavastaja ja stsenaristi kursused 1969. TÖÖKOHAD: Töötanud normeerijana, tehnilise järelevalve inspektorina, Tallinnfilmis toimetaja ja stsenaariumide kolleegiumi liikmena 19651968
Mats Traat 23. 11. 1936 Elukäik Sündis Tartumaal Palupera vallas Elukohavahetuste tõttu õppis ta mitmes eri koolis (Rannus lõpetas 7 klassi) 1957 lõpetas Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi (töötas sovhoosis) 1964 lõpetas ta Moskvas Gorki-nimelise Kirjandusinstituudi 1969 Moskvas filmilavastajate ja stsenaristide kursused. Töötas 1965-1968 toimetajana Tallinnfilmis Abielus Victori Traadiga (tõlkija) ja kaks tütart Praegu on kutseline kirjanik Looming Esimene väljatulnud teos oli luulekogu ,,Kandilised laulud" (1962) Peale luulekogude on ta kirjutanud: romaane, näidendeid ja novellikogusi Romaanid: ,,Naised ja pojad"(2007), ,,Üksi rändan, Kodu on ilus"(2011) Luulekogud: ,,Kandilised laulud" (1962), ,,Tule rüütamine" (2010) Näidend ,, Päike näkku" (1981)
........................................................................ 6 ,,Tants aurukatla ümber".................................................................................................. 9 Kokkuvõte...................................................................................................................... 13 Kasutatud kirjandus........................................................................................................ 14 Sissejuhatus Mats traat on eesti luuletaja ja kirjanik. Hetkel 75 aastane kirjanik sai tuntuks Eestis hästi tuntud romaani ja filmiga ,,Tants aurukatla ümber". Ta on läbinud kõrgesti tunnustatud kirjandusinstituudi Moskvas ning harinud ennast ka filminduse vallas. Ta on eesti kirjandusse andnud võrdselt auväärse panuse nii luules kui ka proosas. Oma teoste eest on Traat ka saanud väga palju head vastukaja erinevate autasude ja teiste kirjanike tagasiside näol. Elulugu Mats Traat on sündinud 23
Mats Traat (sündinud 23.11.1936) Elulugu: Mats Traat on pärit Tartumaalt Palupera vallast Meema külast Kuudse talust põllutöölise pojana. Isaga siiski suhted puudusid, kuna jättis tema ja ema maha. Ei andnud isegi nime pojale. Mats Traat on Eesti proosakirjanik, luuletaja, stsenarist ja luuletõlkija. Abielus tõlkija Victoria Traadiga. Haridustee: Arula kool 1945-1946 Vana-Otepää kool 1946-1947 Nõuni kool 1947-1949 Rannu kool 1949-1951 Tartu tehnikum 1952-1953 Vaeküla põllumajanduse mehhaniseerimise tehnikum 1954-1957 Moskva Kirjandusinstituut 1959-1964 Kõrgemad filmi-, lavastaja ja stsenaristi kursused 1968-1969 Töökohad: ·Kureküla sovhoosi tööline. ·Normeerija. ·Tehnilise järelvalve inspektor.
Autor: Mats Traat Töö koostaja: SeltsimeesLenin VASTSED HARALA ELULOOD Mats Traadi lühielulugu Sündinud 23. novembril 1936 Palupera vallas Enim tuntust kogunud luuletaja ja proosakirjanikuna Elukohavahetuste tõttu õppis ta mitmes eri koolis, seitse klassi lõpetas Rannus, kuid majandusliku kitsikuse pärast ei saanud kohe edasi õppima minna. Lühielulugu Lõpetas 1957. aastal Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi 1964. aastal Moskvas Gorki-nimelise Kirjandusinstituudi ja 1969. aastal sealsamas kõrgemad filmilavastajate ja stsenaristide kursused Töötas aastatel 1965 1968 toimetajana Tallinnfilmis Lühiülevaade Mats Traadi loomingust "On unistus kui ränikivi" (2000) "Kõllane õtak" (2001) "Harala elulood" (2001) "Uued Harala elulood" (2002) "Elusäde" (2003) "Turg ilma Sokrateseta" (2004) "Orjavits õitseb" (2005) "Traat armastusest" (2006)
Mats Traat ,,Karukell, kurvameelsuse rohi" Ülevaade loomingust Alustas luulega, milles on kõrvuti tulevikuoptimism ja kodumaateema, hiljem viljelnud filosoofilist, loodus- ja isamaaluulet. Proosateoste põhiteemad on eestlaste saatuse kujutamine maaelu ajaloo kaudu ja inimese teisenemine muutuvas ajas. Keskne teema on eesti maaelu olevik ja minevik. Kirjutanud ka näidendeid ning filmistsenaariume. Lisaks tõlkinud ka poola, tsehhi ja makedoonia luulet. Teose ülesehitus Sündmused toimuvad paralleelselt kahel ajal: ristisõdade ning nõukogude Eesti aastail. Materjal on pärit teose kirjutamise perioodil Eesti ühiskonnas toimunust ning ka liivlaste minevikust. Teksti sisse püstitatud liivikeelsed salmid annavad märku autori põhjalikust materjalikogumisest.
