Aristoteles terminit substants), see tähendab, et iga asja juures saame eristada tema mateeriat, ehk seda, milles ta koosneb, ning olemust või vormi, ehk seda, mis teeb asja selleks, mis ta on. Näiteks võib tuua kasvõi inimest, kelle mateeriaks on inimese keha ning vormiks on tema hing. Ilma hingeta ei oleks see inimene kindel isik, keda me tunneme, vaid lihtsalt eluta inimkeha. See olemus, mis mateerias realiseerub, pärinebki sellest mateeriast ise - Ta on mateerias olemas võimalikkusena. Seega on võimalik eristada kahesugust olemasolu tegelikkusena ja võimalikkusena. Millegi tekkimine on seejuures üleminek ühest olemasolust teisse - võimalikkuselt tegelikkusele. [kommentaar: sisu pole avatud] Näiteks on puidus laua vorm juba võimalikkusena olemas ning ainult selle pärast saab puidust laua valmistada, samas on puidus olemas teised vormid teiste asjade jaoks - nagu näiteks tooli, riiuli, jne oma
Kõige väärtuslikum on filosoofia, täpsemalt esimene filosoofia (metafüüsika), mis uurib olemise printsiipe ja algpõhjusi. Teine filosoofia on matemaatika ja füüsika Mateeria ning olemus Aristotelese õpetuse järgi saab iga asja puhul mõtteliselt eristada tema mateeriat ja olemust/vormi. Ehk laua mateeriaks võib olla puit, kuid mingi hulk puitu ei ole veel laud, selleks peab see puiduhulk realiseerima laua vormi. Võimalikkus ja tegelikkus Aristotelese õpetuse järgi on vorm mateerias juba olemas võimalikkusena. Nii on vasekamakas skulptuur võimalikkusena. Seega eritstab Aristoteles kahesugust olemasolu: tegelikkusena ja võimalikkusena. Tegelikkuseks võib saada ianult see, mis on võimalikkusena juba olemas. Tekkimine on järelikult üleminek võimalikkuselt tegelikkusele. Kõik tekib niisiis olemasolevvast, võimalikkusena olemasolevast. Puidus on võimalikkusena olemas juba laua vormning tänu sellele saabki puidust valmistada laua
sarnaselt Platonile ka termineid eidos ja idea). Näiteks on puidust laua mateeriaks puit, omleti mateeriaks munad ja piim (ning muu vastavalt retseptile). Kui osta poest näiteks riidekapp, mis tuleb ise kokku panna, siis rangelt võttes ostetakse vaid riidekapi mateeria (materjal). Millegi nimetamine riidekapiks või omletiks on asja olemusest rääkimine. Asi on just nimelt see ja mitte midagi muud just nimelt tänu olemusele, mis on mateerias realiseerunud. Aristotelese mõned tsitaadid: „Vaimukus on haritud ülbus“ „Inimene , kes on sõber kõigiga, pole tegelikult kellegi sõber“ „Sõprusel on ks hing ja kaks keha“ Kasutatud allikad: https://et.wikipedia.org/wiki/Aristoteles http://www.hot.ee/indrme/aristoteles.htm http://www.tsitaat.com/tsitaadid/autorid/aristoteles http://www.ut.ee/klassik/aristoteles/nikomachos/saateks.html
peaaegu kõiki peamisi teadusharusid: loogika, füüsika, psühholoogia, eetika, poliitika (politoloogia), majandusteadus, retoorika ja poeetika. Aristotelese filosoofilised põhimõtted on kasutusel ka tänapäeval. Mis meeldib minule Aristotelese filosoofias? Aristotelese õpetuse järgi on iga konkreetne asi mateeria ja vormi ühtsus. Inimese puhul on võimalik mõtteliselt eristada mateeriana inimese keha, vormiks pidada aga tema hinge. Vorm on mateerias juba olemas võimalikkusena. Seega eristab ta kahesugust olemasolu: tegelikkust ja võimalikkust. Võimalikkusest minnakse üle tegelikkusele ning seega ollakse olemas. Näiteks pole Gustav Adolfi Gümnaasiumi 12. A klassis ühtegi Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlast. Küll aga käib seal 30 võimalikku selle kooli vilistlast. See mõte meeldib mulle, sest see on loogiline, kui selle üle natuke mõtlema hakata. Tegelikkus ja võimalikkus on kaks erinevat nähtust
