Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mardipäev-mardilaulud". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
mardi, marti, mardipäev, mardipäeva, mardid, kauge, kadri, mardus, sandi, laske, selga, komme, pereisa, talus, kadripäev, mardisandid, tuppa, valutavad, mett, surnut, rahval, hüppab, lõbus, elta, usuti, viskab, muret, tüdrukutele, öös, luges, kirik, pühitsemine, kamp, kott, põrandale, mardijooks, tulema, jõulud, ennustused, tantsib, kargabOSKAR LUTSU PALAMUSE GÜMNAASIUM Eerika Paumets MARDIPÄEV Referaat Juhendaja: Meeli Kägo Palamuse 2012 SISUKORD SISUKORD 2 1. MIS ON MARDIPÄEV? 3 1.1 Mardipäeva algusest 4 1.2 Mardipäev tänapäeval 5 2. MASKEERIMINE 6 3. KOMBED 7 4. MARDIPERE 8 1 KOKKUVÕTE 9 LISAD 10 1. SISSEJUHATUS Mardipäeva kombestik on eri maades varieeruv, kuid püha ise on
suskan sisse kaeraõnne! Mõistatused: · Sööda kui venda, seo kui varast (hobune) · Keksin rõõmsalt kahel jalal, nokin tee pealt toidupalad, olen täitsa linnalind.Arvan, et sa tunned mind. (varblane) · Kuldkera keset koplit? (Päike) · Haavleid kõik maailm täis, kütti pole kusagil? (Rahe) · Kehata nähtav? (Vari) · Kaks punast õrt valgeid kanu täis. (hambad) · Kaks ema, kümme poega, kõik ühenimelised? (käsi ja sõrmed) Mardipäeva ilmaennustusi · Kui sel päeval oli lumi maas, pidi see tooma hea vilja-aasta ja palju õunu. · Kui see päev oli aga vihmane ja udune, pidi tulema pehme talv suure lumega, suvi aga vilu ja vihmane. · Mardipäeva külm toob külmad jõulud, mardipäeva sula soojad jõulud. Viktoriin 1. Millal on mardipäev? 2. Millal jooksid ringi mardisandid? 3. Missugune püha on mardipäev? 4. Missugused riided on martidel? Mis värvi
Kadriisal oli kaasas"kadrihani"(õlgedest tehtud hanekuju),kelle ülesandeks oli kontrollida laste lugemisoskust või muidu neid kimbutada. Mõnikord kandsid kadrid kaasas ka vokki ja ketramine oli kadride etenduse tähtsaks osaks. Kadrid tõid peresse karjaõnne ning palusid andideks villu ja linu. Enne,kui kadrid sisse lastakse,peaksid nad määgima.Siis kutsutakse sandid sisse,lausudes: Kui ilus lammas tuli,ute,ute,tule sisse. Kui kadrisandid tuppa astusid,laulsid nad : Laske sisse kadrisandid,kadri,, Kadril küüned külmetavad,kadri, Varbaotsad valutavad,kadri. Laske sisse kadrisandid,kadri Siis tuli laulda perenaisele: Tere õhtust,perenaine, minu kõht on ette vaene. Palus natukene leiba, Ega see pole võlga. Lõpuks tuli kodu õnnistada: Kadri toob lauta lambaõnne,
Mardipäev Mardipäev on tänini elav rahvakalendri tähtpäev. Eeskätt teame seda mardisantide ehk martide ringijooksmise tõttu. Veel 20. sajandi alguses jooksid marti pigem noormehed ja selletõttu on püha seostatud näiteks noorte meeste initsiatsiooniga ehk vastuvõtuga meeste kogukonda. Tüüpilised olid tumedasse riietatud mardid, kelle tulek tõi kaasa viljaõnne. Varem on see olnud päev, mil tuli mõistatada ja mida peeti hingedeajaga kokkukuuluvaks hinged tulid koju, mardipäev lõpetas hingedeaja. Pika traditsioonis püsimise jooksul on mardikombestik palju muutunud ja sulatanud endasse mitmeid uusi jooni. Hingedeaja tõttu kehtis rida töökeelde - eeskätt lina ja villaga seotud naistetööd, kolistamine, et mitte häirida hingede rahu. Valmistati erilisi pühadetoite.
