Pärast kolmandat ristisõda tegutses Saksa hospidaliordu Akkos, pakkudes linnas ja selle ümbruskonnas tegutsevatele palveränduritele ja ristisõdijatele öömaja, kehakinnitust, hingehooldust ja ravi. Aastal 1198 kinnitas paavst Saksa ordu vaimulikuks rüütliorduks. Selle tunnusmärgiks sai must rist valgel mantlil. Saksa ordu õitseaeg Kuni 1291. aastani asus ordu kõrgmeistri residents Akkos, linna langemise järel viidi see üle Veneetsiasse ja 1309. aastal Marienburgi. Malborki ordulinnus oli Saksa ordu keskus kuni 1457. Aastani. Seejärel asus veel 1525. aasta Mergentheimi ja 19. sajandil Viini. Saksa ordu õitseaeg oli 14. sajand. Ordu langus saabus pärast 1410 Poola-Leedu ühisväele kaotatud Tannenbergi (Grünwaldi) lahingut ning ordukeskuse Marienburgi piiramist Toruńi rahulepingu tulemusel andis ordu tagasi vallutatud Leedu ja Poola maa-alad. Saksa ordu võimkonda kuulusid 13. Sajandil osa Palestiinast, kus Akkas asus ordukeskus;
Skulptuurid olid koloreeritud nagu tollal tavaks. Olev Prints võrdleb Jaani kiriku terrakotaskulptuure Euroopa teiste kirikutega: «Ka Põhja-Saksa, Preisi Ordu ja Skandinaavia maade telliskivigootikast pole teada ehitist, mis oleks nii rohke dekoratiivskulptuuriga.» Ja jätkab: «Oma kunstilise taseme poolest ei ole Põhja-Euroopa senituntud tellisskulptuur kuigi silmapaistev. Friiside pead (Wormditt Preisi Ordu alal) või figuurid (Maarja kirik Rostockis), isegi portaalifiguurid (Marienburgi linnusekabeli «kuldne värav») on jämedakoelised, skemaatilised ja vormimõjult primitiivsed, nagu oleks neid teinud mõni müürsepast diletant. Kohati laskuti isegi nii kaugele, et figuure tehti lihtsalt vormiga nagu tavalisi telliseid (Nikolai kirik Wismaris).» Kõigest 58 meetri kõrguses kirikus oli üle 800 rindkuju, peaskulptuuri, istuvat ja seisvat figuuri, lisaks üksikute
Kuna maastiku iseärasute tõttu oli raske pidada kindlat rindejoont, siis põhines Eesti poolne tegevus transpordisõlmede ja maastikuoludest tingitud võimalike suuremate rünnakusuundade aktiivsel kaitsel. Lõunarinde juhatajaks oli selleks hetkeks määratud 2. diviisi ülem alampolkovnik Puskar, kellele allutati lisaks jala- ja suurtükiväe üksustele ka soomusrongide divisjon kapten Anton Irve juhtimisel. Vastase pealöök oli suunatud Marienburgi (Aluksne), Petseri ja Võru vallutamiseks. Tänu punasteägedale survele ja arvulisele ülekaalule olid Eesti väed sunnitud 28. veebruariks 1919 maha jätma Marienburgi ja selle lähema ümbruse. Vastane jätkas selt rünnakut Võrusuunal Riia - Pihkva maantee ümbruses. Tänu kohale jõudnud reservidele leitnant OttoSternbecki juhtimisel suudeti vastane peatada. Väga keeruliseks kujunes olukord ka Petseri - Pihkva suunal. Visa vastupanu osutades olid
