kes joovad. Pidutsemine ja joomine ei paku Faustile mingit rõõmu, mehed lähevad omavahel tülli nii et õhtu lepib kaklusega. Järgmiseks viib Mefistofeles Fausti nõia juurde, et Faust jooks jooki, mis muudab ta nooremaks ning Faust armub oma unelmate naisesse Margaretasse, keda kohtab tänaval. Faust suudleb esimest korda elus ning nende armastus hakkab tasapisi liiga tõsiseks muutuma, Faust palub ka erinevaid teeneid Mefistofeselt, et Margaretat enda poole võita, kui ta lõpuks seda ka teeb annab ta Margaretale unerohtu ja käib välja idee seda anda Margareta emale, et ta ema võiks uinuda ning et Margareta ja Faust saaksid öö koos veeta. Margareta annab seda aga õnnetuseks oma emale liiga palju ning Margareta ema suri. Samal ajal kui Faust on teel Margareta juurde kohtub ta tolle venna Valentiniga, neil tekib kaklus ja selle käigus tapab Faust Valentini. Faust lööb kartma ning põgeneb kiiruga.
ning tundus nagu ta tahaks iga hinnaga olla koos Faustiga. Suurepärane näide on see, kui ta oli valmis oma süütusest loobuma. Ta kuulas Fausti nõuannet ja soovis, et ta ema magaks seni kuni ta Faustiga lõbutseb kõrval toas. Ta andis oma emale unerohtu, mis viis ta teispoolsusesse. Selle juhtumiga jäi Margareta rasedaks. Samuti lebab Margareta hingel veel üks surm, nimelt ta venna oma. Ta vend sureb rüseluse käigus, kui proovib kaitsta Margaretat Fausti eest. Ta kakleb Mefistofelese ja Faustiga ning Faust tapab ta. Kuigi on mõrvariks Faust võiks öelda, et Margareta on tegelikult oma venna Valentini surma põhjuseks. Kui Margareta oli sünnitanud ja Faust oli eemal, siis ta kannatas väga. Ta igatses oma armastatut ega tahtnud nende armastuse vilja üksinda kasvatada. See tõukas ta järgmisele kohutavale teole ja tapab oma lapse. Pärast neid koletuid tegusid on saanud vooruslikkuse ideaalist kurjategija ideaal, kui tänu
on rõõmus, et isand saatan on jälle tema majas. Saatan palub nõial teha jooki, mis teeb Fausti kolmkümmend aastat nooremaks. Faust pannakse seisma pärdikute ringi keskele, nõib aga pomiseb midagi raamatust. Nõid valad jooki karikasse. Kui Faust selle suule tõstab, tõuseb kerge leek. Nõid laseb Fausti tingist välja ja hüvastijätkuks soovib talle õnne. Mefistofeles ja Faust lahkuvad tänavale. Tänav Faust ja saatan näevad Margaretat, kui ta tuli kirikust välja. Kui Margareta läheb mööda, palub Faust olla kauni preili saatjaks. Margareta ütleb, et ta ei ole ei preili ega ilus nind kiskudes end lahti, läheb minema. Faust palub Mefistofelest teda aidatam et ta saaks juba täna olle selle neiuga. Faust annab Mefistofelesele kingitust, mida ta peab Margaretale edasi andma. Mefistotelese arust Faust kiirustad, kuid Faust ütleb saatanale, et kui ta ei saa juba täna öösel tüdruku juurde, Mefistoteles
eksitada. Nii saabubki Mefistofeles Fausti juurde ja pakub teadlasele lepingut: Faust on kohustatud Kuradit teenima ning leping lõpeb siis, kui Faust tunnistab end õnnelikuks - siis võib Mefistofeles tema hinge põrgusse viia. Faust nõustub, kuna usub, et sellist hetke ei saabu iial. Et meelitada Fausti ütema sõnu "Oh ilus hetk, oh viibi veel!" , pakub Mefistofeles talle noorendavat võlujooki ning õhutab teda võrgutama süütut ning vaga Margaretat. Sellega on tehtud esimene valik muuta Margareta elu loomulikku kulgu. Alustuseks kingib Faust Margaretale kauneid ehteid. Margareta on nende üle väga õnnelik, kuid kindluse mõttes räägib sellest oma naabrinaisele Martale. Viimane soovitab ehetest emale mitte midagi rääkida. Margareta võtab nõu kuulda. Nii on jälle Margareta langenud võõra valiku lõksu. Mefistofeles viib lõpuks Fausti ning noore Margareta kokku ning ei lähegi kaua, kui Margareta armub Fausti
keema ja kohale tuleb nõid, kes on rõõmus, et isand saatan on jälle tema majas. Saatan palub nõial teha jooki, mis teeb Fausti kolmkümmend aastat nooremaks. Faust pannakse seisma pärdikute ringi keskele, nõib aga pomiseb midagi raamatust. Nõid valad jooki karikasse. Kui Faust selle suule tõstab, tõuseb kerge leek. Nõid laseb Fausti tingist välja ja hüvastijätkuks soovib talle õnne. Mefistofeles ja Faust lahkuvad tänavale. Tänav Faust ja saatan näevad Margaretat, kui ta tuli kirikust välja. Kui Margareta läheb mööda, palub Faust olla kauni preili saatjaks. Margareta ütleb, et ta ei ole ei preili ega ilus nind kiskudes end lahti, läheb minema. Faust palub Mefistofelest teda aidatam et ta saaks juba täna olle selle neiuga. Faust annab Mefistofelesele kingitust, mida ta peab Margaretale edasi andma. Mefistotelese arust Faust kiirustad, kuid Faust ütleb saatanale, et kui ta ei saa juba täna öösel tüdruku juurde,
Peale seda võis Kurat Fausti hinge põrgusse viia. Faust oli sellega nõus, sest ta arvas ,et seda ei juhtu kunagi. Leping tehti verega, kuna sõnadest Mefistofelesele ei piisanud. 7.Mis toimub nõiaköögis? Peale lepingu sõlmimist läksid nad Auerbachi keldrisse, kus oli üks joomaseltskond,kellega nad liitusid. Fausti ei meeldinud need joomised ja lõbustused. Siis viib Mefistofeles Fausti nõiakööki, et Faust jooks seal noorendavat eliksiiri. Varsti kohtas ta oma teekonnal Margaretat, kes talle koheselt meeldima hakkas ja Faust palus Mefistofelesel korraldada nende kohtumise. 8.Faust ja Margarete. Kui nad kohtusid tahtis Faust Margarete koju saata aga tüdruk keeldus, siis hakkas Mefistofeles tegema nii , et Faust saaks seda mida ta tahab. Mefistofeles pani Margareta kappi ehtelaeka. Kui Margareta vahetab riideid ja teeb kappi lahti, märkab ehetekasti. Ta proovib neid ehteid ja on üliõnnelik. Kuid ta viib neid ema juurde ja näitab neid. Ema arvab,
