Kauba X ja Y hind on 1. Kuidas peaks need 8 eurot kulutama et kogukasulik oleks maksimaalne? Q 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. Kok ku MUx 11 10 9 8 7 6 5 4 60 MUy 19 17 15 13 12 10 8 6 100 Kasulikkuse maksimeerimine Kasulikkuse maksimeerimisele seab piirid majapidamise sissetulek ning kaupade ja teenuste hinnad [(Kauba x hind) x (kauba x kogus)] + [(kauba y hind) x kauba y kogus)] = tarbimiselarve Kui piirkasulikkus ühe euro kohta on võrdne kõigi kaupade ja teenuste jaoks on kogukasulikkus maksimaalne Kauba x piirkasulikkus / kauba x hind = Kauba y piirkasulikkus / kauba y hind Disko PD=20 Ooper P0=10 QD MUD MUD/P 0 1 100 5
inferiooridega. Majapidamine on majandusüksus, millel on ühine eelarve ja ühine sissetulek ning ühine otsus hüviste tarbimiseks.Majapidamine tarbib erinevaid hüviseid erinevas koguses valib tarbimiskomplekti. Tarbimisvõimalused on piiratud sissetulekutega, mis moodustavad majapidmise tarbimiseelarve. Eelarvejoon näitab meile kõiki kaupade ja teenuste koguseid, mida on võimalik tarbida kulutades ära kogu eelarve. Kasulikkuse maksimeerimisele seab piirid majapidamise sissetulek ning kaupade ja teenuste hinnad. Kui piirkasulikkus ühe krooni kohta on võrdne kõigi kaupade ja teenuste jaoks on kogukasulikkus maksimaalne. Informatsiooni asümeetria olukord kus ostja ja müüja ei oma sarnast informatsiooni kaubeldavate kaupade ja teenuste omaduste kohta. Ühishüvid kaubad ja teenused, mida tarbitakse kollektiivselt ning jaotatakse valdavalt ilma turu vahenduseta, iga lisanduv tarbija ei suurenda kulutusi ressurssidele.
on läbi tunnetatud ja ellu viidud nii paljude inimeste poolt kui võimalik. Ettevõtja peaks andma oma meeskonnale teada, millesse ta usub ja kuhu ollakse minemas. Ettevõtte eesmärkide seadmine: Ettevõtte eesmärgid sõnastavad formaalselt, mida organisatsioon püüab saavutada. Nad aitavad formuleerida strateegiat ja tegevuskavu. Võib olla palju erinevaid eesmärke, kuid vähemalt teoreetiliselt peavad nad olema suunitletud kõik ühele – omanike heaolu maksimeerimisele. Eesmärgiks peaks olema maksimeerida nende heaolu pikaajalises perspektiivis. Suurte aktsiaseltside korral on omanike tulu allikaid kaks: 1) dividendid; 2) aktsia kursi tõus, s.o. ettevõtte väärtuse kasv. Väiksemate ettevõtete korral tuleb täiendavalt arvestada ettevõttest saadava palgaga, rahuldustpakkuva tööga, eneserealisatsiooniga, prestiižiga. Nende roll on tasakaalustada lühi- ja pikaajalisi kaalutlusi. Täiendavateks eesmärkideks võivad olla: 1. Turuosa suurendamine.
1) Teaduslikult tuleb valida iga töö jaoks kõige sobivam tööline. 2)Töö peab olema lihtsustatud. 3) Juhtkond ja töölised peavad olema selgelt eristatavad. 4) Iga töö peab olema sooritatud kõige lihtsama viisi läbi. Lähtudes Agorast siis selles ettevõttes on ülimalt oluline, et iga töö jaoks oleks kõige sobivam tööline, juhtkond ja töölised on selgelt eristatavad. Lisaks Agoras rõhutakse tööliste koolitamisele ja kasumi maksimeerimisele. 5.2.Agora DC OÜ ja bürokraatia Selle termini võttis kasutusele Max Weber, kes defineeris seda kui organisatsiooni, kus: 1) On selge struktuur. On ülemused ja ülemustel on alluvad, iga alluv vastutab enda töö eest enda ülemusele ja ülemus annab vastust omakorda enda ülemusele. 2)Töötajatel on kindlad kohustused ja tööülesanded. 3)Inimesed, kes töötavad kõrgematel kohtadel võiksid olla autoriteedid.
