Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Materjaliõpetus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vineer, spoon, vineeri, spooni, höövel, liistud, liimitud, mööbli, pakku, ristvineer, paksuses, tekstuur, kihid, kork, pressis, plaadid, plank, pruss, hööveldatud, aurutatud, laastu, kuivatamine, valtside, masinatel, niiskussisaldus, korgid, sirgeks, liimiga, pealistamiseks, puitlaast, kihilised, laudadeks, 28mm, latid, 70mm, seaded, voodrilauadSpoon Spoon on õhuke puiduleht (lehtvineer), mida kasutatakse ristvineeri valmistamiseks ja vähemväärtuslike puitmaterjalide vääristamiseks ehk pealistamiseks (spoonimiseks). Spooni kasutamine võimaldab kokku hoida väärtuslikku puitu, sest pealistamiseks kasutatakse ainult imeõhukest lehte. 1 m³ palgist saab tavaliselt 6001000 m² spooni. Spooni tootmine Spooni tooraineks on vineeripakk, mille küljest lõigatakse kas ringkoorimise või hööveldamise teel õhukesi puidulehti. Töötluseks valitakse võimalikult veatud ja oksteta pakud. Elastsuse suurendamiseks kuumutatakse pakke vees või veeaurus. Tänapäeval toodetakse spooni peamiselt kahe meetodiga koorimine ja hööveldamine. Mõlemal juhul kasutatakse lõikamiseks pikka (vähemalt pakuga ühepikkust) nuga. Erandjuhtumitel võidakse spooni ka saagida.
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS MR-14 SPOON Referaat Uuemõisa 2014 1 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 I. Spoon.......................................................................................................................................3 1.Spooni tootmine...................................................................................................................4 Kooritud spoon....................................................................................................................5 Höövelspoon......................................................................
Materjal,selle kasutusalad,valdkond 1. Aknad,uksed,katused,seinad,trepid jne. 2. Tselloloosi ja paberitööstus 3. Vineeri ja tikutööstus 4. Mööblitööstus 5. Laeva ja vagunehitus 6. Mäetööstus 7. Keemiatööstus N:söödapärm,kunstsiid,nailontüüpi plastmass,kampol,tärpentin,äädikhape jne. Metsa iseloomustavad näitajad on aeglane kasv. Enamik puid saab raieküpseks 60-150 eluaastane.Maarjkask võib saada raieküpseks 35 aastaselt.Väike puude hulk 1 pinnaühikul : · 1 ha =~120 tm puitainet · m=~jm · · · ·
Plaatmaterjalide eristamine ja valmistamise tehnoloogia Spoonid ja höövel vineerid Nimi Eesnimi Kursus kool Sügis 2010 Spoonid MÕISTE: Spoonid kui niisugused on ristvineeri algmaterjaliks Jaotatakse kolmeks: Kooritud vineer e. treivineer Saeviineer Höövel vineer Miks spoone kasutatakse? Spooni kasutamine võimaldab kokku hoida väärtuslikku puitu, sest pealistamiseks kasutatakse ainult imeõhukest lehte. Nt: 1 m³ palgist saab tavaliselt 6001000 m² spooni. Spooni tootmine Tooraineks on vineeripakk, mille küljest lõigatakse kas ringkoorimise või hööveldamise teel õhukesi puidulehti. Elastsuse suurendamiseks kuumutatakse pakke vees või veeaurus. Tänapäeval toodetakse spooni 2 meetodiga
Puit on tugev ja kerge. Kui arvestada ehitusmaterjalide kaalu, on puit teised tugikonstruktsioonid kõige vastupidavam. Õhukuiva kuuse- ja männipuidu tihedus (kg/m3 kohta) on ainult 1/13 terase ja 1/4 betooni tihedusest. Välisvoodrilauad Võrreldes materjale soojusjuhtivuse alusel, on puidu soojusisolat- Sisevoodrilauad sioonivõime 400 korda parem kui terasel, 1500 korda parem kui alu- miiniumil ja 12 korda parem kui betoonil. Seetõttu niiskus ei konden- Liistud seeru puidu pinnale ning puit tundub meeldiv nii kuumas kui ka külmas. Välisvoodri kinnituselemendid (alusroovitis) Puit paisub soojuse mõjul vaid kolmandiku terase ja betooni paisu- misest. Puit paisub mõnevõrra niiskuse mõjul, ja kahaneb kuivades. Põranda aluslaudis Kui niiskussisaldus langeb 10%-le, kahaneb 95 mm laiune laud 2 mm võrra