Mats Traat ''Ilmakaared'' Mats Traat on on sündinud Tartumaal aastal 1936. Ta on luuletaja, prosaist, näitekirjanik, stsenarist ja luule tõlkija. Õppinud Arula, Vana-Otepää, Nõuni ja Rannu koolis. Tegi sovhoosis põllutööd, töötas mitmel pool traktorijaamades. Lõpetas 1957 Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi, 1964 Moskvas Gorki-nimelise Kirjandusinstituudi ja 1969 sealsamas kõrgemad filmilavastajate ja stsenaristide kursused. Töötas 19651968 toimetajana Tallinnfilmis. Praegu on Traat kutseline kirjanik Tallinnas. Mats Traat on saanud mitmeid tunnustusi, sealhulgas kolmel korral Tuglase novelliauhinna, Valgetähe IV klassi teenetemärgi ning Jaan Krossi kirjandusauhinna. Tema tähtsamateks teosteks on novellikogu ''Koputa kollasele aknale'', lühiromaan ''Tants aurukatla ümber'', romaan ''Karukell, kurvameelsuse rohi'' ning romaan ''Inger''. Ilmunud palju luulekogusid
Mats Traat Elulugu ● Sündinud 23. novembril 1936. aastal Tartumaal. ● 1964a lõpetas Moskvas Gorki-nimelise Kirjandusinstituudi. ● Aastatel 1965-1968 töötas toimetajana Tallinnfilmis. ● Töötab siiamaani kirjanikuna. Isiklikku ● Ei armasta rääkida oma elust ja tegemistest. ● Temaga tehtud intervjuudestki jäävad silma salapärased luulerealised vastused. ● Kirjaniku lapsepõlv möödus karjapoisina. ● Esimeseks kooliks kus ta õppis oli Arula kool. ● Koolipäev algas septembri keskpaigas rohke töö tõttu. Looming ● Traadi luule algas kodumaateema ja
Elulugu Mats Traat sündis 23. novembril 1936 Tartumaal Paluvere vallas Kuudse talus. Kuna tema lapsepõlv möödus karjapoisina, lükkus edasi ka tema esimene koolipäev. Traat ise on seda päeva meenutanud nii: „Muidugi oli ka 1945. aastal õppetöö alguseks määratud 1. september, aga isa ütles: praegu on kibe tööaeg, kes karja hoiab, kui sa kooli lähed; oota kaks nädalat, seniks suudame ehk suurema jao vilja ära koristada, siis jõuad küllalt koolis käia.” Eelneval aastal ei olnud saanud Traat kooli minna, sest talu oli sõjatules maha põlenud ning tal polnud jalanõusid ega riideid kooliks. Kooli läks ta lõpuks 9-aastasena, septembri keskpaigas
Referaat Mats Traat 23.11.1936.a. Koostanud: Getri Järvsoo Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 12 K klass Mats Traat sündis 23. novembril 1936.a. Tartumaal Palupera vallas Arula külas Kuutse talus põllutöölise pojana. Alghariduse omandamist alustas kodukülas, elukohamuutuste tõttu käis ta ka Vana-Otepää (1946 – 47) ja Nõuni (1947 – 49) koolis ning 7. klassi lõpetas ta viieteistkümne aastaselt Rannu koolis (1951). Esialgsed edasiõppimise katsed nurjusid majanduslikel põhjustel ning ta asus tööle Kureküla sovhoosis. Paralleelselt töötamisega asus siiski
"Tants aurukatla ümber" Mats Traat Ülevaade Traadi loomingust Mats Traadi loomingut iseloomustab ideelis-kunstiline terviklikkus luules, proosas ja (filmi)dramaturgias. Traat kujutab eestlaste saatust eelkõige külaühiskonna ajaloo kaudu, jäädvustades inimese teisenemist muutuvas ajas. Mats Traadi loomingu missiooniks on protest argimadaluse vastu, inimese äratamine vaimsele elule. Rahvuslikku süvadimensiooni võimendab etnograafiline aines ja sageli ka murdekeel tegelaskõnes. Romaanid "Karukell, kurvameelsuse rohi" "Septembrifuuga" (1980) (1982; kordustrükk 1990) "Sügislootus" (1986) "Tants aurukatla ümber" "Üksi rändan" (1985) "Ajalaulud" (1990)