nõudlus? o Kuidas prognoosida majapidamise ehk tarbija käitumist turul? Kogukasulikkus on kasu või rahulolu, mida inimene saab kaupade ja teenuste tarbimisest o Kogukasulikkus sõltub tarbimise tasemest o Suurem tarbimine annab rohkem kogukasulikkust Piirkasulikkus – lisanduv kasulikkus, mida tarbija saab, tarbides mingit kaupa või teenust ühe ühiku võrra rohkem Kasulikkuse maksimeerimisele seab piirid majapidamise sissetulek ning kaupade ja teenuste hinnad Kui piirkasulikkus ühe euro kohta on võrdne kõigi kaupade ja teenuste jaoks, on kogukasulikkus maksimaalne Asendusefekt – kui ühe hüvise hind langeb, siis see hüvis osutub eelistatumaks, seda hüvist tarbitakse rohkem ja teist vähem. Toimub hüviste omavaheline asendamine Sissetulekuefekt – kuna hinna languse tõttu suhteline sissetulek
Samas on just siin sageli looduskaitsega seotud konfliktide olemus. Kui näiteks seadusest tulenevad kohustused otseselt piirava maaomaniku õigusi ning teevad seda viisil, mis riivab maaomaniku õiglustunnet, on tegu struktuurse konfliktiga. Allpool neli struktuurse konflikti allliiki. Alltüübid: sotsiaalsed, juriidilised, majanduslikud, kultuurilised. b) Huvide konfliktid - See on kõige levinum konflikt, mis sageli taandub üsna triviaalsele kasumi maksimeerimisele. Üks pool tahab näiteks killustikku kaevata, aga teine pool tahab, et killustikku ei kaevataks nii, et ohtu satub Nõiakaev. c) Isikutevahelised konfliktid - üks konflikti eskaleerumise tunnuseid on see, kui enam ei räägita "asjast", vaid jututeemaks saavad osalejad. Eestis ei saa üle ega ümber sellest, et kõik tunnevad kõiki ja mitmed inimesed ei saa üksteisega üldse läbi. Inimestevahelised antipaatiad
algseisuga võrreldes paremaks (kompenseerimine ei pea tegelikkuses toimuma); teiste sõnadega: kui ressursside ümberjagamise tulemusel on ,,võitjate" summaarne ,,võit" suurem kui ,,kaotajate" summaarne ,,kaotus" ehk projekti netotulu on positiivne. PROBLEEMID OPTIMAALSUSE KRITEERIUMI RAKENDAMISEL: Kasude ja kulude võrdlemine tähendab sisuliselt heaolu taandamist rahaliselt mõõdetavaks, et oleks võimalik isikute võite-kaotusi hinnata ja võrrelda NETOKASU MAKSIMEERIMISELE SUUNATUD POLIITIKA, MILLE PUHUL EI ARVESTATA JAOTUSLIKKE TAGAJÄRGI, VÕIB: 1)tuua suurt kasu vähestele, põhjustades samas väikest kahju paljudele. 2)põhjustada jaotusliku ebavõrdsuse suurenemist, kui kasud ilmnevad rikastel ning kulud vaestel. 3)tekitada ,,enamuse türannia" ohu kui enamus otsusest piisavalt võidab, ei peeta vähemuse suuri kaotusi oluliseks. Sageli ei ole erinevatel põhjustel võimalik siiski kõiki tulusid hinnata; kui
City“ (1989). Castells vaatleb tänapäevase ühiskonna kolme mõõdet: tootmist, võimu ja kogemust. Oma töödes tõmbab Castells piiri kapitalistliku tootmise ja arengu ning informatsioonilise arengu vahele. Informatsiooniline või võrguühiskond jääb kapitalistlikuks ühiskonnaks, mille aerengumootoriks on teadmised ja informatsioon. Alates 1970ndate keskpaigast tähistab infoühiskond kapitalismi restruktureerimist. Kuni infoühiskond oli orienteeritud tulemi maksimeerimisele tehastes, oli informatsionalism orienteeritud infotöötluse komplekssusele ja kõrgele tasemele. Globaliseerumine: suurkompaniide strateegiad on muutunud globaalseteks. See kõik põhineb infotehnoloogiate arengule. Interneti rolli tänapäeva ühiskonnas on Castells käsitlenud raamatus „The Internet Galaxy: reflections on the Internet Business and Society“. Castellsi uusim raamat, „The Information Society and the Welfare State:
mudel ei ole kasutatav kollektiivsed.*Libiseva keskmise meetod *tasandatud eksponentfunktsiooni m. *trendi äärmuslikku finantsstrateegiat: Konservatiivne. Panus tehakse riski minimeerimisele. konkreetses olukorras 2. mudel ei ole arusaadav 3. mudel ei sisalda kõiki projekteermise m. *lineaarse regressi m. Agrcssiivne. Panus tehakse tulu maksimeerimisele. Kaubandusettevõtte käibeprotsessi all majandusarvestuse andmeid 4. mudelis kasutatavad algandmed ei ole 3.3.Prognoosimise etapid. 1)prognoosieelne orienteerimine:*prognoosimise eesmärgi ja mõistetakse kitsamas mõttes ainult müüki. Laiemas tähenduses on selle osategevused usaldusväärsed. Modelleerimine: 1
