Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Maksundus I". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
maksud, tulumaks, maksusüsteem, aktsiis, maksuseadus, käibemaks, maksumaksja, koormis, sotsiaalmaks, tehnoloogia, arvestust, maksustamise, maksudeks, trahv, maksuhaldur, maamaks, maksukoormus, maksumäär, maksuvabastus, riigilõiv, sotsiaalkindlustus, trahvi, kindlustuse, pidama, loomapidamismaks, raskeveokimaks, teistega, maksukohuslane, käiveomavalitsuse volikogu (kohalikud maksud) 2. kasutatakse füüsiliste isikute maksustamist (tulumaks). Selles tehnoloogias on maksuhaldur aktiivne pool ja tegemist on tsentraliseeritud tehnoloogiaga. Maksukohuslase ülesanne on esitada oma tulude deklaratsioon, võimalikud soodustused ja maksuhaldur arvestab maksusumma, tagastab enammakse või nõuab sisse vähemmakse summa. Maksualused: * Kõik maksud on seotud mingi baasiga e. alusega. 1. eksistents e. olemasolu maksustatakse millegi või kellegi olemasolu või omamist. (maamaks; loomapidamismaks; paadimaks; raskeveokimaks). 2. kirgedel põhinevad maksud (aktsiisimaks; loomapidamismaks; tulumaks mitteriiklikelt loterii võitudelt- Eesti Loto võitude pealt ei maksta makse) 3. õnnelikul juhusel põhinevad maksud tulumaks mitteriiklikelt loteriivõitudelt; kinke- ja pärandimaks. 4
Maksukohustuslane! - mitte maksukohuslane Algdokument- 1)käibemaksuseaduses on kõige rangem 2)tulumaksuseadus 3)raamatupidamisseadus Maks- tuleneb ainult maksuseadusest Makse- ülejäänud kõik (kommunaal-, õppemakse!) · Maksude kogumise tehnoloogia Juriidiline isik- nende maksu kogumise tehnoloogia on detsentraliseeritud - st iga maksukohuslane peab ise korraldama maksuarvestuse, vajadusel esitama deklaratsioonid ja tähtaegselt tasuma maksu summa. Maksukohuslasel on aktiivne roll. Maksuhaldur on passiivses rollis, vaatab ainult üle. Füüsiline isik- tsentraliseeritud maksukogumine, kus maksuhalduril on aktiivne ja maksukohuslasel passiivne roll. Maksukohuslasel tuleb esitada vaid tuludeklaratsioon, maksuhaldur peab välja arvestama maksu summa, sisse
MAKSUNDUS 1. MAKSUNDUSE VALDKONNA PÕHIMÕISTED: - Maksustamine maksude kehtestamine või määramine - Makse kohustuste täitmiseks või millegi eest makstav rahasumma - Maksudeklaratsioon tulu-, käibe- või kaubadeklaratsioon, maksuaruanne või muu maksu suuruse arvutamiseks ettenähtud dokument, mille maksumaksja või maksu kinnipidaja on maksu- või tolliseaduse alusel kohustatud esitama maksuhaldurile. - Maksuhaldur täidesaatva riigivõimu asutus, kelle ülesandeks on jälgida maksuseaduse täitmist. 1) Riiklike maksude maksuhaldurid on Maksu- ja Tolliamet ning nende piirkondlikud asutused. 2) Kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus.