Mats Traat Koostas: Martin Laid 9d Elulugu Sündis 23. novembril 1936. aastal Tartumaal. 1964. aastal lõpetas Gorki Kirjandusinstituudi. 1965-1969. aastatel toimetaja Tallinnfilmis. Siiamaani töötab kirjanikuna. Looming Alustas luuletamist külaelu argiprobleemidest. 1962. aastal ilmus esikluulekogu "Kandilised laulud". Edaspidises loomingus avardas üha oma ainevalda. Looming Teoste keskne teema on maaelu olevik ja minevik. Romaanides kujutab eestlaste lugu. Inimese teisenemine muutuvas ajas. Looming
(Niidu, Krossi jne) luulet. Pärast 1960ndaid polnud enam vabavärss keelatud. 196268 luulekassetide väljaandmine. Sulaaja luule: allegooorilisus (loodusallegooria, nn ridadevaheline poeetika), retoorilisus (retoorlilselt kõlav vabavärss, suured kujundid, retoorilised pöördumised ja küsimused), romantilisus ja rõõmsameelsus, inimlik soojus, intellekti ja tunnete koostöö, suure ja väikese, kosmilise ja isikliku ühendamine (Jaan Kross, Mats Traat, Paul-Erik Rummo kosmose luuletused), avatud ruum, avastamine ja ehitamine. Luule tuum: Varem alustavad (stalinlik sugupõlv): Debora Vaarandi, August Sang (selle aja kõige adekvaatsem kajastaja), Uno Laht (vastuoluline kirjanik, revolutsioon. Satiiriline luule), Ilmi Kolla (lüüriline luule), Lehte Hainsalu (lisab lüürilist elementi), Paul Haavaoks (Smuuli varjust kasvab välja loodusliku laadiga).
I MAAILMAKIRJANDUS ROMANTISMIJÄRGNE LUULE. SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euroopas XIX-XX sajandi v
Alguses oli proosa tinglikult realistlik, aga see polnud ühemõtteline. Realistlikul põhjal romantiline kiht. Teine periood on psühhomodernistlik, Unt keskendub tegelase psühholoogiale ja psühholoogilisele irratsionaalsusele. Dokumentaalsuse ja ilukirjanduse segipaiskamine. Tegeleb väga palju ruumiga ja selle sobitamisega psühholoogiasse. Sisemonoloog. Kolmas periood on üha iroonilisem. Liigendamata tekst, aina sagenevad fragmenteerimisvõtted. 14. Mats Traadi ja Arvo Valtoni looming. Mats Traat: „Tants aurukatla ümber“, „Puud olid, puud olid hellad velled“, „Karukell, kurvameelsuse rohi“, „Minge üles mägedele I–XII“. Alustas luuletajana, on kirjutanud ka tartukeelset luulet. Ühiskonnakriitiline. Hiljem siirdus proosasse. Suunatus ajalukku. Räägib lihtrahvast, maalähedane hoiak. Tekstid on üksteisest erinevad, Traat varieerib teadlikult stilistilisi võtteid.
○ “Pingviinide elu ehk Enne kui saabuvad rebased. ● Reisipäevikud: ○ “Jäine raamat”; ○ “Jaapani meri, detsember”. ● Luuletused: ○ “Mu noorim õde”; ○ “Kuidas joonistada kurbust”; ○ “Kuidas joonistada rõõmu”; ○ “Viimane laev”. 1960ndad: ● Kassetipõlvkonnaluuletjad: ○ Paul-Eerik Rummo, Viivi Luik, Jaan Kaplinski, Hando Runnel, Mats Traat. ● Ajakiri Noorus; ● 1960. aastal valmis Tallinna uus laululava; ● 1961. aastal lõpetas TRK lavakunstikateedri esimene lend; ● Mingil määral jõudis Eestisse ka pagulasautorite loomingut; ● 1969. aastal esilinastusid filmid “Kevade” ja “Viimne reliikvia”; ● Luuletused: ○ Paul-Eerik Rummo “Me hoiame nõnda ühte”; ○ Hando Runnel “Maa tuleb täita lastega”; ○ Artur Alliksaar “Aeg”.