piirkasulikkus suureneb. a) Õige b) Vale 21. Vastavalt kahaneva piirkasulikkuse seadusele väheneb tarbija kasulikkus täiendava ühiku tarbimisest, kui hüvise hind langeb. a) Õige b) Vale 22. Majapidamisteoorias eeldame, et kogukasulikkus kasvab, aga kasvab kahanevalt, sest piirkasulikkus on kahanev. a) Õige b) Vale 23. Samaväärsuskõvera puutuja tõus mingis punktis on võrdne asendamise piirmääraga. a) Õige b) Vale 24. Kasulikkuse maksimeerimisele seab piirid majapidamise sissetulek ning kaupade ja teenuste hinnad. a) Õige b) Vale 25. Hüviste asendamise piirmäär võrdub optimaalse tarbimiskomplekti korral suhtelise hinnaga. a) Õige b) Vale 26. Eelarvejoon on negatiivse tõusuga, sest piirkasulikkus on kahanev. a) Õige b) Vale 27. Kui MUx/Px=5 ja MUy/Py=5, siis järelikult on kaupade hinnad võrdsed. a) Õige b) Vale 28. Tarbija eesmärgiks on asuda oma eelarvejoonel mingisuguses sellises punktis, kus ühtlasi
immateriaalsesse põhivarasse Konverteeritavad ja mittekonverteeritavad finantinstrumendid 82. Kuidas defineeritakse ettevõtte eesmärk rahanduses? Rahandusteoorias on ettevõtte eesmärk viidud kõrgeimale tasemele. Ettevõtte eesmärk on tema omanike rikkuse maksimeerimine, mida mõõdetakse pikaajalise aktsia hinnaga. See tähendab, et ettevõtte tegevus peab olema suunatud aktsia teoreetilise väärtuse maksimeerimisele, kuivõrd aktsia tegelik turuhind ei ole ettvõtte kontrolli all. 83. Mis on kapitali struktuuri kujundamine? 84. Milles seisneb agentuurikonflikt? Juhtkonna ja omaniku konflikti käsitleb agentuurikonflikti teooria. See käsitleb volitaja ehk printsipaali (nt aktsionär) ja tema agendi (nt ettevõtte juhi) suhteid. Agentuurikonfliks on huvide konflikt, mis võib tekkida: · Ettevõtte omanike ja juhtkonna vahel · Aktsionäride ja võlausaldajate vahel
Hindamissüsteem peab suutma kindlaks teha a) kui hästi personaliosakond töötab b) kui hästi täidetakse klientide soove c) mida tuleks ette võtta teenuse kvaliteedi parandamiseks Juhtimise alusel võetakse aluseks efektiivsus ja säästlikkus. Efektiivne personaliosakond suudab ära kasutada juhtide ja töötajate potentsiaali. Säästlikult töötav personaliosakond suudab värvata organisatsioonile vajalikke inimesi minimaalsete võimalike kulutustega. Peab aitama kaasa kasumi maksimeerimisele ja kulude minimeerimisele. Efektiivsuse näitajana saab mõõta : kuidas ollakse kursis organisatsiooni strateegiaga ; kuidas teatakse juhtide personalivajadusi ; kuidas teiste plaanide arendamine on seotud strateegiaga. Personali värbamise ja valiku juures saab mõõta : intervjueeritud kandidaatide arv ühe töökoha kohta ; kandidaatide poolt vastuvõetud ja äraöeldud pakkumiste suhe ; veel töötavate
Otsustusprotsessi käigus on oluline leida optimaalne kapitali struktuur, mis minimeeriks kapitali hinna, aidates teha seeläbi ettevõtte väärtust suurendavaid optimaalseid investeerimisotsuseid. Rahandusteoorias on ettevõtte eesmärk viidud kõrgeimale tasemele. Ettevõtte eesmärk on tema omanike rikkuse maksimeerimine, mida mõõdetakse pikaajalise aktsia hinnaga. See tähendab, et ettevõtte tegevus peab olema suunatud aktsia teoreetilise väärtuse maksimeerimisele, kuivõrd aktsia tegelik turuhind ei ole ettevõtte kontrolli all. Rikkuse maksimeerimine on kõrgeim eesmärk, mis on tähtsam kui kasumi maksimeerimine, sest viimane ei võta arvesse riski-tulu kompromissi ega ole rahaline. Mikroökonoomikas väidetakse, et ettevõtte eesmärk on kasumi maksimeerimine. Selline käsitlus on aga tänapäeval puudulik, sest ignoreeritakse raha ajaväärtust ja riski ning enamasti ei võrdu kasum rahaga.