Mardipäeva kombed · Mardipäev oli m e estepüha. · Kõik sügisesed põllutööd pidid ole ma selleks päevaks lõpetatud. · Naistel algasid õhtuti tööõhtud. · Mardipäeval olid ke elatud kõik villaga seotud tööd. (ketramine, kudu mine). · S el päeval söödi mardihane, küpsetati ka vorsti ja verekäkke. · Kui sel päeval oli lu mi maas, pidi see too ma hea viljaaasta ja palju õunu. · Kui see päev oli aga vih mane ja udune, pidi tule ma peh m e talv
pühi teatamas või ka naabritele õlut viimas. Ringi käidi üksinda või rühmana. Enamasti olid nende rõivad valged, mida on seostatud hingede ringiliikumisega. Vahel kandis toomas karvast musta kasukat ja oli tahmase näoga, mis viitas aastalõpul rändavatele kurjadele jõududele. Toomastel oli mõnikord kaasas puust sau, kaigas või nn toobripuu, millega taoti tantsimisel vastu põrandat. Küllatulnud toomaste tantsimine oli teine sagedane tegevus. MARDIPÄEV Mardipäeva tähistatakse 10.novembril ja see on nime saanud püha Martini järgi.Marti joostakse eelneval õhtul ehk 9.november Mardipäev on tänini elav rahvakalendri tähtpäev. Eeskätt teame seda mardisantide ehk martide ringijooksmise tõttu. Veel 20. sajandi alguses jooksid marti pigem noormehed ja selletõttu on püha seostatud näiteks noorte meeste initsiatsiooniga ehk vastuvõtuga meeste kogukonda. Tüüpilised olid tumedasse riietatud mardid, kelle tulek tõi kaasa viljaõnne
sajandil karjatamishooaeg ja karjaste tööleping karjane sai kooli minna. Samuti lõppesid mihklipäevaga kevadel jüripäeva ajal kaubeldud teenijate ehk suviliste lepingud. Seesugusena on ta olnud pikka aega vastandpäev maarja- ja jüripäevale, millal algasid karjatamised ja hooajatööd. Üldiselt oligi ju tegemist päevaga, millal lõppes valge ja soe suveaeg. Mihklipäevast alustati talviste tähtpäevade arvestamist (mihklist kuus marti, mardist kaks katri, kadrist neli jõulu). Ometi polnud karjast vabanemine üheselt määratud, vaid tihti püüti karjust hoida kinni esimese lumeni. Nii ongi mihklipäeval püütud lund nõiduda. Kui karjast muidu lahti ei saanud, siis on Lõuna-Eesti karjus vedanud mihklipäeval valget oinast vastupäeva ümber kivi - siis hakkavat lumi sadama ja karjane pääseb vabaks. Tänapäeval, kui mihklipäeva kombestik on kadunud ja selle tähistamine jäänud
rütmiline kaasmäng plaksutades, "kehapillil" või rütmipillil jne.). 2. RAHVAKALENDRI PÜHAD Folklooris on mängudel alati oluline osa olnud. Mänge mängisid nii noored kui vanad ka erinevatel rahvakalendri tähtpäevadel. Eesti vanarahval on palju suuremaid ning väiksemaid pühasid. Igaühte neist kirjeldada ma ei jõua, mistõttu valisin välja mõned kõige suuremad, millest põgusalt jutustan, lisades juurde, milliseid rahvamänge nendel pühadel mängiti. 2.1. Mardipäev Algselt tähistati mardipäeva 11. novembril katolikus kirikus Tours'i piiskopi Martini surma mälestuspäevana. Hiljem hakati seda protestantlikus kirikus tähistama 10. novembril kui Martin Lutheri sünnipäeva. Euroopa rahvaste kalendris on mardipäev üks talve alguse tähiseid. Mardipäeval lõpetati sügisesed põllutööd, aeti kari karjamaalt, peeti karjaste püha ja valati vein vaatidesse. Eesti rahvakalendris on mardipäev peale talve alguse tähisena ka
