Tekstiilikeemia arvestus 2016 Proovitest (ka kaugõppele) 1. Leidke järgmiste ainete molekulide loetelust ainete valemid, millest võiks polümerisatsioonireaktsiooni abil saada pikki kiude – makromolekule: CH3CH2CH2CH=CH2 (Kordse sidemega ühendid annavad meile polümerisatsiooni teel makromolekule) , CH 3CH2CH3, C2H5OH. CH2=CHCl( kunstnahk) Põhjendage! Polümerisatsioonis on kordne side C=C 20% nõrgem. Tekib karboahelaline molekul. Küllastamata ühendites on üks side 20% nõrgem ja selle katkemisel ühendid liituvad ja tekib makromolekul. 2. Leidke ainete loetelust polüestrite tekkeks vajalikud ained (dioolid 2-OH rühmad, dihapped, hüdroksühapped): HOCH2CH2CH2CH2OH, NH2(CH3), HOOCCH2CH2COOH, C6H6; H2N(CH2)4NH2, CH3CH(NH2)COOH, HOOC(CH2)3COOH, CH3OH, CH4 ; CH3CHOHCOOH; (leidke amiidide tekkeks vajalikud diamiinid, aminohapped, dihapped)- amiidide jaoks on oluline NH2 Polüestrid tekivad alkoholist, karboks.happest
Kiudained Kiudained on ülitähtsad lõnga ja kangaste valmistamisel. Kõik kiudained on polümeerid, mille keemiline koostis ja struktuur on tihedas seoses nende omadustega. Kiudained jagatakse: Looduslikeks kiudaineteks Tsellulooskiud (taimsed) puuvill, lina, kanep Valkkiud (loomsed) vill, siid Tehiskiudaineteks lähteaineks looduslikud polümeerid (tselluloos) tehissiid Sünteeskiudaineteks lähteaineks väikese molekuliga ained (naftasaadused), millest valmistatakse polümeerid polüamiidkiud (nailon, kapron), polüesterkiud (lavsaan), akrüülkiud. -1- Tsellulooskiud Tselulooskiud on taimse päritoluga
või toru laiust või ebaühtlase laiuse korral selle keskmist laiust. Tekstiilkiud - painduvad, peenikesed ja võrreldes suurima laiusmõõduga väga pikad saadused, mis nende omaduste tõttu sobivad tekstiiltoodete valmistamiseks (ehk mida on kasutatud kedruse valmistamiseks ja mis on tooraineks lõnga, niidi, riide ja teiste tekstiilide tootmisel). Ehituselt kujutab kiudaine endast molekulide kompleksi, mis on paigutatud kaootiliselt või orienteeritult piki kiudu. Kiu omadused olenevad molekulide pikkusest ja asetusest kius. Terminid Lõng - pikad, omavahel kokku keerutatud (kedratud) ja/või korrutatud või kokku asetatud tekstiilkiud, mida saab kasutada kanga valmistamiseks. Kangas - tasapinnaline, piisavalt paindlik ja elastne materjal, mis on valmistatud polümeerimassist, kiududest, lõngadest või teisest kangast, kasutades üht või mitut kombineeritut meetodit. Kangastelgedel kootud kangas koosneb
kuivatamisel. Õpimapp on abiks õpimiseks kaubamärke. 1. TEKSTIILIKIUD Kiudude liigitamine, looduslikud ja keemilised. 1.1 Taimsed kiud Kiudude liigitamine, looduslikud ja keemilised. Looduslikud: loomsed, taimsed.Keemilised- tehiskiud. sünteetilised. Tekstiilkiud painduvad ja tugeva moodustised, pikkus ületab palju kordi läbimõõdu - vähemalt 1000 korda kasutatakse tekstiilitööstuses. Elementaarkiud - kiud, mis on jagamatud peenkiud, n:puuvill, vill Elementaarniidid- pikad jagamatud üksikkiud, n:looduslik siid, tehis- ja sünteetilised kiud. Tehnilised kiud- looduslikud taimkiud, mis koosnevad omavahel pektiiniga ühendatud elementaarkiududest n: lina, kanep (Pektoosi koostisosana kuulub ta pea kõigi taimede rakukesta koostisesse, on kiude ühendav.) Filamentkiud - keemilised kiud, mis on pikad ja pidevad. Staapelkiud - keemilised kiudained, mis on saadud 40-70 mm pikkustest tükeldatud kiududest.