* On läbi tunnetatud ja ellu viidud nii paljude inimeste poolt kui võimalik. Ettevõtja peaks andma oma meeskonnale teada, millesse ta usub ja kuhu ollakse minemas. Ettevõtte eesmärkide seadmine: Ettevõtte eesmärgid sõnastavad formaalselt, mida organisatsioon püüab saavutada. Nad aitavad formuleerida strateegiat ja tegevuskavu. Võib olla palju erinevaid eesmärke, kuid vähemalt teoreetiliselt peavad nad olema suunitletud kõik ühele omanike heaolu maksimeerimisele. Eesmärgiks peaks olema maksimeerida nende heaolu pikaajalises perspektiivis. Suurte aktsiaseltside korral on omanike tulu allikaid kaks: * dividendid; * aktsia kursi tõus, s.o. ettevõtte väärtuse kasv. Väiksemate ettevõtete korral tuleb täiendavalt arvestada ettevõttest saadava palgaga, rahuldustpakkuva tööga, eneserealisatsiooniga, prestiiziga. Nende roll on tasakaalustada lühi- ja pikaajalisi kaalutlusi. Täiendavateks eesmärkideks võivad olla: 1. Turuosa suurendamine.
nüanss on ise konfliktide allikas. Samas on just siin sageli looduskaitsega seotud konfliktide olemus. Kui näiteks seadusest tulenevad kohustused otseselt piirava maaomaniku õigusi ning teevad seda viisil, mis riivab maaomaniku õiglustunnet, on tegu struktuurse konfliktiga. Allpool neli struktuurse konflikti allliiki. Alltüübid: sotsiaalsed, juriidilised, majanduslikud, kultuurilised. b) Huvide konfliktid - See on kõige levinum konflikt, mis sageli taandub üsna triviaalsele kasumi maksimeerimisele. Üks pool tahab näiteks killustikku kaevata, aga teine pool tahab, et killustikku ei kaevataks nii, et ohtu satub Nõiakaev. c) Isikutevahelised konfliktid - üks konflikti eskaleerumise tunnuseid on see, kui enam ei räägita "asjast", vaid jututeemaks saavad osalejad. Eestis ei saa üle ega ümber sellest, et kõik tunnevad kõiki ja mitmed inimesed ei saa üksteisega üldse läbi. Inimestevahelised antipaatiad ei peaks
Kuna emaste investeeringud sigimisse on suuremad kui isastel, siis on neil ebaõnnestunud partneri valiku puhul ka rohkem kaotada (toit/kaitse/head geenid/isahool). Emastel on hädavajalik sigimispartnereid hoolikalt valida. Isased peaksid keskenduma pigem sigimispartnerite hulga suurendamisele ning olema partnerite kvaliteedi suhtes vähem valivad. Sugupoolte vahelist konflikti pehmendab isahool: alternatiiv järglaste arvu maksimeerimisele - investeerimine järglaste kvaliteeti. Süsteemides, kus esineb isahool, tekib ka emastevaheline paarumiskonkurents (inimestel meigitooted). · Kuidas mõjutab suguline valik inimese riskikäitumist ja ühiskondlikku ning majanduslikku soolist ebavõrdsust? Mehed on naistest enam motiveeritud (kohastunud) riskima ning võimu ja raha omama, sest meeste kasu
Talitlevaks tervikuks sulatamist selleks, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadusi. 2. Eesmärk, eesmärgi seadmine, nõuded eesmärkidele - Ettevõtte eesmärgid sõnastavad formaalselt, mida organisatsioon püüab saavutada. Nad aitavad formuleerida strateegiat ja tegevuskavu. Võib olla palju erinevaid eesmärke, kuid vähemalt teoreetiliselt peavad nad olema suunitletud kõik ühele omanike heaolu maksimeerimisele. Eesmärgiks peaks olema maksimeerida nende heaolu pikaajalises perspektiivis. Nõuded eesmärkidele: Et tegevus oleks efektiivne, peavad kõik eesmärgid olema:· keskendatud tulemusele, mitte tegevusele;· omavahel kooskõlas;· mõõdetavad;· saavutatavad;· seotud kindla ajakavaga. 3. Põhilised juhtimisfunktsioonid - 1) Plaanimine. Eesmärkide püstitamise poliitika ja tuleviku tegevuste formuleerimine ning protseduuride kehtestamine.