meelt ja kinnitab lepingu oma verega. Faust ja Mefistofeles käivad koos pika teekonna. Alustuseks tutvustab kurat talle lõbusat kõrtsielu Auerbachi keldris Leipzigis, kus nad liitusid joomase seltskonnaga. Sellest tüdines Faust peagi ja nad liikusid edasi nõiakööki. Kuigi Faust vihkas nõiakunsti, jõi ta seal elliksiiri, mis muutis ta 30 aastaseks. Varsti kohtas ta oma teekonnal Margaretat, kes talle koheselt meeldima hakkas ja Faust palus Mefistofelesel korraldada nende kohtumise. See juhtuski ja Faust armus tüdrukusse, mis kuradile üldse ei meeldinud, sest armastus on nii püha tunne ja sellest ei ole ükski kuri jõud võimsam. Fausti teekond jätkus, mille jooksul sai ta tunda ka armastuse valusamat poolt, nimelt selle kaotamist. Pärast Valpurgiöö kummalisi juhtumeid, mis sisendasid
Faustiga olles on Margaretal hea ning kerge olla, kuid selle positiivsuse Mefistofeles justkui nullib ära. „Su hõlmas on mul hea ja soe, suur rahu täidab iga koe, kuid tema hõlmas on mul kui koorem hingel.“ Selleks, et Faust ja Margareta vabamalt kohtuda saaksid, annab Faust Margaretale unerohut, mida oma emale anda. Aga tüdruku hooletuse tõttu saab ema unerohust üledoosi ning sureb. Meeleheites Margareta uputab ka oma lapse ning läheb vangi. Kui Faust sellest kuuleb, läheb ta Margaretat päästma, aga neiu keeldub temaga kaasa minemast. „Oh ei! Mul midagi ei ole loota. Miks pageda? Nad tabaksid mu siiski.“ Tüdruk teab, et ei suudaks edasi elada teadmisega, eton oma lähedaste surmas süüdi.
teenima jäämagi maa peale, sest selline oli ju leping. Kui iial hüüan rõõmu sunnil: «Oh ilus hetk, oh viibi veel!» - siis ahelda mind samal tunnil, siis olgu lõpp mu maisel teel. 10) Miks viib Mefistodeles Fausti nõiakööki? Nõiaköögis, kuhu Faust ja Mefistofeles läksid, lasi Mefistofeles nõial Faustile anda võlujooki, mis noorendaks teda ligi kolmekümne aasta võrra. Faust oli juba vana mees ja sellise välimusega ei oleks ta suutnud noort Margaretat suutnud võrgutada. Nõia antud võlurohi mõjus ja peagi asus Faust juba Margaretat piiluma. 11) Harzi mägedesse viib Mefistofeles Fausti selleks, et viimane unustaks Margareta. Mis seal mägedes toimub? Miks Faust tahab sealt äkki ära minna? Mägedes on toimumas suur Volbriöö tähistamine. Seal on erisugused nõiad ja sellel ööl võib kõike juhtuda. Mefistoteles viis Fausti sellepärast mägedess, et ta Margareta unustaks. Seal mägedes oli ka üks kaunitar
Ühel õhtul kohtuvad nad Margareta maja juures tänaval Margareta venda Valentini. Nad hakkavad sõnelema, milles Valentin süüdistab Fausti ja Mefistofelest Margareti eksitamist korralikust elust. Mefistofeles võitleb Valentiniga ning peagi käsib Mefistofeles Faustil Valentini lüüa. Faust lööbki.Valentin sureb sellest hoobist. Natuke aega hiljem saabub tänavale ka Margareta. Volbriööl pannakse Margareta vangitorni.Faust läheb Margaretat päästma kuid Margareta ei tunne enam Fausti ära ning ei nõustu temaga tulema. Saabub hommik ning Mefistofeles lahkub koos Faustiga kuid ilma Margaretata. (Margareta päästavad aga inglid ning Margareta pääseb taevasse.)
viibi veel",siis Mefistoteles võtab ta kaasa põrgu oma teenriks,aga kuni selle hetkeni ta on Fausti teener. (lk 71) Faust joob nõia valmistatud jooki. (lk 72)Margareta ja Faust kohtuvad.Margareta annab Faustile korvi.Faust hakkab teda ihaldama. (lk 89)Mefistofelesi korraldatud Fausti ja Margareta kokkusaamisel Margareta tunnistab oma armastust Fausti vastu. (lk 92,93)Mefistofeles kiusatab Fausti oma kirele järele andma. (lk 122)Faust tuleb Margaretat kongist päästma. (lk 127)Margareta tahab ajada Mefistofelese minema,kuid lõppkokkuvõttes ta jäetakse üksi kongi edasi,kus ta saab päästetud. Johann Wolfgang Goethe ''Faust'' Tõlkinud: August Sang Eesti Raamat 1983 .
loomutruudus ehk naturalism. Aastal 1623 asub Velazquez Madriidi, kus võidab peaministri Olivarese ja kuningas Felipe VI poolehoiu. Pärast noore kunstniku tööde nägemist ei lasknud kuningas enam mitte kellegil teisel ennast maalida ning kunstniku osaks sai luua sadu pilte kuninglikust perekonnast, õukondlastest, kääbustest ja õuenarridest. Ometi säilitas ta lihtsuse ja loomulikkuse ka õuemaalijana. Korduvalt maalis ta väikest prinsessi Margaretat. Eriti õnnestunud ja usutav on tema loodud portree julmast paavstist Innocentius X-st. Töö Diego Velazquez Lõunasöök. u. 1617. Pildil on kujutatud lihtrahvast söögilaua taga einestamas. Maalitavad võisid olla kunstniku enda
Lõpuks suudab Faust siiski oma mõistuse ja Mephistofelese trikkide kaasabil armastatu südame võita. Kahjuks peab Fausti ja Margareta armastus maksma lõivu kolme täiesti süütu hinge näol: ema, kellele Margareta kogemata liiga palju unerohtu annab, viimase vend, kelle Faust kahevõitluses tapab ja lõpuks nende ühine laps, kelle Margareta uputab, kui ta on meeltesegaduses. Selle kuriteo eest satub naine vanglasse. Kui Faust Margaretat sealt päästma läheb, ei tunne viimane meest ära ning pole nõus lahkuma. Naise surres päästavad inglid ta hinge ja viivad selle taevasse.