juuli). Annepäeval (26. juulil) viiakse lambapead- ja jalad ning lambavill ohvrikivile, et lambakasvatus oleks edukam. · Tartumaal viisid karjalased oinast kolm korda ümber kivi, siis pidi lumi rutem maha tulema , et karjased suvetööst vabaks saaksid. 4 · Hingedaja dateeringud on erinevad, algavad mihklipäevaga ja lõpevad ennejõuluse ajaga. Kõige sagedasemad ajamäärangud on enne mardipäeva ning mardi- ja kadripäeva vahel. Hingede ajal oodati kadunud omaste hingi kodu külastama ja pandi neile toitu sauna või toapealsele. · Mardi- ja kadripäevakommetes avaldub hingede kostitamise ja viljakuskostitamise tähendus hoopis rõhutatumalt. Maskeeritud mardi- ja kadrisantide peressetulekut saadab tavandilaul, milles marti kujutatakse enam viljaõnne, kadrit karjaõnne toojana. Marte ja kadrisid kostitatakse ning neile
UNESCO lõi tähtpäeva 1994. aastal selleks, et 24 tunni jooksul oleksid kogu maailma tähelepanu keskpunktis õpetajate töö ja saavutused ning samuti nende prioriteedid ja probleemid. Üllitatakse infoplakat ja saadetakse laiali infomaterjale õpetajate päeva teema kohta, viiakse läbi kampaaniaid. Mardipäev - 10. november Mardipäev on tänini elav rahvakalendri tähtpäev. Eeskätt teame seda mardisantide ehk martide ringijooksmise tõttu. Veel 20. sajandi alguses jooksid marti pigem noormehed ja selletõttu on püha seostatud näiteks noorte meeste initsiatsiooniga ehk vastuvõtuga meeste kogukonda. Tüüpilised olid tumedasse riietatud mardid, kelle tulek tõi kaasa viljaõnne. Varem on see olnud päev, mil tuli mõistatada ja mida peeti hingedeajaga kokkukuuluvaks hinged tulid koju, mardipäev lõpetas hingedeaja. Pika traditsioonis püsimise jooksul on mardikombestik palju muutunud ja sulatanud endasse mitmeid uusi jooni.
Mardi-kadri eelmäng Mardi ja kadripäeva rahvusvaheliseks vasteks on tänapäeval ka meie mail üha enam juurduv halloweeni tähistamine. Teades mardi ja kadripäeva sügavamat tähendust, võime tähistada halloweeni mardi ja kadripäeva eelmänguna. Kõigi nimetatud tähtpäevade ühiseks mõtteks on astuda rõõmu ja naeruga vastu süvenevale pimedusele ja külmale. Mardid ja kadrid sopsutavad kase, kuuse ja kadakaokstega virgeks pererahvast. Nii nagu igas pungas on ootel järgmisel kevadel puhkevad võrsed, lehed ja õied, nii on ka meist igaühe südames ootel uus puhkemine. Kadripäev, 25. november Kadri? Kadripäev on nime saanud Aleksandria pühaku Katariina järgi. Katariina oli 18 aastane noor haritud neiu, kes astus vastu imperaator Maximusele, kes kristlasi hukkas. Keiser proovis ta usku proovile panna, kuid Katariina pööras oma
Pärast mihklipäeva karja eriti välja ei aetud, kui veel aetigi, siis kariloomad ilma kelladeta ja karjane karjasesarveta. Usuti, et mihklipäevast on hundilluba loomi murda, ega jäetud loomi ööseks välja. Kuuvalge ja päikesepaiste mihklipäeval tähendasid, et loomasöödast puudust ei tule. Pärast mihklipäeva elustus taas küla seltskondlik elu, mis oli jaanipäevajärgsel kibedal tööajal soiku jäänud. Algas pulmapidude kõrghooaeg, mis kestis jaanuari alguseni. Mardipäev on Eesti rahvakalendri tähtpäev 10. novembril. Hingedeaja sisse või lõppu jäävat mardipäeva on seostatud surnute mälestamisega, võib-olla seepärast, et sarnase kõlaga nime kannab surmahaldjas mardus. Mardipäeval kehtis mitmete tööde keeld, eeskätt olid keelatud naiste lina- ja villatööd. Mardipäev lõpetas meeste välitööd ning alustas talviste tubaste tööde perioodi. Tuntuim mardipäevakomme on mardisantide (st mardikerjuste) ehk martide ringijooksmine, mida tehti