Hint. Juhan Smuul Oli eesti proosakirjanik ja luuletaja. Temast pidi saama talu pärija, kuid sai hoopis merekirjanik, publitsist ja ühiskonnategelane. Käis Piiri algkoolis ja Jäneda põllutöökoolis, siis haigestus ja sellega haridustee piirdus. Sõjaajal tervise tõttu rindele ei saadetud. Ta oli kirjanduslik kaastööline Rahva Hääle toimetuses Leningradis. Lühikest aega töötas Sirbi ja Vasara toimetaja asetäitjana ning ajakirja Pioneer toimetajana Tallinnas. Alates 1947. aastast oli ta vabakutseline kirjanik. Aastatel 1951- 1953 oli kirjanike liidu aseesimees ning esimees 1953- 1971. Ta on kaasa teinud ajalehekorrespondendina või kirjanikuna ekspeditsioonid heeringalaevaga Põhja- Atlandile 1955, polaarekspeditsioonilaevaga Antarktikasse 1957- 1958, uurimislaevaga Jaapani merele 1959, Teravmägedele 1960. Proosa looming: ,,Kirjad Sõgedate külast", ,,Muhu monoloogid", ,,Jäine raamat", ,,Muhulaste
Kirjandusühingu, mille esimeheks jäi kuni 1941. aastani. 1935 Uppsala ülikooli audoktori kraad. · Aastal 1944 põgenes Gustav Suits Soome kaudu Rootsi, kus töötas Nobeli instituudi raamatukogus · Gustav Suits suri 1956. aastal peale mitmeaastast rasket haigust. Ta on maetud Stockholmi Skogskyrkogärden'i kalmistule. Looming: · Kirjandusellu astus Gustav Suits Tartu kooliõpilaste kirjandusringi vihikute Kiired I III (19011902) toimetajana. · Suits oli rühmituse Noor-Eesti vaimseid juhte, nende omanimeliste almanahhide (I- V, 1905--1915) ja ajakirja (1910/11) toimetaja. Noor-Eesti esimese almanahhi sissejuhatusest pärineb ka Suitsu paljutsiteeritud üleskutse: Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!. · Hoogsarütmilise luulega esikkogu "Elu tuli" (1905) väljendab sajandi alguse revolutsioonimeeleolu. 1913. aastal ilmunud kogu "Tuulemaa" kujutab Gustav Suits sellele järgnenud pettumust ja uusi unistusi
Tema luules on ka teadlikku enesepiiramist ja liikumist kindlas suunas, teenäitajaks eetiline ning alandlik toon. Varem kadus eetilisus iroonia sisse ära, ühtäkki tuli seda võtta päris tõsiselt. 1980. aastatel kirjutas ta ka lühemat ja vabama vormiga luulet, igavikulisi tundeid väljendavaid mõtteteri ja välkpildistusi. Tekstides on ka midagi, mis võiks meenutada religioosset ilmutust. 1980. aastate Juhan Viidingu luule on võrreldes varasema Jüri Üdi luulega traditsioonilisem ja tõsisem ning taotleb harmooniat. Tema värvideks oli kõige vastandlikumad must ja valge, mis iseloomustavad tema vastuolulist loomingut ja isiksust. Nende värvidega olid kujundatud ka kõik luulekogud. Tema luulet on tõlgitud ungari, läti, ukraina, gruusia, moldova, vene, rootsi, norra, slovaki, inglise ja jaapani keelde ka soome keeles on ilmunud kogumik ,,Julkaistavaksi Suomen tasavallassa". Alates 1973. aasta algusest kuulus ta ka Kirjanike Liitu
VIIVI LUIK Viivi Luik on eesti luuletaja ja proosakirjanik, kes sündis 6.novembril 1946, Viljandimaal Tänassilmas. Oma haridusteed alustas ta aastal 1954 Risti Algkoolis, edasi läks ta Kalmetu kaheksaklassilisse kooli ja lõpetas Tallinna Kaugõppekeskkoolis aastal 1965. Luige esimene töökoht oli Tallinnas arhivaari ja raamatukoguhoidjana aastatel 1965-1967. Lõpetades töö, algas tema elu kutselise kirjanikuna 1967. aastal. Kirjanike Liidu liige on ta aastast 1970. Peale kodumaa on ta elanud ka Helsingis aastatel 1993-1997, Berliinis aastal 1996 ja aastatel 1998-2003 Roomas. Lisaks on ta nüüdseks juba 42 aastat olnud abielus diplomaat Jaak Jõerüüdiga, kelle töö tõttu ongi ta oma elus mitmetes erinevates kohtades elanud ja sealsete ühiskondade ning kultuuridega kohanenud. Viivi Luige esimene luuletus ilmus välja trükis aastal 1962 Viljandimaa rajoonlehes Tee Kommunismile ja mõned aastad hiljem, 1965 ilmus luuletaja esimene trükit
