,,Marie Antoinette" Koostas:Kristel Saareleht Juhendaja:Heli Heinaste RAPLA 2011 SISUKORD 1.Nooruspõlv ja abielu 2.Elu õukonnas 3.Kaelakeeafäär 4.Revolutsioon 5.Kuninga ja kuninganna hukkamine 6.Kokkuvõte 7.Kasutatud kirjandus Nooruspõlv ja abielu Maria Antoniette sündis 2. novembril 1755. aastal Viinis, Austrias. Tema vanemateks olid Marie Theresia ja Francis I.Tema ema, Maria Theresa, oli Austria hertsoginna. Maria Antoniette kirjeldati kui väikest, aga tervet last.Ta oli mängule anduv, tähelepanematu, vallatu ja püsimatu väike tüdruk.Tavaliselt polnud tal vähimatki soovi tegeleda mõne tõsisema asjaga. Maria ei osanud eriti prantsuse keeles rääkida. Tal oli loov iseloom ning ta ei lugenud eriti midagi.Raamatud olid tema joks ääretult igavad ja aja raiskamise vahendid. 1748
loaga. · Alles 1773.a juunis toimub sõit Pariisi. Ametlikule sõidule eelneb aga salajane üheöö seiklus ooperiballile Pariisi Mekkasse. · Pariisis võttis tulevast kuningannat ja kuningat vastu suur armastav rahvahulk, Marie-Antoinette väga vaimustuses oli. · Marie armub Pariisi ning hakkab seda linna väga tihedalt külastama. · Glucki ``Iphigenia'' esietendus triumf Marie-Antoinette'ile. Esimest korda surub dofiin oma tahtmise linnale ja õukonnale avalikult peale. Le roi est mort, vive le roi! · Preestrid keelduvad kuninga haigevoodi juurde astumast, enne peab surev kuningas tegudega oma kahetsust näitama. · 10. mail kell pool neli sureb kuningas, siis kustutatakse märguandeks küünal. · Kogu õukond tormab uuele kuningale ja kuningannale õnne soovima. · Marie-Antoinette ei soovi valitseda, kuid ei taha ka seda, et keegi valitseks tema ülevõi mõjutaks teda
Sissejuhatus Marie Antoinette oli Prantsuse ja Navarra kuningriigi kuninganna. Ta oli Maria Theresia ja Francis I viieteistkümnes ja eelviimane laps. Kui Marie Antoinette oli neljateistkümne aastane, peeti ta pulmad Louis-Augustega, kes oli Prantsusmaa troonipärija. 1774. aasta mais suri Louis-Auguste isa ning Louis-Auguste päris Prantsusmaa trooni. Ta hakkas valitsema kuningas Louis XVI nime all ja Marie Antoinette sai endale Prantsusmaa ja Navarra kuninganna tiitli. Pärast seitsme aastast abielu Louis XVI-ga, tuli ilmale nende esimene neljast lapsest, Marie Therese Charlotte. Prantsuse revolutsiooni ajal, selle kõrgpunktis, tõugati Louis XVI, Marie Antoinette'I abikaasa, troonilt ja kuninglik perekond vangistati. Marie Antoinette mõisteti süüdi riigireetmise eest ja 1793 viidi kohtuotsus giljotiiniga täide. Nooruspõlv
TALLINNA TEENINDUSKOOL Ele-Riin Kirik 011MT MARIE ANTOINETTE Referaat Juhendaja: Annely Kallo Tallinn 2009 2 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................lk 3 Elulugu............................................................................................lk 4 Kokkuvõte.......................................................................................lk 6 Kasutatud kirjandus.....................................................