Puit on tugev ja kerge. Kui arvestada ehitusmaterjalide kaalu, on puit teised tugikonstruktsioonid kõige vastupidavam. Õhukuiva kuuse- ja männipuidu tihedus (kg/m3 kohta) on ainult 1/13 terase ja 1/4 betooni tihedusest. Välisvoodrilauad Võrreldes materjale soojusjuhtivuse alusel, on puidu soojusisolat- Sisevoodrilauad sioonivõime 400 korda parem kui terasel, 1500 korda parem kui alu- miiniumil ja 12 korda parem kui betoonil. Seetõttu niiskus ei konden- Liistud seeru puidu pinnale ning puit tundub meeldiv nii kuumas kui ka külmas. Välisvoodri kinnituselemendid (alusroovitis) Puit paisub soojuse mõjul vaid kolmandiku terase ja betooni paisu- misest. Puit paisub mõnevõrra niiskuse mõjul, ja kahaneb kuivades. Põranda aluslaudis Kui niiskussisaldus langeb 10%-le, kahaneb 95 mm laiune laud 2 mm võrra
Sügavimmutatud konstruktsioonidele sobib ainult männipuit. Enamasti kasutatakse kõikides kandvates liimpuitkonstruktsioonides ilmastikukindlat liimi, mis kuulub U-klassi. Sellisel juhul ei seata kasutuskoha niiskusele piiranguid. Kandurite enimlevinud laiused on 90, 115, 140, 165, 190 ja 215 mm. SPOONLIIMPUIT Spoonliimpuitu ehk vineerpuitu (levinud nimi on ka kertopuu, laen soome keelest) saadakse 3 mm paksuse kuusespooni kokkuliimimisel plaadiks ilmastikukindla liimiga. Soomes kasutatava spooni pikkus on vähemalt 1200 mm, spooni jätkatakse kaldjätkuga. Jätkukohtade vahekaugus kõrvutiasetsevates spoonikihtides on vähemalt 100 mm. Jätkukohad lähevad ühest kihist teise nii, et samas ristlõikes olevad jätkud on toote erinevatel pooltel. Spoonikihtide paigutus on kahesugune. Standardtootel on kõik kihid paigutatud pikisuunas. Ristehitusega toodetel on osa kihte peasuuna suhtes risti. Tarnitavate talade väikseim paksus on 27 mm ja suurim 75 mm, samm 6 mm
juures ja tema tüve ümbermõõt on 5,45 meetrit. Saematerjalid: Puitu saab ehituses kasutada väga erinevates kohtades. Selleks peab aga teadma, mis kuhu sobib ja millistele nõuetele puitmaterjal konkreetses kohas vastama. PUIT EHITUSES Üldjoontes võib ehituses kasutatava puitmaterjali liigitada järgmiselt. · Saematerjal, ka hööveldatud ja/või immutatud. · Profiilhööveldatud materjal: sise- ja välisvoodrilauad, liistud. · Puitplaadid: vineer, puitlaastplaat (tavaline või OSB), puitkiudplaat (pehme, MDF või kõva). Kõiki neid on saadaval erineva niiskuskindlusega, pealistatuna muude materjalidega jne. · Talad ja sõrestikud: liimpuittalad, spoonliimpuit (sm k kertopuu), I-talad, ogaplaatfermid, ehitusplatsil valmistatavad sõrestikud. · Uksed-aknad jm puittooted. Ehituses kasutatav saematerjal Arutlused teemal, kas ehituspuiduks kasutatavad puud peaksid olema langetatud noore või
Prussid, neljast küljest saetud, laiuse ja paksuse suhe alla 2, paksus >100 Latid, erinevad prussist sellega, et paksus <100 Liiprid Saematerjali valmistatakse enamasti okaspuidust, lauda tehakse ka lehtpuidust. Saematerjali mõõtühikuks on m3.kvaliteedi järgi jagunevad nad kvaliteediklassidesse (A,B,C,D). Pooltoodete valmistamisel on neid peale saagimise veel töödeldud. Hööveldatud lauad Põranda lauad, paksus 22-37mm Voodrilauad, paksus 12-22mm Piirlauad ja liistud Sindlid 0,5-0,7m Katuselaastud 0,5m Kattevineer (spoon) Ristvineer saadakse mitme spooni risti liitmise Parketiliistud PUITLAASTPLAAT Puitlaastumassi hulka viiakse sünteetilise vaikusid ja pressitakse toode kuumalt kokku. Võib katta melamiinvaiguga, immutatud paberi või spliiniga, lamineerida, samuti värvida. Puiduga võrreldes omab puitlaastplaat homogeenset struktuuri, tal on suurem pinnakõvadus, väiksem süttivus. Samas on ta suurema massiga ja pundub märjaks saamisel. Kasutatakse