Oma esimestes kogudes "Nägu koduaknas" (1946) ja "Mängumees" (1948) oli Lepik veel traditsionalist, järgmistes kogudes (nagu "Merepõhi", 1951; "Muinasjutt Tiigrimaast", 1955) tõstsid pead modernism ja tsüklilisus. "Kivimurd" (1958) oli aga saanud mõjutusi rahvaluulest. Tema viimased luulekogud "Öötüdruk" (1992) ja "Pihlakamarja rist" (1997) ilmusid juba iseseisvas Eestis. Valev Uibopuud mõjutasid Lõuna-Eesti maaelu kujutamisel tema lapsepõlvemaastikud, aga vastukaaluks käsitles ta ka oma kaasaegset Rootsit. Pärast novelle ilmus 1948. aastal tema esimene romaan "Keegi ei kuule meid". Romaani "Neli tuld" (1951) tervik on üles ehitatud novellidest nii, et igas peatükis kujutatakse laeva ühe meeskonnaliikme (kokku on neid kaheksateist) nägemust sündmustest laevas ning igaühe varasemaid kogemusi. Uibopuu loomingu tipuks võib pidada tema psühholoogilist
raamat sarjast "Eesti mõttelugu", Ilmamaa, 1996). Ristikivi ainus luulekogu "Inimese teekond" ilmus 1972. aastal. 2009. aastal avaldati Ristikivi "Päevaraamat (1957-1968)". Mihkel Mutt Mihkel Mutt (sündinud 18. veebruaril 1953 Tartus) on eesti kirjanik, teatri- ja kirjanduskriitik ning tõlkija. Ta lõpetas Tartu VIII Keskkooli kirjanduse eriklassi. Aastatel 19711976 õppis Tartu Riiklikus Ülikoolis eesti filoloogiat ja ajakirjandust.19761977 töötas toimetajana kirjastuses Eesti Raamat, 19771986 ajakirjas Looming algul kirjandusteaduse ja kriitika, pärast luule- ja lühiproosa osakonna toimetajana,[1986 1988 oli vabakutseline kirjanik, 19881990 Noorsooteatri kirjandusala juhataja, 1990 1991 Eesti välisministeeriumi informatsioonibüroo juhataja. 19911993 töötas ta ajalehtedes Eesti Ekspress, Eesti Aeg ja Hommikuleht. 19972005 oli Mutt kultuurilehe Sirp peatoimetaja. Muti juhtimise ajal alustas ilmumist Sirbi vaheleht Diplomaatia
Õpetamine oli tasuline, mille eest sai ka päevas korra süüa. Kaua ta seal käia ei saanud, kuna vanematel ei olnud selle tasumiseks raha. Aastatel 18931898 õppis ta Cornelia Niclaseni tütarlaste eraalgkoolis. Kool oli nelja-, vahel ka viieklassilises, saksa keelne. Lõputunnistus jäi saamata arvatavasti raha puudusel, kuigi Marie on hiljem öelnud, et teda kui väga andekat tütarlast arvati ikkagi lõpetajate hulka. Pärast õpingute lõpetamist läbis ta lasteaednike kursused ja töötas Risti mõisas lastepreilina. Lühikest aega töötas ta Viru tänava paberikaupade poes kassapreilina. Vabal ajal kirjutas ta saksa keeles luuletusi Aastal 1902 abiellus Marie Under Carl Eduard Friedrich Hackeriga (1878-1948) ning noorpaar kolis Kutsinosse Moskva äärelinna. Neil oli kaks last Dagmar (1902-1994) ja Hedda (1905-1988). Hedda ristiisaks[1] oli maalikunstnik Ants Laikmaa. Marie Under kinkis Ants Laikmaale enda kirjutatud saksakeelsed luuletused
Tungla hariduskäik algas 8- klassilises koolis ja jätkus Tallinna 42. keskkoolis. Lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli 1972. aastal eesti keele filoloogia erialal. Vaatamata tema kõrgharidusele on töötanud ta väga paljudes eri kohtades, alustas oma töökäiku Ruila 8.-kl kooli eesti keele õpetajana, pürgides aina kõrgemale, töötas ta ka Tallinna 36. Keskoolis eesti keele õpetajana. Töötanud on ajakirjade "Täheke" , "Pioneer" , "Eesti Maa" ja "Hea laps" toimetajana, 1981- 1984 oli Tungal Eesti Riikliku Nukuteatri juhataja. Tuntuks saanud on ta oma vabakutselise kirjaniku tööga. Alates 1979. aprillist kuulub ta Kirjanike Liitu 3 Lapsepõlv Leelo Tungal sündis 22. juunil 1947. aastal Ruilas ainsa lapsena õpetajate perre. Leelo ema Helmes Tungal arreteeriti poliitilistel põhjustel 1950. aastal ning talle määrati kakskümmend