materjali ja olemust. Näiteks on puidust laua materjaliks puit, omleti materjaliks munad ja piim (ning muu vastavalt retseptile). Kui osta poest näiteks riidekapp, mis tuleb ise kokku panna, siis rangelt võttes ostetakse vaid riidekapi materjal. Millegi nimetamine riidekapiks või omletiks on asja olemusest rääkimine. Asi on just nimelt see ja mitte midagi muud just nimelt tänu olemusele, mis on mateerias realiseerunud. (Allikas nr. 2) Aristoteles rajas oma kooli nimega Lykeion. (Allikas nr. 3) Aristoteles eristab kahesugust olemasolu: tegelikkusena ja võimalikkusena. Tekkimine on üleminek võimalikkuselt tegelikkusele ehk võimalikkuse teostumine. Näiteks on teatud toiduainetest võimalik valmistada pajarooga ning see tähendab, et need toiduained on pajaroog võimalikkusena (potentsiaalne pajaroog). Mõni asi tekib ise, mõni mitte. Aristoteles eristas kahesuguseid asju :
temasse kiindusid. Ilu mõiste on arenenud nii laiaks, et seda võib käsitleda lõpututel viisidel. Minu peamiseks seisukohaks on see, et kui inimene on õnnelik, endaga rahul, elab nii nagu tahab, on rahul oma kehaga, oma isiksusega, armastab ennast ja inimesi enda ümber, siis 3 vaatamata välimusele, kiirgab inimesest ilu. See tekib sellest, et vaim tunneb mateerias sama harmooniat kui vaimu enda korrastatuses. 4 Kasutatud allikad Eco, Umberto. Ilu ajalugu. RCS Libri S.p.A., Bombiani, Milano, 2004.Eesti 5
Tema esimene filosoofia nimetati hiljem metafüüsikaks, millele järgnesid traktaadid olemisest ja tunnetusest. Aja jooksul omandas aga termin metafüüsika erilise filosoofilise vormi: nii nimetatakse olemise printsiipide ja algpõhjuste ning asjade olemuse uurimist. Aristotelese õpetuse järgi on iga konkreetne asi mateeria ja vormi ühtsus. Inimese puhul on võimalik mõtteliselt eristada mateeriana inimese keha, vormiks pidada aga tema hinge. Vorm on mateerias juba olemas võimalikkusena. Seega eristab filosoof kahesugust olemasolu: tegelikkust ja võimalikkust. Filosoofiakategooriate võimalikkus ja tegelikkus kasutuselevõtt võimaldas Aristotelesel lahendada tekkimise paradoksi, mille oli enne sõnastanud Parmenides. Taimede ja loomade teket seletab Aristoteles loomulikke asjadena, milles endis peitub liikumise allikas. Sellega saab väljendada taimede vormi kui realiseerimist neis iseeneslikult ehk loomulikult
naabrit ja maa vajadusi arvestav. Siin ei olda niiväga kaubanduskettide kolmekordselt röövpakendatud toidu lõa otsas (omakasvatatud toit on garanteeritud, kuna on maa, kuhu külvata ja ka traditsioon, kuidas seda teha ei ole siin olnud läbi lõigatud ). Nils Gregerson pakkunud välja mõiste ’’süvainkarnatsioon’’(deep inkarnatsioon), mis peaks tähistam Jumala radikaalset inkarnatsiooni kogu mateerias. Inkarnatsioonilises ja sakramentaalses teoloogias väidetakse , et jumal on kohal tervenisti igas seemneivas. Kristus on kohal kõigis loodutes ning ma võin leida Kristuse kivist, tulest, veest ja isegi köiest, sest Kristus on seal sees (Tsit. Larry Rasmussen , ’’Weiting for the Lutherans’’ , 37.). Kasutatud kirjandus : ’’Jumala armu poolt vabastatud’’ Loodu pole müügiks. Toimetaja: Anne Burghardt EELK Usuteaduse Instituut 2016