Õpetaja kasutab maksukohuslane. Kõik käib praeguse maksusüsteemi raames, mis kehtivad. Mõisted: Algdokument – käibemaksuseaduses on kõige rangem definitsioon ehk rekviiidi nõuded. Maks – peab olema seotud mingisuguse maksuseaduse või korraldusega. Ühiskonnas kasutatakse seda sõna valesti (ei ole lasteaiamaks vaid on lasteaiamakse!!) Makse – Nt on kommunaalmakse, õppemakse, lasteaiamakse, telefonimakse jne. Mitte kommunaalmaks jne. Maksude kogumise tehnoloogia Jaguneb kaheks: juriidilised isikud ja füüsilised isikud. Juriidiline isik: De-tsentraliseeritud tehnoloogia. Tuleb tasuda tähtaegselt maksu summa, vajadusel esitama deklaratsiooni, peab ise korraldama maksude arvestuse. Maksuhaldur on massiivses rollis. Jälgib kas asjad käivad nii kuidas seadus ette näeb. Füüsiline isik: Tsentraliseeritud maksu kogumine, kus maksuhalduril on aktiivne ja maksukohuslasel passiivne roll. Maksukohuslasel tuleb esitada vaid
lubama ametnikul takistamatult läbi viia menetlustoiminguid. Küsimused : 1. Seevastu maksuõigus reguleerib avaliku võimu suhteid füüsiliste ja juriidiliste isikutega. Kuigi Eesti põhiseaduses on riigieelarvet ja maksustamist puudutavad sätted paigutatud ühte peatükki, tuleb riigieelarve ja maksustamise küsimusi vaadelda teineteisest lahus. 2. Materiaalõiguse alla kuulub maksukohustuse sisu: maksumaksja, maksu objekt, maksumäär, maksuvabastused. Formaalne ehk menetlusõigus sisaldab: maksu deklareerimine, tasumise kord, maksukohustuslase kontrollimine, maksu määramine, sisenõudmise kord, vaidluste lahendamine. 3.Riiklikud maksud : tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, raskeveokimaks, käibemaks, tollimaks, hasaartimängumaks, aktsiisis 4.Kohalikud maksud :
Maksustamise olemus Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Maksustamise põhimõtted ja reguleerivad seadused 3 Riiklikud ja kohalikud maksud 4 Ettevõtlus ja maksustamine 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimise järel: ·tead maksusüsteemi aluseid; ·tead riiklikke ja kohalikke makse; ·oskad otsida infot maksude kohta; ·oskad hinnata ettevõtluse maksustamist. 2 Maksustamise põhimõtted ja reguleerivad seadused Eesti Vabariigi põhiseadus annab aluse maksude kehtestamiseks. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 113: Riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestab seadus.
1. Mõisted: Maks- on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või KOV avalik- õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. Maksumaksja-need, kes maksavad makse. Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik; riigi- või KOV asutus. Maksukohustuslane- maksumaksja, maksu kinnipidaja või muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest. Maksuhaldur- Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet, kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus. Maksuhalduril on õigus kontrollida kõiki maksukohustuslase maksustamisega seotud dokumente.
MAKSUD JA MÄÄRAD Mis on maksud? Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. Maks on rahaline kohustis, mida füüsiline isik või juriidiline isik maksab riigile või omavalitsusele vastavalt seadusele. Mõnikord loetakse maksude hulka ka riigilõivud. Tavakeeles nimetatakse maksudeks ka mitmesuguseid makseid: liikmemaks, kiirteemaks vms. Samuti võidakse maksudeks nimetada ebaseaduslikke makseid: altkäemaks, "katusemaks" maffiale vms. Maksude kogumine on üks vanemaid majanduse reguleerimise vahendeid. Kaasaegsel
MAKSUD Esitlus majandusõppes 2008 SISUKORD: Ülevaade maksudega seonduvast: · maksude tähtsus, · ülevaade erinevatest maksud · maksude kogumine · maksudega seotud ülesanded · jms MAKSUSÜSTEEMI TÄHTSUS: · tagab ühiskonna rahaliste vahendite koondamise riiklike kulutuste katteks (nt pensionide ja toetuste maksmine, riigikaitse, hariduse ja kultuuri korraldamine) · turu toimet ja tulemust kujundav ülesanne (selleks saab muuta maksustamise korda, maksude struktuuri ja maksumäärasid) TURUOSALISTE MAKSUSTAMINE:
SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................ 3 1.EESTI MAKSUSÜSTEEM................................................................................4 1.1.RIIKLIKUD MAKSUD......................................................................................................... 5 1.2.KOHALIKUD MAKSUD....................................................................................................... 6 2.STANDARDNE ETTEVÕTTE MAKSUDE LOETELU...............................................8 3.MAKSUMAKSTJA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED.................................................10 KOKKUVÕTE................................................................................................. 11 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................12