muidu kitsaks. Pearu aga hakkab kraavis vett paisutama, kuna väidab, et tahab heinamaad kasta. Andrese maad hakkavad aga uppuma. Ta hakkab taipama, miks Pearu kraavi nii väga oma maale tahtis. Andres vihastab ja läheb tammi lõhkuma ja Pearu läheb teda takistama, kuid mõlemad avastavad, et tamm juba lõhutud. Seda tegi Andrese karjapoiss Mart. Pearu ehitab aga tammi uuesti ja Mart lõhub jälle maha. Pearu saab jälile, kes tammi lõhub ja hakkab varsti Marti varitsema. Nii jookseb Mart mitut puhku Pearu eest ära, teda ise kividega loopides. Mardi koer ründab Pearut. Üks kord on Pearul püstol kaasas ja ta laseb koera maha. Siis lohistab ta koera oma maale ja kaebab Andrese kohtusse, kuna too oli oma raipe tema maale vedelema jätnud. Andres püüab kohtus tõega läbi ajada, kuid kukub läbi ja kaotab. Pearu asub uuesti tamme tegema. Andresel saab kõrini ja ta kaebab Pearu kohtusse. Kui kohus saabub
Ala Põhikool Kadripäev Referaat Ala 2009 1 Sisukord 1. Kardipäev 25. November 3 2. Maskeerimine 4 3. Mida Kadrid tegid 5 4. Ennustused 6 5. Kadri 7 6. Kadripäeva laul 8 7. Kasutatud allikad 9 2 Kadripäev - 25. november Kadripäev on eestlastel vana ja rikkaliku kombestikuga tähtpäev, mis tagas karjaõnne. Juba sada aastat on see aga ennekõike kadride ehk kadrisantide jooksmise aeg kui maskeeritakse ja kogutakse andeid. Laulud ja kogu kadrirituaal sarnaneb mardipäeva omaga, samuti õnnistamissõnad ja manamised, mida kadrid pererahvale lausuvad
Lõikuspüha ja välistööde lõpu kõrval pühitseti ka suvilistega lepingute lõpetamist. Käidi kõrtsis ja mihklilaadal. Karjased tegid koos mihklituld, sellel küpsetati kaasavõetud kaalikaid ja kartuleid. Pärast mihklipäeva elustus taas küla seltskondlik elu, mis oli jaanipäevajärgsel kibedal tööajal soiku jäänud. Algas pulmapidude kõrghooaeg, mis kestis jaanuari alguseni. (http://et.wikipedia.org/wiki/Mihklip%C3%A4ev) Mardipäev on igal aastal 10. novembril tänini elav Eesti rahvakalendri tähtpäev. Tänapäeval teatakse seda päeva mardisantide ehk martide ringijooksmise tõttu. Mardisandid käivad perest perre mardilaupäeval, mis on üks õhtu enne mardipäeva. Tavapäraselt tuleb ukse taga laulda ka mardilaulu: Laske sisse mardisandid! Mardi küütsud külmetavad, mardi varvad valutavad, sõrmeotsad sõitelevad. Mart on tulnud kaugeelta,
tuju pidulik. Jaanitule lähedal istub habemik. See on vana pillimees, käes tal sikusarv, imelugusid sel sees, kuulab rahvaparv. Pidu lõpeb kuuse all, kustub tuleloit, siis kui hommik lähedal, taevas kumab koit. Meri Minu ees on merelaht, laine laine järel liigub, aga lustiliselt kiigub laine harjal valge vaht. Laine kohal lendleb tiir, naerukajakas lööb naeru. Astun paati, võtan aeru -- kutsub kauge silmapiir. Sääl on kala, hõbesilk, ujub vee all parvedena. Hüljes, vurrud sarvedena, ilmub ja kaob silmapilk. Minu ümber laiad veed. Lootsik tõuseb, vajub, kiigub. Las ta liigub, las ta kiigub -- avarad on mereteed. Õngitsemas Tuul kahiseb vaikselt pilliroos, juba heina teeb põllumees luhal. Me istume sõbraga kaldal koos, lendleb kajakas järve kohal. Me istume vaikselt kaldal koos, sööda hoolikalt hakkama säeme.
