PUKSPUU Buxus Mullastik- lubjarikastel muldadel Niiskus- Valgus- varjutaluvad Haljastusväärtus- Euroopas enim kasutatud hekitaim Puu võra- Lehed- vastakud, teravaservalised Õied- ühesugulised, rohekad Viljad- kolmetaolised NÄSINIIN Daphne Mullastik- lubjarikast, võib kasvada ka soostunud kasvukohtades Niiskus- Valgus- päikesepaistelistel Haljastusväärtus- Ei ole eriti kasutatud Puu võra- Lehed- heitlehised, vahelduvad, teravaservalised Õied- kobarates või kimpudes, Viljad- marjataoline, üheseemneline Kõik taimeosad väga mürgised HÕBEPUU Elaeagnus Mullastik- talub igasuguseid muldasid Niiskus- talub põuda Valgus- päikesepaisteline Haljastusväärtus- ei kasutata eriti Puu võra- Lehed- heitlehised, lühirootsulised, kaetud karvadega Õied- neljatised, kahesugulised Viljad- luuviljataoline kuivvili KORGIPUU Phelodendron 9 Mullastik- parasniiseke, värske ja viljakas Niiskus- Valgus-
ning ka Peleogeenis ning Neogeenis. Mesosoikumi alguses Pangeal valitsenud kuivas kliimas olid okaspuud eriti edukad. Enamik teisi liike vajas paljunemiseks vett, okaspuude seemned levivad aga tuulega. Okaspuude Sugukonnad Männilised Moodustavad käbid. Okkad kandilised ja nõeljad või lamedad ja lineaalsed. Jugapuulised Punakas kausjas marjataolises viljas üks seeme. Okkad lamedad, lineaalsed, asuvad näilikult kahel pool võrse küljes. Küpressilised Vili marjataoline, valminult must, kaetud sinaka vahakirmega või vili on kuiv ja avaneb 2 või 4 poolmeks. Okasteks on nõeljad või soomusjad lehetaolised moodustused Okaspuude lehed Jahedama kliimaga aladel on okaspuudel tavaliselt lamedad, kitsad, teravatipulised või väikesed soomusetaolised lehed okkad. Lõunalaiustel on okaspuudel laiemad, ovaalsemad lehed. Enamiku okaspuude lehed on kõvad ja nahkjad, kaetud vahataolise katte ehk kutiikulaga. Kutiikula kaitseb pikaealisi
Kinnituvad võrsele vahelduvalt. Harilik pihlakas õitseb mais ja juunis, kusjuures õied on väikesed, valged ja koondunud suurtesse tihedatesse kännasõisikutesse lühivõrsete tippus. Õisiku läbimõõt 510 cm. Õie läbimõõt 0,81,5 cm. Harilik pihlakas on putuktolmleja. Paljuneb eelkõige seemnetega, mille levikule aitavad kaasa marjadest toituvad linnud. Vegetatiivselt paljuneb kännu- ja juurevõsudega, uus taim võib alguse saada ka mullaga kaetud okstest. Vili on marjataoline õunvili, mille värvus on punane või oranz ning mis valmib septembris. Harilik pihlakas on külmakindel, küllaltki valgusnõudlik, kuid mullastiku suhtes vähenõudev. Ta on küllaltki levinud alusmetsa liik. Kuna harilikul pihlakal on õunapuudega ühilduvad haigused ja kahjurid, siis ei soovitata taime kasvatada õunapuuaias. Paljuneb eelkõige seemnetega, mille levikule aitavad kaasa marjadest toituvad linnud
Õitseb maikuu esimesel ohusta saviliivmullad seemnetega ja on tasandatud, kästsi poolel Palju valgust Täiesti sobimatu on pistoksaga, pistik külvatakse muru Koristusküpsed viljad on Vili on marjataoline Palju niiskust savimullad Istutatakse kevadel Põhiline hooldus kõvad ja tihedad luuvili Ei talu üleujutusi Mulda hakatakse ette paljasjuursed aprill-mai, seisnebki muru niitmises Liiga pehmeid on paha