Eelarvesse pannakse kirja kõik riigi tulud ja kulud. Piisava hulga rahaliste vahendite laekumise riigi eelarvesse tagab maksusüsteem. Valitsuse kulud võib jagada nelja rühma: tarbimiskulutused, mis on seotud hüviste ostmisega ja palkade maksmisega avaliku sektori töötajatele riiklikud investeeringud pensionid, toetused, abirahad jne. riigivõla intressid Eesti eelarve kõige suuremad tuluallikad on käibemaks, sotsiaalmaks ja aktsiisimaksud. Maksude liigid (maksuobjekti omaduste alusel): maksud sissetulekutelt ehk tulumaksud (tulumaks 20%, sotsiaalmaks 33%) maksud kulutustelt ehk tarbimismaksud (käibemaks 20%, aktsiisimaks, tollimaks) maksud omandilt ehk omandimaksud (maamaks 0,1–2,5 protsenti maa maksustamise hinnast aastas) Riigi huvi on hoida eelarve tasakaalus, s.t. et kogutulud katavad kogukulusid. 4. Eelarvestrateegia
Tallinna Ülikool Prantsusmaa maksusüsteem Peeter Eriline 2011 SISSEJUHATUS Töö on jagatud neljaks osaks: kaudsed maksud, otsesed maksud, kohalikud maksud, Eesti ja Prantsusmaa maksusüsteemide võrdlus. Need on omakorda jaotatud spetsiifilistemaks gruppideks. Prantsusmaa maksusüsteem on keeruline ja mahukas ning hõlmab üleriigilisi otseseid (tulumaks, varanduse/varandusemaks) ja kaudseid (käibe- ja aktsiisimaks) makse. Samuti eksisteerivad kohalikud maksud (ettevõtlusmaks). Prantsusmaa maksuaasta on vastavuses kalendriaastaga. Prantsusmaal loob makse riik, kuid seda koguvad erinevad halduse institutsioonid: keskvalitsus, mis on peamine maksukoguja ning millel on eraldi eelarve, kohalikud
EESTI MAKSUSÜSTEEM SISUKORD EESTI MAKSUSÜSTEEM................................................................................... 1 SISUKORD.......................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS..................................................................................................3 a. Tulumaks.......................................................................................................4 1.2 Sotsiaalmaks...............................................................................................4 1.3 Käibemaks...................................................................................................4 1.4 Aktsiisid....................................................................................................... 5 2.1 Tulumaksuseaduse muudatustest.............................................................. 6 2.2 Käibemaksuseaduse muudatusest..................................
Riigiks olemise hind / kodanikuks olemise hind. Seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud, ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. MÕISTED: 1) Maks - rahaline kohustus ilma otsese vastutasuta; 2) Koormis - mitterahalise iseloomuga kohustus; 3) Trahv, sunniraha - mõjutusvahend käitumise suunamiseks; 4) Riigilõiv - tasu toimingu sooritamise või dokumendi väljastamise eest; 5) Sundkindlustus - kohustuslik makse, mis on seotud avalik-õigusliku soosinguga 6) Tasud - üldjuhul ei ole maksud. MAKSUSTAMISE AJALUGU EESTIS: 1918-1930 (otsekoheste maksude peavalitsus. Aktsiisivalitsus
saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus (Maksukorralduse seadus (MKS) §2). Maksude kehtestamise peamine eesmärk on tagada riigi toimimiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu. Teatavatel juhtudel võib maks olla ka riigi sotsiaal- ja majanduspoliitika kujundamise vahendiks (näiteks soodustada maksupoliitika kaudu loodussäästlikku tarbimist jms). Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadusega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest (MKS §3). Riiklikud maksud kehtestatakse maksuseadusega. Riiklikud maksud on (maksukorralduse seaduse järgi, §3): · tulumaks · sotsiaalmaks · maamaks · hasartmängumaks · käibemaks · tollimaks
MAKSUD ARHIPOV II semester I pool MAKSUSTAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED Maksuarvestus: tekkepõhine ja kassapõhine. Kassapõhine arvestus nt palkade väljamaksmisel (tulumaks). Augusti tulumaks makstakse septembris. Kui isik ei ole raamatupidamiskohuslane, siis võib maksuhaldur nõuda temalt korrektse maksuarvestuse esitamist. Maksuhaldur võib nõuda ka täiendavate andmete esitamist raamatupidamiskohuslaselt. Nt: aktsiisikaupade kasutus, nende maksumus, miks ei ole aktsiisiga maksustatud. Välisriigi emaettevõttega koostöös olev tütarettevõtte puhul võib maksuhaldur nõuda dokumentide tõlkimist, ettevõtte enda kulude ja kirjadega.