Haridus- ja Teadusministeerium Võrumaa Kutsehariduskeskus Puidutehnoloogia PTo-07 Andres Kooser Praktiline töö Vineeri tootmine Juhendaja: Taivo Tering Väimela 2010 1 Vineeri tootmine. Metoodiline juhend praktiliste tööde teostamiseks. Vineer kujutab endast treispoonilehtede kokkuliimimisel saadud kihilist materjali. Sõltuvalt kasutatavast liimi tüübist jagatakse vineer kahte gruppi: a) fenoolformaldehüüdliimide baasil valmistatud kõrgendatud veekindlusega vineer. b) karbamiidformaldehüüdliimide baasil valmistatud keskmise veekindlusega vineer. Käesolevas praktiliste tööde juhendis on toodud vineeri valmistamise tehnoloogiliste
Eesti Vabariigi haridus- ja Teadusministeerium Võrumaa Kutsehariduskeskus Puidutöötlemise tehnoloogia õppetool Praktiline töö Vineeri tootmine Pto-07 Õpetaja: Taivo Tering Õpilane: TõnuTomson Väimela 2010 Sisukord Sisukord.................................................................................................... 2 Praktilise töö ülesanne.............................................................................. 4 Lähteandmed..........................................................................................
Eesti Vabariigi haridus- ja Teadusministeerium Võrumaa Kutsehariduskeskus Puidutöötlemise tehnoloogia õppetool Praktiline töö Vineeri tootmine Pto-07 Õpetaja: Taivo Tering Õpilane: TõnuTomson Väimela 2010 Sisukord Sisukord.................................................................................................... 2 Praktilise töö ülesanne.............................................................................. 4 Lähteandmed..........................................................................................
Tartu Kutsehariduskeskus Ehitus-ja puit Ott Soomets RISTVINEER EHK LIIMITUD VINEER EHK KOORITUD VINEER Kursusetöö Juhendaja Aivar Krull Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 VINEER.............................................................................................................................4 KOKKUVÕTE......................................
Puidutöötlemine I 1.1. Ajalugu Saeveskid (lauatehased) 17. saj. algul. Mehhaniseeritud puidutööstus 19. saj.teisel poolel. Eestis vineeri, mööbli- ja tuletikutööstus. Tallinnas a/s Lutheri asut.1883, 1700 töölist. 1938.a. algul oli viie ja enama töötajaga käitisi 150, sealhulgas üle 50 töötajaga käitisi 19. 1970... mööbli tootmine (54% puidutööstuse toodangust). TVMV ,Standard, Tarmeko, Kooperaator, Võru MV, Valga MV, Narva MV, Viisnurk. 1972.a. Püssi 110 tuh. m3 puitlaastplaate, 10 milj. m2 kõvu puitkiudplaate aastas. Mõjutajad: tehnika ja äärmuslik automatiseerimine, tehnoloogia ja moevoolud (tahkmööbel, kerge mööbel), puiduhinna kõikumine, rohelised ja elukeskkond, uued abi- ja viimistlusmaterjalid, uus majanduslik areng (väiketootmine),
männipuit. Enamasti kasutatakse kõikides kandvates liimpuitkonstruktsioonides 11 ilmastikukindlat liimi, mis kuulub U-klassi. Sellisel juhul ei seata kasutuskoha niiskusele piiranguid. Kandurite enimlevinud laiused on 90, 115, 140, 165, 190 ja 215 mm. SPOONLIIMPUIT Spoonliimpuitu ehk vineerpuitu (levinud nimi on ka kertopuu, laen soome keelest) saadakse 3 mm paksuse kuusespooni kokkuliimimisel plaadiks ilmastikukindla liimiga. Soomes kasutatava spooni pikkus on vähemalt 1200 mm, spooni jätkatakse kaldjätkuga. Jätkukohtade vahekaugus kõrvutiasetsevates spoonikihtides on vähemalt 100 mm. Jätkukohad lähevad ühest kihist teise nii, et samas ristlõikes olevad jätkud on toote erinevatel pooltel. Spoonikihtide paigutus on kahesugune. Standardtootel on kõik kihid paigutatud pikisuunas. Ristehitusega toodetel on osa kihte peasuuna suhtes risti. Tarnitavate talade väikseim paksus on 27 mm ja suurim 75 mm, samm 6 mm.