Pungad pruunid vastakud sõrmroodsed lihtlehed, laiümmargused või munajad, 3või 5 hõlmaga, 5-10 cm pikad, alt enamasti karvased. Lehed Leheroots 1-3 cm pikk, suurte näärmetega, sügisel muutuvad punaseks õied valged, koondunud umbes 15 cm laiustesse kännastesse. Äärmised õied õisikus suured, steriilsed; keskmised Õied väikesed, kahesugulised Viljad vili on marjataoline lihakas luuvili, ühe lapiku luuseemnega, valminult punane. Valmib septembris Õitsemisaeg mais-juunis Kasvukoht: valgus varjutaluv niiskus niiske muld viljakas Kasutamine väga levinud haljastuses, kuna talub saastunud õhku. Vilju kasutatakse ka toiduainetetööstuses Sordid ´Roseum´ (lumepall), ´Aureum´, VILLANE LODJAPUU Päritolu Kesk-ja Lõuna-Euroopa, Väike-Aasia, Põhja-Aafrika Kõrgus 2-4 m
Astelpaju õitseb meil tavaliselt maikuu esimeses dekaadis, jahedamate ilmade tõttu võib õitsemine lükkuda ka kuu teise dekaadi. Ta õitseb veidi enne lehtimist. Tolmlemiseks kõige soodsamad on päikesepaistelised ja vaikse tuulega ilmad. Sel juhul on küllaldase arvu isastaimede olemasolu korral sügisel ka korralik saak kindlustatud. Pärast õitsemist astelpajud lehtivad ja algab võrsete intensiivne kasv. Astelpaju vili Astelpaju vili on marjataoline luuvili, mille sees on enamasti üks pruunikasmust seeme. Värvuselt võivad viljad olla kas kollased, oranzid, oranzikas-punased või punased. Hariliku astelpaju viljad on oma kujult erinevad kerakujulised, silindrilised, ovaalsed ja isegi korrapäratud. Viljad kinnituvad võrse alumistele sõlmedele ja asuvad tihedas kogumikus ümber oksa, mistõttu nende korjamine on suuresti takistatud. Olenevalt sordist vamivad viljad alates augustist kuni septembri keskpaigani ja ei varise
Datlikobar KÕRBETAIMED TÄÄKLIILIA (Yucca) igihaljaste lehtpuude ja põõsaste perekond agaaviliste sugukonnast (umbes 40 liiki). Tüvi kuni 12 meetrit kõrge või seda polegi. Valged, kreemikad või violetjad öösiti lõhnavad õied asetsevad suurtes pööristes või kobarates. Vili võib olla mõnel liigil marjataoline ja söödav. Lehtedest saadakse kiudu, millest valmistatakse köit, matte ja jõupaberit. Paljusid liike kasvatatakse ka ilutaimena. Võhma Gümnaasium 2001 Tiiu Uibo
Musta pässiku keskosale (mitte väliskihil) on vere glükoosisisaldust vähendatav toime. Toetav rahvapärane vahend vähiravis. Kasutamine vesitõmmisena kui abistavat vahendit vähiravist, kasutatud on ka psoriaasi ravimisel. Töödelduna võib apteekides saada kasekäsnaekstrakti Befungiini. Kasekäsnapreparaate tarvitatakse vähi korral valu ja iivelduse vähendamiseks, seedetegevuse reguleerimiseks. * Kadakas Droog Käbi, marjataoline arotmaatne vili, mida rahvasuus kutsutakse kadakamarjaks. Soomused on muutunud lihakaks katteks. Raviomadused on sinakasmustadel marikäbidel. Toime antiseptiline e desinfitseeriv, uriinieritust soodustav, gaaside teket vähendav, seedetegevust korrastav. Kasutamine peenestatud viljadest valmistatud vesitõmmist või alkoholitõmmist või õli. Reuma või podagra leevendamiseks, söögiisu tõstmiseks. Õli tarvitatakse välispidiselt.