sajandiks täielikult. 1237. aastal ühines Saksa orduga Mõõgavendade ordu, mille baasil moodustati Saksa ordu Liivimaa haru ehk Liivi ordu. Liivi ordu vallutas 1290. aastaks kogu tänase Läti ala, misjärel keskaegse Liivimaa piirid olid fikseeritud. Saksa ordu õitseaeg kuni 15. sajandi alguseni. Kuni 1291. aastani asus ordu kõrgmeistri residents Akkos, linna langemise järel viidi see üle Veneetsiasse ning 1309. aastal Marienburgi. Viimane oli Saksa ordu keskuseks kuni 1457. aastani, mil selleks sai Königsberg. 1525. aastal asus ordukeskus ümber Saksamaale Mergentheimi ning 19. sajandil Viini. 1291. aasta järel, kui Akko moslemite kätte langes, toimusid murrangulised sündmused kõigi kolme suure rüütliordu ajaloos. Templiordut tabas peatselt ( 1305 – 1312 ) hukk ning hospitaliidid olid sunnitud algselt Rhodose ja 16. sajandil Malta saarele ümber asuma. 14
Muidugi oli neid, kes ihkasid endale ordu varasid. Kõige hullemalt läks templirüütlitel, kelle vastu algatas Prantsuse kuningas protsessi, mis lõppes ordu likvideerimisega 1312. aastal. Johanniitide ordu jätkas moslemitevastast võitlust Vahemere piirkonnas, seades end algul sisse Rhodose saarel. Pärast saare kaotamist sai 1530. aastal uueks asupaigaks Malta (seepärast tuntakse Johanniitide ordut ka Malta ordu nime all). Saksa ordu viis 1309. aastal oma keskuse Preisimaale Marienburgi (tänapäeval Małbork Poolas), kust sai hästi juhtida võitlust paganlike leedulastega. Pärast leedulaste ristimist ja eriti pärast ordu lüüasaamist Tannenbergi ehk Grunwaldi lahingus 1410. aastal oli Saksa ordul jällegi probleeme oma olemasolu põhjendamisega: paganaid Preisimaa naabruses enam ju ei olnud. Kuid kõigele vaatamata suutis Saksa ordu Preisi valdusi enda käes hoida kuni 1525. aastani. 12. Milline on rüütliordude pärand?
võim. Et maad kaitsta ning kohalikku haldust paremini korraldada, läänistasid piiskopid oma stifti maid vasallidele. Liivimaa maapäev – Liivimaa maahärrade ja seisuste kogunemine kõiki osapooli puudutavate küsimuste arutamiseks. Liivimaa maapäevi korraldati vastavalt vajadusele ja enamasti Liivimaa keskosas, Volmaris ja Valgas. Kõrgmeister – Saksa ordu kõrgeim juht Kõrgmeister resideeris Marienburgi linnuses, Preisimaal. Meister – Liivimaa orduprovintsi juht. Meisrti valis ordu üldkapiitel ja kinnitas kõrgmeister. Maamarssal – Liivimaa meistri asetäitja ja ordu sõjavägede ülemjuhataja. Tähtsuselt teine orduametnik Liivimaal oli maamarssal. Komtuurid ja foogtid – ordu käsknikud, allüksuste juhid. Liivimaa orduterritoorium jagunes piirkondadeks, mida juhtisid komtuurid ja foogtid.