Plaatmaterjalide eristamine ja valmistamise tehnoloogia RISTVINEERID! Tartu khk Miko Saarniit 15.10.2012 Juhendaja: Aivar Krull Sisukord 1. Mis on vineer? 2. Miks on nimetuseks ristvineer ? 3. Kuidas tehakse ristvineeri? 4. Spoon ja ristvineeri mõõtudest. 5. Kasutustingimused. 6. Kasutusalad. 7. Vineeriplaat (Pilt). 8.Video. 9. Kasutatud materjal. Mis on vineer? Vineer on kihiline materjal, mis valmistatakse õhukeste puitlehtede (spoonilehtede) kokkuliimimise teel. Miks on nimetuseks ristvineer ? Ristvineeriks nimetatakse seda sellepärast, et spoonilehed asetatakse omavahel risti, et materjal oleks vastupidavam. Kuidas tehakse ristvineeri?
puitlaastplaat………………………………………………………………………………….4 Puitkiudplaat………………………………………………………………………………….5 Kasutatud kirjandus………………………………………………………………………………………6 PUITPLAADID Puidul põhinevad plaatmaterjalid on saanud väga populaarseks nii ehituskonstruktsioonides kui ka koduses puutöös, kus neid kasutatakse nii mööbli tegemisel kui ka ehituses. Saadaval on palju erinevaid plaatmaterjale, kuid laias laastus võib need jagada kolmeks: vineer, puitlaastplaadid ja puitkiudplaadid. VINEER Vineer saadakse spoonilehtede kokkuliimimisel. Puidu omadusi arvestades asetatakse vineeri koostamisel kõrvuti olevate kihtide kiudude suund teineteisega risti. Nii saadakse stabiilne materjal, mis ei kipu kaarduma. Vineeri tugevus on tavaliselt kõige suurem pealmise kihi kiudude suunas. Vineeri konstruktsioon
c)ülikõvade plaatide valmistamiseks lisatakse veel tehisvaike. d)puidukiud liidetakse omavahel kuumuse ja surve abil. e)kiudude nakkumiseks neid vilditakse ja kasutatakse ära puidu enda nakke omadusi f)püdel (pudru) kiudmass suunatakse valamismasina võrgule, kus eraldub vesi ja toimub kanga formeerumine g)kangas lõigatakse formaati ja kuivatatakse rullkuivatis või kuumpressis 150-160o juures surve all. h)plaatide viimistlemiseks kasutatakse spooni, paberit, riiet, plastikut, klaaskiudu, metalli, korki. Liigitused: 1.poorsed puitkiudplaadid- kasutatakse soojusisolatsioonina, sisevooderdusena, sammuheli isolatsioonina, akustilistes vooderdistes. Bituumenit või vaiku sisaldavaid plaate tuuletõkkeplaatidena (niiskuskindlad ja vetthülgavad) Katuse tõkkeplaat, põrandaplaat, soojusplaadid- soteks siseviimistlusplaat. 2.HDF-puitkiudplaadid Poolkõvad- kasutatakse karkassiplaatideks ehitusel, kui mööblivalmistamiseks.