Oma referaadi teemaks olen ma valinud Marie-Antoinette, kuna ta on kindlasti üks legendaarseimaid naisi ajaloos. Marie-Antoinette sündis enda jaoks valel ajastul. Ta oli hea abikaasa ja suurepärane ema kuid kahjuks mitte adekvaatne kuninganna. Referaadis loodan ma välja tuua, kes too kuulus naine siis õigupoolest oli, milline oli tema elu ja kuidas ning miks ta suri. Head lugemist. Lapsepõlv Maria Theresia tütar Maria-Antoinette (Maria Antonia Josephina Johanna) sündis 2.novembril 1755 Saksa-Rooma keisri Franz I ja Maria Theresia peresse. Ta oli viieteistkümnes laps ja üheteistkümnes tütar peres. Muretumat elu kui Antonial pole võimalik ette kujutada. Ta eelistas õppimisele muretut ringilippamist pargis või kelgutamist koos õdede-vendadega. Antonia mõtteis olid ainult lõbustused. Tüdruk armastas muusikat ja õppis edukalt mängima klavessiini samuti oskas ta hästi tantsida.
koos perega Rahvuskonvendi kaitset otsima. Alates 13.augustist loeti tema ja ta perekonna ametlikult vangideks ja 21. septembril 1792 kuulutati Prantsusmaa vabariigiks. 11. detsembril 1792 algas Rahvuskonvendis protsess riigireetmises süüdistava Louis XVI üle. Ta mõisteti surma 16/17. detsembri ööl häältega 361 : 360. Louis XVI suri väärikalt, olles andestanud oma vaenlastele. Oma viimase sõnana ütles Louis, et ta sureb süütuna, lootuses, et tema veri prantslastele õnne toob. Antoinette, Louis XVI ja madame Elisabeth (Louis' õde) maeti massihauda tänapäeva Madeleine'i kiriku lähedale. Kui Bourbonide dünastia taastati, siis üritati leida ka ka nende surnukehad. Louis XVI lapsepõlv Lapsepõlves ei pandud teda tähele. Vanemad pöörasid tähelepanu rohkem tema vendadele, kes olid rõõmsama olekuga. Varases lapseeas tabas teda kopsuhaigus, mis muutis ta introvertseks ega osanud kedagi köita. Tugev lühinägelikkus laskis tal mõjuda kohmakalt ning
Sissejuhatus 17. sajandil, Louis XVI valitsemise ajal, muutus Prantsusmaa Euroopa poliitilise ja kultuurielu keskuseks. Kogu kultuur allutati ülirangetele reeglitele. Kuid sellest sajandist sai Prantsusmaa kultuuri õitsenguaeg. Ajastu nimeks sai klassitsismiajastu. 18. sajandi lõpul oli Prantsusmaal absolutistlik monarhia. Prantsusmaad valitses Louis XVI stiilis "Pärast meid tulgu või veeuputus". Ühiskond jagunes kolmeks seisuseks. Eelistatud seisusteks olid vaimulikud ja aadlikud. Nende käes olid kõik tähtsamad riigiametid, ligi 1/3 maavaldustest ning nad ei pidanud makse maksma. Kogu maksukoorem lasus kolmandal seisusel. Louis XVI Louis XVI sünd. 23. augustil 1754. aastal, oli viimane kuningas Prantsusmaal enne revolutsiooni. Ta päris riigi Louis XV´ lt, oma vanaisalt, kuna tema isa oli juba surnud
Alustama peab ikka algusest ning nõnda esmalt arutleksin kõigi probleemide tuuma üle. Kogu Marie Antoinette'i elu pöörati pea peale, kui neiu oli alles 14 aastane ning pidi abielluma endale tundmatu noormehega, Louis XVI, Prantsusmaal, et võtta enda õlule ränkraske kohustus hakkata dofiiniks, hiljem kuningannaks. Pärast kuninga surma olles alles 19 aastane, sai talle osaks tohutu vastutus olla Prantsusmaa kuninganna ja valitseda oma mehe, uue kuninga Louis XVI kõrval. Marie Antoinette aga ei suutnud säilitada kainet mõistust ning hakkas pillavalt suhtuma kõigesse. Ta ehtis end kleitide, kalliskivid ja metsikult kõrgete soengutega luues üha uusi moetrende. Tohutud varandused kulusid Marie Antoinetti lõbustustele.Tema ainus nõuanne oma kitsale ringile oli:,, Meelelahutused, meelelahutused, meelelahutused." Ta ei teadustanud endale, mida peab tegelikult sellisel positsioonil olles tegema. Kahtlastes rinkkondades liikumine, võlad ning hasartmängud viisid ta lõpuks ka
