Ta on turundusuuringu baasiks. Kui probleemi sisu on valesti analüüsitud, kulutab firma ressursse ebavajaliku ning vale informatsiooni kogumiseks. Peamiseks põhjuseks miks turu-uuringut üldse läbi viia on ju siiski kasumi suurendamine mitte vähendamine. 1.2. Situatsioonianalüüs Situatsioonianalüüs on olukorra-, keskkonna- ning olustikuanalüüs. Firma analüüsib olukorda, milles teatud ajahetkel on, võttes arvesse mikro- ja makrokeskkonda. Peamisteks situatsioonianalüüsi meetoditeks on: 1. Turu kindlaksmääramine · Segmentimine · Toote turumaatriks · Tarbijate ostukäitumise analüüs 2. SWOT analüüs 1 Puulinn, V. Turunduse alused õppeaine jaotusmaterjal, Estonian Business School, Googledocs, lk 25 5 · firma tugevused ja nõrkused · keskkonna võimalused ja ohud 3
Sama-laadne info puudub ka tarbijatel. Väärtuslõhe: kaupade väärtus tootjate silmis sõltub tehtud kulutustest ja konkurentide turuhindadest. Omandiõiguslõhe: tootjad käsutavad suuri kaubakoguseid, mida nad ise ei kasuta, tarbijatel on aga raha või vahetuskaup, mida nad samuti ise ei kasuta. 5. Turundustegevuse 5 osategevust. Turunduse planeerimine: ülevalt alla, alt üles, eesmärgid alla-plaanid üles. Turundusvõimaluste määratlemine: väliskeskkonna analüüs (makrokeskkonda hinnatakse sageli PEST analüüsi kaudu), sisekeskkonna analüüs. Sihtturunduse arendamine: segmentimine, sihtturgude valimine, positsioonimine. Turunduskompleksi kujundamine: toode, hind, jaotus, edustus. Kontrollimine: eelnev kontroll, jooksev kontroll, järelkontroll. Ülevalt alla planeerimine: ettevõtte tippjuhtkond püstitab madalamate juhtimistasandite jaoks tegevuse eesmärgid ning kavandab plaanid, autoritaarse juhtimisstiili puhul, kas käsk täita või surra
Strateegia ellu viimine ei sõltu tavaliselt ühest isikust. Tippjuht on oluline, kuid oluline on ka juhatuse arvamus - juhatuse 3 ülesannet: 1. Jälgida firma arengut nii seest kui väljastpoolt ja juhtida tegevjuhi tähelepanu puudujääkidele. 2. Hinnata juhtide otsuseid, tegusid ja ettepanekuid. Mõjutada juhtide otsustust, andes nõu ja tehes omapoolseid ettepanekuid. 3. Algatada strateegia koostamine ja määratleda missioon. Makrokeskkonda kuuluvad: • Rahvusvahelised komponendid: • Majanduslikud komponendid: • Sotsiaalkultuurilised komponendid: • Poliitilised ja õigusaktidest tulenevad komponendid. Mikrokeskkonna huvigrupid on: • konkurendid, • kliendid, • tarnijad, • kreeditorid, • strateegilised liitlased. Tegevusharu - firmade rühm, mis pakub üksteist asendavaid tooteid ja teenuseid, kuna nad rahuldavad tarbijate ühtesid ja samu vajadusi. Tegevusharu arenguetapid (vt. ka joonis Alase õpikus):
valdkonna pikaajalise kasulikkuse. 2. KÜSIMUSED - 1.Kuidas mõjutab turundustegevust mikro- ja makrokeskkond? 2 Turundustegevust ei saa edukalt läbi viia, kui pole uuritud ega analüüsitud turunduskeskkonda. Turunduskeskkond liigitatakse ettevõttesiseseks ja –väliseks keskkonnaks, väliskeskkonnas eristatakse turunduse mikro- ja makrokeskkonda. Mikrokeskkonna tegurid on: ● Tarnijad ● Kliendid ● Vahendajad ● Erinevad huvigrupid ● Konkurendid Nende teguritega puutub ettevõte kokku pidevalt ja need mõjutavad ettevõtte tegevust otsesemalt. Makrokeskkond jaguneb nii: ● Majanduslik keskkond - Majanduslik keskkond mõjutab nii tootjaid kui tarbijaid ● Juriidilis-õiguslik (v. poliitiline) keskkond - Poliitilised jõud on kõige ulatuslikuma