Põhja-Ameerika lääneosas kasvavad kaljukadaka (Juniperus scopulorum) mõned isendid on isegi rohkem kui 3500 aastat vanad. Käbi Botaaniliselt on "kadakamari" tegelikult käbi, mille lihakad soomused on omavahel kokku kasvanud. Kadakas tolmleb mais või juuni alguses. Käbid moodustuvad sügisel. Isaskäbi on kollane, mida katavad kilbikujulised soomused. Emaskäbi on algul roheline, kolme püstise seemnealgmega. Pärast viljastumist kasvavad seemnesoomused kokku ja moodustub roheline marjataoline lihakas käbi. Käbi valmib 2 aastat ja on valminult sinakasmust ning kaetud vahakirmega. Kadaka viljad sisaldavad kuni 40% suhkruid, eeterlikke õlisid, orgaanilisi happeid ja muud, neid tarvitatakse meditsiinis (näiteks diureetikumina - uriini eritumist soodustav ravim), peenviinatööstuses (dzinni valmistamisel) ja kulinaarias. Seeme Kadaka viljas asuv seeme on tiivata, pruun, pikliku kujuga ning kõva kestaga. Ühes käbis võib olla 1...3 seemet, mis valmivad kahe aastaga
· Lähistroopilised kultuurid- taluvad lühikest nõrgemat külma 0 kraadi ligidal(kõik sitrulised) · Tropilised kultuurid- vajavad pidevalt sooja (ananass, banaan) Eluvormi alused: · Põõsad- sõstrad · Puud- õunapuud, pirnipuud · Poolpõõsad · Kääbuspõõsad-jõhvikas, mustikas · Puhmikud-maasikas · Ronitaimed- viljapuu · Vääntaimed- aktiniidja Vilja ehituse alusel: Õunvili- on palju seemneline marjataoline vili, seeme on koondunud vilja keskossa seemnekambrisse ( õun, pirn). Luuvili- on üheseemneline vili, mille seeme on kaetud tugeva kestaga (kirss, ploom) Koguvili- areneb paljude emakatega õiest (maasikas , vaarikas) Marjad- on paljuseemneline lihakas vili, mille seemned paiknevad viljalihas hajusalt (viinamari) Tsitrusvili- väliskest on näärmega, vahekest on valge säsi ja söödavosa on lõigustunud (apelsin)
erinevaid võravorme. Puit on väga hinnatud, mistõttu on enamus looduslikke kasvukohti kaitse all. Harilik paakspuu (Rhamnus frangula) Sugukond: türnpuulised (Rhamnaceae) Mitmeaastane heitlehine rohkesti hargneva võraga madal kuni 8m kõrgune puu või põõsas. Tüvekoor sile, peaaegu must. Lihtlehed on vahelduvad ja terveservalised, 38 cm pikad, pealt läikivad ja tumerohelised, alt kollakasrohelised. Õitseb mai/juuni, sageli teist korda augustis. Vili on marjataoline luuvili. Külmakindel. Varjutaluv. Mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid eelistab viljakaid niiskemaid muldi. Paljuneb hästi vegetatiivselt. Puitu kasutatakse joonistussöe tootmiseks, nikerdustöödeks. Koort ja vilju kasutatakse meditsiinis ja värvide saamiseks. Viljad on mürgised ! Mage sõstar (Ribes alpinum)
Lehekesi 11- 15, piklikud, ebaühtlaselt saagja servaga, 3-8 cm pikad, teritunud tipuga, kiilja või ümardunud alusega, pealt tumerohelised, alt hallikad. Ladvapungad külgpungadest suuremad, kuni 1,5 cm pikad, mustjasvioletjad, valgete siidkarvadega. 5. Õied ja viljad: õitseb mais, juunis. Õied väikesed, valged, koondunud suurtesse tihedatesse kännasõisikutesse, mille läbimõõt on 10 cm ja mis paiknevad lühivõrsete tipus. Vili on marjataoline õunvili, kerajas, umbes 1 cm läbimõõdus, valminult punane või oranz, valmib septembris. 6. Kasvunõuded: külmakindel. Noorelt varjutaluv, hiljem küllaltki valgusnõudlik. Mullastiku suhtes küllaltki vähenõudlik. Juurestik maapinnalähedane. Paljuneb hästi ka vegetatiivselt. Eluiga kuni 300 aastat. 7. Kasutus:levinud alusmetsa liik. Puit on raske, kõva, kasutatakse masinaosade ja mööbli valmistamiseks
värvi. Must tuhkpuu(kasvab samades piirkondades, ent on haruldasem) õied asuvad kuni 12-kaupa kobaras, viljad on musta tooni. Lood-tuhkpuu- viljad valminult on tume- lillakaspunased. Kõige suurem kasutus ilupõõsana.(eelistatuim on Läikiv tuhkpuu). 27) Türnpuu (Rhamnus cathartica) Kasvab paarimeetrise haralise põõsana(kohata võib kõikjal). Sarnane Paakspuuga, ent lehed paiknevad paarikaupa vastastikku, kevadel puhkevad õied väikesed ja kollakasrohelised, vili marjataoline musta värvi. Vilju on kasutatud kõhurohuna, tee on kõhu lahtistava toimega (tugev rohi, võtta väikestes annsutes). 28) Vaarikas (Rubus idaeus) Vaarika eluiga on 2 aastat. Õitseb hilja juunikuus. Viljad valmivad, juulis-augustis, seejärel kogu maapealne osa hukkub.( maa sisse jääb alles risoom, millest järgmine aasta areneb õiteta vaarikavars. Kuivatatud marjad on tõhus higileajav ja palavikku alandav vahend. Tõmmisega saab ak ravida põletikke ja leevendada valu
Amuuri korgipuul on lülipuit hallikas- korgipuu kasvad piklikmunajad, teritunud tipuga, väga kollakasrohelised. Vili kerajas 200-300a. kuni rohekaspruun; maltspuit kollane, Amuuri a Ussuuri jõe peensaagja servaga. Hõõrumisel marjataoline must luuvili, valmib ilusa tekstuuriga; vesikonnas, Koreas, lõhnavad. sept-okt. Mandzhuurias. Ühekojalised, õied erisugulised.