2 november 1755 aastal. Tema isa oli Saksa-Rooma keiser Franz I ja ema oli Maria Theresia. Louis XVI sündis 23. august 1754 aastal. Louis päris riigi oma vanaisalt Louis XV-lt, kuna tema isa ja varasem troonipärija oli juba surnud. Aastal 1748 sõlmiti Aacheni vaherahu, mis lõpetas peaaegu sajandi kestnud konflikti Austria ja Prantsusmaa vahel. Et säilitada sõlmitud rahu, pani Austria ette, et Louis XV järeltulija- pojapoeg Louis Auguste- abiellub ühe Maria Theresia tütardest. Kuna Maria vanemad tütred surid rõugetesse, siis jõudis järjekord Marie kätte. Aastal 1769 soostus Louis XV Austria lepinguga. Pärast abielu lepingu allkirjastamist tõdes Theressia, et tema tütar ei tunne hästi prantsuse keelt ega kombeid ning selleks palgati eraõpetajad, kes õpetasid Mariele prantslaste kombeid. 16.mail 1770, kui Marie oli 14-aastane, peeti pulmad. Marie Antoniette ei huvitanud poliitika. Tema ema saadik krahv
Stefan Zweig ,,Marie Antoinette" Loetud mais 2009 · Maria Theresia tütar, abiellus Louis XVI-ga väga noorelt (13-14-aastaselt). Ei armastanud kuningat. · Ta oli lõbujanuline, ei huvitunud eriti enda harimisest, tülitses teiste daamidega (Madame Dubarry) · Vaimustus Pariisist · Ta abikaasa Louis XVI oli impotentne, mistõttu Marie otsis lõbustusi mujalt · Kuningas Louis XV sureb, olles oma elu väga pillavalt elanud.Marie Antoinette ja tagasihoidlik Louis XVI saavad troonile. Maria Theresia arvab, et see ei ole hea,
Raamat räägib Austria kuninganna tütrest Marie Antoinettest, kellest saab Prantsusmaa kuninganna. Tegevustik toimub 18.sajandil Prantsusmaal. Ta sündis Viinis Hofburgi lossis Saksa-Rooma keisri Franz I ja Maria-Theresia üheteistkümnenda tütrena .Printsessi pere oli väga suur , tal oli kokku viisteist õde-venda. Marie Antoinette oli kõigest 14-aastane, kui ta abiellus Louis Augustega, kellest pidi saama tulevikus Prantsusmaa kuningas. Selle liidu taga peitus, aga noore tüdruku ema soov parandada Austria ja Prantsusmaa vahelisi suhteid ning panna Austria mõju maksma. Noort printsessi aga ei huvitanud poliitika ja tal polnud ka piisavaid teadmisi. Marie oli väga lõbujanuline ning elas pillavat elu. Suures vaimustuses oli neiu Pariisist.
Paralleelsed elulood Marie Antoinette ja Anne Boleyn Marie Antoinette Marie Antoinette (Maria Antonia Josephina Johanna) sündis 2. novembril 1755. aastal Viinis, Austrias. Ta oli pärit Tudorite dünastiast, tema isa oli Saksa-Rooma keiser Franz I ning ema oli Maria Theresia, Austria ertshertsoginna ning Ungari kuninganna. Marie Antoinette kasvas koos oma vanema õe, Maria Carolinaga ning nad olid väga lähedased. Marie Antoinette õppis mängima klavessiini ja ka esines õukonnas. Lisaks oli ta suurepärane tantsija. Kuna tema ema eelistas talle ta vanemat õde, ertshertsog Maria Christinat, oli Marie Antoinette tihtipeale hooletusse jäätud. Ta ise kirjeldas oma suhteid emaga kui aukartusel põhinevat hirmu. Seesugune hooletus, ning ka fakt, et põhiline keel Austria õukonnas oli prantsuse,