Kadripäeva ja kadrisid on seostatud esivanemate hingede taassaabumisega. Tulevad nad ju laulusõnutsi "pikka pilliroogu mööda" taevast või kaugelt meie juurde. Ülo Tedre arvates oli algselt tegemist koguni tütarlaste initsiatsiooniriitusega, nende vastuvõtuga täisealiste hulka. Juba sada aastat on see aga ennekõike kadride ehk kadrisantide jooksmise aeg kui maskeeritakse ja kogutakse ande. Laulud ja kogu kadrirituaal sarnaneb mardipäeva omaga, samuti õnnistamissõnad ja manamised, mida kadrid pererahvale lausuvad. Siiski on neis tavades toimunud mitmeid muutusi. Näiteks palusid 19. sajandi kadrid rohkem villu jm näputööks vajalikku, vähem toiduaineid. Mida edasi, seda olulisemad olid kommid ja maiustused ning muidugi ka raha. Kadripäeva eelõhtul rändasid ringi ennekõike naised või siis naisteks riietunud mehed. Kadrisandid
Seal on ka Muna Ott, kes on vaimuliku kullast ristid kôrtsi toonud ja nüüd nende eest joob. Moosel ei saa aga midagi aru, vaid käib kont paelaga risti asemel kaelas, kuna Ott tegi ta prillid katki (sama tegi ta ka Vanapagana juures). Kuigi ristid on väärt mitu korda rohkem kui pudeli hind, lahjendab kôrtsmik salaja viina ikkagi veega. Jaan ärkab alles lôuna paiku ja tahab kôrtsi minna, kuid ei julge, kuna kuuleb, kuidas peremees teda ähvardab. Näeb, et Imbi ja Ärni jooksevad marti ja otsustab nendega ühineda. Need aga pole nôus (ei taha saaki jagada) ja Jaan üritab neist ette jôuda - jookseb aidamehe maja juurde. Laulavad seal kolmekesi, aga uksi ei tehta lahti, nii et nad hakkavad hoopis Ärni ideel viljapuuaias tüvede peale koputama (kui vana kuu ajal 3 korda koputada, sureb puu ära). Jaan kuulis sellisest asjast esimest korda ja otsustab koju joosta, et premehe puudele samamoodi teha. Teel vôtab aga Kaarel ta vankrisse ja tahab teda
suhetes sotsiaalse tegelikkusega ja väljendavad erinevaid hoiakuid. 14. Kirjelda müüdi kohta folkloori zanrisüsteemis. Too esile müüdi erinevusi ja ühisjooni muinasjutu ning muistendiga. VORM PROOSAJUTUSTU SED Konventsionaalne Puudub algus Jutustamise aeg Ei ole piiratud Tõeväärtus Usutav tegevusväli Mingi aeg, koht Toimumisaeg Kauge minevik lähiminevik ebamäärane Toimumiskoht Teine maailm Tänapäevamaailm ebamäärane Hoiak Püha Püha või profaanne profaanne Peategelane Mitte-inimene inimene Inimene või mitte- inimene MÜÜT MUISTEND MUINASJUTT
etapid ja traditsioonid, mida hoolega läbiti. Kui noored said täiskasvanuks seda aega on raske määratleda, seostub üldiselt leeriskäimisega muutus vastassugupoolega suhtlemine keerulisemaks. Ei tohtinud enam poiss tüdrukuga ega tüdruk poisiga tänava peal suhelda või ühiselt kuhugi kõndida. Samas võisid poisid öösel ehal (suveajal öösiti tüdrukute juures käimine/olemine) käia ja tüdrukud poisse vastu võtta. Nad võisid koos pidusid pidada ja õitsil käia ning marti ja katri joosta. Noored suhtlesid omavahel elavalt ja oli lausa auasi, et poiss öösel sinu juures on olnud. Kui juba keegi kindel tekkis, muutus ehalkäimine eksklusiivseks ei võinud näitsiku lähedusse ükski võõras poiss minna. Kogu selle asja kiitis küla heaks. Mõrsjaid valiti eelkõige nende tervise, töökuse ja hoolsuse järgi. Teisel kohal oli neiu perekonna rikkus ja viimasel alles ilu. Tihti juhtus ka nii, et abielu sõlmiti noorte vanemate
toonud ja nüüd nende eest joob. Moosel ei saa aga midagi aru, vaid käib kont paelaga risti asemel kaelas, kuna Ott tegi ta prillid katki (sama tegi ta ka Vanapagana juures). Kuigi ristid on väärt mitu korda rohkem kui pudeli hind, lahjendab kôrtsmik salaja viina ikkagi veega. Jaan ärkab alles lôuna paiku ja tahab kôrtsi minna, kuid ei julge, kuna kuuleb, kuidas peremees teda ähvardab. Näeb, et Imbi ja Ärni jooksevad marti ja otsustab nendega ühineda. Need aga pole nôus (ei taha saaki jagada) ja Jaan üritab neist ette jôuda - jookseb aidamehe maja juurde. Laulavad seal kolmekesi, aga uksi ei tehta lahti, nii et nad hakkavad hoopis Ärni ideel viljapuuaias tüvede peale koputama (kui vana kuu ajal 3 korda koputada, sureb puu ära). Jaan kuulis sellisest asjast esimest korda ja otsustab koju joosta, et premehe puudele samamoodi teha. Teel vôtab aga Kaarel ta vankrisse ja tahab teda noaga lôikuma
Mardi- ja kadrisantide laulud. Mardi- ja kadrilaule on eesti rahvamuusika kogudes kõige arvukamalt: see näitab nii kombe kui ka vastavate laulude tähtsust ning püsivust. Sanditamiskomme on püsinud tänini ning mõni mardilaulgi (vähemalt alguvärsid) on veel kasutusel. Mardisantideks käisid enamasti koledaks, hirmutavaks maskeeritud mehed, kadrisandiks valgetes riietes naised. Marte on rohkem peetud põlluõnne, kadrisid karjaõnne toojaiks ("Mart üle maa ja kadri üle karja"). Uuemal ajal käisid ka mehed-naised (tänapäeval rohkem lapsed) segamini, tuues õnnistust nii põllule, karjale kui ka kogu perele. Laulud olid rituaalne suhtlemine pererahvaga: nende abil seletati tegevust, paluti, tänati, sooviti õnne ja vajaduse korral sajatati. Sanditajate teekonda külas saatsid muudki laulud, pillimäng, hõiked, kellahelistamine ja lõbus lärmitsemine. Järgneva peo ("pulma") juurde kuulus tavaline muusika: tants, laul, pillimäng.