Juurestik maapinnalähedane, mis põhjustab põuakartlikkust ja tormiheidet. Noored käbid violetjad, vanemad punakas-helepruunid. Noorelt aeglase kasvuga. Külma ja pakasekindel. Noores eas tundlik aga hiliskülmade suhtes. Ehitusmaterjalina, paberitööstuses, mööblitööstuses, haljastuses. Harilik kadakas Juniperus communis Oksad rõhtsad või püstised. Koor hallikaspruun, kestendav. Okkad lineaalsüstjkad, 3-kaupa männaseis. Pärast viljumist kasvavad seemnesoomused kokku ja moodustub marjataoline käbi, algul on roheline, hiljem kirmega sinakasmust, sisaldab 1-3 seemet. Puit tihe, sitke, aromaatne - kasutatakse treimis- ja nikerdustöödel. Kadakamarju kasutatakse alkoholitööstuses. Harilik jugapuu Taxus baccata Laikoonusja võraga puu või põõsas. Okkad pealt tumerohelised. Koor pruunikashall sile, vanemas eas kestendav. Viljub rikkalikult, vili punane, munajas, otsast avatud (käbimari, marikäbi). Seemned, võrsed, okkad ja koor mürgised. Väga aeglase kasvuga, eriti noores eas
Jõulukuuskede kasvatamine, kasutatakse ka haljastuses hekkidena. On tundlik suitsu ja gaaside vastu, seega linnas väga ei kasva. Harilik kadakas 10-15 m kõrgune puu või puukujuline põõsas. Okasd rõhtsad või püstised. Koor hallikaspruun ja kestendav. Okkad teravatipulised, 1-2 cm pikad, kolme kaupa männaseis. Okkad püsivad umbes 4 a. Õied moodustuvad sügisel, õitseb mais. Pärast viljumist kasvavad seemnesoomused kokku ja moodustub marjataoline käbi, algul on see roheline, hiljem sinakasmust, sisaldab 1- 3 seemet. On külmakindel, juured om maapinnalähedased, talub hästi kuivust ja kõrget temp. Kasvab liiv- ja loomuldadel. Kasutatakse haljastuses. Puit on tihe, sitke, aromaatne kasutatakse treimis- ja nikerdustöödel. Kadakamarju kasut alkoholitööstuses. Harilik jugapuu kuni 15 m kõrge, laikoonusja võraga puu või põõsas. Okkad pealt tumerohelised, 1.8-3.5 cm pikad, püsivad puul 4-8 a
Noorelt aeglase kasvuga. Soodsates tingimustes võib saada 250 a vanaks. Tundlikud juurepessu suhtes. Külma ja pakasekindel. Noore eas tundlik hiliskülmade suhtes. Varjutaluv. Harilik kadakas Juniperus communis 10-15 m kõrgune puu või puukujuline põõsas. Oksad rõhtsad või püstised. Koor hallikaspruun, kestendav. Okkad lineaalsüstjkad, teravatipulised. Õied moodustuvad sügisel. Õitseb mais. Pärast viljumist kasvavad seemnesoomused kokku ja moodustub marjataoline käbi. Külmakindel, juurestik pinnalähedane, talub hästi õhu kuivust ja kõrget temperatuuri. Mullastiku suhtes vähenõudlik. Aeglase kasvuga, talub kärpimist. Puit tihe, sitke, aromaatne. Harilik jugapuu Taxus baccata Kuni 15 m kõrge, laikoonusja võraga puu või põõsas. Okkad pealt tumerohelised, koor pruunikashall sile, vanemas eas kestendav. Õitseb mais, seeme valmib sügisel. Seemned, võrsed, okkad ja koor mürgised. Paljuneb seemnest, kännuvõsust, pistokstest
peale tekivad anteriidid ja arhegoonid. Viljastumine toimub eellehel. Sügoodist areneb osi, kold või sõnajalg. (metsosi, raudosi jne.) 49. Hõimkond paljasseemnetaimed: iseloomustus, esindajad. *Paljasseemnetaimede seeme areneb käbisoomuste vahel (paikneb kahe viljalehe vahel) *Paljasseemnetaimede sugulise paljunemise organid arenevad erinevast soost käbides (õietolm ja munarakud) *Viljastatud emaskäbi kasvab suureks ja kannab seemneid *Vahel on käbi lihakas ja marjataoline (kadakas), vahel sisaldab vaid ühe seemne, mis on käbisoomustega katmata (jugapuu, hõlmikpuu) *Lehed kitsad, okasjad, harvem laiad (hõlmikpuu) või suured liitlehed nagu datlipalmidel (palmlehikud) *Okaspuudel on enamasti vaigukäigud *Okaspuudest enamus on männiliste ja küpressiliste sugukonnast, jugapuulised, sooküpressilised (mammutipuu, ranniksekvoia, metasekvoia) ja araukaarialised (,,toakuusk") on vähemarvukad *Eesti okaspuudest on mänd kõige levinum metsapuu