5. müüt hõimu või sugukonna algkogum, etümoloogiliselt jutt, lugu. Igikestvana ilmnev lugu sugukonna seotusest jumalate ja kangelastega. Jumalad ei suutnud surra,varjatusse minna. 6. teleoloogiline maailmakirjeldus põhjused peituvad olevas endas, mitte ülemeelesises ideedemaailmas. Aristotelese arvates toimub kõik maailmas põhjuslikult, seda nimetatakse teleoloogiliseks maailmakirjelduseks. Mateerias peitev võimalikkus rakendub tegelikuks- see tähtsam, keegi järgneb ajaliselt võimalikkusele. Kogu maailm pidevas liikumises, mis avaldub põhjusliku vastasmõju kaudu. 7. subjekt iseenesena aluseks lebav, iseseisvalt olev. Enne uusaega nimetati subjektiks mistahes iseseisvat olevat (nt. puu). Uusajal saab subjektiks mõtlev mina ja teised asjad muutuvad selle jaoks objektideks. 8. objekt vastas- ese. See, mille mõtlev subjekt enda vastu asetab
Tunnetus Aristotelese tunnetusteooria tuleneb sellest, et ta heidab kõrvale Platoni eidosed kui füüsilisest maailmast lahus olevad vormid. Kui asjade loomust ja toimimist määravad struktuurid ei ole asjadest lahutatavad, siis on võimalik teadus füüsilisest maailmast. Kuigi on olemas juhuslikkus ning organismid ei pruugi iga kord täiuseni välja areneda ja toimed ei ole takistuste või muude sekkumiste tõttu alati seaduspärased, tuleneb looduslike protsesside üldine ühetaolisus mateerias immanentselt kätkevatest vormidest. Kui inimese psüühiline toimimine on korras, siis on tal võimalik tunnetada füüsilist maailma ja selles ühetaoliselt toimivaid loomusi. Inimese loomus (vorm) on niisugune, et kui välismõjud meeleelundeid mõjutavad, siis tajumused jäävad mällu ning nähtumusi tajumustest saab niiviisi ühtlustada, et välised asjad jäävad teadvusse püsima. Inimarul on kaks poolt. Aktiivse aruna (aktiivne intellekt) suudab ta konkreetsetest
(üldmõiste koer, inimene), kvantiteet, kvaliteet, relatsioon (suhe-pikem, raskem, kergem). Aristotelese metafüüsika ta oli nõud Platoniga selles, et asjade ja nähtuste olemuseks on ideed sest ideed saab väljendada selgete mõistete abil. Kuid annab ideele teise sisu. Idee asemel kasutab ta sõna vorm. Mateeria on ilma vormita kaootilne mass, millel pole sisu ega mõtet. Idee korrastab ja vormib kaootilist mateeriat ja nii tekivadki asjad. Ta väidab, et idee ehk vorm peitub mateerias endas võimalikkusena. Nt puu mateerias peituvad võimalusena laua idee, tooli idee, kapi idee jne. Ta eristab kahesugust olemist. Olemine võimalikkusena ja olemine tegelikkusena. Tekkimine on seega üleminek võimalikkuselt tegelikkusele. Aristotelese eetika see ei ole normatiivne õpetus, st ta ei ütle, mida tuleb teha või mida mitte vaid kirjeldab õnnelikuks eluks vajalikke tingimusi. Elu eesmärgiks on õnnelik elu. Selle all mõistab ta vaimset tööd
Tunnetus Aristotelese tunnetusteooria tuleneb sellest, et ta heidab kõrvale Platoni eidosed kui füüsilisest maailmast lahus olevad vormid. Kui asjade loomust ja toimimist määravad struktuurid ei ole asjadest lahutatavad, siis on võimalik teadus füüsilisest maailmast. Kuigi on olemas juhuslikkus ning organismid ei pruugi iga kord täiuseni välja areneda ja toimed ei ole takistuste või muude sekkumiste tõttu alati seaduspärased, tuleneb looduslike protsesside üldine ühetaolisus mateerias immanentselt kätkevatest vormidest. Kui inimese psüühiline toimimine on korras, siis on tal võimalik tunnetada füüsilist maailma ja selles ühetaoliselt toimivaid loomusi. Inimese loomus (vorm) on niisugune, et kui välismõjud meeleelundeid mõjutavad, siis tajumused jäävad mällu ning nähtumusi tajumustest saab niiviisi ühtlustada, et välised asjad jäävad teadvusse püsima. Inimarul on kaks poolt. Aktiivse aruna (aktiivne intellekt) suudab ta konkreetsetest üksikutest
