Manipuleerija otsib siin süüd ja süüdlast selle asemel, et selgitada välja probleemi teke ja põhjus. (Aava 2003: 77) „Suitsukate“ on demagoogilise võttena kasutusel siis, kui on vaja hajutada kuulajate tähelepanu peateemalt mõne põneva faktiga. Suitsukattena kasutatakse sageli sõjategevust, mis hajutaks inimeste tähelepanu põhiprobleemidest, et nad keskenduksid mingile kaugele sõjale. Edukas sõjategevus on justkui äri, millest on kasu kõigile: rahval tõuseb eneseteadvus ning sõjatööstuses liikuvad rahad aitab juhil oma positsiooni tugevdada. (Aava 2003: 77) „Tuha pähe raputamine“ on sarnane inimese emotsioonidele rõhumisega. Selle võttega süüdistab demagoog ennast lootuses, et kuulajal tekib sümpaatia tema vastu ja seega pööratakse temale tähelepanu ning hakatakse teda kuulama. Tuha pähe raputamine on sarnane ausa vigade tunnistamisega, kuid neil on ka erinevused. Enda vigade tunnistamisel
pronoomen (meie, nemad), kollektiivsusliited (elanikkond, rahvastik). Kvantifitseerimine: numeraalid Määratletud või anonüümne osaline – osaliste indetermineerimine. Anonüümsus väljendub indefiniitsete pronoomenite, meie-deiksise ja umbisikulise tegumoe kaudu. Määratletud inimest vaadeldakse tema määratlemistunnuste järgi. Osa nimetatakse (isikunimega) ja kategoriseeritakse (funktsiooni: diplomaat, peaminister, fraktsiooni esimees; identiteedi alusel: vanus, sugu, rahvus, elukoht, usk jne). Protsessid ja protsessiosaliste rollid Situatsioon ehk protsess vormistatakse lausena, sh protsessid, osalised, tingimused. Protsessiliigid: - Materiaalsed (nt väed viiakse Iraagist välja) osalised: agent, siht (nt valitsus toob väed Iraagist koju) – on tegija ja see, mille või kelle suhtes tehakse. Kas on lauses kirjeldatud aktiivsena (agent) või passiivsena?
Hendrik Toompere jun KOMMUNISTI SURM 1946-1949-2007 2007 © Eesti Näitemänguagentuur (Väike-Karja 12, Tallinn 10140; tel 6282342; e-mail [email protected]) Tegelased Kommunistid Nikolai Gert Raudsep Lumi Andres Mähar Solk Sergo Vares Kuul Risto Kübar Metsavennad Hirmus Ants Tambet Tuisk Pikk Felix Kristjan Sarv Heeska Jaak Prints Madonna-Miralda Jeedas Inga Salurand Õed Mirtel Pohla Emad Elina Reinold Samad näitlejad ka kõigis teistes rollides Esietendus 27. oktoobril 2007 NO99s 2 1. stseen Programm NIKOLAI viskab saapad läbi eesriide Ma olen nüüd siin. Vabastaja. Mis teil viga on? Miks te ei taha olla vabad? Te kuradid olite
Ainus põhjus, miks keegi sind vihkab, on see, et nad tahaksid olla nagu sina. Maailmas on vähemalt kaks inimest, kes sureksid sinu eest. Mõne jaoks olete kogu maailm. Keegi, kelle olemasolu sa isegi ei tea, armastab sind. Isegi kui sa teeksid tõesti suure vea, tuleneb sellest alati midagi head. Kui sul on tunne, et maailm on pööranud sulle selja, vaata edasi. Pea alati meeles tervitused, mis sa saad. Unusta vastulöök, märkused. Öeldakse, et HEADEL SÕPRADEL võib olla aegu, kui nad ei räägi omavahel. Siiski, sõprussuhe ei unune ealeski. Kohtudes on need sõbrad nagu oleks näinud viimati eile, hoolimata sellest, kui kaua pole näinud või kui kaugel nad teineteisest elavad. Kui oled nii õnnelik, et sul on vähemalt üks selline sõber, pane see oma seinale. Nad teavad keda mõtled. SADA MÕTET TEELE KAASA Võimatu on olla noor ja vanadega mitte vaielda. Üks ema võib saavutada rohkem kui sada õpetajat. Hari ennast ise ja püüa sellega ,mis sa oled ,tei
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool III ST I KÕ Kaidi Toropov LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS Õpimapp Aineõpetaja: Anu Leuska Mõdriku 2009 1 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................................................................4 1. VANEMAROLLI TÄHTSUS..................................................................................................................................5 1.1 Vanemaks olemine..................................................................................................