Peale laste sündi, olid Louis XVI ja Marie-Antoinette suhted külmad, kuna nende iseloomud ja huvid olid erinevad. Samuti oli nende suhtumine rahasse erinev, kuna Marie-Antoinette kulutas raha ilusate rõivaste ja kallite ehete peale, kuid Louis XVI oli jällegi väga kokkuhoidlik ja teadlik oma ning palee väljaminekutest. Sisepoliitika Louis XVI oli 19-aastane, kui ta troonile tõusis. Tal oli suur vastutus, kuna valitsus oli sügavades võlgades ning rahvas oli tekkinud viha monarhia vastu. Ta ise tundis, et ei ole piisavalt kvalifitseeritud olukorra lahendamiseks. Louis XVI keskendus peamiselt usuvabadusele ja välispoliitikale. Kuigi keegi ei kahelnud tema intellektuaalis juhtida Prantsusmaad, oli kiiresti aru saada, et ta tõsteti troonile liiga vara ning tal puudus otsustuskindlus ja julgus raskeid otsuseid vastu võtta. Tema soov oli olla oma rahva poolt armastatud, mis on ilmselge tema paljudes tegevusdes ja kavatsustes
Teda on koguni nimetatud «vabaõhumeheks», sest ta ei talunud pikka ruumis istumist. Iga päev veetis ta mitu tundi jahil, saatjaiks isiklikud koerad Bonne, Põnne ja Nonne. Ta oli hea laskur ja vaatamata tüsedusele ka korralik ratsamees. Louis XIV residents oli algul Louvre'! loss. Kui seal oli 1671. aastal tulekahju, kolis ta koos õukonnaga Tuileries'sse. Üha rohkem aga hakkas Pariisi põlgavale kuningale meeldima Pariisist 18 km eemal asuv Versailles, kus ta alates 1665. aastast veetis ühe päeva nädalas. Sealne vana jahiloss oli liiga väike -- ainult 20 tuba. 1669. aastal algasid suurejoonelised tööd uue lossi ehitamiseks. 1682. aastal oli jõutud niikaugele, et kuningas koos õukonnaga kolis sinna üle. Peale Versailles' lossi valmis ka ulatuslik pargikompleks. Järgmisel sajandil ehitustööd jätkusid. Versailles' õukond oli oma aja maailma hiilgavamaid ja toredamaid. Toimusid peod, ballid ja teatrietendused
,,Maria Theresia" Heinz Rieder Maria Theresia oli tema vanemate Elisabeth Christine ja Karl VI esimene tütar. Ta ei olnud küll nende päris esimene laps, paar aastat enne Maria Theresiat oli ilmavalgust näinud poeglaps Leopold aga ta suri elujõuetuse tõttu. Järgnevatel aastatel sündisidki vanematele 3 tütart, kellest vanim oli 13. mail 1717. aastal sündinud Maria Theresia. Teda ei kasvatatud kui troonipärijat, ta sai kehvapoolse hariduse ning teda hoiti eemal riigiasjadest ja õukonnapidustustest. Hea hariduse sai ta vaid keelte vallas: emakeel oli küll hooletuses aga teadmisi oli tal prantsuse, ladina, itaalia ning hispaania keeles. 31. jaanuaril 1736. aastal palus Franz Stephan, kes oli ilmunud mõne aasta eest kohalikku õukoda ja oli Karl VI'le juba poja eest, ametlikult Maria Theresia kätt. Naine pidi kinnitama, et keisrile järeltulija sünnitamise
Vinni-Pajusti Gümnaasium Prantsusmaa 17 ja 18 sajand Filosoofide kodumaal Prantsusmaal oli võimul absoluutne monarhia, aga 18. Sajandi keskpaiku hakkas see ilmutama nõrkuse märke.Riiki, mille Louis XIV oli muutnud Euroopa võimsaimaks jõuks, vaevas mitmepalgeline poliitiline, rahanduslik ja ühiskondlik kriis, mille jaoks uudsetel valgustusideedel oli pakkuda küll ohtralt kriitikat, aga vähe konstruktiivseid lahendusi, kuidas Prantsusmaad ja selle riigiaparaati ümber kujundada. Võimu Jaotus Louis XIV ajal oli poliitiline võim koondunud põhiliselt Versailles`s asuvasse kuninga õukonda