Henning von Glingentsain on Gotlandil, täpsemalt Warendorfist, pärit endine Saksa ordurüütel. Ta kogus tuntust rüütlina vitaalivendade vastu võideldes ning tema aitas kaasa ka vitaalivendade Gotlandilt väljaajamisele. Kuna ordu oli tol ajal ülimalt tähtis, siis olid Glingestainile tagatud nii alamad, orjad kui ka aupahklik suhtumine igas linnas, mida ta külastas. Tallinnas viibideski oli ta teel Gotlandilt Marienburgi. Välimuselt oli Henning von Glingenstain suur ning tugev mees, ent sõjad olid jätnud oma armid nii ta välimusse kui hinge. Nüüd niiöelda pensionil olles, külastas ta erinevaid linnu, käis pidudel, nautis oma kõrget staatust ning oli alailma purjus. Oma arrogantse käitumise ning kõrgliku olekuga ei saanud ta endale just palju sõpru, ent tähtsate ametimeestega sai ta hästi läbi. Kuigi oma alamatesse suhtus ta üleolevalt
Eesti väed toetasid seda operatsiooni dessantidega rannikul. Tänu Punaarmee madalale võitlusmoraalile sujus rünnak ootamatult edukalt. Seejärel asusid Eesti väed pealetungile ka Pihva all.Kasutades osa Eesti Kommunistliku Kütidiviisi üksuste ületulekut,tungisid Eesti väed kiiresti edasi,tõrjudes enamlased Velikaja jõe taha ja vallutades Pihkva.Lõunarindel teostati veel teinegi edukas operatsioon,mille esialgseks eesmärgiks oli vaid Volmari ja Marienburgi hõivamine.Eesti ratsaväe läbimurre kujunes aga oodatust sügavamaks,Punaarmee alustas kiiret taganemist ning teoks sai ligi 200 kilomeetrine retk Võru alt Jakobstadti.Seega oli põhiline osa Lätist enamlastest puhastatud. Landeswehri sõda Karlis Ulmanise juhitaval Läti Ajutisel Valitusel oli tõsiseid probleeme iseseisvuse kaitsmisega.Aprillis teostasid sakslased Läti riigipöörde ,mille tulemusena Ulmanise valitsus asendati saksameelse Andrievs Niedra valitsusega
· 1329 - Tartu linn põles maha, peavarjuta jäi kuni 2500 inimest. Ordu sõjakäik Pihkvamaale. · 1330 - Riia-ordu sõda lõppes viimase võiduga, linn läks ordu kontrolli alla, linna ehitati võimas ordulinnus. · 1333 - esimene teade juutidest Tallinnas. · 1335 - Tartus oli suur tulekahju. · 1341 - Piiritüli tõttu algas Liivimaa-Pihkva sõda. Novgorodlased põletasid teist korda Narva asula. · 1342 - Liivimaa idapiirile ehitati Vastseliina ja Marienburgi (Aluliina) linnused. Samal ajal rüüstasid nii venelased kui ka sakslased üksteisi maid. · 13431345 - Jüriöö ülestõus. · 1343 - Mais tungisid pihkvalased umbes 5000-mehelise sõjaväega Otepääni, rüüstates teel asetsevaid külasid. Toimus lahing orduga, mida mõlemad pooled pidasid enda võiduks. Seejärel pöördusid venelased rikkaliku röövsaagiga tagasi. · 1346 - Valdemar IV Attertag müüs Eestimaa 19 000 Kölni marga eest Saksa ordule