Appi tõttab Mefistofeles - juhib Fausti halvale teele Noorendav eliksiir Margareta elu hakkab alla käima - satub vangi ja läheb hulluks Faust tapabValentini Faust ja Mefistofeles põgenevad Elu mõtte otsingud Kurdab õpilasele Wagnerile, et elu on tühja joosknud Saab tuttavaks Mefistofelesega püüab aidata Fausti Sõlmivad lepingu Mefistofeles teenib Fausti kuni viimane leiab õnne Mefistofeles viib Fausti joovate tudengite juurde Joob noorendavat eliksiiri Hakkab Margaretat ihaldama Rahulolu leidmine Esimeses osas rahulolu ei leia Mefistofelese poolt pakutud tegevused teda ei kõiguta Alles teise osa lõpus leiab elu mõtte Vaibumatu tegutsemisiha ja töö Fausti idee Elu põhimõte ei tugine pelgalt õppimisel Võid teistelt abi paluda, kuid jääd siiski oma põhimõtetele kindlaks Võid muuta ennast kolmkümmend aastat nooremaks, kuid see ei muuda sinu olemust
aias ja Marta pidi Margareta(Gretchen) kaasa võtma ja Mefistofeles ühe mehe, kes Marta mehe surma tunnistab(Faust). Õhtu veedavad Faust ja Margareta koos. Ka järgmisel õhtul läksid Faust ja Mefistofeles Margarta akna alla, et serenaadi laulda. Siis tuli Margareta vend Valentin, kelle tappis Faust. Volbriööl lähevad Faust ja Mefistofeles peole ja peol saab Faust teada, et Margareta istub vangitornis ja teda süüdistatakse oma venna Valentini tapmises. Mefistofeles aitab Faustil Margaretat päästa kuid Margareta ei tunne enam Fausti ära ja ei lähe koos temaga. Margareta palub jumalaema, et inglid ta päästaksid ning peagi kostab hääl ülealt ,,Päästetud!"
Käisin 12. novembril Kuressaare Linnateatris vaatamas Aare Toikka lavastust "Faust". See on uues võtmes tehtud dramaatiline näidend, mis räägib vanamehest nimega Faust, kellel on aastatega tekkinud kopsakas teadmistepagas. Paraku pole mees leidnud midagi, mis suudaks inimkonda täielikult aidata. Taevas sõlmivad Jumal ja Kurat Fausti hinge peale kihlveo. Mefistofeles pakub Faustile noorendavat võlujooki ning mõjutab teda võrgutama ja petma süütut Margaretat. Lõpuks noor neid hukkub ja Faust ei suuda teda päästa. Lavastaja Aare Toikka on teinud minu arvates suurepärast tööd. Ta on suutnud vaatajateni tuua midagi enneolematut ja fantastilist. Terve näidend on tehtud põnevaks erilisi vahendeid kasutamata. Samuti huvitav oli see, et näitlejad ise ei rääkinud enda teksti, vaid seda kõneles keegi teine lava kõrval. Pidevalt mängis ka klaver, mis lisas väga head meeleolu kogu etenduse vältel
maailma mõjutada ning inimkonda enda teadmistega aidata. Mefistofeles, hiilides Fausti tuppa puudlina sisse, ahvatleb meest pakkumisega saada kõike, mida hing ihaldab, soovides vastutasuks tema tuleviku põrgus. Haarates kinni viimasest võimalusest õnnelik olla, kirjutab Faust lepingule verega alla. Nende rännak viib neid nõia juurde, kelle võlujooki juues muutub Faust 30 aastat nooremaks. Märgates tänaval kena usklikku tütarlast Margaretat, tärkab mehes kinnisidee teda enda omaks teha. Mefistofelesel õnnestub tüdrukule kinkida suisa kaks ehtekarpi ning viimaks ka doktor Gretcheni(Margareta) koju viia. Seal tärkab mõlema südames armastus. Söötes Gretcheni jumalakartlikule ja rangele emale unerohtu, õnnestub armastajatel vahel kohtuda. Nagu väikelinnades ikka, lähevad jutud liikvele ning Faustil tuleb tegemist teha Margareta vennaga. Konfliktis kahe mehe vahel jääb peale doktor. Peagi selgub, et noor
armastajal tuleb läbida mitmeid takistusi ning oma lõpu leiavad kolm Margaretale tähtsat inimest : tüdruku ema, tema vend ning Fausti ja Margareta ühine laps, kelle Margareta lootusetuses uputab. Selle eest mõistetakse Margareta vanglasse. Mefistofeles aga pole Fausti suhtes alla vandunud ning püüab ta mõtteid pobleemidest eemale viia, võttes ta kaasa Volbriöö pidustustele. Sealne õhkkond ja seltskond süvendavad aga veelgi rohkem Fausti lootusetust. Faust külastab vanglas Margaretat, kuid tüdruk on mõistuse kaotanud ning lükkab kõrvale Fausti põgenemisplaani. Surma järel pälvib Margareta tänu oma armastusele ja hinge puhtusele lunastusse, mille läbi ta taevasse pääseb. Faust, kes on pühendunud armastusele Margareta vastu, ei leia ikka otsitud hingerahu.