Loeng 5: Ehitusfirmade ja – ettevõtjate tegevuse maksustamine. Eesti riik ja kohalikud omavalitsused saavad valdava enamuse oma tuludest maksudena. Maksude arvelt toimub kulutuste tegemine kogu ühiskonna huvides - haridussüsteemi, pensionisüsteemi, kiirabi ja politsei ülalpidamine, teede- ja kultuuriobjektide ehitus jne. Maksusüsteem on püütud üles ehitada selliselt, et see oleks enam-vähem õiglane kõigi isikute suhtes ning tagaks ühtlasi maksude laekumise kõigilt maksumaksjatelt. Alljärgnev ülevaade annab ettevõtjale lühikese ülevaate sellest, kuidas näeb välja Eesti maksusüsteem, millised on tema toimimise põhimõtted ning millised maksud meil kehtivad. Maksud jaotuvad riiklikeks maksudeks ja kohalikeks maksudeks. Riiklikud maksud laekuvad riigieelarvesse, kohalikud maksude laekuvad kohalike omavalitsuste
5) eelarveprojekti lugemine 6) riigieelarve hääletamine 7) eelarveprojekti lugemine 8) president kuulutab eelarve seadusena välja 2.4 Riigi maksupoliitika: a) majanduslik aspekt - kui on rohkem maksutulu, tugevneb riigi võime sekkuda majandusse (ühishüvede pakkumine, toetused abivajajatele) b) sotsiaalne aspekt - maksudega saab inimeste tuluerisusi vähendada või suurendada. Riik jagab maksude kaudu tulu ringi. 2.5 Maksusüsteem: Maksud ja maksustamise põhimõtted koos moodustavad maksusüsteemi. a) Kui kõikidelt kogutakse proportsionaalne osa tulust, on tegemist proportsionaalse maksusüsteemiga. b) Kui tulu kasvades kasvab ka maksumäär, on tegemist progresseeruva ehk astmelise maksusüsteemiga. 2.6 maksukoormus - Kõikide maksude kogusumma, protsendina ühiskondlikust kogutulust, nimetatakse maksukoormuseks.
Kool Eesti maksusüsteem Referaat Nimi Linn 2015 Sisukord Eesti maksusüsteem................................................................................................................1 Sisukord..................................................................................................................................2 Sissejuhatus............................................................................................................................3 Maksustamise üldised põhimõtted........................................................................
Tallinna Tehnika Ülikool Kuressaare Kolledž Eesti maksusüsteem Referaat Angela Leppik Kuressaare 2015 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................ 3 Maksustamise üldised põhimõtted ......................................................................................... 3 Maksusüsteem Eestis .............................................................................................
hoitakse tööl igaks juhuks – palgakasv kipub viimastel aastatel pidevalt ületama tootlikkuse kasvu. Eesti tootlikkus (2) • Väljapääsuks on: – tootmise ja majanduse üpris kardinaalne ümberkorraldamine – Teise mõtteviisi juurutamine • kasv tootlikkuse toel • paindlik töökorraldus – osaajalise töö kasv, et hõivata pensionäre, kodus olevaid emasid, õppureid – Eksportiva sektori areng. Turumajanduse tagab maksusüsteem • Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt kehtestatavatest kohalikest maksudest. • Riiklikud maksud on: tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid, raskeveokimaks, kindlustusmaksed (pensionikindlustus ja töötuskindlustusmakse). • Kohalikud maksud on: müügimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks,
Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool Teenindusosakond Eesti maksusüsteem Referaat Koostaja: Tomas-Daniel Naanuri Juhendaja: Georgi Vändre Vana-Võidu 2009 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus..................................................................................................................