a mais. Lahing otsustati pidada väljaspool Eesti territooriumi Punaarmee vastu sõdivad vene, läti ja ingeri väed eesti saab polgud koju tagasi tuua. Vene Põhjakorpus läks esimesena rindele eesti toetas rannikul. Operatsioon oli võidukasPunaarmeel madal võitlusmoraal. Hõivati; Jambur, Oudova. Ingeri väeosa vallutas Krasnaja Gorka. Seejärel Eesti väed pihkvale tõrjusid enamlased ja vallutasid Pihkva. Lõunarindel teostati teine edukas opp Volmari ja Marienburgi hõivamine. Eesti ratsaväel läks oodatust paremini Taganes Punaarmee (200km retk Võru alt Jakobstadi) Läti põhiosa enamlastest puhas. Lamdeswehri sõda. Läti ajutisel valitsusel tõsised probl iseseisvuse kaitsmisega. Abi paluti sakslastelt peamiseks kaitsjaks enamlaste eest kujunes baltisaksa parunitest koosnev Balti Landeswehr ja saksa vabatahtlikest Rauddiviis. Tegevust kordineeris kindral Rüdiger von der Goltz. Aprillis oli Läti riigipööre
Tallinna piiskopkond. Tallinna piiskop allus Lundi peapiiskopile. Piiskopil puudus ilmalik võim. Maahärraks oli Taani kuningas - ilmaliku võimu esindaja. Kuningat esindas kohapeal asehaldur keda abistas umbes viieteist liikmeline maanõukogu. Keskus oli Tallinn. Tähtsamad linnused: Toompea, Rakvere, Narva. 1343-1345 - Jüriöö Ülestõus. 2 1346 - Taani müüs oma Põhja-Eesti valdused Saksa ordule (keskus Marienburgi linnus). 1347 - Saksa ordu andis Eesti Liivi ordule. Liivi ordu juht oli ordu meister. Saksa ordut juhtis kõrgmeister. 1397 sai Harju-Viru vasallid " Jungingeni armukirjaga" suuremad õigused kui varem. Eestis oli alles 3 vÄikeriiki, mis päsisid Liivi sõjani. 1558-1583 Liivi sõda. Sõda alustas Vene tsaar Ivan IV, kes vallutas alguses enamuse Eestist. Septembris 1559 müüs Saare- Lääne piiskop VON MÜNCHAUSEN oma valdused Taani Kuningale, Frederic II-le
d)Eesti majandus allutati okupantide huvidele e)Rahva elatustase langes f)Eestlasi mobiliseeriti okupantide armeesse. g)Toimusid repressioonid h)Suruti peale oma ideoloogiat i)Toodi sisse võõrväed j)Kehtestati oma raha. 13. Katse taastada Eesti iseseisvust, miks see ebaõnnestus, kas üritamisel oli üldse mõtet? 1944. aastal, mil Venemaa alustas suurt üldpealetungi kogu rindel (Sakslaste väegrupp Nord oli sunnitud taganema Eestisse. Sinimäed.Tannenbergi liin.Marienburgi kaitseliin. Sakslased taandusid Hitleri käsul) oli Eestis kujunenud üle-eestiline opositsioonikeskus Eesti Vabariigi Rahvakommitee, mille esimeheks sai peagi Otto Tief.Kui Uluots sai teada sakslastele antud taandumiskäsust määras ta 18. septembril EV valitsuse etteotsa Tief'i. Loodet, et kordub 1918. aasta iseseisvumise variant. Kui aga juhtub, et Eesti ikkagi langeb venelaste võimu alla, pidid valitsusliikmed emigreeruma ning
Taandudes purustasid hävituspataljonlased tööstushooneid ja raudteid, põletasid talusid, tapsid kariloomi ja hävitasid varasid, mida ei jõutud välja vedada. põletatud maa taktika sõjaline võte vastase edasiliikumise ja hõivatud alal püsimise raskendamiseks, hävitades kõikvõimaliku eluks vajaliku. Tannenbergi liin II ms ajal Krimmi poolsaarest kuni Narva-Jõesuuni püstitatud Pantriliini vahe- ehk varukaitseliin Kirde-Eestis. Marienburgi liin Teise maailmasõja ajal püstitatud liin venelaste vastu, mis ulatus Pihkva järve lõunakaldalt kuni Leeduni välja. Kolmikpakt Jaapani, Saksamaa ja Itaalia vaheline pakt, mis sõlmiti 27.septebril 1940. aasta Berliinis. Hitlerismi vastane koalitsioon Kolmikliidu vastu võitlevate riikide koalitsioon, kuhu kuulus 49 riiki. Lendliisi süsteem Ameerika tööstustoodete ja relvade tasuta või võlgu tarnimine