valikus jne. Kuigi sotsiaalne keskkond jääb väljaspoole ettevõtete kontrolli, tuleb ettevõtetel muutusi keskkonnas ette aimata ja kohandada oma tegevust vastavalt vajadusele. Tehnoloogiline keskkond Tehnoloogia on üks olulisemaid tegureid, mis kujundab tarbimise struktuuri. Selles vald-konnas toimuvad muutused annavad terveid põlvkondi uusi tooteid. Infotehnoloogia areng, Internet, mobiilside, arvutid, biotehnoloogia, nanotehnoloogia on vaid üksikud märksõnad, mis muudavad makrokeskkonda ja mõjutavad peaaegu iga ettevõtet. Tehnoloogia mõjutab ettevõtteid mitmel viisil: vähendab kulusid, tõstab toodangu kvaliteeti ja töö efektiivsust, kiirendab ettevõtetes kulgevaid protsesse. Teisest küljest nõuavad tehnoloogilised muudatused ettevõtetelt järjest suuremaid kulutusi konkurentsis püsimiseks. Tehnoloogia areng toob endaga kaasa uute tootmisharude tekke, mis sunnib ettevõtteid kas muutustega kaasa minema või loobuma. Looduslik keskkond.
süsteemipäraselt ning, kui tähtsaks ta peab uute efektiivsete lahenduste loomist ja rakendamist töötamiseks nendega. PERSONALITÖÖD MÕJUTAVAD FAKTORID Personalitöö mõjutab: · organisatsiooni sisekeskkonda (organisatsiooni kultuur, struktuur, töö- ja infokorralduse süsteem, missioon, visioon, poliitikad, eesmärgid, strateegiad ja nende toimimine) · organisatsiooni väliskeskkonda, st - makrokeskkonda (sotsiaalne, poliitiline, õiguslik, majanduslik taust) -mikrokeskkonda (suhted teiste firmadega, kliendiga, konkurentidega, toetajatega, sponsoritega, huvigruppidega). Personalitööd mõjutavad: · organisatsiooni arenguseisund -ajalugu, kultuur -eluiga, elutsükkel -missiooni, visiooni olemasolu -kvaliteedi ohjamise, töö- ja infokorralduse toimimise määr · personali kvaliteet -juhtkonna kompetentsuse tase
2. Valiskeskkond koosneb koikidest valjaspool organisatsiooni asuvatest institutsioonidest ja joududest, millel on tegelik voi potentsiaalne moju organisatsioonile. Valiskeskkond koosneb erinevatest osadest majanduskeskkond, sotsiaal- kultuuriline keskkond, tehnoloogiline keskkond jne 13. Mida nimetatakse organisatsiooni mikro- ja makrokeskkonna teguriteks? Nimetage organisatsiooni mikro- ja makrokeskkonna tegurid. Kui makrokeskkonda reeglina organisatsioonid ise mojutada ei saa, siis mikrokeskkonda saavad nad mojutada. Mida labimoeldum on mikrokeskkonaga suhtlemine organisatsioonil ja mida pohjalikumalt organisatsioon moodab nn suhtlemise mojusust, seda toenaolisem on, et mikrokeskkonda kuuluvad huvigrupid votavad organisatsiooni kui usaldusvaarset partnerit, mis omakorda mojutab organisatsiooni tulemuslikkust. Makrokeskkond: 1. Rahvusvahelised tegurid 2. Majanduslikud tegurid 3