arhegoonid. Viljastumine toimub eellehel. Sügoodist areneb osi, kold või sõnajalg. (metsosi, raudosi jne.) 21.Hõimkond paljasseemnetaimed: iseloomustus, esindajad. *Paljasseemnetaimede seeme areneb käbisoomuste vahel (paikneb kahe viljalehe vahel) *Paljasseemnetaimede sugulise paljunemise organid arenevad erinevast soost käbides (õietolm ja munarakud) *Viljastatud emaskäbi kasvab suureks ja kannab seemneid *Vahel on käbi lihakas ja marjataoline (kadakas), vahel sisaldab vaid ühe seemne, mis on käbisoomustega katmata (jugapuu, hõlmikpuu) *Lehed kitsad, okasjad, harvem laiad (hõlmikpuu) või suured liitlehed nagu datlipalmidel (palmlehikud) *Okaspuudel on enamasti vaigukäigud *Okaspuudest enamus on männiliste ja küpressiliste sugukonnast, jugapuulised, sooküpressilised (mammutipuu, ranniksekvoia, metasekvoia) ja araukaarialised (,,toakuusk") on vähemarvukad *Eesti okaspuudest on mänd kõige
· Klass kaheidulehelised Pole monofüleetiline rühm Põhiosa nimetatakse päriskaheidulehelisteks, primitiivsena on omaette seltsiks vesiroosilaadsed (Eestis sugukond vesiroosilised) · Sugukond vesiroosilised Võimsa risoomiga vee- ja sootaimed Lehed sageli ujuvad Juhtkimbud korrapäratult, üks iduleht! Viljaks koguvili või lihakas marjataoline vili ·Eestis valge vesiroos (LK), väike vesiroos (LK), väike vesikupp (LK), kollane vesikupp · Lisaks viktooria, lootos · PÄRISKAHEIDULEHELISED o ¾ kõigist õistaimedest o Tupp- ja kroonlehtedeks eristunud viietine õiekate o Juhtkimbud ringina, kambium olemas o Selts tulikalaadsed · Sugukond tulikalised Rohttaimed, harvad liaanid või poolpõõsad
Klass kaheidulehelised Pole monofüleetiline rühm Põhiosa nimetatakse päriskaheidulehelisteks, primitiivsena on omaette seltsiks vesiroosilaadsed (Eestis sugukond vesiroosilised) Sugukond vesiroosilised Võimsa risoomiga vee- ja sootaimed Lehed sageli ujuvad Juhtkimbud korrapäratult, üks iduleht! Viljaks koguvili või lihakas marjataoline vili Eestis valge vesiroos (LK), väike vesiroos (LK), väike vesikupp (LK), kollane vesikupp Lisaks viktooria, lootos PÄRISKAHEIDULEHELISED o ¾ kõigist õistaimedest o Tupp- ja kroonlehtedeks eristunud viietine õiekate o Juhtkimbud ringina, kambium olemas o Selts tulikalaadsed Sugukond tulikalised Rohttaimed, harvad liaanid või poolpõõsad
esmajärguline tähtsus. Vilja Pähklike Kupar Seemnis, Kõder või Kukkurvili või tüüp millel võib kõdrake, pähklike, harva olla viljalehti 2, marjataoline. karvadest sigimik lennuvahen sünkarpne. d pappus. Eriomas Sisaldavad Vars ja Õied Söömine aitab Lehed tavaliselt ed eeterlikku lehed asetsevad organismil abilehtedeta, tunnuse õli. võivad olla tihedasti võidelda lihtsad, jagused