7. märtsil said ränki purustusi Jõhvi ja Tapa ning 9. märtsil hävis suur osa Tallinna kesklinnast, muuhulgas peaaegu kõik 20. sajandi alguses ehitatud hooned. Tõenäoliselt püüdis Punaarmee nõnda eestlasi demoraliseerida, kuid pigemini tekitasid hävitavad õhurünnakud eestlastes veelgi suuremat viha Nõukogude võimu vastu. Pärast seda, kui Punaarmee pealetung Sinimägedes oli lõplikult takerdunud, asusid Nõukogude väed ründama Marienburgi liini Kagu-Eestis ja Ida-Lätis. Augusti alguses õnnestuski sõjategevus tuua Eesti territooriumile ning 10. augustil korraldas Punaarmee ägeda pealetungi Valgale ja Tartule. Valga suunal õnnestus sakslastel rinne Väike-Emajõel stabiliseerida, kuid Tartu kaitseks nappis jõude. Ka eestlastest koosnevad piirivalve- ja omakaitseüksused, kelle relvastus oli üldiselt vilets, ei suutnud Punaarmeed peatada. 25. augustil langes Tartu uuesti Nõukogude okupatsiooni alla. 4
Kuigi Eesti üldine majanduslik areng elavnes, takistas arengut see, et Eesti talupojad olid sunnismaised ja neid ei saanud manufaktuurides ega ehitustöödel kasutada. Meistrid tuli tuua Venemaalt ja abitöölistena kasutada soldateid ning Rootsi sõjavange. PEETER I, TALLINN JA KADRIORG Katariina 1703 kohtas Peeter naist, kellest sai tema teine naine ja Venemaa esimene keisrinna. Leedu talurahva seast pärit Marta Skawronska (või ka Rabe) oli sattunud Vene väe kätte Marienburgi (praegune Alüksne Lätis) vallutamisel. Mensikov võttis Marta oma majapidamisse ja seal ta kohtaski tsaari, kelle armukeseks kohe ka sai. Ta läks üle õigeusku ja võttis nimeks Jekaterina (Eesti tava kohaselt Katariina). Väheldane ja trullakas, pesi Katariina Peetri pesu, rahustas tema vihahooge, vähendas sõjakäigu ebamugavusi ja hädaohte ning sünnitas talle 12 last. Peeter abiellus Katariinaga eraviisiliselt 1707 ning ametlikult ja avalikult veebruaris 1712
Peale seda asusid Eesti väed pealetungile ka Pihkva all. Kasutades osa Eesti Kommunistliku Kütidiviisi üksuste üleolekut, tungisid Eesti väed kiiresti edasi, tõrjudes enamlased Velikaja jõe taha ja vallutades Pihkva. Vene elanikkonnaga alad anti haldamiseks üle Põhjakorpusele. Viimane muutus ka peamiseks sõjaliseks jõuks selles jõugus. Lõunarindel teostati veel teinegi edukas operatsioon, mille esialgseks eesmärgiks oli vaid Volmari ja Marienburgi hõivamine. Eesti ratsaväe läbimurre kujunes aga oodatust sügavamaks, Punaarmee alustas kiiret taganemist ning teoks sai ligi 200- kilomeetrine retk Võru alt Jakobstadti. Seega oli põhiline osa Lätist enamlastest puhastatud. Juunis 1919 viis see tegevus kokkupõrkele Landeswehriga, kes püüdis allutada Lätit oma võimule. Otsustavas lahingus Võnnu all purustasid Eesti-Läti väed 23. juunil vaenlase. See päev on Eesti Vabariigi Võidupüha.