Sama-laadne info puudub ka tarbijatel. Väärtuslõhe: kaupade väärtus tootjate silmis sõltub tehtud kulutustest ja konkurentide turuhindadest. Omandiõiguslõhe: tootjad käsutavad suuri kaubakoguseid, mida nad ise ei kasuta, tarbijatel on aga raha või vahetuskaup, mida nad samuti ise ei kasuta. 5. Turundustegevuse 5 osategevust. Turunduse planeerimine: ülevalt alla, alt üles, eesmärgid alla-plaanid üles. Turundusvõimaluste määratlemine: väliskeskkonna analüüs (makrokeskkonda hinnatakse sageli PEST analüüsi kaudu), sisekeskkonna analüüs. Siht turunduse arendamine: segmentimine, sihtturgude valimine, positsioonimine. Turunduskompleksi kujundamine: toode, hind, jaotus, edustus. Kontrollimine: eelnev kontroll, jooksev kontroll, järelkontroll. Ülevalt alla planeerimine: ettevõtte tippjuhtkond püstitab madalamate juhtimistasandite jaoks tegevuse eesmärgid ning kavandab plaanid, autoritaarse juhtimisstiili puhul, kas käsk täita või surra
* demograafia * elustiil * ostukäitumine * kasv/kahanemine * sissetulek * tarbijagrupi suurus 14. Toote ja teenuse erinevused ja tunnusjooned 15. Mikro- ja makrokeskkond turunduses, nende osad ja oska neid ka kirjeldada Makrokeskkonna moodustavad üldised, kogu riiki ja majandust mõjutavad tegurid, millele ettevõte ei saa tavaliselt mõju avaldada, kuid mille muutumist ta saab jälgida, analüüsida, prognoosida ja enda huvides ära kasutada. Makrokeskkonda kuuluvad: Demograafiline keskkond: elanike arv ja paiknemine, elanike vanuseline, sooline ja rahvuslik koosseis, tööhõive struktuur, perekondade suurus, sündivus, haridustase jne. Huvi pakuvad nii praegune olukord kui ka muutumistendentsid. Majanduslik keskkond: inflatsioon, sisemajanduse koguprodukt, tööpuudus, intressimäärad, palgatase, väliskaubandus ja valuutakursid, elatustase, ostujõud, sissetuleku jagunemine ja dünaamika, erinevate
kogusemugavuse. *Valikulõhe *Infolõhe *Väärtuslõhe *Omandiõiguslõhe 12. Loetlege klassikalise turundusmeetmestiku elemendid? Toode, hind, jaotus ja edustamine 13. Millist analüüsi meetodit kasutatakse turundusvõimaluste määratlemisel ja loetlege analüüsi põhikomponendid? Turundusvõimaluste määratlemine eeldab turunduskeskkonna (välis- ja sisekeskkonna) analüüsi. Makrokeskkonda (kogu majandust mõjutavaid tegureid) hinnatakse sageli PEST-analüüsi kujul, kus põhikomponentideks on juriidilis-õiguslikud, majanduslikud, sotsiaalsed ja tehnoloogilised mõjurid. Lisaks makrokeskkonnale on vaja sama hoolikalt uurida mikrokeskkonda (ettevõtte tegevust vahetult mõjutavaid jõude). Turundus-võimaluste leidmiseks on kasulik läbi viia SWOT- analüüs
Kas ja kuidas saab ettevõte mikrokeskkonda mõjutada? Ettevõtte mikrokeskkonda saab mõjutada läbi erinevate suhete. Tähis on motiveerida töölisi, saada soodsad lepingud hankijatega, toodetud kaupade või teenuste vahendajatega, edasimüüjatega, logistikaettevõtetega, turundusteenuse pakkujatega (näiteks reklaamiettevõtted, müügipinna haldamise teenust osutavad ettevõtted) ning järelmaksu võimalusi pakkuvate ettevõtetega (krediidiasutused). Kas ja kuidas saab ettevõte makrokeskkonda mõjutada? Ettevõte saab makrokeskonda mõjutada, kuid mitte nii suurel määral kui mikrokeskonda ja mõjutamine on tunduvalt raskem. Mõjutada saaks näiteks tehnoloogilist keskonda, töötades ise välja mõne uue tõhusa tehnoloogia. Või mõjutada kultuurilist keskonda mõne suure reklaamikampaaniaga, mis muudaks inimeste käitumist ja eelistusi ning läbi selle paneks inimesi rohkem oma pakutud teenust või kaupa tarbima. Laste sündide arv suureneb pidevalt