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Eesti ja Soome maksusüsteem Referaat Triinu Rokk Juhendaja:Siimo Lopsik 2013 Sissejuhatus Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest.Eesti maksusüsteem on valdavalt proportsionaalne: maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast. Soomes maksavad kõik töötavad inimesed tulumaksu riigile ja oma elukohajärgsele linnale või vallale. Munitsipaalmaks on kindel protsent tuludest, ja see on eri valdades/linnades erinev. Riigile makstava tulumaksu suurus oleneb sissetulekute suurusest. Kõik töötavad inimesed maksavad ka tööpensionimaksu ja töötuskindlustusmaksu. Need peetakse automaatselt palgast kinni. Eesti maksud
Eesti Vabariigi maksud Otsesed ja kaudsed maksud Otsesed maksud- need, mida maksumaksja maksab riigile oma tulult. Otseste maksude korral on maksumaksja ja maksukoormuse kandja sama isik : · Tulumaks- jaguneb kaheks : füüsilise isiku tulumaks ning ettevõtte tulumaks (juriidilise isiku tulumaks). Tulumaks on füüsiliste ja juriidiliste isikute sissetulekult võetav maks. Maksusüsteemide erinevuse tõttu võivad juriidilise ja füüsilise isiku tulumaks olla erinevad maksuliigid, samuti võivad erinevad tulu liigid olla maksustatud erinevate maksuliikidega. Põhimõtteliselt võib tulumaks olla nii riiklik kui kohalik maks. Eestis kehtiv tulumaksumäär on 21% · Sotsiaalmaks- maks, mida tööandja peab maksma riiklikku pensionifondi ja
Maksusüsteemid Eestis ning mujal Eesti maksusüsteem koosneb riiklikest ja kohalikest maksudest. Riiklikud maksud laekuvad riigieelarvesse. Maksutulu on riigieelarve olulisim tuluallikas, kuna läbi maksude saab riik raha, et toimida ja pakkuda oma kodanikele teenuseid. Eestis kehtivad riiklikud maksud on nt käibemaks, tulumaks, sotsiaalmaks, tollimaks, maamaks, tollimaks, hasartmängumaks, raskeveokimaks ning erinevad aktsiisid. Aktsiisidest võib nimetada alkoholi-, tubaka-, kütuse-, elektrienergia- ning pakendiaktsiisi. Osa füüsilise isiku tulumaksust ja maamaks tervikuna laekub ka kohalike omavalitsusüksuste eelarvesse. Kohalikud maksud on nt müügimaks, paadimaks, reklaamimaks ja parkimistasu, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks ja loomapidamismaks
Maksud laekuvad kas riigieelarvesse või sihtotstarbelisse fondi. Nt. sotsiaalmaksust makstakse 13% riiklikuks ravikindlustuseks ja 20% pensionikindlustuseks (sealhulgas kohustusliku kogumispensioni süsteemi jaoks) vajaliku tulu saamise eesmärgil. Peamised tulumaksusüsteemid on: 1. Astmeline e. progresseeruv keskmine maksumäär kasvab sissetuleku suurenemisega. Eestis toetab seda SDE, KE. Soomes max. 53%, Rootsis 59%, 2. Proportsionaalne e. võrdeline määr (%)- kõigile on tulumaks ühesugune. Tulumaksuks makstav summa on ikka erinev. Eestis toetab RE, IRL. Eestis 21%, VM 13%, Lätis 25%, Kui tulumaksu määr langeb, kust tuleb raha riigieelarvesse?........................................ ............................................................................................................................................... Kust saab raha, et tõsta pensione?..................................................................................... .......................
vastavalt omavalitsuse määrusele. Maksudeklaratsioon võib olla tulu-, käibe- või kaubadeklaratsioonid või maksuaruanne või muu maksusuuruse arvutamiseks ettenähtud dokument, mille maksumaksja või kinnipidaja on kohustatud esitama maksuhaldurile. Maksuhaldur on täidesaatva riigivõimu arvestus, kelle ülesanne on jälgida maksude arvestamise, deklaratsioonide täitmise ja tasumise õigsust. Maksukinnipidaja isik, kes on kohustatud kinni pidama maksumaksja maksu ning tasuma selle maksuhaldurile. Maksustamisperiood periood, mille eest tuleb arvestada, vastavalt seadusele, tasumisele kuuluv maksusumma. Maksukoormus näitaja, mis arvestatakse eelarveaastal riigis tasutud maksude kogusumma suhtena sisemajanduse koguprodukti. Maksukorraldus maksusüsteem, maksuseadusele esitatavad nõuded, maksukohuslase õigused ja kohustused ning maksuhalduri õigused ja kohustused; maksuvaidluste lahendamise kord ning poolte vastutus.