Kiudained Arvatakse, et looduses leiduvaid kiudaineid tarvitas juba ürginimene. Veel umbes 100 aastat tagasi tunti ja kasutati ainult looduslikke kiudaineid. Nüüdisajal on olemas ka teine suur kiudainerühm - keemilised kiudained. Need jaotuvad tehis- ja sünteeskiudaineteks. Looduslike kiudainete toodang enam oluliselt ei suurene, kuid üha rohkem tehakse sünteeskiudaineid. Looduslikke võib olla kolme liiki: tsellulooskiud (kanep, puuvill, lina), valgulised kiudained (vill, looduslik siid). Tsellulooskiud on taimse päritoluga, valkkiud aga loomse päritoluga. Looduslikud kiudained on hüdrofiilsed (vees märguvad). Looduslikud kiud, tänu oma veesidumis võimele, ei kogu staatilist elektrit. Tehiskiudained põhinevad tselluloosil, aga on töödeldud. Tehislikud kiudained on paremate omadustega kui sünteetilised, neil on olemas hüdrofiilne osa, kuid võivad koguda staatilist elektrit. Puuvill
TEHISKIUD Tehiskiud on looduslikest kõrgmolekulaarsetest ühenditest valmistatud kiud, ehk looduslikust suurest arvust aatomeist koosnevate molekulide ühenditest tehtud kiud. Et saada tehiskiude, muudetakse looduslikud lähteained kiu kujulisteks. Alustuseks kogutakse sobivaid molekule sisaldavad toorained, mis järel õiged molekulid eraldatakse ning nendest moodustaks kiud. Sellesk peab aga looduslik molekul olema sobivalt pikk ning kiu moodustamine ehk kiu ketramine majanduslikult otstarbekas. Kuna tehiskiude tootmine on kallis ja keeruline, siis nende osakaal maailma kiudude toodangus väheneb. Tuntuim looduslik aine, millest tehiskiude valmistatakse on tselluloos, millest täpsemalt kasutatakse hüdraattsellulooskiudu, tselluloosesterkiudu, puidutselluloosi ja puuvillatselluloosi. Samuti
Dünastia ajal (3100 - 2890 eKr). Papüüruse kasutamise kõrgaeg oli ajavahemikul 4. sajand e.Kr. kuni 4. sajand, mil ainuvalitsevaks sai pärgament. Paber - sünnimaaks on paljude leiutiste kodumaa Hiina. Traditsiooni kohaselt loetakse paberi leiutajaks Csai Lun'i 105. aastal. Enne 1.sajandit ei kasutatud paberit siiski laialdaselt kirjutusmaterjalina, alles 4. sajandiks vahetas paber täielikult välja varasemad kirjutusmaterjalid - puu- ja bambuseliistud ning siidi. Paberi valmistamise toorained: Paberiks nimetatakse sadestamise teel saadud õhukest lehtmaterjali, mis koosneb peamiselt jahvatatud taimsest kiudainest. Paber on mitmekomponendiline materjal, mille struktuuri moodustavad taimse päritoluga kiud, milledele on lisatud täite -, liimitus-, värv- ning katteaineid. Sõltuvalt sordist võib paberi koostis küllaltki suures ulatuses varieeruda. Taimsete kiudude ning seega ka paberi põhikomponendiks on tselluloos.