teenuseid (nt niiskete ruumide korral nagu vannitoad), tuleb osata siduda nii vanu kui uusi tehnoloogiaid omavahel, minemata seejuures vastuollu muinsuskaitse jm ehituslike nõuetega (nt tervislikkus). 15 KOKKUVÕTE Referaadis on käsitletud konkurentsi mõisate, kui turismikeskuste toodete ja teenuste turul ning seda mõjutavad tegurid. Käsitletud on mõisate, kui turismikeskuste turu üldiseloomustust, mikro- ja makrokeskkonda, hinnakujundust, edustus ja reklaami. Samuti on töös analüüsitud konkurentsiteooriat antud valdkonnas. Referaadis selgus, et mõisaid, kui turismiatraktsioone on palju ja sellest tulenevalt on ka nende vahel tihe konkurents. Konkurentsi nende turismiobjektide vahel, mõjutavad mikro- ja makrokeskkonnast tulenevad asjaolud. Mõisate puhul on oluline hinna ja kvaliteedi suhe ning unikaalsus turul. Referaadi põhjal võib järeldada, et mõisad, kui turismiatraktsioonid pakuvad tasavägist
näitajad. Vajalikku informatsiooni annavad sotsioloogilised uuringud inimeste eelistuste ja suhtumise kohta vaba aja veetmisse, säästmisse, investeerimisse jne. Tehnoloogilised muutused toovad endaga kaasa toodete, teenuste, protsesside, jaotuskanalite ja müügiviiside, äritegevuse ülesehituse muutused. Infotehnoloogia areng, arvutid, interneti, mobiilside, biotehnoloogia, nanotehnoloogia on vaid üksikud märksõnad, mis muudavad makrokeskkonda ja mõjutavad peaaegu iga ettevõtet. 14. Tegevusharu analüüsi põhiseisukohad Tegevusharu olukorra analüüsi eesmärgiks on hinnata haru atraktiivsuste ja tegevuskeskkonnast tulenevaid võimalusi ja ohte. Olenevalt hinnangust haru atraktiivsusele võidakse langetada otsus harusse sisenemise, tegevuse laiendamise või ka harust lahkumise kohta. Võimaluste ja ohtude arvestamine aitab viia strateegia vastavusse tegevusharu muutuvate tingimuste ja konkurentsiga.
Paljude kaubandusettevõtete tegutsemine aitab pakkumis- ja nõudlusvõimu tükeldada ja hajutada ning selle kaudu ka tasakaalustada. Kaubandusettevõtte turusidemed realiseeruvad väliskeskkonnas. Kaubandusettevõtte väliskeskkonda võib skemaatiliselt esitada ühe-, kahe- või kolmetasandilisena (vt. joonis 7 slaidil). Ühetasandilise esituse korral tuuakse teguritena näiteks hankijad, konkurendid, riik, ühiskond, ostjad, pangad. . Kahetasandilise esituse puhul eristatakse mikro- ja makrokeskkonda. Kaubandusettevõtte mikrokeskkond koosneb hankijatest, konkurentidest ja ostjatest, mistõttu on kasutatud erialakirjanduses ka mõistet mikrokolmnurk. Makrokeskkond hõlmab sotsiaal-kultuurilised, õiguslik-poliitilised, klimaatilis-geograafilised, tehnoloogilised ja majanduslikud raamtingimused. Kolmetasandiline esitus erineb eelmisest vaid kõige sisemise (katkendliku joonega tähistatud) keskkonna poolest