Tunnetus Aristotelese tunnetusteooria tuleneb sellest, et ta heidab kõrvale Platoni eidosed kui füüsilisest maailmast lahus olevad vormid. Kui asjade loomust ja toimimist määravad struktuurid ei ole asjadest lahutatavad, siis on võimalik teadus füüsilisest maailmast. Kuigi on olemas juhuslikkus ning organismid ei pruugi iga kord täiuseni välja areneda ja toimed ei ole takistuste või muude sekkumiste tõttu alati seaduspärased, tuleneb looduslike protsesside üldine ühetaolisus mateerias immanentselt kätkevatest vormidest. Kui inimese psüühiline toimimine on korras, siis on tal võimalik tunnetada füüsilist maailma ja selles ühetaoliselt toimivaid loomusi. Inimese loomus (vorm) on niisugune, et kui välismõjud meeleelundeid mõjutavad, siis tajumused jäävad mällu ning nähtumusi tajumustest saab niiviisi ühtlustada, et välised asjad jäävad teadvusse püsima. Inimarul on kaks poolt
Ta kujutlused teenivad puhtal kujul ta erirahvusi. Siit ja Protagorase põhiline järeldus, kõige mõõdupuuks on üksnes inimene ise. "Inimene on mõõduks küigile asjadele: eksisteerivatele, et nad eksisteerivad ja mitteeksisteerivatele, et nad ei eksisteeri." Ei ole olemas mingit absoluutset tõde, vaid üksnes suhteline, mitteobjektiivne, subjektiivne tõde üksnes inimeste jaoks. Protagoras kaldub arvama, et "mateeria on voolav" ja kõikide asjade peapõhjused(logosed) asuvad mateerias. Niisis mitte jumalus ei ole esimene, mitte ka maailm, vaid üksnes inimene, kes iseennast ületab. Eetiliseks järelduseks on see, et nõrk allub seadusele. Ta on rumal, teenib võõraid huve. Tugev ei lase end seadusest segada. Mõisted "hea" ja "kuri" ei vasta loodusele vaid võõrale seadusele. Georgias Leontinoist Paneb aluse retoorilisele kunstproosale. "MITTE MIDAGI EI OLE OLEMAS". Sofistid suunasid filosoofia ajaloos esmakordselt pilgu looduselt inimesele.
Inspiratsiooni leidis Miro sürrealistlikest figuuridest, loodusvormidest ja alateadvusest. Iseloomulik on tusi või punaste laikudega esile tõstetud kahvatutes toonides õlimaal. Mark Rothko (19031970) lihtsustas oma maalide abstraktseid vorma. Tema maalidel on tavaliselt ühevärvilisel pinnal 23 hajuvate servadega ristkülikut. Värvikasutus tekitab mulje udusest ja helendavast värelusest läbipaistmatus mateerias. Värvipinnad on eraldatud õhkõrna ribaga. Franz Kline (19101962) maalidel on laia pintsliga lõuendile kantud sinise ja valge rütmiline tasakaal, mis toob ilmsiks tema dünaamilise teostuse. Patndeeris oma sinise värvi. 3. ART BRUT toores kunst TAUST Prantsuse maalikunstniku Jean Dubuffet võttis aastal 1945 selle väljendi kasutusele (toores kunst). TUNNUSJOONED 1
asjad on. Idee on omaette maailm, mida näeb mõistusega. Ideaalset riiki iseloomustab tarkus, õiglus, harmoonia ja vaoshoitus. 3 seisust: valitsejad kõige väärtuslikumad, sõjamehed ja käsitöölised. Kunst oli allutatud riigi huvidele, peab inimest kasvatama riigitruuks. Aristoteles Platoni õpilane. Kõik asjad on nähtavad, kunstil on jäljendav funktsioon. Mateeria on inimese keha, olemuseks, vormiks hing. Vorm on mateerias juba olemas võimalikkusena, näiteks puidus on olemas võimalikkusena laua vorm. On olemas loomulikult olevad asjad, mida ei saa valmistada (taimed,loomad), nad kasvavad ise. Asjad, mis on loodud kunstlikult (toolid, lauad). Teadused jagunevad: teoreetilised(filosoofia, matemaatika, füüsika), praktilised(eetika,poliitika), loomingulised(kunst, käsitöö). 5. Hellenism. Esindajad on küünikud, epikuurlased, stoikud ja skeptikud. Erineb varasema filosoofiaga märgatavalt