brümääri riigipöörde korraldamisel ja võimu kättemängimisel Napoléon Bonanaprte'ile; küsimusele, mida ta tegi Terrori ajal, vastas: "Püüdsin ellu jääda. (J'ai vécu.) 5 Mirabeau [mira´boo], Honoré Riqueti, krahv (1749-1791) kolmanda seisuse esindaja Generaalstaatides (tema vend esindas aadlit); revolutsiooni esimese etapi ideoloogilisi juhte; Inimõiguste deklaratsiooni ja esimese konstitutsiooni üks autoreid; veendunud konstitutsioonile monarhia pooldaja, taotles kuningale vetoõigust; tema äkilise surma järel nõustuski kuningas põgenema; oli esimene, kes maeti Panthéoni; kui tuli ilmseks, et ta oli kirjavahetuses kuningaga, kirst eemaldati Panthéonist; targemaid poliitikuid Suure rev-i päevilt; pidas konstitutsiooni valmimist revolutsiooni lõpuks. 6 la paume [poom] peopesa, le jeu de paume teatav pallimäng, tennise eelkäia 7
Riigi majanduslik olukord oli tol ajal üsna kehv. Riik oli pankroti äärel. Vaesus ja nälg valdasid paljusid perekondi. Selline eluviis ei olnud minu arvates otseselt õigustatud, nad priiskasid liialt. Osteti uusi, uhkeid riided, kui samal ajal mõned pidid tänaval olema ja külma kätte surema. Toitu raisati ka meeletutes kogustes. Oleks olnud õigustatud sel juhul kui oleks tehtud annetusi vaesematele, haigetele ja näljas olevatele inimestele. Marie Antoinette ja Louis XVI suhe oli keeruline. Marie oli ilus, võluv Austria neiu, kuid Louis seevastu otsustusvõimetu. Louis armastas lihtsat eluviisi ning oma hobisid. Louis oli tagasihoidlik ning Marie polnud pealetükkiv, niiet neil oli raskem omavahel suhelda. Neil läks aega selleni, kuna nad esimese lapseni jõudsid. Marie Antoinette oli küll noor- 14. aastane kui ta abiellus, kuid siiski oli ta tark. Teda ei huvitanud poliitika
●Usklik, õiglane ja kohusetundlik, kuid otsustusvõimetu Ainus Prantsusmaa kuningas, keda on hukatud ● ● Louis XVI ei omanud ülikute silmis kuninglikku autoriteeti ega aadliku elegantsi ● Rahapuudus ning riigivõlg ● Oli sunnitud kokku kutsuma generaalstaadid ● Revolutsiooni alguseks loetakse Bastille' vallutamist ● 1789. aastal sunniti neid kolima Tuileries' lossi ● 1791. aastal üritavad nad põgeneda ● 1792. aastal kukutatakse monarhia ning kuninglik perekond viiakse Le Temple'i vanglasse ● Louis XVI mõisteti süüdi riigireetmise eest ● Kuningas hukati 1793. aasta jaanuaris Marie Antoinette ● 2. november 1755 – 16. oktoober 1793 ● Saksa-Rooma keisri Franz I ja Maria Theresia tütar ● 14-aastaselt abiellus tulevase Prantsusmaa kuninga Louis XVI-ga ● Rahvas pidas teda liiderlikuks, truudusetuks ja liialt raha kulutavaks ● Teda süüdistati kaelakeeafääris
Austria keisririik Habsburgid · Varauusajal Saksa keisririik kuulus Habsburgidele · Karl V-st (1519-1556) sai alguse Habsburgide dünastia Hispaania ja Austria haru · Keiser Karl VI ei olnud meessoost järeltulijat · 1713 kuulutati välja pragmaatiline sanktsioon, mis tunnistas pärimisõigust naisliinis · 1740 valitsema Karl VI tütar Maria Theresia Maria Theresia · Eluaastad 13.05.1717- 29.11.1780 · Valitsemisaeg 1740-1780 · Slaidid (video) Maria Theresia · Hea haridus võõrkeeltes, ajaloos, geograafias,muusikas · Kõlbluse eeskuju, vastandudes Prantsuse õukonnale · Rajas Kasinuskomissariaadi, mille ametnikud vangistasid prostituute Marie Antoinette · Maria Theresial 16 last · Kümnes laps Marie Antoinette sai Prantsuse kuninga Louis XVI naiseks(pildil Marie Antoinette) Schönbrunni