Emakkond apokarpne või tsönokarpne. Enamasti koguviljad: koguseemnis, -pähklike, -kukkurvli või –luuvili. Siia kuuluvad perekonnad kibuvits, murakas ja maasikas. Alamsugukond õunapuulised- Pomoideae. Puud ja põõsad. Sigimik alumine, õiepõhi nõgus. Õiekate kaheli, viietine. Tolmukaid enamasti 20. emakkond on tsönokarpne, viljalehti on tavaliselt 5, sageli on nende arv vähenenud 2-3 või isegi üheni. Alumine sigimik kasvab karikakujulise hüpantiumiga kokku. Vili on marjataoline õunvili. Vilja tipus säilivad tupe jäänused. Selle alamsugukonna esindajad on põhjapoolkera ja parasvöötme puuviljastruktuuride – õunapuude, pirinipuude, aiva jt. Rohkearvuliste sortide lähteliikideks. Siia kuuluvad perekond õunapuu, pirnipuu, pihlakas. Alamsugukond ploomipuulised- Prunoideae. Puud, põõsad. Õiepõhi on nõgus, kuid ei kasva sigimikuga kokku. Emakkond koosneb ühest viljalehest, seemnealgmeid on kaks, neist areneb ainult üks. Vili on
Emakkond apokarpne või tsönokarpne. Enamasti koguviljad: koguseemnis, -pähklike, -kukkurvli või luuvili. Siia kuuluvad perekonnad kibuvits, murakas ja maasikas. Alamsugukond õunapuulised- Pomoideae. Puud ja põõsad. Sigimik alumine, õiepõhi nõgus. Õiekate kaheli, viietine. Tolmukaid enamasti 20. emakkond on tsönokarpne, viljalehti on tavaliselt 5, sageli on nende arv vähenenud 2-3 või isegi üheni. Alumine sigimik kasvab karikakujulise hüpantiumiga kokku. Vili on marjataoline õunvili. Vilja tipus säilivad tupe jäänused. Selle alamsugukonna esindajad on põhjapoolkera ja parasvöötme puuviljastruktuuride õunapuude, pirinipuude, aiva jt. Rohkearvuliste sortide lähteliikideks. Siia kuuluvad perekond õunapuu, pirnipuu, pihlakas. Alamsugukond ploomipuulised- Prunoideae. Puud, põõsad. Õiepõhi on nõgus, kuid ei kasva sigimikuga kokku. Emakkond koosneb ühest viljalehest, seemnealgmeid on kaks, neist areneb ainult üks. Vili on lihakas, harvem kuiv luuvili
üheiduleheliste taimede, eriti konnarohulaadsete seltsi ühist päritolu. * Õie ehitus: üksikult asetsevad, pikaraolised, ulatuvad veepinnale, Õieosade asetus spiraalne, hemitsükliline või tsükliline, kaheli õiekate, tupplehti 3-6, kroonlehti 5-palju, tolmukaid ja seemnealgmeid palju, sageli staminoodideks muundunud (vesiroosi perekonnas võib näha üleminekut tolmukatelt staminoodideks ja edasi kroonlehtedeks, tolmukapea redutseerunud). * Vili on koguvili või lihakas marjataoline vili. * Kõikidel liikidel on tugev risoom ja vee kohal kõrguvad suured, kuni 40 cm läbimõõduga õied. * Kasutatakse dekoratiivtaimena. (Botaanika II) 18. SUGUKOND TULIKALISED: ALKALOIDID * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi tulikalaadsed. * Sgk u 2000 liiki, levinud peaaegu kogu maakera ulatuses, enamikus põhjapoolkeral, ulatudes mägedes 6000 m kõrguseni. * Eestis näit perek käoking (sinine käoking aedades), perek tulika (kosmopoliitne, meil niitudel
mahlakas, nõrgalt mürgine kaheseemneline luuvili. Perekonnas 18 liiki (harilik). Levinud Põhja- ja Kesk-Ameerikas. Hea heki ja ilutaim, sest talub kärpimist, linnatingimusi ja on vähenõudlik. 36. Perekond lodjapuu ja villane lodjapuu Perekond lodjapuu: Perekonda kuuluvad heitlehised ja igihaljad, ühekojalised põõsad või madalad puud. Lehed hõlmised või terved, hambulise, saagja või terve servaga lihtlehed. Valged või roosakad, väikesed õied asuvad õisikus. Marjataoline luuvili ühe lapiku luuseemnega, valminult punane, must või tumesinine ning vähestel liikidel söödav. Perekonnas 200 liiki (harilik, villane). Levinud Euroopas, Väike-Aasias ja Põhja-Aafrikas. Kasutatakse haljastuses ja mõningad on ravimtaimed. Mõningate liikide vilju kasutatakse toiduks. Villane lodjapuu: Viburnum lantana Kesk- ja Lõuna-Euroopa, Põhja-Aafrikast kuni Väike-Aasia. Eestisse sissetoodud. Suvehaljas, kuni 4m kõrguseks kasvav põõsas.