sajand, mil ainuvalitsevaks sai pärgament. Paber - sünnimaaks on paljude leiutiste kodumaa Hiina. Traditsiooni kohaselt loetakse paberi leiutajaks Csai Lun'i 105. aastal. Varasema, siidist ja kanepist valmistatud paberi arheoloogilised leiud (vähemalt aastast 200 eKr) on selle legendi ümber lükanud. Enne 1.sajandit ei kasutatud paberit siiski laialdaselt kirjutusmaterjalina, alles 4. sajandiks vahetas paber täielikult välja varasemad kirjutusmaterjalid - puu- ja bambuseliistud ning siidi. Paberi valmistamise toorained Paberiks nimetatakse sadestamise teel saadud õhukest lehtmaterjali, mis koosneb peamiselt jahvatatud taimsest kiudainest. Paber on mitmekomponendiline materjal, mille struktuuri moodustavad taimse päritoluga kiud, milledele on lisatud täite -, liimitus-, värv- ning katteaineid. Sõltuvalt sordist võib paberi koostis küllaltki suures ulatuses varieeruda. Taimsete kiudude ning seega ka paberi põhikomponendiks on tselluloos.
Õppeaines: Õpperühm: Juhendaja: Sissejuhatus Viskoos on regenereeritud tsellulooskiud, mis saadakse viskoosmenetlusel filament- ja staapelkiududena. Keemiliselt koostiselt on viskoos tselluloos. Viskooskiudude kaubanduslikke nimetusi: Argentea; Danufil; Empress; Enka; Enka Profile; Viscose; Faberta; Fibro; Flox; Floxan; Galaxy; Iridel-Viscol; Junlon; Krehalon; Lenzing Viscose; Swelan; Tairiyon; Three Gold Horses; Vibron-Crinol; Viscofil; Viscolan; Viscose. Õõnes on viskooskiud Viloft. Tulekindlad kiud on Fibrafinn ja Visil. Kiud välitööstusele sobivad Sanilon, Sarille, Sterilon L., Viscofil. Kiud
eemaldatakse ka võõrlisandid ainest. Toimuvad merseriseerimine, eelvalmistamine ja ksantogeneerimine. Viimaseks tehakse järeltöötlemine, kus viskooskud pestakse ja pleegitatakse, et eemaldada kõik võõrlisandid. Viskoos on kollakas ja läbipaistev, pleegitatuna aga valge. Ta on klaasjalt läikiv, kuid tihti eemaldatakse tema läige. Puhta tselluloosina on viskoos oma omadustelt väga sarnane puuvillale. Näiteks põledes käitub ta samamoodi nagu puuvill põleb kiiresti ning suure leegiga ning annab tunda puu põlemise lõhna. Viskoos imab endasse ka väga hästi vett, mille tõttu on teda kerge värvida. Samas kuivavad kiud aga aeglaselt. Ta muutub märgudes nõrgemaks, kuid kuivades taastub kiu tugevus. Viskoos on hea soojusjuhtivusega, mis tähendab, et kangas ei hoia sooja. Niiskus koguneb kiiresti naha ja kiudude vahele, mis tekitab külmatunde. Viskoos on ka hallitusele vastuvõtlik, väheelastne, hästi kortsuv, kuid
...................................................... 3 2. Ajalugu............................................................................................4 3. Kiudude jaotamine..........................................................................4 · Looduslikud kiud................................................................4 - Taimsed ehk tsellulooskiud.....................................4 - puuvill...............................................................4 - lina.....................................................................5 - kanep.................................................................5 - ramjee................................................................5 - dzuut................................................................