●Usklik, õiglane ja kohusetundlik, kuid otsustusvõimetu Ainus Prantsusmaa kuningas, keda on hukatud ● ● Louis XVI ei omanud ülikute silmis kuninglikku autoriteeti ega aadliku elegantsi ● Rahapuudus ning riigivõlg ● Oli sunnitud kokku kutsuma generaalstaadid ● Revolutsiooni alguseks loetakse Bastille' vallutamist ● 1789. aastal sunniti neid kolima Tuileries' lossi ● 1791. aastal üritavad nad põgeneda ● 1792. aastal kukutatakse monarhia ning kuninglik perekond viiakse Le Temple'i vanglasse ● Louis XVI mõisteti süüdi riigireetmise eest ● Kuningas hukati 1793. aasta jaanuaris Marie Antoinette ● 2. november 1755 – 16. oktoober 1793 ● Saksa-Rooma keisri Franz I ja Maria Theresia tütar ● 14-aastaselt abiellus tulevase Prantsusmaa kuninga Louis XVI-ga ● Rahvas pidas teda liiderlikuks, truudusetuks ja liialt raha kulutavaks ● Teda süüdistati kaelakeeafääris
sest nagu juba öeldud pealinn talle ei meeldinud. Sealne loss oli väike, ainult 20 tuba ja 1669. aastal algas uue lossi ehitus. 1682. aastal alustati kolimist Pariisist Versailles`sse. Järgmisel sajandil ehitus jätkus. Õukond oli 20 000 inimest, lisaks 338 kokka, arstid, teenrid, lauljad, preestrid jne. Lossis oli 2 000 ruumi. Jagati tiitleid tühiste kohustuste ja suure palgaga. Õukondlased olid kogu aeg salapolitsei järelevalve all. Mitte olla Versailles, oli olla mittekeegi. Ka kõige tavalisemat toimingut saatis range tseremoniaalsus. Õukonnas oli muusikuid, teadlasi, intellektuaale. Toimusid peod, ballid ja teatrietendused. Etendustes esines kuningas isiklikult. Õhtuti, kui süüdati tuhanded tuled ja need lossi peeglitelt ning kroonlühtritelt vastu särasid, näis see fantastilise vaatepildina, muinasjutuna. Samal ajal oli lossis halb õhk, sest tolleaegne kõrgseltskond pesi end harva. Vesi oli ju matslik ja talupoeglik
1. Mis rahvusest oli Marie Antoinette? Marie Antoinette oli sünnilt austerlane. 2. Millises kahes lossis toimus filmi põhitegevus? Filmi põhitegevus toimus Austrias Viini linnas asuvas Hofburgi lossis ja Prantsusmaal Pariisi linna ligidal asuvas Versailles'i lossis. 3. Iseloomusta Marie Antoinette'i! Marie Antoinette oli kõigest 14-aastane, kui peeti tema ja Louis XVI pulmad. Prantsusmaale elama minnes ei tundnud ta hästi prantsuse keelt ega kombeid ning selleks palgati eraõpetajad, kes õpetasid Mariele prantslaste kombeid. Kui ta Prantsumaale jõudis, öeldi tema kohta: ,,Ta näeb välja nagu laps." Troonil olles elas naine luksuslikku elu: ta ostis palju riideid, teemante ning võttis osa paljudest õnnemängudest. Tema luksuslik eluviis viis rahapuudusele ja riigivõlgadele. Kuna
Versailles' loss Versailles' lossi ehitamisel on osalenud paljud meistrid. Kuningas Louis XIII valitsusajal 1624. a valminud jahilossi hakati Louis XIV ajal järjekindalalt laiendama ja Päikeskuningas tegi sellest lossist absoluutse monarhia sümboli. Algul kasutas Louis XIV jahilossi salajase kohtumispaigana, kus ta sai nautida kena Louise de la Valliere'i seltsi. 1660. aastal rajati lossi ümber muinasjutuline park. Pärast abiellumist Hispaania infanta Maria Teresega otsustas noor Louis XIV, et ehitab jahilossist midagi hoopis suurejoonelisemat ja uhkemat. Tööle asusid arhitektid Louis Le Vau ja maalija, sisekujundaja Charles Le Brun jt.