sajandil karjatamishooaeg ja karjaste tööleping – karjane sai kooli minna. Samuti lõppesid mihklipäevaga kevadel jüripäeva ajal kaubeldud teenijate ehk suviliste lepingud. Seesugusena on ta olnud pikka aega vastandpäev maarja- ja jüripäevale, millal algasid karjatamised ja hooajatööd. Üldiselt oligi ju tegemist päevaga, millal lõppes valge ja soe suveaeg. Mihklipäevast alustati talviste tähtpäevade arvestamist (mihklist kuus marti, mardist kaks katri, kadrist neli jõulu). Ometi polnud karjast vabanemine üheselt määratud, vaid tihti püüti karjust hoida kinni esimese lumeni. Nii ongi mihklipäeval püütud lund nõiduda. Kui karjast muidu lahti ei saanud, siis on Lõuna-Eesti karjus vedanud mihklipäeval valget oinast vastupäeva ümber kivi - siis hakkavat lumi sadama ja karjane pääseb vabaks. Tänapäeval, kui mihklipäeva kombestik on kadunud ja selle tähistamine jäänud minevikku,
vanal ajal oli see tunduvalt vähemtähtis ning tähtsaks peeti ikkagi hingedeaega. Hinged ei ole kunagi halvad ning neid ei ole kunagi kardetud. Hinged lihtsalt tulevad ning kuna nad on omad inimesed, siis on nad üldjuhul oodatud külalised. Toit jäeti sel ajal ööseks lauale, küünal võidi panna aknalauale, et hinged näeks, kuhu tulla. Mardisandid ja kadrisandid on kombed Eestis, mis on kõigile tuntud. Kadrid on valga ja mardid mustad. Mardid ja kadrid, kes käivad, olid hingedeaja traditsioonidega väga tihedalt seotud, kuna kehastuti ikkagi hingedeks, käidi kodust-kodusse õnne ja rõõmu andmas ning vastu saadi söödavaid asju ning vahel ka raha. Vähemal määral eksisteeris veel üks santide rühm ning selleks on hingesandid. Hingesantidele pakuti söögiks üldjuhul putru. Mardid tulevad tavaliselt läbi õhu, lennates, nad tulevad hingedena. Mardisandid on lärmakad, hingesandid on vaiksed, neid kardetakse.