Neid kinnituvaid osi on kahesuguseid ja nende alusel jagatakse reaktiivvärvid rühmadesse: vinüülsulfoon-rühm, kuhu kuuluvad näiteks Remazol ja Primazin värvid, teine monokloortriatsiin-rühm, kuhu kuuluvad Cibacron-, Procion-, Basilen- ja Levafix-värvid. Rühmade erinevat keemilist stabiilsust kasutatakse ära keemilises reservtrükis. Reaktiivvärvid jagunevad veel reaktiivsuse ning substantiivsuse alusel. Reaktiivsus näitab, millisel temperatuuril ja kui kiiresti värv kiudu kinnitub. Substantiivsus iseloomustab värvi võimet lahusest kiudu liikuda. 1. KUUMVÄRVID (aeglased) KÜLMVÄRVID (kiired) Väike reaktiivsus ↔ suur reaktiivsus 2. TRÜKKIMINE VÄRVIMINE Väike substantiivsus ↔ suur substantiivsus Tsellulooskiude värvides ühineb värvaine aluselises lahuses tselluloosi hüdroksüül- e. OH-rühmadega,
Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus KM21 Kati Pall Vill Referaat Juhendaja Kati Adul Paide 2013 Sissejuhatus Villa kitsamas tähenduses mõeldakse lambavilla, laiemas tähenduses aga kõikidelt loomadelt saadud karvkatet. Villakiud kuulub loomsete looduslike kiudude hulka. Villa mikroskoopilisteks ehituselementideks on villa rakud. Vastavalt kihilisele ehitusele eristatakse katterakke, tüvikihti e pärisrakke ja säsikihti. Villa koostisest suurem osa on valkaine, mis
Karedas vees moodustuvad rasvhapete kaltsiumi- ja magneesiumisoolad: 2RCOONa + Ca(HCO3)2 (RCOO)2Ca + 2NaHCO3 Need soolad vees ei lahustu ja sadenedes riidekiududele, takistavad pesemist. Samuti kulub siis ka rohkem seepi. Seep kui rashappe sool hüdrolüüsub osaliselt: RCOONa + H2O RCOOH + NaOH Seetõttu on seebi lahus leeliseline, mis ei ole soovitatav paljude tekstiilimaterjalide (n vill, siid) pesemisel, eriti kõrgel temperatuuril. Kuid seebi pesemisomadused ongi just parimad 60-70'C juures. Seebiga ei saa pesta ka happelises keskkonnas. Seepi valmistatakse ainetest, mida saaks kas vahetult või töödeldult toiduks kasutada. Neil põhjustel on hakatud palju kasutama sünteetilisi pesemisvahendeid. Kõige enam on levinud väävelhapete soolad, n naatriumdodetsüülsulfaat.
termoanalüüse jm. Selleks et kirjeldada kiuehitust on vaja teada ja kasutada kindlaid mõisteid. 3.1.MÕISTE "KIUD" Mõiste "KIUD" liigitatakse: *TEKSTIILKIUD *ELEMENTAARKIUD JA ELEMENTAARNIIDID *TEHNILISED KIUD *FILAMENTKIUD *STAAPELKIUD. *TEKSTIILKIUD painduvad ja tugevad moodustised, pikkus ületab palju kordi läbimõõdu - vähemalt 1000 korda kasutatakse tekstiilitööstuses. *ELEMENTAARKIUD - kiud , mis on jagamatud peenkiud, n:puuvill, vill *ELEMENTAARNIIDID pikad jagamatud üksikkiud, n:looduslik siid, tehis- ja sünteetilised kiud *TEHNILISED KIUD - looduslikud taimkiud, mis koosnevad omavahel pektiiniga ühendatud elementaarkiududest n:lina, kanep *FILAMENTKIUD - keemilised kiud, mis on pikad ja pidevad *STAAPELKIUD - keemilised kiudained, mis on saadud 40-70 mm pikkustest tükeldatud kiududest. Anne Hein TLÜ Tööõpetuse osakond Eriseminar materjaliõpetusest. Kiu ehitusega seotud mõisted 20093.2.KIU EHITUST JA