muutub tumedamaks Lepp on hajulisooneline puuliik, sooned ei ole palja silmaganähtavad. Aastarõngad on halvasti eristatavad. Puit on pehme ja kerge, sirge kiuga. Väga kergesti töödeldav. Kergesti viimistletav Tihedus 550 kg/m3 Survetugevus pikikiudu 39..52 MPA Kõvadus otspinnal 30 Janka’’ Lepapuidu kasutusalad Kasutatakse erinevate puittoodete valmistamiseks näit. tuletikud, pliiatsid Vineeri sisekihid ristvineeri valmistamisel Grillsöe valmistamiseks Pärn (Tilia cordata) Värvus kreemikas, kergelt punaka Varjundiga Pärn on küpspuiduline liik, kuid värvierinevus nende vahel on väga väike. Pärn on hajulisooneline liik, sooned ei ole palja silmaga nähtavad Puit on kerge ja pehme, kergesti töödeldav Vastupanu mädanikule on väike. Tihedus 300..570 kg/m3
Jäigad Šarniirsed • Tõmmitsad • Mahavõetavad • Tüüblid • Statsionaarsed 3.1 ÜHENDAMINE LIIMIGA Eelised puittoodete ühendamisel liimiga: • Liimimisega on võimalik tavalistest ja väikesemõõdulistest materjalidest koostada väga erineva kuju ja mõõtmetega monoliitseid konstruktsioone • Liimitud konstruktsioonid alluvad vähem ilmastikutingimustele (kahanemisele, lõhenemisele, nad kaarduvad ja kõverduvad vähem kui ühest tükist detailid • Liimimisel konstruktsioonide kaal ei suurene, suureneb aga tunduvalt nende tugevus (võrreldes mehaanilise ühendusega) • Detailide ettevalmistus liimimisele vastab kaasaegsetele tootmistingimustele, võimalus maksimaalselt mehaniseerida tootmisprotsesse
· Liiprid · Saematerjalid valmistatakse enamasti okaspuidust, lauda tehakse ka lehtpuidust. · Saematerjali mõõtühikuks on ruutmeeter (tihumeeter) · Kvaliteedi järgi jagunevad nad kvaliteediklassidesse (A, B, C, D) Pooltoodete valmistamisel on neidpeale saagimise veel töödeldud (hööveldatud, freesitud jne.) · Hööveldatud lauad · Põranda lauad, paksus 22-37 mm · Voodrilauad, paksus 12-22 mm · Piirlauad ja liistud · Sindlid 0,5 0,7 m · Katuselaastud 0,5 m · Katevineer (spoon) · Ristvineer saadakse mitme spooni risti liimimisel · Parketiliistud Puitlaastplaat · Puitlaastumassi hulka viiakse sünteetilisi vaikusid ja pressitakse toode kuumalt kokku. Võib katta melamiinvaiguga, immutatud paberi või spooniga, lamineerida, samuti värvida. · Puiduga võrreldes omab puitlaastplaat homogeenset struktuuri, tal on suurem
Puit tähistatakse vastava markeeringuga. Kandekonstruktsioonid ja kattelauad tehakse tavaliselt kuusest, kuna see imab vähem niiskust kui mänd. Mändi kasutatakse põhiliselt puusepa töödeks. Kuna mänd näeb parem välja kui kuusk, siis kasutatakse mändi põhiliselt läbipaistva viimistluse korral, sisevoodrilaudadeks, aknaraamideks ja profiil-liistudeks. Suurt rolli mängib ka see, et mänd on kuusest kergemini tööödeldav ja selletõttu on kergem nikerdada. Männist tehakse ka vineeri. Vineer valmistatakse õhukeste spoonikihtide kokku liimimisega. Spoonid on õhukesed puitlehed. Mänd on suhteliselt vastupidav kriimustustele, kuid vastupidavus löögile on nõrk, puidu pind saab kahjustada ja puit kaotab oma hea välimuse. Läige: Seoses tänapäevaste puidu pinnatöötlemismasinate kasutuselevõtuga ei ole puidu enda läikel enam erilist tähtsust. Töödeldud puidupinnal tuleb läige esile radiaallõikes, kuna seal on säsikiired kõige paremini nähtavad
1.Milliseid metsamaterjalide sortimente saadakse tüve tükeldamisel? Saepalk tooraine saematerjalivalmistamiseks Spoonipakk tooraine spooni valmistamiseks .Paberipuu tooraine tselluloosi ja paberitööstusele, Küttepuu, Tehnoloogiline laast. Langetatud puu laasitakse okstest ja tükeldatakse kindla pikkusega ja kvaliteediga järkudeks ehk sortimentideks Igal sortimendil on oma kindel kasutusotstarve/kvaliteedi järgi. 2. Kuidas jagunevad oksad puutüves? Millest see tingitud on? Puu ladvaosas on elusad oksad, mille okkad või lehed toodavad päikesevalguse abil orgaanilist ainet