KURBUS ! I love walking in the rain because nobody knows i'm crying. Sometimes I wanna go to sleep and never wake up. Nutmiseta pisarad on kõige valusamad. Kurbuse kõige kõrgemal astmel pisarad puuduvad. Vahel naeratad ka siis, kui süda tegelikult nutab. Nuta, kui on valus, ära häbene seda, las pisarad viivad kurbuse minema. Tihti üritan peita oma pisaraid naeratuse taha, Ma nutan iga päev lootes, et kunagi saavad pisarad otsa,kuid mu silmad reedavad mind. Kõige parem seltskond on üksindus. Tõelist valu, mis on sul südames, ei anna pisaratega välja nutta. Ma lasin su käest , arvates, et tuleb paremaid . Avastades lõpuks , et oled ainuke , kes midagi on tähendanud ja tähendad siiamaani . Sa olid mu parim sõbranna ja nüüd.. mu armastatu pruut. Kui tihti pole miskit hästi ja kui harva on KÕIK täiuslik . Parem üldse mitte olla,kui olla mitte keegi. Kunagi saan ka mina õnnelikuks Iga inimene on mõnikord kurb
Kõige hullem viis kedagi igatseda on olla tema kõrval ja teada, et sa ei saa teda kunagi. Selle asemel, et igatseda vanu aegu, tuleks võtta kõik praegusdest aegadest, sest ka need muutuvad ajapikku vanadeks aegadeks ja siis on meil mida mäletada. Igatsus armsa sõbra vastu tunned alles siis, kui olete lahkunud. Vahepeal igatsen Sind nii palju, et mul hakkab paha. Inimesed, kes tõeliselt igatsevad on hoopiski teistsugused, nemad ei ütle välja seda, just nemad istuvad keskööni üleval, just need püüavad sõprade juures naerda, käivad mälestustemaal ning tänu sellele on igatsus nii tohutult valus neile! Igatsen sind hoolimata sellest, et sa murdsid igaveseks mu südame. Igatsedes ei suuda olla Mina ise, pole isu, ei maga, ei taha midagi... nagu oleks haigus keha vallutanud. Keegi ei saa minna tagasi ja alustada uuesti algusest, kuid igaüks saab alustada täna ja teha uue lõpu. Mäletad, kuidas sa naeratasid mulle esimest korda? Mina istusin pingil, sina istusid uk
AFORISMID 1. Ära üritagi öelda , et sul on kahju või ära ürita teha kõike õigeks . Ära raiska oma hingetõmbeid , sest on liiga hilja , on liiga hilja 2. Kõik need momendid , mis on möödunud me üritame neid tagasi saada ja neid olematuks teha . 3. Ennast korrateski saab olla kordumatu isiksus! 4. Iga kõrkuse taga on oma nõrkus. 5. Kes julgeb ennast kõverpeeglist vaadata, sellele inimesele ei ole ka põhjust näpuga näidata. 6. Taganejagi komistab ja enamasti oma saamatuse otsa. 7. Tulijat iseloomustatakse välimuse põhjal, minejat tegude järgi. 8. Iseloomujooned vajavad soodsat pinnast, et täies hiilguses õide puhkeda. 9. Kergem on näidata näpuga teise inimese kui iseenda peale. 10. Hing saab kergesti täis, rahakott aga mitte kunagi. 11. Enesekiitust ei pea teostama alati kiituse vormis. 12. Mida vähem on meil vigu, seda paremini saame nendest aru ja julgemini oleme valmis neid ka teistele tunnistama. 13. Soovide täit
Teadusliku uurimistöö olemus Mis on teaduslik uurimus? Teooria – olemus ja vajalikkus uurimistöös. Teooria ulatus. Empiiria ja andmed. Riigiteaduste põhi-paradigmad. Sotsiaalteaduste omapära. Mis on teaduslik uurimus? • Teadus ei tegele mingite muljetega, stiilis: “Ma usun, et Keskerakond on eesti- vastane partei” • Et “Keskerakonna eesti-vastasust” teaduslikult uurida: – Tuleks kõigepealt väga selgelt defineerida, mis on “eestivastasus” – mis tunnused sellega kaasas käivad. Ühesõnaga,meil peaks olema eesti- vastasuse teooria – Seejärel tuleks koostada kindel, uurimiskava, kuidas Keskerakonna eesti-vastasust uurida: mida me täpsemalt teada tahame, mis on meie andmeallikad, kuidas me neid andmeallikaid analüüsime, jne. – Võtame näiteks ette erakonna programmi ning kindlate tekstianalüüsi meetoditega (kontentanalüüs, diskursuse ananlüüs) püüame leida eesti- vastasusele leidvaid kohti – Küsitleme erakonna liikmeid ja püüame oma küs