Emakkond apokarpne või tsönokarpne. Enamasti koguviljad: koguseemnis, -pähklike, -kukkurvli või luuvili. Siia kuuluvad perekonnad kibuvits, murakas ja maasikas. Alamsugukond õunapuulised- Pomoideae. Puud ja põõsad. Sigimik alumine, õiepõhi nõgus. Õiekate kaheli, viietine. Tolmukaid enamasti 20. emakkond on tsönokarpne, viljalehti on tavaliselt 5, sageli on nende arv vähenenud 2-3 või isegi üheni. Alumine sigimik kasvab karikakujulise hüpantiumiga kokku. Vili on marjataoline õunvili. Vilja tipus säilivad tupe jäänused. Selle alamsugukonna esindajad on põhjapoolkera ja parasvöötme puuviljastruktuuride õunapuude, pirinipuude, aiva jt. Rohkearvuliste sortide lähteliikideks. Siia kuuluvad perekond õunapuu, pirnipuu, pihlakas. Alamsugukond ploomipuulised- Prunoideae. Puud, põõsad. Õiepõhi on nõgus, kuid ei kasva sigimikuga kokku. Emakkond koosneb ühest viljalehest, seemnealgmeid on kaks, neist areneb ainult üks. Vili on lihakas, harvem kuiv luuvili
inimestes tekitab taime võrsete, lehtede ning õite närimine peapööritust, krampe ning oksendamist. Mükoriisataimed. Haljastuses kasutatakse turbaaedades, alpinaariumites, kuid üsna tagasihoidlikult. Perekond leesikas (Arctostaphylos Adans.) [arktostáfülos] Igi-või suvehaljad kääbuspõõsad kuni madalad dekoratiivse tüvekoorega puukesed, tihedalt paiknevate vahelduvate lehtedega. Õied kobarjates või pöörisjates õisikutes, väikesed, viietised, vili marjataoline 5 seemnega kuiv jahune kuni mahlakas luuvili. Putuktolmlejad. Perekonnas umbes 50 (70) liiki Põhja- ja Kesk-Ameerikast (enamuses Califonia Sierra Nevada mäestikust), kaks liiki tsirkumpolaarse levikuga. On head pinnakattetaimed, paljundatakse seemnetega, külvates neid kohe pärast valmimist või pistikutega. Meie oludes tuleb eeskätt leppida siinkirjeldatud liikide kasutamisega haljastuses, kuna ülejäänud liigid on
Õied moodustuvad sügisel. looduslikult 1 liik (harilik mänd), introdutseeritud Õitseb mais. Pärast viljumist kasvavad on aga ligikaudu 15 liiki. Jagatakse kaheks seemnesoomused kokku ja moodustub alamperekonnaks Haploxylon (viieokkalised) ja marjataoline käbi, algul on roheline, hiljem Diploxylon (kaheokkalised). Maailma kõrgeim kirmega sinakasmust, sisaldab 1-3 seemet. männiliik on suhkrumänd (Pinus lambertiana) mis Areaal lai - Euraasia kesk- ja põhjaosas, Põhja- vüib kasvada kuni 81 m kõrguseks, suurimate Ameerikas alates 37. l.-k
mustaks värvuvate mittesöödavate viljadega villane lodjapuu (V. lantana) ja Põhja-Ameerika ida- ja keskosast pärit, sügisel punasteks värvuvate elliptiliste lehtede ja sinakasmustade söödavate viljadega kanada lodjapuu (V. lentago). · Lehed on hõlmised või terved, hambulise, saagja või terve servaga lihtlehed. · Valged või roosakad, väiksed, viietised õied asuvad kännasjates või pöörisjates õisikuis · Marjataoline luuvili on ühe lapiku luuseemnega, valminult punane, must või tumesinine ning vähestel liikidel söödav. · Paljud liigid on väga dekoratiivsed ja neid kultiveeritakse ulatuslikult haljastuses. Mõned ka ravimtaimed. Viburnum lantana - Suvehaljas, kuni 4 m kõrguseks kasvav püstine tugevasti hargnev tumehallide okstega põõsas on pärit Kesk- ja Lõuna-Euroopast, Põhja-Aafrikast kuni Väike-