(Vihalem 1999, 21) Ettevõtluskeskkonda võib liigitada mikrokeskkonnaks ja makrokeskkonnaks. Ettevõtluse mikrokeskkonnaks on need jõud, mis otseselt mõjutavad firma äritoimingute edukust. Ettevõtluse mikrokeskkonna analüüsi juures tuleks vaadelda firmat, hankijaid, konkurente, tarbijaid ja huvigruppe. (Perens jt. 2007) Eelpool käsitletud jaekaubanduskeskkonna osas on peamiselt analüüsitud mikrokeskkonda. Rahvusvahelise ettevõtluskeskkonna osas on analüüsi all peamiselt makrokeskkonda. Ettevõtluse makrokeskkond koosneb põhijõududest, mis mõjutavad organisatsiooni mikrokeskkonda ning kujutavad endast ettevõtluse ohte ja võimalusi. Makrokeskkonna faktoreid ei saa firma kontrollida ega muuta, seda enam pean ta aga neid teadma ja tundma, et nendega arvestada ning võimaluse korral oma huvides ära kasutada. (Ibid) Rahvusvahelise ettevõtluse makrokeskkond koosneb 12
Juhendaja: Anneli Kompus Pärnu 2013 SISSEJUHATUS Organisatsiooniõppe praktika sooritamiseks ajavahemikul 15.07 - 09.08.2013 on valitud Tartu Kutsehariduskeskuse Hotell. Juhendajaks on TKHK Õpilaskodu- ja hotelli juhataja Anneli Kompus. Praktika eesmärgiks oli õppida tundma organisatsiooni funktsioneerimisprintsiipe ja ülesehitust, anda ülevaade Tartu Kutsehariduskeskuse tegevusvaldkondadest ning analüüsida organisatsiooni mikro- ja makrokeskkonda. Antud aruande koostamisel on lähtutud organisatsiooniõppe praktika juhendist. Töö koosneb vastavalt püstitatud ülesannetele kuuest peatükist. Neist esimeses leiab ettevõtte kohta käivad üldandmed ning organisatsiooni asutamise põhjused. Teine osa on pühendatud organisatsiooni filosoofiale ning selles kehtivate väärtuste analüüsile. Kolmandas peatükis on kasutatud Boston Consulting Group´i maatriksit analüüsimaks Tartu
Rajasõltuvus ei suudeta uusi ideid genereerida 3) Evolutsiooni tasemed: Organisatsioonide populatsioonide evolutsioon Organisatsiooni kui terviku evolutsioon Organisatsiooni sisene evolutsioon 5. Kirjeldage organisatsiooni kui avatud dünaamilist süsteemi Sinna kuuluvad organisatsiooni sisekeskkond (8 S-i), mikro - ja makrokeskkond. 6. Nimetage organisatsiooni keskkonnad ja kirjeldage kõiki lühidalt 1) Makrokeskkonda mõjutavad: rahvusvahelisus majanduslik olukord sotsiaal-kultuuriline taust poliitilised vaated tehnoloogiline areng 2) Mikrokeskkonna moodustavad: konkurendid kliendid tarnijad regulaatorid strateegilised liitlased 3) Sisekeskkonna moodustavad: 6 töötajad juhtimine kultuur strateegia
valikus jne. Kuigi sotsiaalne keskkond jääb väljaspoole ettevõtete kontrolli, tuleb ettevõtetel muutusi keskkonnas ette aimata ja kohandada oma tegevust vastavalt vajadusele. Tehnoloogiline keskkond Tehnoloogia on üks olulisemaid tegureid, mis kujundab tarbimise struktuuri. Selles vald-konnas toimuvad muutused annavad terveid põlvkondi uusi tooteid. Infotehnoloogia areng, Internet, mobiilside, arvutid, biotehnoloogia, nanotehnoloogia on vaid üksikud märksõnad, mis muudavad makrokeskkonda ja mõjutavad peaaegu iga ettevõtet. Tehnoloogia mõjutab ettevõtteid mitmel viisil: vähendab kulusid, tõstab toodangu kvaliteeti ja töö efektiivsust, kiirendab ettevõtetes kulgevaid protsesse. Teisest küljest nõuavad tehnoloogilised muudatused ettevõtetelt järjest suuremaid kulutusi konkurentsis püsimiseks. Tehnoloogia areng toob endaga kaasa uute tootmisharude tekke, mis sunnib ettevõtteid kas muutustega kaasa minema või loobuma. Looduslik keskkond.