R taimed kasvavad muutlikus, lühiajaliselt soodsas keskkonnas, neid iseloomustab kiire kasv ja paljunemine soodsatel perioodidel, rikkalik seemneline uuenemine ja populatsiooni suur dünaamilisus, arvukuse kõikumine väga madalast kuni väga kõrgeni (näiteks umbrohud, ajutiste veekogude taimed). Strateegiatüüp võib ajas muutuda (näiteks raiesmikutaimed). Tilman'i mudel - kritiseeris eelmist, väites et mullas asuvate ressursside vähenemisel konkurents muutub. T. mudel keskendub kasvu maksimeerimisele antud keskkonnatingimustes. Mudel arvestab mitmekesisust, kuid hindab alla organismide vastastikuse mõju tähtsust konkurentsis ressursside pärast (mutualism, mitteadaptiivsed omadused). Keddy &MacLellan - rühmitasid liigid vastavalt nende positsioonile piki biomassi gradienti rikkalikest kuni vaeste kasvukohtadeni samas taimegeograafilises vööndis. Kontrollib liikide jaotuse ja mitmekesisuse muutusi tuuma-aladelt kuni kõrvalaladeni. 40
relationship finance). Insiderlus peletab ka teisi investoreid turult minema. Loob soodsa pinnase väheefektiivseks turuks. Finantsturgude keskses mudelis on kõik investorid võrdsed ja nende huvid on sarnased (commoditised finance). Kontinentaal-euroopa ja Jaapani majandusmudel Euroopa ja Jaapani süsteemi võib nimetada lühidalt panganduskeskseks majandusmudeliks. Euroopa süsteemis ei ole juhtkond pühendunud ainult ettevõtte aktsionäride rikkuse maksimeerimisele. Vähestes ettevõtetes oli teadvustatud ettevõtte peamise eesmärgina aktsionäri rikkuse maksimeerimine. Ettevõtted oma juhtimuslikkes strateegilistes otsustes ei arvesta vaid aktsionäri rikkuse suurendamise kriteeriumiga. Ettevõtte strateegiaid ei kujundata vaid lähtuvalt omanike vara väärtuse suurendamise motiivist. Seda põhjendatakse asjaoluga, et aktsiaturud ei ole efektiivsed ning seetõttu ei ole arukas hinnata ettevõtte juhtkonna tegevust ainuüksi aktsia
30. Pearaamatupidaja töökohustuste hulka kuulub raha hankimine kapitaliturult ja likviidsete väärtpaberite juhtimine. Pearaamatupidaja juhib maksude osakonna tööd, teostab juhtimis- ja finantsarvestust. 31. Ettevõtte finantsjuhtimise eesmärgiks on olemasoleva omakapitali turuväärtuse viimine tasakaalu bilansiga. Ettevõtte finantsjuhtimise eesmärgiks on olemasoleva omakapitali turuväärtuse viimine maksimumini 32. Finantsjuhtimise raames keskendutakse ettevõttes ainult kasumi maksimeerimisele. Finantsjuhtimise raames keskendutakse ettevõttes kolme tüüpi otsustele: 1) investeerimisotsused; 2) finantseerimisotsused; 3) rahavoogude juhtimisega seotud otsused. 33. Rahandusega tegelevad erinevad organisatsioonid, millede vaatepunktist on olulised erinevad rahanduse teemad. Rahandusega tegelevad erinevad institutsioonid, millede vaatepunktist on olulised erinevad rahanduse teemad. 34. Ettevõtte finantsjuhtimise esmaseks eesmärgiks on tänapäeval kasumi maksimeerimine