ebaühtlasem, päikesevalguse kotiriie, tuletõrjevoolikud, taluvus ja läige pole nii head purjed, telgid kui linal, samad omadused mis linal Dzuut JU tõmbetugevus väiksem kui pakkimisriiet,kotte valge, kollakas, kerge puhastada, sobib linal, märgtugevus sama, jäik, punakas või kemopuhastus väike venivus, läigib nagu siid, hallikas valgus muudab nõrgemaka ja värvuselt tumedamaks, vastupidavus hapetele ja leelistele harvem kui linal, ilmastikukindlus halb, saab värvida puuvillavärvidega, Ramjee RA kiud on pikk ja tugev, jäik, hea kalleid pitse, valget värvi ja vastupidavus hallitusseente ja langevarjuriiet, kena siidja
Hüdrolüüs: Tsellulooslühenenud aheladglükoos Levinuim pdisahhariid maal. H H | | tärklis C C / O H | C tselluloos / O / CH Soojenemisel lahjendatud hapete või ensüümide manulusel hüdrolüüsub tselluloos glükoosiks. C6H7O2(OH)2ONO2 + H2O Tekib nitrotselluloos(liimid, filmilindid) Trinitrotselluloos(-OH asemel ONO2) Väikeses koguses kasulik, muudab toidu kohevamaks. Rahusööjate maos lagundavad bakterid pikad tselluloosi kiud lühemateks
t CH3 -- CH2 -- OH + 3O2 ¾ ¾® 2CO2 + 3H2O · alkoholid võivad astuda nukleofiilsetesse asendusreaktsioonidesse (lahkuvaks rühmaks oleks siis hüdroksiidioon). Hüdroksiidioon on aga sedavõrd tugev nukleofiil, et raske on leida teist nukleofiili, mis teda välja tõrjuks, mistõttu ei ole nukleofiilne asendusreaktsioon alkoholide puhul tüüpiline. 4. Alkohol kui hape · Alkoholide reageerimisel leelismetallidega (Na, K, Li) eraldub vesinik ja tekib vastava alkoholi sool alkoholaat (2CH3 --CH2--OH + 2Na 2CH3 -- CH2ONa + H2). Analoogne happe reageerimisele metalliga (2HCl + 2Na 2NaCl + H2). Siit järeldub, et alkohol on nagu hape ja alkoholaat on alkoholi sool. Alkohol on väga nõrk hape (nõrgem hape kui vesi). Vaata hapete tugevusi lk 25. 5. Alkoholide esindajaid
t CH3 -- CH2 -- OH + 3O2 ¾ ¾® 2CO2 + 3H2O · alkoholid võivad astuda nukleofiilsetesse asendusreaktsioonidesse (lahkuvaks rühmaks oleks siis hüdroksiidioon). Hüdroksiidioon on aga sedavõrd tugev nukleofiil, et raske on leida teist nukleofiili, mis teda välja tõrjuks, mistõttu ei ole nukleofiilne asendusreaktsioon alkoholide puhul tüüpiline. 4. Alkohol kui hape · Alkoholide reageerimisel leelismetallidega (Na, K, Li) eraldub vesinik ja tekib vastava alkoholi sool alkoholaat (2CH3 --CH2--OH + 2Na 2CH3 -- CH2ONa + H2). Analoogne happe reageerimisele metalliga (2HCl + 2Na 2NaCl + H2). Siit järeldub, et alkohol on nagu hape ja alkoholaat on alkoholi sool. Alkohol on väga nõrk hape (nõrgem hape kui vesi). Vaata hapete tugevusi lk 25. 5. Alkoholide esindajaid
t CH3 -- CH2 -- OH + 3O2 ¾ ¾® 2CO2 + 3H2O · alkoholid võivad astuda nukleofiilsetesse asendusreaktsioonidesse (lahkuvaks rühmaks oleks siis hüdroksiidioon). Hüdroksiidioon on aga sedavõrd tugev nukleofiil, et raske on leida teist nukleofiili, mis teda välja tõrjuks, mistõttu ei ole nukleofiilne asendusreaktsioon alkoholide puhul tüüpiline. 4. Alkohol kui hape · Alkoholide reageerimisel leelismetallidega (Na, K, Li) eraldub vesinik ja tekib vastava alkoholi sool alkoholaat (2CH3 --CH2--OH + 2Na 2CH3 -- CH2ONa + H2). Analoogne happe reageerimisele metalliga (2HCl + 2Na 2NaCl + H2). Siit järeldub, et alkohol on nagu hape ja alkoholaat on alkoholi sool. Alkohol on väga nõrk hape (nõrgem hape kui vesi). Vaata hapete tugevusi lk 25. 5. Alkoholide esindajaid