Tasuja JUTUSTUS EESTIMAA VANAST AJAST I Aastasadade kuristik haigutab meie ja selle aja vahel, milles siin räägitavad juhtumused on sündinud. Selle pika aja sees on meie maal, niisama kui mujalgi maailmas, palju vanu asju igaviku rüppe vajunud, kust neid ühegi muinasaegade tagasisoovija õhkamine enam välja ei meelita; uusi olusid, kuigi mitte kõigiti paremaid, on lugemata arvul tekkinud. Üldse on maailma muutlik nägu nooremaks, lahkemaks läinud; kuuesaja aasta eest oli ta, meie ajaga võrreldes, vana ja mõru. Iseäranis meie maal. Luba, lugeja, et ma sulle seda tagasitõukavat nägu paari kerge kriipsuga mõtte ette maalin. On pildil valitsev põhivärv, siis on kergem pildi kujudele karva ja seisuviisi anda. Kolmeteistkümnenda aastasaja hakatusel sattus eestlane isevärki naabrite keskele. Öeldakse, et naabritega üldse olevat raske rahus ja sõpruses elada. Aga eestlase tolleaegsed naabrid olid koguni hullud, üks hullem kui teine. Nad riisusid ta, vaese patuse pagana,
väidetega. Teiste väidetega kooskõlas olemine tähendab vasturääkivuste puudumist. Tõe kooskõlateooriast lähtumine on täiesti loomulik matemaatikas. Tõe kooskõlateooriast lähtume igapäevaeluski, kui seame kahtluse alla mõne väite. Rääkigu keegi näiteks, et nägi eile tiivulist siga lendamas. Ma ei saa kontrollida väite vastavust faktiga, sest väidetav sündmus toimus eile, kuid ma saan võrrelda väidet olemasolevate seisukohtadega. Siiani pidasin tõeks, et sigadel tiibu pole ning seetõttu võiks väite kuulutada vääraks. Teine võimalus on, et nüüdsest hakkan uskuma lendavate sigade olemasolusse. Nii ühel kui teisel juhul hoolitsen oma seisukohtade kooskõla eest. Pragmatismi tõeteooria kohaselt on tõesed uskumused, mis n-ö töötavad. Tõesed on uskumused, millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda
leheküljenumbrid, peatükkide numeratsioon, joonised, tabelid jms). Õpilase huvi ja Õpilane on tööprotsessist huvitatud, Õpilane vajab pidevat motiveerimist, ei iseseisvus töö aktiivne ning püüdlik, peab kinni suuda oma vigadest õppida, neid koostamise ajakavast, järgib nõuandeid, on parandada. protsessis koostöövalmis. Töö kaitsmine Uurimuse kaitsja on enesekindel, töö Töö tutvustaja on ebakindel. Ettekanne ei komisjoni ees tutvustus on selgelt struktureeritud ja ole järjekindel, loogiline ega anna edasi ette kantud. uurimistulemusi. Abistavaid materjale Hirsjärvi, S., Remes, P., Sajavaara, P. Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina, 2007. Ehala, M. Kirjutamise kunst. Tekstiõpetuse õpik. Künnimees, 2000. Roomets, S. Üliõpilastööd ja nende vormistamine arvutil. Tallinn 2006. Vija, M
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To