1.Milliseid metsamaterjalide sortimente saadakse tüve tükeldamisel? Saepalk – tooraine saematerjalivalmistamiseks Spoonipakk – tooraine spooni valmistamiseks .Paberipuu – tooraine tselluloosi ja paberitööstusele, Küttepuu, Tehnoloogiline laast. Langetatud puu laasitakse okstest ja tükeldatakse kindla pikkusega ja kvaliteediga järkudeks ehk sortimentideks Igal sortimendil on oma kindel kasutusotstarve/kvaliteedi järgi. 2. Kuidas jagunevad oksad puutüves? Millest see tingitud on? Puu ladvaosas on elusad oksad, mille okkad või lehed toodavad päikesevalguse abil orgaanilist ainet
Plaatmaterjalide eristamine ja valmistamise tehnoloogia Ristvineer, ristvineeri eriliigid Marken Nisu MT214 Tartu Kutsehariduskeskus Mis on ristvineer? Ristvineer on kihiline materjal, mis on kokku liimitud kolmest või enamast üksteise suhtes risti asetatud spoonilehtedest paksusega 4-25 mm. Spoonilehed asetatakse nii kokku, et plaadi keskkihi kõrval paikneks paaritu arv spoonikihte.Vineeri liimitakse sünteetiliste termoaktiivsete liimidega: fenoolformaldehüüd- või karbamiidliimiga. Vineerplaatide tavalised laiused on 1500 ja 1200 mm. Plaatide levinumad pikkused on 1200, 1500, 1800, 2400, 3000 ja 3600 mm. Toorik, millest hakatakse vineeri tegema, peaks olema
liimimisega, pinnatöötlemisega, immutamisega, keemilise, surve- või termilise töötlemisega jne., mille tagajärjel on igal juhul ja alati võimalik valida eesmärgipärane ehitusmaterjal. Tänapäeval saadakse arenenud tööstusriikides peaaegu kogu puitehitusmaterjal läbi mitmesuguste töötlemisprotsesside. Veel 19. sajandil oli saematerjal ümarpalgi kõrval ainuke puidust ehitusmaterjal. Äsja lõppenud sajandi I poolel aga hakkas levima vineeri tootmine ja kasutamine, millele hiljem järgnesid puitlaast- ning puitkiudplaadid. Kaks viimatinimetetut on ka tänapäeval enimlevinud puitehitusmaterjalideks. Samas on aga nende kõrval tulnud turule ka täiesti uuelaadseid puidust ehitustooteid. Nende väljatöötamise eesmärgiks on olnud puittoorme täielikum ärakasutamine ning spetsiaalsete tehniliste lahenduste kaudu puidu nõrkade külgede kompenseerimine (lõhed, oksad jne
liimimisega, pinnatöötlemisega, immutamisega, keemilise, surve- või termilise töötlemisega jne., mille tagajärjel on igal juhul ja alati võimalik valida eesmärgipärane ehitusmaterjal. Tänapäeval saadakse arenenud tööstusriikides peaaegu kogu puitehitusmaterjal läbi mitmesuguste töötlemisprotsesside. Veel 19. sajandil oli saematerjal ümarpalgi kõrval ainuke puidust ehitusmaterjal. Äsja lõppenud sajandi I poolel aga hakkas levima vineeri tootmine ja kasutamine, millele hiljem järgnesid puitlaast- ning puitkiudplaadid. Kaks viimatinimetetut on ka tänapäeval enimlevinud puitehitusmaterjalideks. Samas on aga nende kõrval tulnud turule ka täiesti uuelaadseid puidust ehitustooteid. Nende väljatöötamise eesmärgiks on olnud puittoorme täielikum ärakasutamine ning spetsiaalsete tehniliste lahenduste kaudu puidu nõrkade külgede kompenseerimine (lõhed, oksad jne
Tartu Kutsehariduskeskus Ehitus-ja puit Rauno Härgin Plaatmaterjalide eristamise ja valmistamise tehnoloogia Ristvineer, ristvineeri eriliigid Tartu 2012 Ristvineer Ristvineer on kihiline materjal, mis on kokku liimitud kolmest või enamast üksteise suhtes risti asetatud spoonilehtedest paksusega 4-25 mm. Spoonilehed asetatakse nii kokku, et plaadi keskkihi kõrval paikneks paaritu arv spoonikihte. Vineeri liimitakse sünteetiliste termoaktiivsete liimidega: fenoolformaldehüüd- või karbamiidliimiga. Vineerplaatide tavalised laiused on 1500 ja 1200 mm. Plaatide levinumad pikkused on 1200, 1500, 1800, 2400, 3000 ja 3600 mm. Toorik, millest hakatakse vineeri tegema, peaks
Uuemõisa 2014 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Puitplaattooted................................................................................................................4 2. Ristvineer........................................................................................................................5 3. Puitlaastplaat...................................................................................................................5 4. OSB - plaat.....................................................................................................................6 5. Wafer – plaat...............................................................................