O CH2 H2 C HC c) OH CH2 CH2 CH2 C O H H2 C CH2 2 9. KARBOKSÜÜLHAPPED (LK 2627) 1. Tugevam hape tõrjub nõrgema happe tema soolast välja. Tuleb leida sobiv ilming, mis teeb selle nähtavaks. Süsihappest tugevama happe lisamine karbonaadile või selle lahusele tekitab ,,kihi- semise", s.o süsinikdioksiidi eraldumise. Vees mittelahustuvat karboksüülhapet võib töödelda leelise lahusega. Hape hakkab lahustuma soola moodustumise tõttu. 2. C6H5O- + H 3O+ HCO3- + H 3O+
tingib aminohapete amfoteersed omadused (ühendid reageerivad nii aluste kui hapetega) · aminohapete reageerimisel üksteisega moodustuvad peptiidid (tekkinud peptiid reageerib järgmise aminohappega jne --> polüpeptiidid) 4. Aminohapete saamine: Aminohappeid saadakse valkude hüdrolüüsil või sünteetiliselt mikrobioloogilise sünteesi abil. VALGUD 5. Valkude ehitus. Koostisesse kuulub peale süsiniku, vesiniku ja hapniku ka lämmastik. Molekul koosneb üksikutest lülidest, mis on omavahel seotud peptiidrühmaga. Keskmiselt koosneb valgu molekul 300-1000 aminohappejäägist. Need paiknevad molekulis rangelt kindlaksmääratud järjestuses. Valkude struktuur on seotud 3 sideme olemasoluga: 1) peptiidside 2) vesinikside (põhjustab valgu molekuli ruumilist kuju) 3) disulfiidside (juuksed, vill) Valgu keerukat ehitust käsitletakse läbi kolme struktuuri:
Vesinikku sisaladavad Vesinikku mitte sisaldavad CaSO4 CaHPO4 7)Soolade jaotus lahustuvuse järgi Lahustuvad Mitte lahustuvad LiSO4, KSO4 BaSO3, MgSO4 8)Määra aine klass, anna ainele nimi CaSO4 Sool, kaltsium sulfaat SO3oskiid, vääveltriioksiid Ca(NO3)2 sool. Kaltsium nitraat N2O5 di lämmastik penta oksiid Ba(OH)2 hüdro oks. baarium hüdro oks. HBr hape, vesinik bromiid hape Aatomi ehitus Aatomi keskel asub tuum, tuum koosneb positiivse laenguga prootonitest. (tuuma laeng) ja laenguta neotronitest. Tuuma ümber tiirlevad erinevatel kihtidel elektronid (need on neg laenguga) Tervikuna on aatomi laeng 0 Prootonite arv = elekronide arv = järje number = tuuma number Page 3 Elektronide kihtide arv = perioodi numbriga
milles karbonüülrühm on seotud mingi polaarse rühmaga (Cl, NH2, OR), mis pole hüdroksüülrühm (OH). • Tähtsamad karboksüülhapete funktsiooniderivaadid on estrid ja amiidid. Estrid • Estrid on vedelad või tahked ained. Meeldiva puuvilja lõhnaga. Estrid ise ei ole mürgised, kuid estrite lagunemisel võivad tekkida väga mürgised ühendid. 1) Estri happelisel hüdrolüüsil (katalüütilisel hüdrolüüsil) moodustuvad hape ja alkohol. Katalüsaatorina kasutatakse tugevaid happeid (H2SO4). CH3 — COOCH3 + H2O + H3O + CH3 — COOH + CH3 — OH + H3O + 2) Reageerimisel leelistega (leelise vesilahusega) moodustuvad estrist happe sool ning alkohol. Seda reaktsiooni nimetatakse estri leeliseliseks hüdrolüüsikd hüdrolüüsiks. CH3 — COOCH3 + NaOH CH3 — COONa + CH3 — OH Amiidid • 1)Amiidi leeliselisel hüdrolüüsil saadakse sool ja ammoniaak. CH3 — CONH2 + NaOH → CH3 —
põrandakatteid. Teadlaste hinnangul aitab džuutkate elimineerida veesoonte halbu mõjusid, mistõttu on see kate eriti sobilik magamistuppa. Urena Urena kasvualadeks on erinevad troopilised ja subtroopilised piirkonnad kogu maailmas. Kiudu kasutatakse erinevatel eesmärkidel. Taime lehted ja varred sisaldavad ekstakte, millel on antibakteriaalseid omadus. Juuri ja koort kasutatakse ka hürdofoobia raviks. Taime seemned levivad loomade abil.