Pidutsemine ja joomine ei paku Faustile mingit rõõmu, mehed lähevad omavahel tülli nii et õhtu lepib kaklusega. Järgmiseks viib Mefistofeles Fausti nõia juurde, et Faust jooks jooki, mis muudab ta nooremaks ning Faust armub oma unelmate naisesse Margaretasse, keda kohtab tänaval. Faust suudleb esimest korda elus ning nende armastus hakkab tasapisi liiga tõsiseks muutuma, Faust palub ka erinevaid teeneid Mefistofeselt, et Margaretat enda poole võita, kui ta lõpuks seda ka teeb annab ta Margaretale unerohtu ja käib välja idee seda anda Margareta emale, et ta ema võiks uinuda ning et Margareta ja Faust saaksid öö koos veeta. Margareta annab seda aga õnnetuseks oma emale liiga palju ning Margareta ema suri. Samal ajal kui Faust on teel Margareta juurde kohtub ta tolle venna Valentiniga, neil tekib kaklus ja selle käigus tapab Faust Valentini
Mees otsustas siiski puudli endaga kaasa võtta. Hiljem ilmutas puudlist ennast välja Mefistofeles, kes lausus enda kohta: ,, Ma olen osa jõust, kes kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head." Faust otsustas temaga lepingu sõlmida, et saaks Kuradit teenida. Tingimuseks oli, et ta ei tohtinud õnnelikuks saada. Ta nõustus sellega. Mefistofeles viis Fausti nõia juurde kes andis talle noorendavat eliksiiri. Pärast seda kohtas mees tänaval kaunist neidu Margaretat, kes aga temast välja ei teinud. Faustil oli kindel plaan neiu endale saada. Ta sai lõpuks neiuga jutu peale. Margareta jutustas talle oma elust. Faustil õnnestus neiu ära võrgutada. Margareta sattus vanglasse. Faust üritas teda päästa, kuid neiu suri ning inglid viisid ta hinge taevasse. Tsitaadid · ,,Sa kardad sedagi ,mis iial Sind ei taba, Sa leinad, mida eal ei ole kaotanud." (J.W Goethe ,,Faust" lk. 22)
nautima, võidab selle kihlveo Mefistofeles. Nagu saatanale kombeks on, siis see leping kinnitati verega. Nõiaköögis, kuhu Faust ja Mefistofeles varsti lähevad, laseb Mefistofeles nõial anda Faustile nõiajooki, mis noorendaks teda ligikaudu kolmekümne aasta võrra. Sellele järgnevalt kohtub Faust noore tütarlapse Margaretaga ning mõlemad armuvad teineteisse. Volbriööl, kui Faust ja Mefistofeles lõbustevad, pannakse Margareta vangikongi. Kui Faust sellest kuuleb, üritab ta Margaretat päästa, kuid Margareta ei tunne teda ära enne kui hilja. Kui Margareta sureb, päästavad tema hinge inglid ja ta läheb taevasse. Minu arvamus: Fausti puhul on tegevus teada-tuntud teemaga- võitlus hea ja kurja vahel, millest tavaliselt väljub võitjana headus ja armastus. Tsitaadid: See onminu ihaldatud ideaal, kui vaba rahvas asub vabal maal. Vaid see on väärt nii vabadust kui elu, kes pidevalt neid kätte võitma peab. Kui usaldate end, siis teisedki teid usaldavad.
12 Miks Margareta ei nõustu vanglast põgenema? 12.1 Ta tundis, et ta on süüdi. Samuti ei tahtnud ta kogu aeg põgeneda. 13 Kus ja mis asjaoludel Faust ja Mefitofeles esimest korda kohtusid? 13.1 Faust ja Mefistofeles kohtusid esimest korda tänaval. Mefistofeles ilmus tema juurde puudlina. Faust tahtis end mürgitada, kuid inglid takistasid teda. 14 Millega lõpeb Fausti I osa? 14.1 Selleta, et Faust ei suuda Margaretat vangist päästa, kuna ta pidi ise põgenema, et mitte vahele jääda. Margareta jääb talle järele hüüdma.
kohustugu Kuradit teenima, leping lõpeb siis, kui Faust tunnistab end õnnelikuks - siis võib Mefistofeles tema hinge põrgusse viia. Faust nõustub, kuna usub, et sellist hetke ei saabu iial (Kui iial hüüan rõõmu sunnil: «Oh ilus hetk, oh viibi veel!» - siis ahelda mind samal tunnil, siis olgu lõpp mu maisel teel.), ja maise maailma asjad on end tema jaoks ammendanud. Mefistofeles pakub Faustile noorendavat võlujooki ning mahitab teda võrgutama ja petma süütut ning vaga Margaretat (Gretchen). Gretchen satub vangikongi ja hukkub ning Faust ei suuda teda päästa, kuid inglid päästavad tütarlapse hinge. "Fausti" teine osa on märksa keerulisem, arvukate viidetega antikkmütoloogiale. Mefistofeles juhib Fausti rännakul läbi keisri õukonna ja poliitika. Faust otsustab tuua keisrile kingiks puhta ilu kehastuse Trooja Helena, kuid armub temasse. Alkeemiku katseklaasis valminud tehisinimene Homunculus juhib Fausti ja Mefistofelese Valpurgi
oli üsna raske ja vaene ning lõpuks tundis ta ennast ilusana ning tähtsana. Hoolimata oma ema soovitusest ehteid mitte vastu võtta, kuna need olevat kindlasti patused, kandis Margareta neid salaja ikka edasi. See on tüüpiline armunud naise käitumine, ei kuulata oma lähedasi ning arvatakse oma armastatust ikka ainult head. Tunne on kui taevas, kõik tundub ilus. Kuid Fausti armastuse siiruse rikkus ära salakaval kurat. Ta mõtles välja alatu vale, et Fausti ja Margaretat kokku viia. Samal ajal kui Margareta naabrinaisel Martal külas oli, läks Mefistoteles sinna halbu uudiseid viima. Ta valetas, et Marta mees on õnnetult surnud ning asja ametlikuks tegemiseks on vaja veel ühte tunnistajat, kelleks oleks Faust. Nii kohtusidki armunud uuesti, kuid selle läbi kannatas süütu naabrinaine, kelle mees oli ju tegelikult elus. Margareta unistas nüüd ainult Faustist, ta oli kurb, et ei saanud mehega koos olla. Neiut
Nii pani Mefistofeles Margareta kappi ehtelaeka. Margareta rääkis sellest oma emale, kes annetas laeka kirikule. Mefistofeles paneb uue laeka ning seekord rääkis Margareta sellest oma naabrinaisele Martale. Faustil ja Margaretal oli Marta juures kokkusaamine, kus Faust võitis neiu südame. Nad tahtsid ööd koos veeta ja selleks andsid nad tüdruku emale unerohtu. Margareta andis seda emale liiga palju, et too suri. Sel ööl jäi Margareta ka rasedaks. Faust läinud Margaretat hiljem otsima, põrkas kokku tüdruku venna Valentiniga, kellega nad kaklesid, kuna Valentin oli kuulnud kuidas Faust tema õde häbistanud oli. Kakluse käigus Faust tappis mehe mõõgaga ja põgenes südmuskohalt. Margareta tappis oma lapse ja ta pandi vangi. Faust ei teadnud asjast midagi ja läks Mefistofelesega volbriööd tähistama, samal ajal, kui ta armastatu ootas, et tema üle kohut peetakse. Paar ei näinud üksteist tükk aega ja lõpuks saab Faust teada, et Margareta on vangis.