Rootsis kasvab 18,5 m kõrgune kadakas, vanus 860 a. Oksad rõhtsad või püstised. Koor hallikaspruun, kestendav. Okkad lineaalsüstjad, teravatipulised, 1-2 cm pikad, 3-kaupa männases. Okkad püsivad võrsetel keskmiselt 4 a. Kahekojaline, harva esineb ka ühekojalisi eksemplare. Õied moodustuvad sügisel. Õitseb mais. Pärast viljumist kasvavad seemnesoomused kokku ja moodustub marjataoline käbi, algul on roheline, hiljem kirmega sinakasmust, sisaldab 1-3 seemet. Areaal lai - Euraasia kesk- ja põhjaosas, Põhja-Ameerikas alates 37. l.-k. Külmakindel. Juurestik pinnalähedane. Talub hästi õhu kuivust ja kõrget temperatuuri. Mullastiku suhtes vähenõudlik, kasvab sageli liiv- ja loomuldadel. Aeglase kasvuga: 10 a . vanuselt ainult 40-50 cm kõrge
Mükoriisataimed. Haljastuses kasutatakse turbaaedades, alpinaariumites, kuid üsna tagasihoidlikult Perekond leesikas (Arctostaphylos Adans.)Perekonnanimi tähendab kreeka keeles karumarja (arctos = karu ja staphylos = mari). Igi-või suvehaljad kääbuspõõsad kuni madalad dekoratiivse tüvekoorega puukesed, tihedalt paiknevate vahelduvate lehtedega. Õied kobarjates või pöörisjates õisikutes, väikesed, viietised, vili marjataoline 5 seemnega kuiv jahune kuni mahlakas luuvili. Putuktolmlejad. Perekonnas umbes 50 (70) liiki Põhja- ja Kesk-Ameerikast (enamuses Califonia Sierra Nevada mäestikust), kaks liiki tsirkumpolaarse levikuga. On head pinnakattetaimed, paljundatakse seemnetega, külvates neid kohe pärast valmimist või pistikutega. Meie oludes tuleb eeskätt leppida siinkirjeldatud liikide kasutamisega haljastuses, kuna ülejäänud liigid on
Lehed väikesed (3-6 mm pikad ja 1- 1,5 mm laiad), kokkurullunud, asetsevad varre suhtes risti ja on läikivalt tumerohelised; meenutavad okkaid. Õied tavaliselt ühesugulised, roosakaspuna- sed, kolmetised 1,8-2,5 mm pikad, isasõites pikad tolmukaniidid, emasõied vähemärgatavad. Taim on tuultolmleja ja õitseb aprilli lõpul ja mais. Vilju leiame vaid emasõisi kandnud taimedelt; viljaks on kerajas, läikivmust, purpurpunase mahlaga, lihakas, marjataoline luuvili. Söödav, kuid maitselt küllaltki lääge. Viljad valmivad juulis-augustis ja neid levitavad linnud. Paljuneb nii seemnetega kui vegetatiivselt roomavate varte juurdumisel. Kasutamine: marjad on söödavad, küllalt rohke C-vitamiini sisaldusega, kuid meil kasutatakse neid vähe, kuna maitse on lääge. Põhjarahvad peavad aga neist väga lugu; seal kasvavatel taimedel on ka marjad parema maitsega. Laplased valmista-
annaabi.ee 