aasta teisel poolel mitmeid uusi institutsioone, neist olulisemad olid Üldise Julgeoleku Komitee, mis muutus julgeoleku(ehk repressiiv)organiks, ning Rahvapäästekomitee, millest sai tegelik valitsus. Robespierre sai viimase etteotsa, esimeses tegi aga veriseid kangelastegusid Joseph Fouché, hilisem Napoleoni siseminister. Alates 1793. aasta lõpust muutus terror juba päris valimatuks, tapeti enam-vähem kõiki, kes olid silma paistnud enne jakobiinide võimuletulekut: kuninganna Marie Antoinette, Pariisi endine linnapea Bailly, 1794. aastal ka keemik Lavoisier ja paljud teised. Märtsis-aprillis otsustas Robespierre õiendada arved ka partei siseopositsiooniga: kõigepealt hukati "Pöörased", siis nende aatekaaslased hebertistid. Aprillis oli kord aga ka terrori lõpetamist pooldavate dantonistide käes. Giljotineeriti ka Robespierre'i endine sõber Danton. 17931794 suudeti aga saavutada ka suurt sõjalist edu: okupeeriti kogu Belgia ning Preisi ja Austria väed
Ta asutas patriootilse erakonna nimega Jakobiinide Klubi ning sai selle ,,äraostmatuks" liidriks. Pärast vabariigi väljakuulutamist sai temast kõrgeima võimuorgani, Konvendi, ning tegelik jakobiinide revolutsioonilise valitsuse juht. Ta kuulutas välja, et korra loomiseks riigis oli vaja kehtestada diktatuur. Olles Rahvapääste Komitee juhataja, vastutas eelkõige tema kohtumõistmise eest Louis XVI ja Marie Antoinette üle. J. J. Rousseau vaadete pooldajana võitles Robespierre vabariigi eest, kus valitseksid voorus, üheõiguslus ja varanduslik võrdsus. Ometi hakkas Robespierre kasutama terrorit ka nende oma poliitilise suuna vastaste vastu, kes kuulusid vabariiklaste endi hulka, ja laskis giljotiinil hukata näiteks G. J. Dantoni. Robespierre arvas, et ümberringi on ainult vandenõud ja lasi hukata kõik enda nn. ,,vaenlased". Inimesed olid sokeeritud tema tegevusest.
2007 / 2008 Prantsuse revolutsioon Revoulutsioon toimus aastatel 1789 1799 ehk 10 aastat. Prantsuse revolutsioon oli üks kuulsamaid revolutsioone läbi ajaloo. Revolutsiooni käigus kukutati kuningavõim ning feodaalkord. Kriisi põhjused Peamised põhjused miks kuulus revolutsioon algas : - Prantsuse sõjaväe ebaedu sõdades. - Suur üleriigiline majanduskriis. - Troonil olevate kuningate ja kuningannade saamatus ( Louis XVI huvitas ainult puusepatöö, Antoinette pidas armukesi ). 1789 14. juulil 1789 - prantsuse rahvas tungis Bastille vanglasse, seda päeva loetakse revolutsiooni algus kuupäevaks. 4. august 1789 kaotati feodaalkoormised, talupojad said loa uuesti maad osta. 26. august 1789 Vastu võeti "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon''. Varennes'i kriis Varennes'i kriisi nime all on läinud ajalukku Louis XVI põgenemiskatse. - Kuningas Louis jõudis põgenemiskatsel Austria piiri lähedale.
absolutistlikku võimu, maapäevaga kinnitamata. 1866 provotseeris bismarck austria sõda preisi vastu ja võitis, sõlmiti praha rahu, likvideeriti Saksa Liit. 1867. sõlmiti Põhja saksa liit kuhu kuulus 19 riiki ja kolm vabalinna. See oli föderaalriik, kõrgem võimuorgan riigipäev, riigipeaks preisi kuningas, juhtiv ametiisik liidukantsler bismarck. Saksamaa lõplik ühinemine sai teoks pärast vaherahu sõlmimist prantsusmaaga, 18. jaanuar 1871. kuulutati versailles välja saksa keisririik. 2. Prantsuse valgustus Valgustus taolise nimetusega taheti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedusest, uue maailmakäsituse tulekut. Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse kiire areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse, seda rõhutas eriti prantsuse filosoof Rene Descartes põhiteos ,,arutlus meetodist" ja põhiprintsiip mis on ka filosoofia põhiprintsiip ,,mõtlen, järelikult olen olemas".