Margareta armub Fausti, uid avaldab talle, et ta ei usalda Mefistofelest, ehkki Faust kinnitab neiule, et too on ta sõber. Faust annab Margaretale unerohtu, et neiu saaks temaga kohtuma tulla, ilma, et ta ema ärkaks. Linna saabub Gretcheni vend, Valentin, kes on sõjaväes kiidelnud oma õe voorustega. Nähes aga, et ta õde on Faustiga, vihastab ta. Ta võitleb Faustiga, kuid saab selle käigus suma Fausti mõõga läbi. Enne surma hoiatab Valentin Margaretat pattulangemise eest. Samal ajal on Faust meeleheites ning tema lõbustamiseks viib Mefistofeles ta volbriööl Harzi mäestikku. Seal kohtuvad nad kõikvõimalike kummaliste olenditega, kuid see ainult süvendab Fausti meeleheidet. Faust näeb Gretcheni vaimkujuist ning seejärel nõuab, et Mefistofeles ta kohe tagasi viiks. Nad jõuavad vanglasse, kus Gretchenit hoitakse. Nimelt peetakse teda nõiaks ja tema süüks on kolm
lamburineiuna leiba teenima. Tema ilu pälvis Rooma asevalitseja Olybriuse tähelepanu. Mees tahtis Margaretaga abielluda, kuid tüdruk keeldus ja ta anti kristlasena võimudele välja. Margareta heideti vangitorni. Lohe kuju võtnud Saatan ründas teda palvetamise ajal ja neelas tüdruku alla. Rist, mida Margareta käes hoidis, hakkas lohe kurku ärritama ja elukas sülitas tüdruku tervena välja. Tüdruku katsumused jätkusid: Margaretat piinati, põletati, püüti uputada, lõpuks raiuti tal pea maha. · Legendi järgi oli Margareta pääsemine lohe kurgust põhjuseks, miks temast hiljem sai sünnitajate kaitsepühak. Ka surijad võisid Margareta poole pöörduda, kuna ta olevat lubanud neid kõiki kuradi küüsist päästa. · Tehnika Madalmaade maalikunstnikud üllatasid 15. sajandil kõiki
Mehed lähevad Mefistofelesele kallale ja too loob neile silme ette illusiooni. ,,Nõiakae te meelte peal loogu kohti, mida polnud eal. Olge siin ja seal!" Samal ajal Faust ja Mefistofeles lahkuvad baarist. Nõiaköök Mefistofeles viib Fausti nõiakööki, et teda nooremaks muuta. ,,Kui sul se jook kord hinge taga, siis iga eit on võrdne Helenaga." Tänav 1. Mis juhtus tänaval? Faust kohtab imeilusat 14 aastast Margaretat ning tahab teda endale, käsib Mefistofelesel ta endale muretseda, aga Mefistofeles ütleb, et sellise tüdruku saamine võtab aega. ,,Kuid mõelge asja lähemalt. Pool kuud mul kulub vähemalt. Head juhust igapäev ei leidu." 2.Millest loodab Faust naudingut leida? Faust loodab naudingut leida Margareta mõnest väikesest esemest, kui Mefistofeles selle talle tooks. ,,Too midagi talt ometigi! Vii mind mu ingli voodi ligi! Too rätt, mida kandis kaunis kael, too kallikese sukapael!"
nnetuseks andis Margareta emale liiga palju rohtu ning ta suri. Faust kohtub Margareta venna Valentiniga ning kakluse kigus Faust tapab ta.Faust kaob Margareta elust, siis kui Margareta saab lapse. Margareta tapab oma lapse(ilmselt uputab ta sohu), sest kardab ksi kasvatamst,neb last, kui pattu, (Margaretal hiskonnas halb maine, et litsakas, kuna Ji Faustst rasedaks). Margareta pannakse vangi, oma lapse tapmise eest. Faust lheb teda pstma. Faust kutsus Margaretat endaga kaasa, kuid Margareta ei linud, sest sdistab Fausti selles, et ta ta maha jtts ja nii kaua kadunud oli, Margaretale ei meeldi Mephisto, tee res on hauad, millest Margareta sdametunnistus ei suuda mduda. Margareta tahtis oma pattude eest surres need nagu heastada. Margareta hing sai pstetud inglite poolt. Kirjanduses vaadatakse esimest osa kui vkest maailma ja teist osa kui suurt maailma. 4) II osa M viib Fausti ballile, kus Faust kohtub teispoolsusega. Ta armub hte naisesse,
Fausti jaoks oli kõige olulisem kogeda õnne, mõtlemata sellele, mis teda hiljem ees ootab. Siin ongi ilmekalt välja toodud teose põhimoraal, et pole head ilma halvata. Juba üsna varakult kaldus Faust õigelt teelt kõrvale. Alates sellest hetkest, kui Mefistofeles võimaldas tal nõia juures ligi kolmkümmend aastat nooremaks muutuda, algas Fausti keeruline õnneotsingute teekond, mis oli rajatud valedele otsustele. Kohe peale noorenduskuuri nõia juures kohtas Faust Margaretat, kellesse ta hiljem armus. See oli keelatud armastus, mis tõi häda kaela nii tüdrukule kui ka tema perekonnale. Kõik Margareta pereliikmed surid Fausti isekuse ja Mefistofelese kavaluse tõttu, tüdruk jäi väljaspool abielu rasedaks ning seetõttu sai ta ühiskonna karmi hukkamõistu osaliseks, sest selline tegu oli tol ajal tabu. Hullumeelsuse äärel olles tappis Margareta oma vastsündinud lapse ja sattus selle kuritöö eest vangi
Mefistofeles pakub Faustile elu rõõme joodikuelu läbi, sest paneb mured unustama ja muudab paljud asjad tähtsusetuteks. Faustile selline elu ei meeldi ja keeldub alkoholi naudingutest ning tahab võimalikult kiiresti lahkuda. NÕIAKÖÖK Nõid, isa-ja emapärdik, Faust,Mefistofeles Fasut näeb peeglist iluse Helena kujutist ja tahab endale nii ilusat naist saada. Faust job nõiajooki, mis ta nooreks teeb. TÄNAV Faust näeb tänaval noort tüdrukut Margaretat ja armub temasse silmapilkselt. Ta nõuab, et Mefistofeles paneks Margareta temasse armuma. Missuguse lahenduse leidis Fausti ja Mefistofelese leping? Faust väärtustab tööd ja kuidas see inimesele kasuks tuleb. Väärtustab vabadust. ,,See on minu ideaal, kui vaba rahvas asub vabal maal. Vaid see on väärt vabadust kui elu, kes pidevalt neid kätte võtma peab." Mida Goethe tahab teosega öelda? · Inimene peaks mõtisklema oma eksistentsi üle.