Idee on omaette maailm, mida näeb mõistusega. Ideaalset riiki iseloomustab tarkus, õiglus, harmoonia ja vaoshoitus. 3 seisust: valitsejad – kõige väärtuslikumad, sõjamehed ja käsitöölised. Kunst oli allutatud riigi huvidele, peab inimest kasvatama riigitruuks. Aristoteles – Platoni õpilane. Kõik asjad on nähtavad, kunstil on jäljendav funktsioon. Mateeria on inimese keha, olemuseks, vormiks hing. Vorm on mateerias juba olemas võimalikkusena, näiteks puidus on olemas võimalikkusena laua vorm. On olemas loomulikult olevad asjad, mida ei saa valmistada (taimed,loomad), nad kasvavad ise. Asjad, mis on loodud kunstlikult (toolid, lauad). Teadused jagunevad: teoreetilised(filosoofia, matemaatika, füüsika), praktilised(eetika,poliitika), loomingulised(kunst, käsitöö). 5. Hellenism. Esindajad on küünikud, epikuurlased, stoikud ja skeptikud. Erineb varasema filosoofiaga märgatavalt
3) Kvaliteet milline on teatud ese või nähtus 4) Relatsioon määrab ära vahekorra teise eseme suhtes (suurem, raskem) Metafüüsika (Aristoteles) Ta oli nõus Platoniga selles, et asjade ja nähtuste olemuseks on ideed, sest neid saab väljendada selgete mõistete abil, kuid idee mõistele annab ta teise sisu. Selles suhtes tuleks seletada, mis vahekorras on idee mateeriaga. Idee on Aristotesele vorm, mis korrastab ja vormib kaootilist mateeriat. Idee ehk olemus on mateerias võimalikusena (nt. puumateerias on olemas võimalikkusena laua idee jne). Eristab kahte olemist: võimalikkusena olemisena (munarakud) ja tegelikkusena (lapsed). Mis on tekkimine ja sündimine? Üleminek võimalikkusest tegelikkusesse. 28.09 Nicomachose eetika (Aristoteles) Tema eetika teooria ei ole normatiivne, st ta ei kirjuta ette, mida võib teha ja mida mitte. Ta on kirjeldav eetika kirjeldab õnnelikuks eluks vajalikke tingimusi. Eesmärgiks on inimese käitumise mõjutamine
ole tühjust ning nad täidavad ruumi täielikult. Neid ei saa ka jagada, mistõttu nimetab Demokritos nad 'atomiteks' e jagamatuteks. Leiab, et tõeline on vaid tühi ruum selles liikuvate aatomitega ning on olemas üksnes kaks alget: aatomid ja tühi ruum. Mateeria omadused tulenevad aatomite erinevast kujust, asetusest, suurusest ja korrast. Need on primaarsed omadused (raskus, tihedus, kõvadus). Kõik muu, mida samuti tajume omadustena, nagu värv, soojus, lõhn, maitse, ei astese mateerias, asjades endas, vaid meie meeltes ja vastuvõtmises. Taolised omadused on subjektiivsed ja seega ka sekundaarsed. Igavikust alates on toimunud hulga aatomite liikumine lõputus ruumis. Nende kokkupõrkumisest ja eraldumisest tekib pöörisetaoline liikumine, milles kujunevad aatomite kogumid. Sarnane liitub sarnasega ning tekivad nähtavad esemed, nähtav mateeria. Ka inimene oma ihu ja hingega koosneb aatomitest . Epikuurlased käsitlevad juba n-ö headuse olemust
Roboti mõiste võttis kasutusele Capek RUR (Rossumi universaalrobot), selles näidendis, robotite ülestõus, inimsoo allakäik enne seda. Asimov, 3 robotite seadust: 1. robot ei tohi inimest ohustada 2. robot peab täitma inimese antud käske, v.a kui see on vastuolus 1. seadusega 3. robot peab kaitsma enese eksistensi. Üksi olend ei saa luua endast kõrgemat olendid. Aju ja käte vahel peab olema süda. Filmikatkendid. Mehhanistlik ja vitalistlik maailmapilt. Mateerias on peidus elujõud (vitalistlik). Maailma Hing. Faraday avastas elektromagnetilise induktsiooniteooria, magnetvälja toimel tekib elektrivool. Murrang vitalistlikku maailmapilti tuli Charles Darwin 1859 pani kirja oma teooria liikide tekkest. Kuidas organismid alluvad korduvatele mehaanilistele protsessidele. 02.12.10 Inimene abitu aparatuur keskkonnajõudude saadusena. Zola darwinistlike ideede jätkajana kirjanduses. Naturalism. Zola