Kuperjanov. 1. veebruar - Eesti väed vallutavad Valga ja Võru. 1. veebruar Andres Larka sai sõjaminstri abiks. Eestlased said enda kätte Valga ja Võru. 4. veebruar - Eesti väed vallutavad Petseri. 16. veebruar - Punaarmee alustab Volmari suunalt vastupealetungi ja vallutab Heinaste. Algas Saaremaa töörahva ülestõus. 19. veebruar - Punaarmee vallutab Irboska. 21. veebruar - Eesti väed vallutavad Marienburgi (Aluksne) linna. 22. veebruar Punaarmee alustas uut pealetungi Eesti vallutamiseks, peatates selleks kõik teised ründeoperatsioonid Vene Läänerindel. 24. veebruar Jaan Soots sai ülemjuhataja staabiülemaks. 11. märts enamlased vallutasid Petseri ning jõudsid Võru ligidale. 29. märts - Eesti väed vallutavad Petseri tagasi ning enamlased taandusid Pihkva suunas. 4. aprill Ernst-Johannes Põdder määrati Eesti 3. Diviisi ülemaks. 25. aprill - Punaarmee vallutab Ruhja
vallutada. 1329 Tartu linn põles maha, peavarjuta jäi kuni 2500 inimest. Ordu sõjakäik Pihkvamaale. 1330 Riia-ordu sõda lõppes viimase võiduga, linn läks ordu kontrolli alla, linna ehitati võimas ordulinnus. 1333 esimene teadaolev juut Tallinnas, nimega Johannes. 1335 Tartus oli suur tulekahju. 1341 Piiritüli tõttu algas Liivimaa-Pihkva sõda. Novgorodlased põletasid teist korda Narva asula. 1342 Liivimaa idapiirile ehitati Vastseliina ja Marienburgi (Aluliina) linnused. Samal ajal rüüstasid nii venelased kui ka sakslased üksteisi maid. 13431345 Jüriöö ülestõus. 1343 Mais tungisid pihkvalased umbes 5000-mehelise sõjaväega Otepääni, rüüstates teel asetsevaid külasid. Toimus lahing orduga, mida mõlemad pooled pidasid enda võiduks. Seejärel pöördusid venelased rikkaliku röövsaagiga tagasi. 1346 Valdemar IV Attertag müüs Eestimaa 19 000 Kölni marga eest Saksa ordule
kaldal , siia rajati ka kohe esimesi kindlusi Võnnu orduloss, Teine oli Volmari või Valmiera, Sigulda.Teine territoriaalselt suurem osa paiknes Kuramaal ja Semgales Väina jõe vasakul kaldal. Siiagi rajas ordu mitmeid tähtsaid tugipunkte Kuldila, Venspils. Kolmas ala läti territooriumil paiknes Latgalite kunagiste asualade Jersika vürsti , Väina jõe ida kaldal , kindlused olid Resekne ja Taugapils.Vastu Tartu piiskopkonnapiiri Marienburgi piirkond.1207 aastal oli mõõgavendade ordu riigiga aga Saule lahingus 1236 ühinesid nende jäänused Saksa orduga , ja muutusid Saksa ordu liivimaa haruks.Omas üsna suurt iseseisvust. Kohalik Liivimaameister valiti Liivimaa ordust, esitati kaks kanditaati ja siis nende vahel otsustas Saksa ordukõrgmeister. Esialgu asus Liiviordu meister Riias, ordulinnuses (praegune läti presidendi loss), Õige pea koliti ordu keskkoht Koiva jõe vasakule kaldale