.......................................................................... 10 2 SAHHARIIDID Glükoos Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaaniliste ühendite kõige levinum klass. Üle 70 % eluslooduses esinevast süsinikust on sahhariidide koostises. Sahhariidide ehk süsivesikute hulka kuuluvad sellised igapäevaselt tuntud ja elutähtsad ained nagu suhkur, tärklis, tselluloos jt. Monosahhariide on väga palju. Kõige tähtsamad on glükoos ja fruktoos. Glükoos esineb põhiliselt mitmesuguste ühendite koostises, kuid ka vabal kujul leidub neid kõigis organismides. Rohkesti on seda puuviljades, millest ka vanemad rahvapärased nimetused viinamarjasuhkur. Monosahhariidide keemilised omadused võime lihtsalt ja üsna suure kindlusega tuletada alkoholide ja karbonüülühendite kohta, lisades vaid molekulisisese tsükli moodustumise. Nimelt
Kangamaterjalid PUUVILL (lühend: CO) Puuvill on tähtsaim rõivaste toormaterjal ja seda sellepärast, et ta imab väga palju kehast eralduvat niiskust, mistõttu ei saa nahk märjaks. Tänu suurele niiskusesisaldusele pole probleeme ka staatilise elektriseeruvusega. Puuvill on ideaalne rõivaste jaoks, mida kantakse otse ihul. Puuvillakiud laseb hästi õhku läbi, lastes nahal hingata, mõjub temperatuuri tasakaalustavalt ja takistab seeläbi ülekuumenemist. Ta on hästi vastupidav ja ei rebene kergesti. Puuvilla puuduseks on kalduvus kortsuda. Pikemaajalisem päikesevalgus põhjustab kiu kollakamaks muutumise ja järk-järgulise lagunemise. Niiskus ja õhusaaste kiirendavad seda.
katkevad. Vesiniksidemetega on seotud ka polaarsete ühendite hea lahustuvus vees. Suurte molekulide (valgud, ensüümid, RNA, DNA jt) sees tekivad ka molekulisisesed vesiniksidemed. Nendes molekulides on polaarsed rühmad, mis sisaldavad tugevalt elektronegatiivsete elementide aatomeid (S, N, O, P) aga ka vesinikuaatomeid. Molekuliste vesiniksidemete tõttu on valkudel, ensüümidel jne. sekundaarne ja tertsiaalne struktuur. Molekul on kurdunud spiraal ja spiraal omakorda kerasse. ! 2. Elusorganismide termodünaamika, statsionaarne olek, Gibbsi energia muutused elutegevuse käigus. ! Organismide vahetuks energiaallikaks on toiduainete keemiline energia,mida kulutatakse vajalike ainete sünteesiks, mehhaniliseks tööks ning ainete ja laengute ülekandeks. Osa kemilisest energiast hajub soojusena.Suhteliselt keerulise ehitusega toiduained (valgud, rasvad, süsivesikud),
kuusk, mänd, kanada must kuusk, siberi kuusk, lehis jt. kõva puit 2)(hardwoods) = lehtpuud: kask, vaher, lepp, haab, tamm jt. Puidu tahkest osast on > 95% orgaanika: 1)Tselluloos [C6H7O2(OH)3]m - ~ 45% kuivkaalust 2)Hemitselluloos [C6H7O2(OH)3]n - ~ 20-30% ; n < m 3)Ligniin ~ (20-30%) 4)Ekstraktiivained - ~ (3-10%) 5)Mineraalid Tselluloos: kiulise ehitusega, n.ö puidu ,,skelett", kõrgmolekulaarne polüsahhariid, M= 50000-150000, annab puidule tugevuse ja elastsuse. Tselluloos on tegelikult glükoosi polümeer. Glükoos tekib rohelistes taimedes ja puudes veest ja CO 2-st päikesekiirguse toimel: 6H2O + 6CO2(+klorofüll + päike) = C6H12O6 + 6O2 nC6H12O6 = (C6H10O5)n + nH2O n~10000 Hemitselluloos: samuti polüsahhariidid (heksosaanid, pentosaanid, orgaanilised happed), moolmass väiksem kui tselluloosil. Hemitselluloos hüdrolüüsub kergesti lahjendatud mineraalhapete ning leeliste toimel, minnes lahusesse