oli indiviidile enne teadmata. 63. Ühe seadus. Looja on ÜKS. Kõik , mis on Tema ise, universum, tegevus maakeral. Kõik liikumised ja nende olemused on Temas. Ta on Temas endas. Elu on teadvus, teadmine sellest Universaalsest Teadvuse Ühesusest maakeral. 64. Loomise korrast. Seaduse algus kehtib kogu järgneva kohta. See, mis tuleb on loodud kõigepealt vaimus, kasvab teadvuses ja ilmneb mateerias. Alguses oli see Jumala lastel vahendiks ja allikaks, et juhtida loodusjõude ja oma jõudude koondamiseks. Lõpuks aga muutis Inimene selle kanali purustavate jõudude kanaliks. Sajandeid on inmene arenenud just selles suunas, nüüd tuleb valguse poole astuda. Me jõuame kriitilisse punkti, kus valgust on rohkem kui pimedust. 65. Kannatlikkuse seadus. Luuka ütles:"Kannatlikkusega valitsete oma hinge üle." Kannatlikkus sisaldab vaimset, mõistuslikku ja füüsilist mõtet ja tegevust
saabunud => katse. On vaja tõendada, et see tagajärg on just selle teo tagajärg ja on põhjuslik seos. On vaja inkrimineerida selle teo tagajärgi selle teo toimepanijale. Isik saab vastata tagajärje saabumise siis, kui see tagajärg on talle omistatav. Kausaalseos on arvestatav ka teistele deliktidele teatud tasemel. Nt kihutamine, kaasaitamine. See ilmub objektiivsete tunnuste hulgas. Naturalistlik põhjuslikus tuleneb loodusteadusest, mateeria liikumine toob kaasa muutust teises mateerias. Räägime teost, inimesest tema tahtliku teoga. Katkenud põhjuslikus üks ahel katkestab teise isiku teoga ja moodustab teist ahelat. Ahel on alustatud sellega, et isik soovib teist tappa ja tulistab. See kukub maha sai pulli. Isik sai agooniasse. Tuleb 3. isik. Ja tulistab pähe. Mõlemad on vastutavad tapmise eest. 3. isik ei hakanud tulistama, kui 1. ei oleks tulistanud. See on ennetava põhjusega. Kuivõrd ei ole kokkulepet, siis grupilist ei ole
tähendustega. Tähenduslikustamine ehk tähenduse andmine – lugeja annab tekstile tähenduse seda tõlgendades. Lugeja toodab tekstimärkidest uusi märke, mis määrab teksti määratluse. Tõlgenduse ja tähenduse samastamine hõlbustab tekstianalüüsi probleemiasetust. Uurijal on ülesanne selgitada teksti võimalikke tõlgendusi. Iga uurija peab olema teadlik, et uurijana ta ise ka tõlgendab tähendusi. Tähendusi pole algupärases mateerias olemas, sest tekivad alles lugedes. Kelle käes on tähendus? - Tähenduse määrab teksti autor. - Tähendus on tekstis. - Tähenduse loob kuulaja/lugeja. Kirjalikus tekstis on peale sõnade õigekirjasüsteem, esiletõstetud kohad, küljendus- ja kujundusmärgid, konventsionaalsed esitusviisid (nt tabel, skeem). Neid pole aga keeles sees, vaid need on kultuurivalikud. Kirjalik tekst pole suulise kõne tuletis, vaid on jagamatu tervik, kus
Üksiknähtusena on substants kui kõigi omaduste kandja lõplik, muutuv, eriline. Vormina on ta üldine, lõpmatu, püsiv. Kuid vorm, olles üldine, ei saa iseseisvalt olemas olla, ta vormistab määratlematut mateeriat. Näiteks hobuse ,,vormi" moodustab kõigi hobuste sarnasus, hobuste omaduste ühisosa, ,,hobusus" (tänapäeval hobuste kui liigi omadused). Kui hobuse liik säilib, on hobuse ,,vorm" igikestev. Vorm on mateerias olemas võimalikkusena, potentsiaalselt (nt skulptuur on vasekamakas olemas võimalikkusena, mille skulptor teeb tegelikkuseks; muna on tulevase kana võimalikkus). Mateeria on vormi võimalikkus (potentia) ja vorm on iseenese tegelikkus (actus). Loomulikud asjad on need, kus vorm realiseerub neis iseeneslikult, nt taimed ja loomad, kunstlikud asjad on need, milles vorm realiseerub nt inimese tegevuse tulemusena. Maailmas valitseb vormide hierarhia, mille puhul madalamal