Varssawi vürst kutsus 1225 paganate vastu kaitseks Saksa Ordu. See omas raskeid tagajärgi Leedu Poola suhetele. Saksa Ordu loodi 1190 Palestiinas. Tänuks abi eest kauplesid Teutoonid välja lubaduse asuda Kulmi maal, Visla alamjooksul. Leping 1228 ning pidid 20 a paganlikult Preislased alla heitma ja ristiusku pöörama. Kestis see aga täpselt 50 aastat. Võitlused olid visad ja verised, kasutati ka saksa talupoegade koloniseerimist neile aladele. 1275 rajati Könisbergi linnus, 1276 aga Marienburgi linnus (praguses Poolas). Preislaste alistamisel lõid algul kaasa ka poolakad. Preislaste vallutamise ajaks aga väljus üle euroopalise jõuna arvestatavaks jõuks muutunud Saksa Ordu juba Poola kontrolli alt. Poolal rasked ajad ja kannatasid ka Mongoli-Tatari rünnakute all. Esimene avalik konflikt Poola ja saksa ordu vahel alles 14. saj keskel kui ordu 1388 vallutas Gdanski. Poola rannikuala läks Ordu kätte. Leedu läänepoolsemaid alu on samuti üritanud ristiusustada Taani riik
sajandil. Kõrval suur kampaniil. Probleemiks on see, et lõpeb renessanss-stiilis kupliga. Toomkirik ise gooti stiilis Linnused Gooti ajastul kujunes uueks linnusetüübiks ka kastell-linnus, aga linnuseid vähem kui romaaniajastul Suuremad ja võimsamad Koosneb neljast tiivast, keskel suur siseõu. Kolmekorruseline (kastell-linnus) Kaitsemüür (Viljandi ordulinnusel 3 müüri) Kastell ehk konolendi hoone (???) ehk linnuse südamik Ida-Preisi linnus, Saksa linnus: Marienburgi linnus GOOTI KUJUTAV KUNST Gooti kujutavas kunstis on uueks nähtuseks ümarskulptuuri laiem kasutamine kirikute kaunistamisel, aga valitsevaks jääb siiski reljeef ümarskulptuurid siiski seotud seinaga (toetuspunktiks) Uueks nähtuseks ja tahvelmaali taasilmumine 13.sajandil Bütsantsi tahvelmaali eeskujul Laiemalt levivad tahvelmaalid siiski 14.sajandil Suur murrang 14.sajandil - trükikunsti leiutamisega. Kui ilmuvad trükitud
Toodi sisse võõrväed Kehtestati oma raha 1944. aasta 1944. aasta jaanuaris alustasid venelased suurt pealetungi kogu rindel. Leningrad vabastati blokaadist ja armeedegrupp Nord oli sunnitud taganema Eesti suunas. Neid jälitav punaarmee jõudis eesti piirini. Narva jõel punaarmee pealetung seiskus kaheksaks kuuks (01.02-19.09). Venelased ei suutnud sinimägedesse rajatud Tannenbergi liinist läbi murda. Augustis alustas punaarmee pealetungi Pihkva alt, kus asus Marienburgi kaitseliin. Sellest õnnestus neil läbi murda ja punaväed liikusid Tartu suunas. Sellel suunal võitlesid eestlased eestlastega, sest peale tungis punaarmee kaheksas eesti laskurkorpus ning selle vastu võitlesid 20. Eesti SS- diviis ja Soomest koju pöördunud soomepoisid. Sakslasi ähvardas kottijäämine, mistõttu Hitler andis käsu taanduda. Nende sündmuste ajal oli Eestis kujunenud üle-eestiline opositsioonikeskus Eesti Vabariigi Rahvuskomitee, mille etteotsa sai O.Tief
Kuna varasem Valga maakond oli peamiselt Läti aladele jääv moodustis, siis andis Eesti Vabariigi valitsus korralduse uue maakonna moodustamiseks. 1919. aasta 4. juuli määrus teavitas Valga linna ning Valga, Paju, Sooru, Luke, Hoomuli, Pedeli ja Härgmäe valla kuuluvusest Eesti Vabariigi Valga maakonna külge.13 Pärast Landeswehri sõja lõppu sõlmisid Eesti ja Läti 21. juulil Riias sõjalise koostöö lepingu. Selle järgi asus Eesti rahvavägi peale lätlaste poolt Marienburgi järvest lõuna suunas kulgeva enamlastevastase rinde üle võtmist kindlustatud joonele, mis asus praeguse Eesti piiridest nihutatuna pisut 10 M. Burget. EestiLäti piiri ..., lk 10-11. 11 Samas, lk 13. 12 Samas, lk 18. 13 Valgamaa ..., lk 207-208. 6 Läti sisemaale. Antud demarkatsioonijoonele pidid Eesti väed jääma tähtajani, mille pidi määrama rahvusvaheline segakomisjon. Samas lepingus pandi paika ka otsus EestiLäti