2012/2013 õppeaasta SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................................3 LOODUSLIKUD KIUD...........................................................................................................................5 1.1 Loomsed kiud..................................................................................................................................5 1.2 Siid...................................................................................................................................................6 1.3 Taimsed kiud....................................................................................................................................7 1.4 Teised kiudained..............................................................................................................................8 2 Keemilised kiud...............................
. 3 Polüakrüül........................................................................................................... 3 Kloorkiud............................................................................................................. 3 Elastaan.............................................................................................................. 3 Looduslikud kiud..................................................................................................... 3 Puuvill.................................................................................................................. 3 Linane................................................................................................................. 4 Kanep.................................................................................................................. 4 Siid...................................................................................................................... 4
alkohol) (aldehüüd) (karboksüülhape) Looduslikku gaasi kasutatakse kütusena. Tal on kõrge kütteväärtus ja põlemisel ei teki eriti kahjulikke jääke. Puuduseks on plahvatusoht. Katalüütilisel oksüdeerimisel võib toota näiteks metanooli 2CH4 + O2 = 2CH3OH (sobib vedelkütuseks) või metanaali CH4 + O2 = HCHO + H2O , millest saab liime, plastmasse... Metaani pürolüüs Kuumutamisel laguneb metaani molekul radikaalideks ( radikaal = osake, millel on paardumata elektrone, väga reaktsioonivõimeline) Jahtumisel radikaalid rekombineeruvad.(taasühinevad) . . . . CH4 à H3C + H ja hiljem 2H3C à H3C CH3 2H à H2 jne. Põhilised pürolüüsi saadused on: tahm ( C- kummitõõstusele) ; etüün e atsetüleen ( C 2H2 kasutatakse keevitamiseks ja mitmete ainete sünteesimiseks) ja vesinik ( ammoniaagi sünteesiks) Metaani halogeenimine
kolonisatsioon ning ööpäeva pärast on punetav vistrik juba silmale nähtav. 1.5. Nahk ja ultraviolettkiirgus Nahk on tundlidk ultraviolettkiirguse suhtes. Ultraviolett A (320...380 nm) on võrdlemisi nõrga toimega, kuigi pruunistab natuke nahka. Ultraviolett B (280...320 nm) mõjub tugevasti, põhjustades punetust ja muid naha muutusi. Lühiajalisel päevitamisel tekkinud punetus kaob mõne päeva jooksul ja epidermises tekib mustjaspruun värvaine melaniin, mis kaitseb nahka ultraviolettkiirguse edasise mõju eest. Pikaajaline päevitamine vanandab nahka sarvkiht pakseneb ja muutub karedaks, pärisnaha kollageen hakkab lagunema ja elastiin jäigastub. Päevitus (melaniini teke) üksi ei kaitse nahka ultraviolettkiirguse eest, eriti tänapäeval, mil osoonikihi hõrenemise tõttu on päikesevalguse ultravioletne osa muutunud intensiivsemaks ja nahavähi oht on suuremaks. 1.6. Naha hooldamine a) Kontrolli üle oma toidulaud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