sajandil karjatamishooaeg ja karjaste tööleping karjane sai kooli minna. Samuti lõppesid mihklipäevaga kevadel jüripäeva ajal kaubeldud teenijate ehk suviliste lepingud. Seesugusena on ta olnud pikka aega vastandpäev maarja- ja jüripäevale, millal algasid karjatamised ja hooajatööd. Üldiselt oligi ju tegemist päevaga, millal lõppes valge ja soe suveaeg. Mihklipäevast alustati talviste tähtpäevade arvestamist (mihklist kuus marti, mardist kaks katri, kadrist neli jõulu). Ometi polnud karjast vabanemine üheselt määratud, vaid tihti püüti karjust hoida kinni esimese lumeni. Nii ongi mihklipäeval püütud lund nõiduda. Kui karjast muidu lahti ei saanud, siis on Lõuna-Eesti karjus vedanud mihklipäeval valget oinast vastupäeva ümber kivi - siis hakkavat lumi sadama ja karjane pääseb vabaks. Tänapäeval, kui mihklipäeva kombestik on kadunud ja selle tähistamine jäänud minevikku, tunneme seda päeva
on need hääbunud ning asendunud kirikliku leeriga. Rahvapärimuse järgi võib öelda, et täiskasvanu õiguste saamist peeti noorte jaoks väga oluliseks. Pärast leeri tulid lisaks täisinimese tööle ja palgale ka uued normid omavahelises suhtlemises. Enam polnud sobilik poisil ja tüdrukul päisepäeva ajal külavahel juttu ajada või ühist teed kõndida, seevastu oli nüüd poistel luba öösel ehal käia ja tüdrukutel poisse vastu võtta. Koos võis marti ja kadri joosta, õitsil käia ja pidusid pidada. Ühine öö veetmine oli aga levinud komme ja keegi ei vaadanud sellele viltu, sest niisugune oli tava. Õitsilkäimist nimetati hobuste ühist öist karjatamist kus oli suvekuudel vahel kogu küla noorsugu väljas. Tehti lõket ning selle ümber mängiti, lauldi ja visati nalja, oluliseks peeti paaride tekkimist või tekitamist. Seoses õitsilkäimise kadumisega hakkas hoogu võtma ehalkäimine. Kevadel, kui ilm juba
saanud, otsustas hakata loomi pekstes ajama, mispeale Mart ärritus ja mehele koera kallale ässitas, samal ajal Pearut kividega loopides, algas tagaajamine, Mart oli soos väledam ja asi lõppes tagajärgedeta - Pearu andis koerale peksa, mis peale ilmus jälle karja-Mart välja ja hakkas naabrit kättemaksuks kividega loopima, Pearu ei saanudki tast jagu XV - Andrese ja Pearu pered ei saanudki omavahel läbi alates Pearu tammide ehitamisest - Marti peeti Eesperes kangelaseks ja perenaine hakkas teda Matuks hüüdma vapra käitumise tulemusel - Ühel õhtul tuli Pearu Eespere karjamaale Matut hirmutama, suur vemmal käes, kuid poissi tal ikka kätte saada ei õnnestunud, Matu viskas talle oma viimase ja kõige suurema kivi otsaette ja Valtu (koer) kargas jalga kinni ja nii pääses karjane jälle, koer jäi veel haukuma, mispeale Pearu taskust püstoli võttis ja koerale kuuli pähe lasi
maja ette päikese kätte magama ja lasi end üles ajada kui poiss peaks hobustega tagasi jõudma- seda aga ei juhtunud. Hiljem kui ta üles aeti nägi ta et poiss oli ilma hobusteta, ta mõtles et mis nendega juhtunud on või kuhu läinud. Hiljem läks ta jälle kraavi vaatama kuid nagu juba teada ootas teda jälle lõhutud tamm. Poiss küsis talt et kuidas tammidega siis on- P sai vihaseks jälle kuid ei näidanud seda välja. Ta hakkas hoopis Eespere lehmi ajama, et Marti kätte saada. Ta võttis hunniku kive ja hakkas meest nendega loopima et lehmad tagasi ajada. Pearu sai paar parajat hoopi vastu paljaid jalgu- läks oma kraavi poole ja jäi vaatama. Koer läks aga mõne ajapärast sinna kraavile jooma ja mees virutas talle kiviga nii et see niuksatas. Karja-Mart sai selle peale vihaseks ja hakkas jälle kive pilduma. Pearu lubas ta küll maha lasta kuid seda ta loomulikult ei teinud. Ta plaanid ei tekkinud halvast südamest vaid ta tahtis teada mis masti