9 10 250 0 1 2 3 4 5 6 Kogus 0 1 2 3 4 5 Joonis 4.2 Kogukasulikkus ja piirkasulikkus 4.3 Kasulikkuse maksimeerimine Kasulikkuse maksimeerimise eesmärgiks on suurima võimaliku kogukasulikkuse saavutamine. Kasulikkuse maksimeerimisele seab piirid majapidamise sissetulek ning kaupade ja teenuste hinnad. Kasulikkuse maksimeerimiseks tuleb vaadata piirkasulikkust ühe kulutatud krooni kohta. Kui piirkasulikkus ühe krooni kohta on võrdne kõigi kaupade ja teenuste jaoks on kasulikkus maksimaalne. Sellist arutluskäiku iseloomustab tabel 4.2. Tabel 4.2
loomine (value creation) ükskõik mida ka ette ei võeta, lõppeesmärgiks peab olema, et see tegevus looks ettevõttele väärtust juurde, mitte aga ei vähendaks seda. Finantsjuhtimisalased strateegilised otsused (kõik investeerimis- ja finantseerimisotsused) tehakse lähtuvalt ettevõtte kõige tähtsaimast eesmärgist, s.o. ettevõtte omanike rikkuse maksimeerimine, mis kandub üle lihtaktsia hinna maksimeerimisele. Seega on finantsjuhi peamine eesmärk planeerida fondide omandamist ja kasutamist nii, et maksimeeritakse ettevõtte aktsiate teoreetilist väärtust. Ettevõtte finantsjuht seisab silmitsi kahesuguse probleemiga: 1. Kui palju suudab ettevõtte investeerida ja millistesse konkreetsetesse varadesse on otstarbekas investeerida? 2. Kuidas suurendada nõutavat rahahulka? Rahavood ettevõtte ja finantsturu vahel. A. Ettevõte emiteerib väärtpabereid, et saada raha (finantseerimisotsus). B
* On läbi tunnetatud ja ellu viidud nii paljude inimeste poolt kui võimalik. Ettevõtja peaks andma oma meeskonnale teada, millesse ta usub ja kuhu ollakse minemas. Ettevõtte eesmärkide seadmine: Ettevõtte eesmärgid sõnastavad formaalselt, mida organisatsioon püüab saavutada. Nad aitavad formuleerida strateegiat ja tegevuskavu. Võib olla palju erinevaid eesmärke, kuid vähemalt teoreetiliselt peavad nad olema suunitletud kõik ühele – omanike heaolu maksimeerimisele. Eesmärgiks peaks olema maksimeerida nende heaolu pikaajalises perspektiivis. Suurte aktsiaseltside korral on omanike tulu allikaid kaks: * dividendid; * aktsia kursi tõus, s.o. ettevõtte väärtuse kasv. Väiksemate ettevõtete korral tuleb täiendavalt arvestada ettevõttest saadava palgaga, rahuldustpakkuva tööga, eneserealisatsiooniga, prestiižiga. Nende roll on tasakaalustada lühi- ja pikaajalisi kaalutlusi. Täiendavateks eesmärkideks võivad olla: 1. Turuosa suurendamine.
* On läbi tunnetatud ja ellu viidud nii paljude inimeste poolt kui võimalik. Ettevõtja peaks andma oma meeskonnale teada, millesse ta usub ja kuhu ollakse minemas. Ettevõtte eesmärkide seadmine: Ettevõtte eesmärgid sõnastavad formaalselt, mida organisatsioon püüab saavutada. Nad aitavad formuleerida strateegiat ja tegevuskavu. Võib olla palju erinevaid eesmärke, kuid vähemalt teoreetiliselt peavad nad olema suunitletud kõik ühele omanike heaolu maksimeerimisele. Eesmärgiks peaks olema maksimeerida nende heaolu pikaajalises perspektiivis. Suurte aktsiaseltside korral on omanike tulu allikaid kaks: * dividendid; * aktsia kursi tõus, s.o. ettevõtte väärtuse kasv. Väiksemate ettevõtete korral tuleb täiendavalt arvestada ettevõttest saadava palgaga, rahuldustpakkuva tööga, eneserealisatsiooniga, prestiiziga. Nende roll on tasakaalustada lühi- ja pikaajalisi kaalutlusi. Täiendavateks eesmärkideks võivad olla: 1. Turuosa suurendamine.