RKP- rahvamajanduse koguprodukt (T-toodang)- kauba maksumus, tootmine ei pea olema toimunud riigi siseselt. enam ei ole määravaks tootmise koht vaid rahvus. RT- rahvatulu. kogu rahvatulu kokku. 5. Maksustamise põhimõtted ja maksumäärad. - progressiivne - keskmine maksumäär tõuseb koos sissetulekute suurenemisega. - proportsionaalne - kehtib ühtne maksumäär. -regeresiivne- madala sissetulekuga võetakse suurem protsent kui kõrgema sissetulekuga. Otsesed maksud: maksrakse riigile vastavalt oma tuludest (tulumaks 21%- nii eraisiku kui ettevõtte-, sotsiaalmaks, maamaks ja raskeveokimaks). Kaudsed maksud maksustavad tarbimist kaupade hinnalisa, Kaudse maksu puhul tasub maksu lõpptarbija, st maks liidetakse maksustatava kauba või teenuse hinnale (käibemaks 20%, aktsiis ja tollimaks). 6. Eesti maksusüsteem (maksud, mis kehtivad, kohalikud maksud). Maksud lähevad: - riigile - kohalikule omavalitsusele - otse vastavatele sihtkapitalidele
puhasväärtus, mis näitab, kui palju vara jääb inimesele alles pärast kõigi tema võlgade tasumist. Üldjuhul on suure puhasväärtusega niisugune inimene, kes teenib palju, aga kulutab oma teenistusega võrreldes vähe. Teisiti öeldes – elab alla oma võimaluste. Rahandusliku sõltumatuse poole aitab püüelda isikliku eelarve ja finantsplaani koostamine. See on viis, kuidas inimene saab ise kaasa rääkida oma tuleviku kujundamises. Maksud ja maksusüsteem Maks - maksuseadusega või seaduse alusel antud kohaliku omavalitsusüksuse volikogu määrusega riigi ja kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ettenähtud korras, suuruses ja tähtpäevadel ilma otsese vastutasuta täitmisele kuuluv rahaline kohustis. Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest
Valitsuse roll majanduses Riigi roll ja turu puudulikkus Riigi osakaal SKP loomisel – Eestis 1/3 Riigi sektor ehk avalik sektor – keskvalitsus, omavalitsus, nende allasutused, haridus, tervishoid, korra-, riigikaitse Seadusloome Maksud Riiklik majanduspoliitika MP eesmärk – majanduskasv, inimeste elujärje parandamine Erinevad riigid – erinevad viisid Kui suurt rolli peaks valitsus mängima? Millised otsused langetada vaba turumajanduse, millised valitsuse regulatsiooni kaudu? Millistes valdkondades ei taga turg vajalike hüviste soovitavas koguses – haridus, arstiabi, korrakaitse, liiklusmärgid, teedeehitus jne. Turu puudulikkus – turu piiratud funktsioneerimist heaolumajanduse põhimõtetest lähtudes.
Kes on töötu? Riigieelarve. Kuidas tehakse riigieelarvet? Kui suur on Eesti riigieelarve. Kust tulevad riigieelarve tulud? Kuidas koostatakse eelarvet (eelarve defitsiit, tasakaal). Brutopalk, netopalk, tükipalk, ajapalk, avanss, miinimumpalk, keskmine palk, ametiühing, tööjõunõudlus, tööjõu pakkumine, töövõtja, tööandja, Sega-, turu-, käsumajandus. Majandussüsteemi toimimine (loodusressursid, inimressursid, kapital, ettevõtlikkus), Kaudsed ja otsesed maksud, riiklikud ja kohelikud maksud Progressiivne ja proportsionaalne maksusüsteem (plussid ja miinused.) Mõisted: Mikromajandus, makromajandus, välismajanduspoliitika, suletud ja avatud majandus, Varimajandus, maksukoormus, maksusoodustus, alandatud maksumäär. Kuidas arvutatakse, mida näitavad: Rahvamajanduse ja sisemajanduse kogutoodang, inimarengu indeks, tarbjajahinnaindeks Mida näitab impordi ja ekspordi tasakaal, miks see on oluline?
Maksukorralduse seadus: § 2. Maksu mõiste Maks on seadusega või seaduse alusel valla või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. § 3. Maksusüsteem (1) Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest. (2) Riiklikud maksud on: 1) tulumaks; 2) sotsiaalmaks; 3) maamaks; 4) hasartmängumaks; 5) käibemaks; 6) tollimaks; 7) aktsiisid; 8) raskeveokimaks.
Demokraatias on riik INIMESE jaoks. Riigieelarve Eelarve on tulude hankimise ja kulutamise plaan. Riigieelarve koostamine: 20 valitsus koostab eelarveprojekti 21 Riigikogu arutab eelarveprojekti, teeb parandusi ja täiendusi (ägedaimad arutelud parlamendis üldse!) 22 Riigikogu kinnitab parandatud ja täiendatud eelarve. Sellest hetkest saab eelarve seaduseks (avaldatakse Riigi Teatajas) Riigieelarve tulud tulevad: tulumaks, käibemaks, aktsiisimaks. Riigieelarve kulud lähevad: sotsiaalkulud (1/3 kogumahust), tervishoiukulud, haridus- ja teaduskulud, sisekorra- ja õiguskulud Kordamiseks: riigivõim jaguneb kolmeks: 23 seadusandlik teostab Riigikogu 24 täidesaatev teostab valitsus 25 kohtuvõim teostab kohus Kohtuvõim tegeleb õigusemõistmisega. Õigust mõistab ainult kohus. Õigus on normide kogum, mis korrastab inimeste endi ning inimese ja riigi vahelisi suhteid.
annaabi.ee 