Faust ja kurat astuvad sisse. Nad läksid sinna, et Faustil mustad mõtted meelest läheksid ja meel muutuks heaks ja rõõmsaks. Mefistofeles laulab ja pakub veini. Minnakse Mefistofesele kallale. Faust ja Mefistofeles lahkuvad nõiakööki. Faust soovib nõiajõuga nooreks saada. Mefistofeles räägib ahvidega. Tuleb nõid ja pakub Faustile jooki. Kui Faust selle suule tõstab, tõuseb kerge löök. Faust ja Mefistofeles on tänaval. Faust tahab kedagi ära võrgutada. Faust näeb tänaval Margaretat. Ta armub temasse. Faust läheb Margaretta tuppa ja paneb kingituse, milleks on ehtekarp, kappi. Ta lahkub toast. Margareta tuleb tuppa, ta ei tea Fausti käigust, märgab kapis ehetekasti. Ta arvab, et see on emale kingitud. Ema arvab, et see kast on patune ning ei too head. Fausti plaan Margaretta süda võita läks luhta. Ta laseb Mefistofesel teise ehtekarbi Margereta kapi panna. Margareta seda emale ei näita, sest muidu antakse need ehted jälle preestrile
portreede autor. Pärast noore Velazqueze tööde nägemist ei lasknud kuningas enam mitte kellelgi teisel ennast maalida ning Velazqueze osaks sai luua sadu pilte kuninglikust perekonnast ja õukondlastest, kääbustest ja õuenarridest - kuigi ta oli alustanud tavaliste inimeste ja igapäevaste esemete maalimisega. Kuid lihtsuse ja loomulikkuse säilitas ta ka õuekunstnikuna. Korduvalt maalis ta väikest printsess Margaretat. Eriti õnnestunud ja usutav on portree salakavalast paavstist Innocentius X-st. Mõned suured maalid lõi Velazquez ka õukonnaelu, ajaloo ja mütoloogia ainetel. Äratab imetlust, kui meisterlikult oskas ta. edasi anda esemete materjali, õhku ja valgust; tundub isegi, nagu heljuksid ta maalidel hämaratesse ruumidesse langevas päikesevalguse vihus imepisikesed kullakalt helendavad tolmukübemed.
Faust ja Mefistofeles sõlmivad lepigu. Selle lepingu sisu on järgmine: Maa peal teenib kurat Fausti, põrgus aga Faust kuradit. Nad löövad käed, et kui Faust kunagi hüüab: Oh ilus hetk, oh viibi veel - siis ta sureb. Alustatakse retkega lõbusate tudengite joomaseltskonda, mis lõppeb kaklusega. Mefistofeles ja Faust läksid nõia juurde, et Heinrichi nooremaks muuta ja neid saatis edu. Faust kohtas oma unelmate naist Margaretat. Faust tahab, et Mefistofeles aitaks tal kohe Margaretaga sõbruneda, kuid Mefistofeles ütleb, et see on pikem töö. Faust ja Mefistofeles jätavad Margaretale ehtekarbi, kuid ta ema annab selle papile. Faust saadab Margaretale teise ehtekarbi. Mefistofeles sekkub Marta ja Margareta vestlusesse ning tal õnnestub kokku leppida kohtumine. Margaretale hakkab Faust meeldima, kuid naisele ei meeldi see, et Faust ei usu kirkusse. Samuti arvab ta, et Fausti "sõber" Mefistofeles on halb.
Kes pani sellele aluse? Kõige rikkalikum kogu asub Peterburis, Ermitaazi muuseumis. Sellele pani aluse Katarina II 12. Nimeta kuulsaid Hispaania maalikunstnikke ja nende töid. · Diego Velazques ( 1599-1660 ) Ta oli üks kõigi aegade tuntuim hispaania kunstnik üldse. Tema tööd oli tõetruud, suure inimestetundmusega loodud portreed. Korduvalt maalis ta väikest printsessi Margaretat, kuid eriti õnnestunud ja usutav on portree salakavalast paavstist Innocentius X-st Printsess Margaret Paavst Innocentius X zizzle 11 klass 2012 · Domenicos Theotokopoulos alias El Greco ( 1541-1614 )- Kreeka päritoluga, üks vanim ja omapäraseim hispaania baroki suurmeister. Öeldakse,et ta oskas olla
Faust ja kurat astuvad sisse. Nad läksid sinna, et Faustil mustad mõtted meelest läheksid ja meel muutuks heaks ja rõõmsaks. Mefistofeles laulab ja pakub veini. Minnakse Mefistofesele kallale. Faust ja Mefistofeles lahkuvad nõiakööki. Faust soovib nõiajõuga nooreks saada. Mefistofeles räägib ahvidega. Tuleb nõid ja pakub Faustile jooki. Kui Faust selle suule tõstab, tõuseb kerge löök. Faust ja Mefistofeles on tänaval. Faust tahab kedagi ära võrgutada. Faust näeb tänaval Margaretat. Ta armub temasse. Faust läheb Margaretta tuppa ja paneb kingituse, milleks on ehtekarp, kappi. Ta lahkub toast. Margareta tuleb tuppa, ta ei tea Fausti käigust, märgab kapis ehetekasti. Ta arvab, et see on emale kingitud. Ema arvab, et see kast on patune ning ei too head. Fausti plaan Margaretta süda võita läks luhta. Ta laseb Mefistofesel teise ehtekarbi Margereta kapi panna. Margareta seda emale ei näita, sest muidu antakse need ehted jälle preestrile
Faust ja kurat astuvad sisse. Nad läksid sinna, et Faustil mustad mõtted meelest läheksid ja meel muutuks heaks ja rõõmsaks. Mefistofeles laulab ja pakub veini. Minnakse Mefistofesele kallale. Faust ja Mefistofeles lahkuvad nõiakööki. Faust soovib nõiajõuga nooreks saada. Mefistofeles räägib ahvidega. Tuleb nõid ja pakub Faustile jooki. Kui Faust selle suule tõstab, tõuseb kerge löök. Faust ja Mefistofeles on tänaval. Faust tahab kedagi ära võrgutada. Faust näeb tänaval Margaretat. Ta armub temasse. Faust läheb Margaretta tuppa ja paneb kingituse, milleks on ehtekarp, kappi. Ta lahkub toast. Margareta tuleb tuppa, ta ei tea Fausti käigust, märgab kapis ehetekasti. Ta arvab, et see on emale kingitud. Ema arvab, et see kast on patune ning ei too head. Fausti plaan Margaretta süda võita läks luhta. Ta laseb Mefistofesel teise ehtekarbi Margereta kapi panna. Margareta seda emale ei näita, sest muidu antakse need ehted jälle preestrile