piisavalt raha. Tarbija eesmärgiks on asuda oma eelarvejoonel mingisuguses sellises punktis, kus ühtlasi oleks maksimeeritud ka kogukasulikkus. Üldjuhul, kaupade x ja y puhul näeb eelarvejoone võrrand välja selline: Meie näites on kaupadeks pitsa hinnaga 60 ja vein hinnaga 30. Sissetulek M=300. Seega näeb eelarvejoone võrrand välja selline: 5.4. Kasulikkuse maksimeerimine Kasulikkuse maksimeerimise eesmärgiks on suurima võimaliku kogukasulikkuse saavutamine. Kasulikkuse maksimeerimisele seab piirid majapidamise sissetulek ning kaupade ja teenuste hinnad. Kasulikkuse maksimeerimiseks tuleb vaadata piirkasulikkust ühe kulutatud krooni kohta. Kui piirkasulikkus ühe krooni kohta on võrdne kõigi kaupade ja teenuste jaoks, on kasulikkus maksimaalne. Sellist arutluskäiku iseloomustab tabel 5.2. 34 Tabel 5.2 Kasulikkuse maksimeerimine
9 10 250 0 1 2 3 4 5 6 Kogus 0 1 2 3 4 5 Joonis 4.2 Kogukasulikkus ja piirkasulikkus 4.3 Kasulikkuse maksimeerimine Kasulikkuse maksimeerimise eesmärgiks on suurima võimaliku kogukasulikkuse saavutamine. Kasulikkuse maksimeerimisele seab piirid majapidamise sissetulek ning kaupade ja teenuste hinnad. Kasulikkuse maksimeerimiseks tuleb vaadata piirkasulikkust ühe kulutatud krooni kohta. Kui piirkasulikkus ühe krooni kohta on võrdne kõigi kaupade ja teenuste jaoks on kasulikkus maksimaalne. Sellist arutluskäiku iseloomustab tabel 4.2. Tabel 4.2
1.Asendus 2.Ainulaadsus 3.Hinna ja kvaliteedi seos 4.Kogukulutuste mõju 5.Jagatud kulu 6.Raske võrdlusmoment 7.Vältimatu investeeringu mõju 8.Varud 2.etapp Eesmärkide määramine Kasumine orienteerumine · planeeritud kasumi tagasmisele orienteerutiud hinnapoliitka · kausmi maksimeerimine pikajalises perspektiivis · kasumi maksmeerimine lühiajalises perspektiivis Kogusele orienteerimine · käibe maksimeerimisele orienteeritud · turuosa laiendamisele orienteeritud Stabiilsusele orienteerumine · turu stabiilsusele orienteeritud · hinnavälisele konkurentsile (diferentseerumisele) oreinteeritud Hinnasoodustused Hinnasoodustuste variandid: proovipakkumine, talongid, rabatid, tasuta proovieksemplarid Hinnapsühholoogia: ratsionaalselt mõtleva inimese küsimus, informatsiooni vastuvõtmise ja töötlemise
Talitlevaks tervikuks sulatamist selleks, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadusi. 2. Eesmärk, eesmärgi seadmine, nõuded eesmärkidel Ettevõtte eesmärgid sõnastavad formaalselt, mida organisatsioon püüab saavutada. Nad aitavad formuleerida strateegiat ja tegevuskavu. Võib olla palju erinevaid eesmärke, kuid vähemalt teoreetiliselt peavad nad olema suunitletud kõik ühele omanike heaolu maksimeerimisele. Eesmärgiks peaks olema maksimeerida nende heaolu pikaajalises perspektiivis. Nõuded eesmärkidele: Et tegevus oleks efektiivne, peavad kõik eesmärgid olema:· keskendatud tulemusele, mitte tegevusele;·omavahel kooskõlas;· mõõdetavad;· saavutatavad;· seotud kindla ajakavaga. 3. Põhilised juhtimisfunktsioonid 1) Plaanimine- Eesmärkide püstitamise poliitika ja tuleviku tegevuste formuleerimine ning protseduuride kehtestamine
annaabi.ee 