Mänd. Männienamusega puistute männikute pindala Eestis on umbes 710 000 ha. Mänd kasvab kiiresti, tema iga võib ulatuda 300...400 aastani ja kõrgus 45 meetrini. Eestis kasvavad kõrgeimad männid Järvseljal Männil on vaigurikas keskmise kõvaduse ja tihedusega (530 kg/m 3) võrdlemisi vastupidav ja hästitöödeldav puit, mis sobib kasutamiseks nii sise- kui ka väliskonstruktsioonides. Kasutatakse uste, uksepiitade, aknaraamide ja -piitade ning vineeri valmistamiseks. Kuusk. Kuuseenamusega puistute kuusikute pindala Eestis on ligi 426 500 ha. Kuusk kasvab kiiresti, tema iga võib ulatuda 300 aastani ja kõrgus üle 60 m. Kõrgeimad kuused Eestis (üle 40 m) kasvavad Järvseljal. Kuusepuit on valge, pehme ja kerge, mahukaal 450 kg/m 3. Sobib kasutada samaks otstarbeks kui männipuitu, lisaks ka põrandamaterjalina. Kask. Eestis on kaseenamusega puistute pindala 512 000 ha. Kask on mullastiku suhtes vähenõudlik
Viimast tuntakse meil Soome papi nime all. Toorainena kasutatakse nii okas- kui lehtpuupuitu. MDF-i on lihtne vormida ja seetõttu kasutatakse enamasti mööblitööstuses, aga ka puitimitatsioon siseliistude valmistamiseks ja helitehnikas. HDF plaat on kõvem ja enamasti on üks külg sile ja läikiv. Kasutatakse enamasti mööblitööstuses ja sisekujunduses viimistlusmaterjalina. Samuti pakendite valmistamisel kaubanduses. 5. Vineerplaadid Vineer on kihiline materjal, mis valmistatakse õhukeste puitlehtede ehk spoonide kokkuliimimise teel. Spoonid asetatakse tahvlisse üksteise suhtes risti nii, et kihtide arv oleks paaritu. Sellega tagatakse, et tahvel ei hakka kaarduma. Vineerid erinevad omavahel 2 spooni paksuse (3-32mm) ja kihtide arvu osas. Põhiliselt valmistatakse vineeri kasest ja/või kuusest
Puidu raiumine Saagimine Hööveldamine Peiteldamine Puurimine Puidu pinna silumine Lihvimine Tisleri kutsekirjeldus . Puidu töötlemisega seotud ametinimetused Läbi aegade on puutööga seotud töömeeste kohta kasutatud erinevaid ametinimetusi : Puusepp (lihtsamad puutööd ehitusel, tarbeesemete valmistaja) Laudsepp Tisler (nõudlikumad tööd, näit. Mööbli valmistamine) Kaasajal kasutatakse ettevõtetes puidu töötlemisega seotud tööliste kohta järgmisi ametinimetusi : Tisler – valmistab käsiinstrumente ja seadmeid kasutades detaile ja valmistooteid Puidutööpingi tööline – seadistab puidupinke vastavalet töödeldava detaili kujule ja mõõtmetele ning sooritab tööoperatsioone nendele pinkide .
kipskartongplaadid kipskartongplaadid, 1200 mm külje seinad, sambad, disainlaed mis sobivad Pikkus: markeering ja ruumikujunduselemendid ideaalselt kõverate 2700 mm must pindade Paksus: tegemiseks 6,5 mm PUITPLAADID Nimetus Selgitus Mõõdud Kasutusvaldkond Vineer Vineer koosneb kokku liimitud Paksus: Vineeri kasutatakse välis- ja spoonilehtedest. Vineeri 3-50 mm siseseinapaneelides, paksuse määrab spoonikihtide Tahvlimõõdud: betoonkonstruktsioonide raketistes, arv. Vineeritahvli spoonikihtide 1475 x 1475 töölavades, fassaadides ja arv on paaritu, sest 1525 x 1270 põrandakonstruktsioonis.
annaabi.ee 