kohustugu Kuradit teenima, leping lõpeb siis, kui Faust tunnistab end õnnelikuks - siis võib Mefistofeles tema hinge põrgusse viia. Faust nõustub, kuna usub, et sellist hetke ei saabu iial (Kui iial hüüan rõõmu sunnil: «Oh ilus hetk, oh viibi veel!» - siis ahelda mind samal tunnil, siis olgu lõpp mu maisel teel.), ja maise maailma asjad on end tema jaoks ammendanud. Mefistofeles pakub Faustile noorendavat võlujooki ning mahitab teda võrgutama ja petma süütut ning vaga Margaretat (Gretchen). Gretchen satub vangikongi ja hukkub ning Faust ei suuda teda päästa, kuid inglid päästavad tütarlapse hinge. *"Fausti" teine osa on märksa keerulisem, arvukate viidetega antikkmütoloogiale. Mefistofeles juhib Fausti rännakul läbi keisri õukonna ja poliitika. Faust otsustab tuua keisrile kingiks puhta ilu kehastuse Trooja Helena, kuid armub temasse. Alkeemiku katseklaasis valminud tehisinimene Homunculus juhib Fausti ja Mefistofelese Valpurgi ööle, kus nad kohtuvad
Faust ja kurat astuvad sisse. Nad läksid sinna, et Faustil mustad mõtted meelest läheksid ja meel muutuks heaks ja rõõmsaks. Mefistofeles laulab ja pakub veini. Minnakse Mefistofesele kallale. Faust ja Mefistofeles lahkuvad nõiakööki. Faust soovib nõiajõuga nooreks saada. Mefistofeles räägib ahvidega. Tuleb nõid ja pakub Faustile jooki. Kui Faust selle suule tõstab, tõuseb kerge löök. Faust ja Mefistofeles on tänaval. Faust tahab kedagi ära võrgutada. Faust näeb tänaval Margaretat. Ta armub temasse. Faust läheb Margaretta tuppa ja paneb kingituse, milleks on ehtekarp, kappi. Ta lahkub toast. Margareta tuleb tuppa, ta ei tea Fausti käigust, märgab kapis ehetekasti. Ta arvab, et see on emale kingitud. Ema arvab, et see kast on patune ning ei too head. Fausti plaan Margaretta süda võita läks luhta. Ta laseb Mefistofesel teise ehtekarbi Margereta kapi panna. Margareta seda emale ei näita, sest muidu antakse need ehted jälle preestrile
Faust ja kurat astuvad sisse. Nad läksid sinna, et Faustil mustad mõtted meelest läheksid ja meel muutuks heaks ja rõõmsaks. Mefistofeles laulab ja pakub veini. Minnakse Mefistofesele kallale. Faust ja Mefistofeles lahkuvad nõiakööki. Faust soovib nõiajõuga nooreks saada. Mefistofeles räägib ahvidega. Tuleb nõid ja pakub Faustile jooki. Kui Faust selle suule tõstab, tõuseb kerge löök. Faust ja Mefistofeles on tänaval. Faust tahab kedagi ära võrgutada. Faust näeb tänaval Margaretat. Ta armub temasse. Faust läheb Margaretta tuppa ja paneb kingituse, milleks on ehtekarp, kappi. Ta lahkub toast. Margareta tuleb tuppa, ta ei tea Fausti käigust, märgab kapis ehetekasti. Ta arvab, et see on emale kingitud. Ema arvab, et see kast on patune ning ei too head. Fausti plaan Margaretta süda võita läks luhta. Ta laseb Mefistofesel teise ehtekarbi Margereta kapi panna. Margareta seda emale ei näita, sest muidu antakse need ehted jälle preestrile
mõned ranged moraalinormid ja need on Margaretale pühaks eluseaduseks. Ta töötab päikese tõusust kuni loojakuni, muretsemata vaesuse ikke all. Ta võtab maailma sellisena nagu ta on ega juurdle targutades. Kui midagi näibki talle kurjana, siis palub ta jumalat, arvates, et ainult tollele kuulub õigus kurjust välja rookida. 10. „Ta ainsaks süüks on süütu armastus.“ Ava see tsitaat. Antud lause ütleb Faust vanglas, kui ta on läinud Margaretat päästma. Ta ütleb seda enne, kui avab tüdruku vangiukse. Tegelikult ütleb mees, et kui tüdruk poleks teda südamest armastanud, siis poleks ta sattunud vanglasse. Ema surm, venna surm ning väikese lapse surm – kõik need oleksid võinud jääda tulemata, kui Margareta poleks Fausti armunud ning teda piiritult usaldanud. Mis oli ainuke asi, milles sai neidu süüdistada. Süütu armastus aga tähendab seda, et neiu armastas meest ilma tagamõteteta ja halbade kavatsusteta. Ta lihtsalt
elulised on Murillo pildid tänavapoistest. Üks kõigi aegade tuntumaid hispaania kunstnikke üldse on Diego Velazquez (15991660) tõetruude, suure inimestetundmisega loodud portreede autor. Teda tunnustas õukond ja ta sai luua sadu pilte kuninglikust perekonnast ja õukondlastest, kääbustest ja õuenarridest kuigi ta oli alustanud tavaliste inimeste ja igapäevaste esemete maalimisega. Korduvalt maalis ta väikest printsess Margaretat. Eriti õnnestunud ja usutav on portree salakavalast paavstist Innocentius Xst. Mõned suured maalid lõi Velazquez ka õukonnaelu, ajaloo ja mütoloogia ainetel. Äratab imetlust, kui meisterlikult oskas ta. edasi anda esemete materjali, õhku ja valgust; tundub isegi, nagu heljuksid ta maalidel hämaratesse ruumidesse langevas päikesevalguse vihus imepisikesed kullakalt helendavad tolmukübemed. El Greco