UTOOPIA KALLAS I TEEKOND TOM STOPPARD Tõlkinud Anu Lamp Tallinn, 2003 2 TEGELASED: ALEKSANDER BAKUNIN VARVARA, tema naine LJUBOV VARENKA TATJANA ALEKSANDRA, nende tütred MISS CHAMBERLAIN, inglannast guverness PARUN RENNE, ratsaväeohvitser SEMJON MIHHAIL BAKUNIN, nende poeg NIKOLAI STANKEVITS, noor filosoof MASA, teenijatüdruk VISSARION BELINSKI, kirjanduskriitik IVAN TURGENEV, tulevane kirjanik ALEKSANDER HERZEN, tulevane revolutsionäär PROUA BEYER NIKOLAI SAZONOV NIKOLAI OGARJOV NIKOLAI KETSER, Herzeni ring NIKOLAI POLEVOI, "Telegraafi" toimetaja NATALIE BEYER, proua Beyeri tütar PJOTR TSAADAJEV, filosoof STEPAN SEVÕRJOV, "Moskva Vaatleja" toimetaja DJAKOV, ratsaväeohvitser KATJA, Belinski armastatu PUSKIN, poeet ROOSTEKARVA KASS 3 ESIMENE VAATUS SUVI 1833 Premuhhino, Bakuninite m�
1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal
Jevgeni Petrov oli kirjanik Valentin Katajevi vend, töötanud miilitsauurijana. Kirjutama hakkas venna mõjutusel, et mitte venna karjääri rikkuda, võttis endale varjunimeks isanime Petrov. Hukkus 1942. a lennuõnnetuses. Ilja Ilf (kodanikunimi Failzenberg) oli juudisoost. Suri 1937. a tuberkuloosi. Kirjutasid oma teosed koos. Nende ühistöö kuulsaim teos "Kaksteist tooli" (1928) valmis raudteelaste ajalehe Gudok (Vedurivile) toimetuses, kus 1920. aastatel töötas seltskond noori ajakirjanikke, hilisemaid kuulsaid kirjanikke: Mihhail Bulgakov, Ilja Ilf, Konstantin Paustovski, Valentin Katajev. "Kuldvasikas" ilmus 1931. aastal. ,,Kaheteistkümne tooli" tegevus toimub nepiaegsel, ,,Kuldvasikal omakorda" 1930. aastate Venemaal. ,,Kaheteistkümne tooli" tegevus saab alguse sellest, kui perekonnaseisuametnik Ippoliti ämm teatab surres, et peitis oma briljandid ühe sisse kaheteistkümnest toolist, mis
ARVO VALTON 1935- ALLIKAD: Väike eesti kirjanduslugu Eesti kirjanduslugu a.kull kulli pilk j.talvet tõrjumatu äär r.veidemann olla kriitik... väike eesti kirjanike leksikon v.vahing vaimuhaiguse müüt ,,Väike Eesti kirjanduslugu" Märt Hennoste, lk 390-392 Arvo Valton on viljelnud eri kirjanduszanre (novell, jutustus, romaan, aforism, luuletus, muinasjutt, näidend, filmistsenaarium), kuid enim on ta mõjutanud eesti novelli arengut.valton on ennekõike novellikirjanik, kelle loomingut iseloomstab kirjanduse uute võimaluste otsimine. Ta on leidnud tunnustust iseseisva juurdlejana. Saanud noorukina tunda ülekohut(perekond küüditati 1949. a. ja tulevase kirjaniku kooliaastad möödusid Novosibirski oblastis), on Valton kujunenud järjekindlaks vägivalla vastu võitlejaks. Tema protest dogmatismi, ametkondlikkuse, bürokraatia, kõige inimvääritu suhtes avaldus juba 60. aastatel, tuues kaasa valitsusringkondade poliitilisi ja ideoloogilisi süüdis
Teiseks võiks valitsus eelarvet korrigeerida ning teha ümberjaotusi, sest selleks, et riik stabiilne oleks peavad kõik harud olema tasakaalus. Mingi haru eelistamine, nagu näiteks II maailma sõja ajal Venemaal, kus primaarseks seati rasketööstus, viib terve majanduse tasakaalust välja. Kolmandaks. Eesti on Vabariik, mis on rajatud vabadusele, õiglusele, kaitseks sisemisele ja välimisele rahule, kus kõrgeima võimu kandjaks on rahvas: korraldage küsitlusi, laske rahval sõna sekka öelda, mitte ainult saadikute kaudu Riigikogus. Neljandaks peaks riik soodustama ümber - ja täiendõpet, looma uusi töökohti (lastes esitada kultuurilisi asutusi, parke9. Loomulikult ei sea riik kõike ära teha, sest Eesti on ikkagi pluralistlik kodanikuühiskond. Inimesel peaksid olema ka teatud eeldused rikkaks saamiseks: töötahe, kõrge enesehinnang, usk endasse, kõrg- või vähemalt kutseeri haridus, aktiivsus väljaspool kodu, õpihimu jne.