keelte loenguid, kust sai alguse ka tema tõlkija amet. 1952-1955 õppis ta Tartu Ülikooli aspirantuuris eesti lastekirjanduse alal. Kirjanike Liitu võeti E. Niit vastu 1954. aastal. Oma kirjanikunime kannab ta alates 1949. aastast, mil abiellus kursusekaaslasega- tulevase kirjandusteadlase Heldur Niiduga. Aastal 1958 abiellus kirjanik Jaan Krossiga. 1956- 1961 töötas E. Niit Tallinna Kirjanike Liidu luulekonsultandina ning aastatel 1961-1963 töötas ta ETV mittekoosseisulise toimetajana. Tema kohustuseks oli kirjutada kuus kaks stsenaariumi lastesaadete jaoks. Alates aastast 1963 on Ellen Niit vabakutseline kirjanik. 3 Ellen Niidul on neli last ning kolmteist lapselast. Esimesest abielust poeg Toomas Niit ning teisest abielust tütar Maarja Undsuk ning pojad Eerik-Niiles ning Märten Kross. Ellen Niit on Eesti Naisüliõpilaste Seltsi Liige. 2005. aasta kevadel pälvis kirjanik Eesti, Soome ja Ungari
Betti Alver 23.11.1906 Jõgeva 19.06.1989 Tartu Betti Alver (kodanikunimega Elisabet Vilhelmine Lepik) sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval raudteelase perekonnas. Lapseunistus saada näitlejannaks õhutas mängukaaslastega teatrit tegema, kuid hiljem vaimustus lahtus. Betti Alver lõpetas 1924. aastal Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumi (praegune Miina Härma nim. Gümnaasium). 1924-1927.a õppis ta Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust, kuid katkestas stuudiumi kirjandusliku tegevuse kasuks. Kooliajal harrastas Betti Alver kirjandusega võrdselt muusikat. Enamasti alustavad kirjanikud oma loomingutööd luuletajana, et hiljem pühenduda pikematele ja komplitseeritumatele zanritele. Betti Alveri looming on aga näide vastupidisest arenguteest. Gümnaasiumi viienda klassi õpilasena kirjutas ta romaani "Tuulearmuke". Romaan kujutab konservatooriumi üliõpilase Lea Ringi kujune
Kadrioru Saksa Gümnaasium Jaanika Vain VIIVI LUIK Referaat Juhendaja: õp. Kristel Vaiksaar Muuga 2010 Lapsena mõtles Viivi Luik, et lapsepõlv on paratamatus. Tulevast kirjanikku huvitas palju rohkem see, mis saab, mitte see, mis parajasti on. SISUKORD Elulugu..................................................................................................................................4 Looming................................................................................................................................5-6 Teosed..............................................................................................................................7 Tunnustused.....................................................................................................................8 Artiklid...................
Kuid see relv on ka imelik talisman, mis hoiab sind päeval ja ööl. See relv on ka imelik talisman, sest nii on kindlamgi veel." *** (,,Ühel seikleval priiuserüütlil olgu pistoda alati vööl") Üks tuntuimaid laule on veel ,,Iga mees": ,,Iga mees on oma saatuse sepp ja oma õnne valaja." *** ,,mõisad põlevad, saksad surevad, mets ja maa saab meitele (meitele, jah, meitele, meitele, meitele, meitele!) ***
annaabi.ee 