..vihkan inimese môistust, mis valet tôest ei lahuta, vihkan lulda, unistusi ja au, vihkan usku ja lootust." 6. Sölmitakse leping, et Mefistofelesest saab Fausti teener ja Faustist teises ilmas Mefisto teener. lk.46 ütleb Faust "...kui lausun, oh, kaunis hetk, viibi veel siis ahelda mind samal tunnil." 7. Mefistofeles seab Fausti teele elunautimise kiusatusi (Auerbachi kelder), mille kohta ütleb: "Palju mônu, vähe vaimu." 8. Nôiaköögis saab Faust nooruse tagasi ja näeb peeglis Margaretat, kiusatus vôtab Fausti vastutustunde. Faust ütleb: "Ma tulin jôhkra maitsmisnôuga, kuid armastus mind haarab täie jôuga." 8. Faust lôhub Margareta maailma: kingitused, armastustôotused, salajased kohtumised, unerohu andmine emale, Valentini surm. Kôiges selles on mängus Mefistofelese käsi. Armastuse vastu ei saa. Ka Margareta ei saa armastuse vastu, kuigi aimab halba. 20 9. Fausti ja Mef
Mefistofeles ehk Kurat ilmub Fausti ette, kes on elust täiesti tüdinud, ning pakub talle lepingut, milles Faust teeniks Kuradit pärast surma, vastutasuks teenib Kurat teda eluajal. See kokkulõpe lõpeb siis, kui Faust ütleb, et ta on kõigega rahul ning peab ennast õnnelikuks. Alles sis võib Kurat tema hinge põrgusse viia. Mefistofeles pakub Faustile nõia keedetud võlujooki, mis teda noorendab ning paneb teda noort Margaretat võrgutama. Faust tapab Valentini, neiu venna. Neiu tapab oma ema. Selle pärast läheb ta vangi, kust Faust teda päästma läheb, aga ta pole nõus põgenema ning ta määratakse surma. 15. ,,Jevgeni Onegin" Jevgeni Onegin pidutseb pidevalt, kuni tema isa ja onu surevad. Onu pärandab talle uhke mõisa, kuhu Onegin peagi sisse kolib. Mõisa asukoht ja hiljutised sündmused panevad teda pidutsemisest eemale hoidma. Ta kohtub Vladimir Lenskiga, kellest saab tema hea sõber
Faust ja kurat astuvad sisse. Nad läksid sinna, et Faustil mustad mõtted meelest läheksid ja meel muutuks heaks ja rõõmsaks. Mefistofeles laulab ja pakub veini. Minnakse Mefistofesele kallale. Faust ja Mefistofeles lahkuvad nõiakööki. Faust soovib nõiajõuga nooreks saada. Mefistofeles räägib ahvidega. Tuleb nõid ja pakub Faustile jooki. Kui Faust selle suule tõstab, tõuseb kerge löök. Faust ja Mefistofeles on tänaval. Faust tahab kedagi ära võrgutada. Faust näeb tänaval Margaretat. Ta armub temasse. Faust läheb Margaretta tuppa ja paneb kingituse, milleks on ehtekarp, kappi. Ta lahkub toast. Margareta tuleb tuppa, ta ei tea Fausti käigust, märgab kapis ehetekasti. Ta arvab, et see on emale kingitud. Ema arvab, et see kast on patune ning ei too head. Fausti plaan Margaretta süda võita läks luhta. Ta laseb Mefistofesel teise ehtekarbi Margereta kapi panna. Margareta seda emale ei näita, sest muidu antakse need ehted jälle preestrile
tahab kedagi peavõrgutada. maha lõi, Faust kõrvetas kaelakönti näeb tänaval tuletukiga. Margaretat.SiisTa eiarmub kasvanud sealt Faust temasse. uusi päid asemele. läheb Võimalik,
Levisid mingid kuuldused, aga kindlad ei oldud. Need uudised jõudsidki Tln 1. märts ja enne tööpeäva ametlikku lõppu kuulutati tööstusettevõttes välja streik. Järgmisel hommikul muutus see ülelinnaliseks ja üleüldiseks. Mitmel pool olid stiihilised meeleavaldused. Suurim oli Viru väljakul (vene turul), 24 000 inimest. Toodi välja punased lipud, peeti kõnesid. Madrused tulid ka maale ja ühinesid. Üheskoos suunduti vabastama poliitvange. Paksu Margaretat kasutati vanglana, seal tapeti paar inimest (vangivalvur ja politsei). Kongiuksed tehti laht ja kõik vangid, sh ka kriminaalid, lasti vabadusse. Paks Margareta pandi põlema, sealt mingi edasi teistesse vanglastesse, nt Toompeale. Järgmisena mingi kohtuastustesse ja politseijaamadesse, seal laamendati ja põletati. Ka salapolitsei dokumendid leidsid oma lõpu. Tln äärsed sõjaväelased tahtsid ka kaasa lüüa ja tapsid oma ohvitserid. Öö vastu 3. märtsi oli üsna rahutu
Nii pani Mefistofeles Margareta kappi ehtelaeka. Margareta rääkis sellest oma emale, kes annetas laeka kirikule. Mefistofeles paneb uue laeka ning seekord rääkis Margareta sellest oma naabrinaisele Martale. Faustil ja Margaretal oli Marta juures kokkusaamine, kus Faust võitis neiu südame. Nad tahtsid ööd koos veeta ja selleks andsid nad tüdruku emale unerohtu. Margareta andis seda emale liiga palju, et too suri. Sel ööl jäi Margareta ka rasedaks. Faust läinud Margaretat hiljem otsima, põrkas kokku tüdruku venna Valentiniga, kellega nad kaklesid, kuna Valentin oli kuulnud kuidas Faust tema õde häbistanud oli. Kakluse käigus Faust tappis mehe mõõgaga ja põgenes südmuskohalt. Margareta tappis oma lapse ja ta pandi vangi. Faust ei teadnud asjast midagi ja läks Mefistofelesega volbriööd tähistama, samal ajal, kui ta armastatu ootas, et tema üle kohut peetakse. Paar ei näinud üksteist tükk aega ja lõpuks saab Faust teada, et Margareta on vangis
annaabi.ee 