1696/1697 - Suur nälja häda. Suri 20% elanikonnast. Sellest hoolimata viidi Eestist vilja Rootsi. LINNAD JA KAUBANDUS Säilisid linnade omavalitsused Tallinnas, Tartus, Narvas ja Pärnus. Väiksemad linnad läänistati aadliperekondadele. 16. sajandini olid eesti linnad saanud suurt kasu reekspordist venemaale, kuid 16. sajandi lõppus hakati kaupu venemaale viima Arhangelski kaudu. Oma kaupu transportisid laevadega põhiliselt inglased. Maismaa kaubatee läks läbi Vastselinna ja Marienburgi (Aluksne) Pihkvast Riiga. 17.sajandi teinepool oli Narva linna õitseaeg. Linn kasvas kiiresti ja sinna ehitati palju uusi maju barokk stiilis. Rootsi riigi tähtsaim linn. Linna asus elama ka inglasi ja hollandlasi. Põhiline kaubandus idast-läände käis läbi Narva. Liivimaal oli ainult Riial õigus oma münte vermida. Läänepoole viidi vilja, lina, kanepit, mett, vaha. Eesti eksportis kõige rohkem vilja (Tallinnas 2/3 kogukaubast). Baltikumi nimetati Rootsi riigi viljaaidaks
05. Moglinos võitlus soomusrongide vahel. PA oli sellest löögist väga vapustatud ja ei osutanud vastupanu Velikaje jõel. 31.05 anti Pihkva linn üle vene valgete väesalga juhile Bulak-Balahhovitsile. Irgoska kõrgendike joon looduslikult soodne kaitsepositsioon. Pealetung lõuna suunas. Algas 27.05. Ratsaväereid Petseri-Võru-Vastseliina. Eesti rahvaväe koosseisus võitles läti väeosa. Operatsiooni esialgseks sihiks vallutada Marienburg, Aluksne. Algusest peale eesmärk pärast Marienburgi vallutamist jätkata pealetungi lõuna suunas nii kaugele kui võimalik. Eestlaste pealetung väga edukas ja kiire. 28.05 langes Marienburg- Aluksne. Marienburgis sai kapten Gustav Jonson üsna ebamäärase korralduse: vastavalt oma äranägemisele jätkata pealetungi lõuna suunas, võimalusel võtta Gulbene linn, mis oli oluline raudteede sõlmpunkt. Jonson täitis seda käsku väga aktiivselt, siis ratsaväe edasi, 31.05 hõivati Gulbene. 05.06ks jõuti välja Väina jõele,
juulil, sundides Saksa vägesid taanduma Tannenbergi kaitseliinile Vaivara Sinimägedes. Pärast mitu kuud kestnud ägedaid lahinguid õnnestuski neil Narva hõivata, ent mitte rohkem, juulis jätkusid lahingud vaid mõnikümmend kilomeetrit lääne pool Sinimägedes, kust Punaarmeel lõpuks läbi murda ei õnnestunudki. Pärast seda, kui Punaarmee pealetung Sinimägedes oli lõplikult takerdunud, asusid Nõukogude väed ründama Marienburgi liini Kagu-Eestis ja Ida-Lätis. Augusti alguses õnnestuski sõjategevus tuua Eesti territooriumile ning 10. augustil korraldas Punaarmee ägeda pealetungi Valgale ja Tartule. Valga suunal õnnestus sakslastel rinne Väike-Emajõel stabiliseerida, kuid Tartu kaitseks nappis jõude. Ka eestlastest koosnevad piirivalve- ja omakaitseüksused, kelle relvastus oli üldiselt vilets, ei suutnud Punaarmeed peatada. 25. augustil langes Tartu uuesti Nõukogude okupatsiooni alla.
annaabi.ee 