aastal. Kui nüüd riigiametnikud 23-aastaselt monarhilt küsisid, keda ta peaministri ametikohal näha tahab, vastanud noormees ühemõtteliselt: ,,L'état, c'est moi!" Ja tõesti: nüüdsest otsustas kuningas kõik ise. Peagi koondas ta ministeeriumid ja muud keskasutused pealinnast paarikümne kilomeetri kaugusel paiknevasse Versailles'sse, kus üksnes loss mahutas 1500 inimest. Louis XIV valitsusaeg (ta valitses 72 aastat) on absoluutse monarhia kõrgaeg. Väljendit l'état, c'est moi kasutatakse ka tänapäeval autoritaarse riigi või asutuse juhi iseloomustamiseks. Nii mõnegi koolijuhi juhtimisstiili iseloomustab sama väljend väikese muudatusega ,,L'école, c'est moi!". Nii mõnegi karmi käega õppealajuhataja kohta võiks aga öelda: ,,Ta toimetab nagu kardinal de Richelieu." (Richelieu'd peetakse siiani ideaalseks peaministriks, kelle truudus riigipeale ja riigile oli vankumatu.)
Suur Prantsuse revolutsioon (1789-1794) Absoluutse monarhia diplomaatia tähendas monarhi, aga mitte riigi ja rahva teenimist. Samal ajal toimusid intriigid kuningakojas, mis võisid samuti sõdu põhjustada. Riik ja rahvas olid veel ebamäärased mõisted. Saadikud olid kuningakojaga seotud aadlikud. Väiksemad ametnikud olid hästi tasustatud kodanlased. XVIII viimasel veerandil jõudis prantsuse feodaal- absoluutliku (ancien regime) ühiskonna kriis oma lõppjärku. Valgustusaja filosoofia ei tunnistanud kuningate jumalikku päritolu
Lotringi hertsogi François Stephane'iga, keda taheti ka järgmiseks Saksa-Rooma keisriks valida. Ent enamik Saksa riike polnud sellega käimasoleva sõja tõttu nõus ja nii sai 1742. aastal keisriks hoopis Baieri valitseja Karl VII nime all, kes oli vallutanud vahepeal ka Böömimaa ning Praha ja end Böömi kuningaks lasknud kroonida. Preisimaa oli samal ajal oma uue kuninga Friedrich II juhtimisel vallutanud Sileesia ning peale pikka vastuseisu pidi ka Maria Theresia tunnistama, et see provints tuleb Friedrichile loovutada, et oleks võimalik teisi vastaseid võita. Nii õnnestus Preisimaa sõjast välja saada ning ülejäänud vastastega tuli Austria tänu nende vahel tekkinud eriameelsustega juba üpris lihtsalt toime. Peale Sileesia Austria midagi ei kaotanud ning François'st sai 1745. aastal uus keiser Franz I Stephani nime all. Valitsejannana oli Maria Theresial kaks peaeesmärki: muuta riigivalitsemine võimalikult
5. Täiskasvanuaastad…………………………………………………………6 1.6. Huvitavad faktid…………………………………………………………...7 2. Kar XII, Rootsi kuningas (1682-1718)……………………………………………8 2.1. Dünastia……………………………………………………………………8 2.2. Elulugu ja saavutused……………………………………………………...8 3. Maria Theresia, Austria hertsoginna ja Ungari kuninganna (1717-1780)………..10 3.1. Dünastia…………………………………………………………………..10 3.2. Elulugu ja saavutused…………………………………………………….11 4. Louis XIV ehk Päikesekuningas, Prantsusmaa kuningas (1638-1715)…………..13 4.1. Dünastia…………………………………………………………………..13 4.2
kasvanud nii suureks,et riigi Rahvuskoguga 9.juuli Rahvuskogu sissetulekust ei jätkunud võlaprotsendi nim end Asutavaks Koguks sooviti tasumiseks.14. juulil 1789 marssis luua uus kord parlamentaalne suur rahvahulk Pariisis asuva Bastille'i monarhia. Asutava Kogu liidriteks said vangla juurde ning hõivas selle. abbé Sieyés ja krahv Honoré de Vanglaülem ja kaks monarhile kuulekat Mirabeau, liberaalsete reformide toetajad. Oluliseks tegelaseks oli Euroopa Prantsusmaaga vaenujalal. Asutava Kogu alguspäevil ka Jean- Riigil säilisid diplomaatilised suhted
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