peaks hobustega tagasi jõudma- seda aga ei juhtunud. Hiljem kui ta üles aeti nägi ta et poiss oli ilma hobusteta, ta mõtles et mis nendega juhtunud on või kuhu läinud. Hiljem läks ta jälle kraavi vaatama kuid nagu juba teada ootas teda jälle lõhutud tamm. Poiss küsis talt et kuidas tammidega siis on- P sai vihaseks jälle kuid ei näidanud seda välja. Ta hakkas hoopis Eespere lehmi ajama, et Marti kätte saada. Ta võttis hunniku kive ja hakkas meest nendega loopima et lehmad tagasi ajada. Pearu sai paar parajat hoopi vastu paljaid jalgu- läks oma kraavi poole ja jäi vaatama. Koer läks aga mõne ajapärast sinna kraavile jooma ja mees virutas talle kiviga nii et see niuksatas. Karja-Mart sai selle peale vihaseks ja hakkas jälle kive pilduma. Pearu lubas ta küll maha lasta kuid seda ta loomulikult ei teinud
ta sellega teeb. Andres vihastas ja lubas tammi ise maha lõhkuda. Ta läksi kodust kirvast tooma, kuid kui naabrid tammini jõudsid, oli see juba maha lõhutud. Kodus sai andres teada, et seda tegi karjapoiss Mart. Teisel korral tammi lõhkudes jäi Mart Pearule vahele. Paeru hakkas poissi taga ajama, kuid see oli soisel maal jooksmises osavam, samuti oli tal abiks koer, kes naabrit jalast pures. Pearul ei jäänud muud üle kui hakata tammi parandama ja seda valvata. Mardi õnnestus veel kolmandat kordagi tamm ära lõhkuda, kuid nii,et Pearu seda tähele ei pannud. XV Pearu harjutas laskmist. Järgmine kord, kui Mart, keda nüüd Matuks kutsuti, oma koera Valtuga karja läks, oli naaber taas kraavikaldal. Algas tagaajamine, mille käigus Pearu koera maha lasi. Mõlemad olid juhtunust sokis. Peale toibumist jooksis poiss kohe Andresele juhtunust rääkima. Koos tuldigi sündmuspaigale, kuid koera enam polnud. Pearu oli laiba oma
Poistel oli aga sellest ajast peale kui nad loo ära rääkisid palju parem magada. XXXIV Vargamäel elati aastate kaupa nii et isegi jõulud peeti ilma naabriteta. Ükskord viis aga Liisi nende ajal Oru Joosepile leiba. Nad istusid jälle koos ning ajasid juttu. Kroonust pääses poiss tänu sellele et võttis liisku pahema käega, nii oli Liisi soovitanud. Tänu sellele läks Liisi teistega jõululaupäeval kirikusse. Koju jäid ainult vanemad ja siis Tiiu ning Kadri. Liine oli esimest korda kirikus ja vaatas koguaeg ringi. Ta oli aga nii vaike et ei näinud tihti midagi, mis ümberringi toimus, seda pani Joosep tähele ja võttis pisikese endale sülle, olgugi et ta enda väike vend ka midagi ei näinud. Selle peale võttis Liisi poisi ise sülle. Liine uuris kõike mis ümberringi toimus ja küsis väga palju küsimusi, eriti kuuse kohta mis kirikus oli. Minema hakates oli Andres üllatunud, kuna nende aisades hakkasid kellad helisema
ja äikesele. (Jürgenson, Ross, Tooming 1962, lk 22 24) Terminoloogiat Lähiäike elektrilahendus atmosfääris välgu näol, millega kaasneb müristamine, kusjuures välgu ja müristamise vahe ei ületa 10 sekundit (välgu kaugus on umbes 3 km või alla selle) Kauge äike äike, mille puhul välgu ja sellega kaasneva müristamise vahe ületab 10 sekundit, või äike, mille puhul on kuulda ainult müristamist. Pälk kauge välk ilma müristamiseta. Hoovihm rünksajupilvedest sadav vihm Rahe tahkete sademete liik. Rahetera südamik on harilikult läbipaistmatu, kaetud mõnikord läbipaistva kihiga, vahel ka vahelduvate läbipaistvate ja läbipaistmatute kihtidega. Rahetera läbimõõt on harilikult 4 5 mm, vahel suurem. Rahet sajab peamiselt soojal aastaajal rünksajupilvedest koos hoovihmaga. Sageli kaasneb rahega äike Tormi-iil järsk tugev tuulepuhang rünksajupilve ja hoogsademete eel.
indiviidi huvides, müüdis on abielu teisejärguline ja see sooritatakse kollektiivi huvides. 1 VORM PROOSAJUTUSTUSED 2 Konventsionaalne Puudub Tavaline algus 3 Jutustamise aeg Ei ole piiratud Piiratud 4 Tõeväärtus Usutav Mitteusutav 5 Tegevusväli Mingi aeg, koht Ajatu, kohatu 5 Toimumisaeg Kauge Lähiminevik Ebamäärane a minevik 5 Toimumiskoht Teine maailm Tänapäevamaai Ebamäärane b lm 6 Hoiak Püha Püha või ilmalik Ilmalik 7 Peategelane Mitte- Inimene Inimene või mitte- inimene inimene Proosajutustuse liik MÜÜT MUISTEND MUINASJUTT
annaabi.ee 