Avinurme Keskkool 8.klass Perevägivallast Mariliis Oja Avinurme 2008 Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Füüsiline ja vaimne vägivald..........................................................................................................5 Perevägivalla levimus.....................................................................................................................7 Diagnoosimine, sümptomid ja tagajärjed.......................................................................................8 Taustategurid..................................................................................................................................19 Ravi ja ennetamine.........................................................................................................................20 Seksuaalne vää
I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h
Märgilise tähenduse eesti džässi arenguteel omandavad nn akadeemilised džässikontserdid, millega Eesti džäss- muusikud tõusid džässiarendajate esiritta rahvusvaheliseski mastaabis. Uurimuses vaadeldava perioodi lõpuks jõudsid Eesti džässmuusikud arvestatavale rahvusvahelisele tasemele, mida tõendavad Soome ja Rootsi džässiajakirjades ilmunud kirjutised 1943. ja 1944. aastal. Seda väidet kinnitab ilmekalt ka Soome ja Rootsi kaudu kodumaalt lahkunud džässmuusikute nn järellainetus, millel oli nii märkimis- väärne ulatus kui ka arvestatavad tipud. Töö lõpptulemina jõutakse järeldusele – džässmuusika ja selle sissemurre Eesti kultuuriruumi mõjutas siinset kultuuripilti (eriti tantsumuusikat) tähelepanuväärsel määral, jõudes vaadeldava ajajärgu lõpuks rahvusvaheliselt aktsepteeritavale tasemele.
............................................................................................... 21 PEEGLIMÄNGUD.............................................................................................................. 21 OTSI, KUS ON PALL ........................................................................................................ 22 TULE VÄLJA! ................................................................................................................... 22 KUKU! ............................................................................................................................... 22 HELIDE MAAILM .............................................................................................................. 23 ERINEVAD MATERJALID ................................................................................................ 23 Käe ja silma koostööd toetavad mängud on olulised seetõttu, et nad aitavad ajus uusi
Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine Politoloogia – Political Science Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta hõlmab väga suurt ala. Poliitiline teadus on katse rakendada teaduslikke meetodeid, et saada paremini aru poliitilises maalimas toimuvast läbi süstemaatilise ja analüüsiva mõtlemise. Poliitikateadus aitab meil luua paremaid kontseptsioone, meetodeid ja üldistusi poliitilise maailma kohta. Poliitikateadus on teadus, mis uurib poliitilisi institutsioone. Lisaks uurib ta inimeste ja sotsiaalsete gruppide poliitilist käitumist. Poliitikateadus tegeleb poliitilise võimu analüüsiga. Veel aitab ta vähendada vastuolusid erinevate väärtushinnangute vahel. Oma poliitikaalaste teadmiste suurendamine aitab meil paremini poliitikamaailmas käituda. Politoloogia jaguneb klassikaliselt järgmiselt – poliitiline teooria, võrdlev poliitika, rahvusvahelised suhted, avalik haldus. Politoloogid ta