hulgast puidust saaks laud, peab selles realiseeruma laua vorm (olemus). Ka inimese puhul saame mõtteliselt eristada mateeriat ja vormi: mateeriaks on inimese keha, vormiks (olemuseks) aga tema hing. Vormi (olemuse) realiseerumine avaldub muidugi ka asja väliskujus, kuid olemust ei saa siiski samastada väliskujuga. Selles mõttes on sõna vorm eksitav. Tegelikult on vorm siiski mõistusega nähtav asja olemus, tänu millele asi on just see, mis ta on. Kust aga pärineb see olemus, mis mateerias võib realiseeruda? Aristotelese õpetuse järgi on vorm mateerias juba olemas võimalikkusena. Seega Aristoteles eristab kahesugust olemasolu: tegelikkusena ja võimalikkusena. Tegelikkuseks võib saada ainult see, mis võimalikkusena juba olemas on. Tekkimine on seega üleminek võimalikkuselt tegelikkusele või teisisõnu: võimalikkuse teostumine. Näiteks puidus on võimalikkusena olemas juba laua vorm ning tänu sellele saabki puidust valmistada laua
erinevatega, ümberkujundada ei tohi. Juriidilise isiku määratlemise teooriad Fiktsiooniteooria - selle kohaselt juriidilist isikut kui sellist reaalsuses olemas ei ole. Tegelikkuses eksisteerivad ju vaid inimesed kui füüsilised isikud. Inimeste ühing on fiktsioon, juriidiline vorm. Kriitika 8 tegelikkuses juriidiline isik ikka on olemas. Mitte küll mateerias, kuid õiguslikus mõttes on see olemas. Sihtpärateooria - iga juriidiline isik asutatakse mingisuguseks eesmärgiks. Selleks eesmärgiks koondatakse ka vara. See teooria peab hästi paika asutuse-tüüpi isiku kohta. Kasusaajate teooria juriidilisel isikul (JI) ei saa endal mingit vara olla. JI asutavad asutajad kasusaamise eesmärgil. Peab paika äriühingute suhtes. Orgaaniline teooria JI püütakse kirjeldada reaalse organismina nagu füüsilist isikut. Kui JI on asutatud,
passiivse algega (mateeria, aine). Kõik on tekkinud tulest ja maailma-aasta (10800 a) möödudes muutub jälle tuleks. Maailma-aasta = 30 a (küpse ea tunnus) * 360 (päevad arv aastas) Tsüklid on korduvad nagu Herakleitose õpetuses. Maailm on sfäärikuj. tervik, tema osad on kooskõlas ja sõltuvad üksteisest. Maailm asub lõpmatus tühjuses. Stoikude jumal maailma aktiivsest (mõistuslikust) aspektist vaadelduna. Ta on mateerias endas, selle loominguline jõud. Aktiivset ja passiivset alget saab eraldada vaid mõtteliselt. Reaalselt ei eksisteeri jumal maailmast eraldi. Loogika: Koosneb retoorikast ja dialektikast, mis on õpetus tähistatavast ja märkidest. Esimene Euroopa semiootika. Semantiline kolmnurk: objekt märk (tähistaja) tähistatav Maailma kohta saab teadmisi meelelise tunnetuse kaudu, mille tulemusel tekib ettekujutus asjadest
26 ¾ ANTAREAN-i ÜHENDUS OMNICORD (KÕIKSUSE NABANÖÖR) ¾ Aeg ja UFO-d Aeg on üks olulisemaid aspekte UFO-teemas. See mängib imelikku, kuid märkimisväärset rolli. Osa sellest vastusest ei pruugi olla tähtedes vaid kellas, mis tiksub sinu ees. Planeet Maa eksisteerib kolmes dimensioonis, me saame liikuda erinevates suundades nende dimensioonide siseselt. Kosmos ei eksisteeri, välja arvatud siis, kui me paneme ta eksisteerima. Meie mateerias on aatomite vaheline vahemaa nii imeväike, et seda saab arvutada vaid hüpoteetilistes suurustes. Aga kui me elaksime aatomil ja meie suurus oleks võrreldav aatomi suurusega, siis vahemaa järgmise aatomini näiks aukartustäratav. On olemas veel üks inimeste loodud mõõtühik, nimelt aeg. Erinevalt teisest kolmest dimensioonist oleme me näiliselt justkui ajasse kinni jäänud. Aeg on saanud meile väga reaalseks ning näib, nagu me ei saaks selleta elada