Poliitilise päevakorra kujunemise lähtemuutujad: Erakonnad- Ideoloogia; partei programm; partei juhttegelased Poliitilised muutused riigis (nt uus koalitsioon: parempoolsed asenduvad vasakpoolsetega, Hispaania näide Iraagist lahkumise kohta) Poliitlised liidrid- kõik teemad, mida tajutakse ühiskonnas olulisena ning mis kutsuvad esile avalikkuse huvi ning on nende pädevuses (president- ühiskondlik lepe, peaminister, ministrid, aktiivsed poliitikud Kriisid- põhimõtteliselt on probleem eksisteerinud pikemat aega, kuid mingi konkreetse sündmuse tulemusena hakatakse nn „tule kustutamisega“ (nt Võhma või Kehra juhtum) Huvigruppide surve (nt AÜ-d ja alampalk) Meedia surve ning avalik diskussioon (nt vanemapalk, Riigikogu hüvitised) Kohtusüsteemist tulenev muutus (nt valismisliitude keelustamine)
KORDAMATU, käsitööline on keegi, kes loob midagi mis juba on, geenius loob kordamatut) o kunsti praktile kasu pole absoluutselt tähtis. IDEEDEST: Kunst peab seisma kõige üle, kunst peab näitama teed, juhtima. Kultuuri inimestel on täiustamise ja paremaks tegemise võime. · Romantismis polnud samas mitte ainult üksildased inimesed, vaid olid ka inimesi rahva seast. · Rahval oli olemas loodusläheduse idee. · Idee rahvast oli seotud kujutulusega sellest samast rahvast kui puhtuse ja süütuse allikast · Prantsuse mõtleja Rousseau [rosoo]: Tsivilisatsioon kuhu inimene siseneb, rikub loodust. · Rousseau: inimene on algselt puhas, aga mingi aeg hakkab tema puhutus kaduma ja ta muutub patuseks. · Rosseau: ,,Kõik on hea asjade looja käes, kõik kaob alla inimese käes"
Suhtlemispsühholoogia konspekt SP On interdistsiplinaarne valdkond hõlmates teemasid mitmetest suundadest: - Sotsiaalpsühholoogiast (peamine!), Arengupsühholoogiast, Sotsioloogiast , Kultuuripsühholoogiast, Kliinilisest psühholoogiast, Kommunikatsiooniteooriast, Antropoloogiast, juurast, majandusest Kriitika suhtlemispsühholoogiale kui uurimisvaldkonnale (Duck, West, Acitelli, 1997) 1. valimi probleem: üliõpilased 2. arengu probleem: suhte staatilisus; longitudinaalsus? 3. kirjelduse probleem: suhtlejate ja uurijate suhtetaju; kirjeldav kontseptsioon 4. konteksti probleem: sotsiaalne, kultuuriline ja majanduslik kontekst; üldistatavus? 5.Andmete objektiivsuse probleem (sh enesekohased testid); eksperimendid Suhete ja suhtlemise olemus - Inimestevaheline suhtlemine – protsess, mille abil inimesed loovad ja hoiavad omavahelisi suhteid luues tähendusi. - Protsess – jada eesmärgipäraseid käitumisi - Tähendustest (mitte öeldust) sõltub suhtlemine - Suhtlemine loob su
· 1953 Karl Hovland's model Exposure Attention Comprehension Acceptance Retention (talletamine, mäletamine) (Behavioral) Change (Communication and Persuasion, 1953) Hovland: "uinumisefekt" 1949, sõnumi "allika usaldusväärsus" kui olulisim tegur Hoiaku muutmisel/muutumisel 1951 · 1961 R. J. Lavidge, G. A. Steiner'i mudel: teadlik/tahtlik mõtlemine (conscious thinking) emotsioonid/tunded hoiaku muutus otsus · 1957 Festinger'i kognitiivse dissonantsi teooria: Inimene püüdleb/taotleb tunnetuslikku kooskõla/järjepidevust (cognitive consistency) ja satub segadusse, kui ebakõlad ilmnevad tema uskumuste/tõekspidamiste ja reaalstelt kogetu/tajutu vahel. Kui inimene sooritab ostu ja hiljem saab teada, et see kaubamärk on kahtlase väärtusega, siis ta kas on õnnetu v silub dissonantsi suhtumise muutmisega: hakkab ostu õigustama. Festingeri katse: Ees oo
38 Trubetsky 2009, lk 82. 39 Trubetsky 2009, lk 84. 40 Müil 1998. 41 Intervjuu Tõnu Trubetskyga (sünd. 1965) 1. märtsil 2015. 42 Intervjuu Freddy Grenzmanniga. 43 Intervjuu Anti Pathique’iga. 44 Trubetsky 2012. 11 Punkarite peamisteks kogunemiskohtadeks said juba 1980. aastate esimeses pooles kolm Tallinna kohvikut. Esimene neist, „Moskva“, oli tõenäoliselt kuulsaim ja legendaarseim omasugustest. „Moskva“ seltskond oli väga värvikas ja mitmekesine, sest kui asutuse restoraniosas võis näha ontlikke härrasid ja prouasid lõunatamas, siis kohviku poole olid enda alla võtnud lärmakad noored, punkarid, boheemlased, kirjanikud, kunstnikud ja isegi geid.45 Kohvik „Moskva“ olulisust tollases pungiringkondades näitavad mitmed vaimsed maamärgid, näiteks Merca luuletus „Moskva“ ja Velikije Luki pala „Tallinn põleb“. Ka ENSV kuulsaima
Teenindussuhtlemine kliendikesksus Kosmoseuuringute alguspäevad.. Canaveraly neemel asuv NASA keskus. President Kennedy oli seal parasjagu kohtumas paljude kuulsate teadlaste ja uurijatega. Ta kohtus inimestega, kelle ülim eesmärk oli vallutada kosmos ning jalutada kuu pinnal. Ta kohtus raamatupidajate ja administraatoritega, kes olid andnud suure panuse projekti õnnestumisse. Seega oli kohtunud paljude sihikindlate, uhkete ja oma eesmärki uskuvate meeste ja naistega. Kui ta jalutas mööda koridori tagasi limusiini juurde, põrkas ta kokku küürutava hallipaise mehega, kellel oli ämber ühes ja mopp teises käes. Küsimus tundus üpriski ülearune, aga president küsis siiski: ,,Ja mida teie siin neemel teete?" Selga sirutades vaatas koristaja presidendile otsa ning vastas, hääles uhkus ja väärikus: ,,Härra, ma teen
hulgast silma oma eruditsiooniga. Erilist tähelepanu äratas tema silmatorkav keelteoskus. Ta oskas hästi saksa, prantsuse ja vene keelt. Just vene keel oli tõeline trump ja inglise keele oskuski hakkas tasapisi edenema. "Lennarti pidev harrastus oli kuulata BBC-d. Tema kõrv oli hommikust õhtuni raadio küljes. Ta teadis poliitikast kõike ja see loomulikult avardas maailmapilti. Kui valiti Inglismaa parlamenti - konservatiivid tulid tagasi ja Churchillist sai jälle peaminister -, ei tulnud ta hetkekski toast välja, vaid jälgis olukorda pingsalt, Churchilli pilt ühiselamu toa seinal rippumas. Pärast õnnitlesime Lennartit valimistulemuste puhul ja sel puhul, et ta oli Churchilli jälle võimule aidanud," jutustab Ain Kaalep. Isegi pärast 1949. aasta küüditamist uskus suur osa üliõpilastest, et nõukogude võim ei püsi kaua. Olukorda peeti ajutiseks ja vabastajaid oodati saabuvat iga hetk. Tõenäoliselt andis optimismiks alust uue võimusüsteemi vähene
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut E-TURUNDUSE KURSUSE ÕPPEMATERJAL MAGISTRANTIDELE Magistritöö Autor: Triin Tammert Juhendaja: Pille Pruulmann-Vengerfeldt (PhD) Tartu 2010 1 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................6 1. E-turundus ...........................................................................................................................8 1.1. Turundus ja e-turundus .................................................................................................8 1.2. E-turunduse võimalused ja riskid ..................................................................................9 1.3. ICDT mudel .....
Seejärel astus ta magistriõppesse Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakonda, mis jäi ametlikult lõpetamata. Aastatel 2006–2010 õppis ta Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakoolis filmirežissööri magistriõppes. (EFIS) Oma esimese erialase töö sai Muttika tänu Mart Pukile, kes otsis Uudisteraadio jaoks helirežissööre. Seal sai Muttika töötada otse-eetris, kuni raadiojaam läks pankrotti. Pärast seda leidis Muttika uue töö Kuku raadios – tema ülesanne oli uudiseid kasseti peale lugeda, st ta töötas uudistetoimetajana. Kukus töötades sai ta kutse minna tööle Eesti Ekspressi, mille ta ka vastu võttis. Muttika läks selle töökoha tõttu ka ajakirjanduse magistrikraadi omandama, sest režissööriharidusest tema meelest ei piisanud selle töö põhjalikuks tegemiseks. Siiski jäi tal magistrikraad omandamata, sest eelistas koolitöödele päevatööd. Uue võimaluse pakkus talle Balti Filmi- ja Meediakool,
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