Tunnetus on protsess, mis toimub üheaegselt meie sees ja meie ümber. Pole sellist puhast mõeldavat. Kõike seda, mille abil saab midagi lähemalt määratleda, nimetab Aristoteles ,,kategooriateks". Mateeria (hyle) olemus või vorm (eidos, morphe) ehk see, mis tee asja selleks, mis ta on, seda olemust saab väljjendada definitsiooninia. Vorm on mõistusega ,,nähtav" asja olemus, tänu millele on asi just see, mis ta on. Vorm on mateerias olemas võimalikkusena. Vasekamakas on skulptuur olemas võimalikkusena. Aristoteles eristab kahesugust olemasolu tegelikkusena (kr energeia) ja võimalikkusena (dynamis). Entelehhia on tegelik antus või teostumine. TEKKIMINE on üleminek võimalikkuselt tegelikkusele või tisisõnu võimalikkuse teostumine. Kõik tekib olemasolevast, kuid mitte tegelikult, vaid võimalikkusena olemasolevast. Loomulikud ja kunstlikud asjad
Aristoteles mõistis tunnetamise all tajumist: ,,kui me ei taju midagi, ei saa me ka midagi õppida ega mõista; kui me iganes mõtleme millestki, peame samal ajal mõtlema mingist ideest." Tema jaoks oligi tõeline maailm just looduslik maailm. Tänapäeval on ju taju ja meeleline kogemus teadusliku tunnetuse aluseks. Platoni meelest seisneb aga ideedes tõeline maailm ja seda on intellekt võimaline ka tunnetama. Kuid seevastu Aristotelese arvates seisneb tõelisus aga mateerias, mis on kogu maailma aluseks. Ta arvas seda, et kõik ,,substantsid" koosnevad kahest osast materjalist ja struktuurist. See tähendab seda, et kõigel on mateeria ja vorm. Kuid siin ilmneb üks väga suur ilmnevus mateeria ja vorm ei kuulu sellest maailmast väljapoole nagu Platoni ideed, vaid sellesse maailma, mida me tunneme igapäevaselt. Platoni ja Aristotelese teooriad on omavahel vastandlikud, kuid need mõlemad on aluseks tänapäe-
Aristoteles mõistis tunnetamise all tajumist: ,,kui me ei taju midagi, ei saa me ka midagi õppida ega mõista; kui me iganes mõtleme millestki, peame samal ajal mõtlema mingist ideest." Tema jaoks oligi tõeline maailm just looduslik maailm. Tänapäeval on ju taju ja meeleline kogemus teadusliku tunnetuse aluseks. Platoni meelest seisneb aga ideedes tõeline maailm ja seda on intellekt võimaline ka tunnetama. Kuid seevastu Aristotelese arvates seisneb tõelisus aga mateerias, mis on kogu maailma aluseks. Ta arvas seda, et kõik ,,substantsid" koosnevad kahest osast materjalist ja struktuurist. See tähendab seda, et kõigel on mateeria ja vorm. Kuid siin ilmneb üks väga suur ilmnevus mateeria ja vorm ei kuulu sellest maailmast väljapoole nagu Platoni ideed, vaid sellesse maailma, mida me tunneme igapäevaselt. Platoni ja Aristotelese teooriad on omavahel vastandlikud, kuid need mõlemad on aluseks tänapäe-
22 tajumist: „kui me ei taju midagi, ei saa me ka midagi õppida ega mõista; kui me iganes mõtleme millestki, peame samal ajal mõtlema mingist ideest.“ Tema jaoks oligi tõeline maailm just looduslik maailm. Tänapäeval on ju taju ja meeleline kogemus teadusliku tunnetuse aluseks. Platoni meelest seisneb aga ideedes tõeline maailm ja seda on intellekt võimaline ka tunnetama. Kuid seevastu Aristotelese arvates seisneb tõelisus aga mateerias, mis on kogu maailma aluseks. Ta arvas seda, et kõik „substantsid“ koosnevad kahest osast – materjalist ja struktuurist. See tähendab seda, et kõigel on mateeria ja vorm. Kuid siin ilmneb üks väga suur ilmnevus – mateeria ja vorm ei kuulu sellest maailmast väljapoole nagu Platoni ideed, vaid sellesse maailma, mida me tunneme igapäevaselt. Platoni ja Aristotelese teooriad on omavahel vastandlikud, kuid need mõlemad on aluseks tänapäe-
annaabi.ee 