Tannik kohta andmeid koguda ja neid analüüsida. Huvi pakuvad nii praegune olukord kui ka muutumistendentsid. Eraldi käsitletakse ettevõtte sise- ja väliskeskkonna tegureid. Väline keskkond jaguneb omakorda mikro- ja makrokeskkonnaks. Makrokeskkonna moodustavad üldised, kogu riiki ja majandust mõjutavad tegurid, millele ettevõte ei saa tavaliselt mõju avaldada, kuid mille muutmist ta saab jälgida, analüüsida, prognoosida ja enda huvides ära kasutada. Makrokeskkonda kuuluvad · Demograafiline keskkond: elanike arv ja paiknemine, elanike vanuseline, sooline ja rahvuslik koosseis, tööhõive struktuur, perekondade suurus, sündivus jne. · Majanduslik keskkond: inflatsioon, sisemajanduse koguprodukt, intressimäärad, palgatase, väliskaubandus ja valuutakursid, elatustase, ostujõud, sissetuleku jagunemine ja dünaamika, erinevate majandusharude olukord; · Kultuuriline keskkond: väärtushinnangud, müüdid, tabud, kehtivad
ja taktikalised eesmärgid? Milline on ettevõtte peamine sihtgrupp ning milline on selle sihtgrupi digitaalne käitumine? Planeerimise ühe osana peab tekkima kommunikatsioonimudeli kirjeldus - kuidas tuleks antud kanalis sõnum sihtgrupini toimetada. Turundusplaan peaks olema lihtne ja asjakohane ning sisaldama: Situatsioonianalüüsi Mõista ettevõtte hetkelist tegevuskeskkonda ning tema liikumissuundi. See hõlmab endas nii mikro- kui makrokeskkonda ja analüüsib nii klientide, konkurentide, varustajate-vahendajate ja ressursside kasutust kui ka sotsiaalseid, õiguslikke, poliitilisi, majanduslikke ja tehnoloogilisi iseärasusi. Samuti peab sisaldama e-äri üldisi strateegiaid, mis määravad ära organisatsiooni tulevikusuunad ja edasised tegevused. Eesmärkide seadmist Efektiivne planeerimine peab sisaldama täpseid, mõõdetavaid ajaliselt määratud ja realistlikke
- Kui suur on see segment ja kui kiiresti ta kasvab? - Kas on tõenäoline, et sisenemine antud turusegmenti annab ettevõttele võimaluse siseneda teistesse turusegmentidesse, mida võidakse sihikule võtta tulevikus? Seega, kas on olemas tarbijale pakutavad olulised ja konkurentidega võrreldes eristuvad hüved ja kas on olemas ka laienemisperspektiiv? 2) Turu atraktiivsus makrotasandil: Otstarbekas on analüüsida turu mahu muutumist pikema aja jooksul ning hinnata makrokeskkonda trendide demograafiliste, sotsiaalkultuuriliste, majanduslike, tehnoloogiliste, regulatiivsete ja looduslike mõju turu muutumisele tulevikus. 3) Tegevusharu atraktiivsus makrotasandil Sellest, et on tuvastatud atraktiivsed turusegmendid ei järeldu alati, et saab rajada pikaajaliselt eduka ettevõtte. 4) Tegevusharu atraktiivsus mikrotasandil Kas ettevõtte konkurentsieelis kestab pikemat aega, kas ettevõtte ärimudel on jätkusuutlik? Konkurentsieelises on eeldusi püsida, kui:
SWOT analüüs on ka turundusplaani üheks suureks osaks. 1. Lojaalsus 2. Turunduse mikro- ja makrokeskkond - Eraldi käsitletakse ettevõtte sise- ja väliskeskkonna tegureid. Väline keskkond jaguneb omakorda mikro- ja makrokeskkonnaks. Makrokeskkonna moodustavad üldised, kogu riiki ja majandust mõjutavad tegurid, millele ettevõte ei saa tavaliselt mõju avaldada, kuid mille muutmist ta saab jälgida, analüüsida, prognoosida ja enda huvides ära kasutada. Makrokeskkonda kuuluvad · Demograafiline keskkond: elanike arv ja paiknemine, elanike vanuseline, sooline ja rahvuslik koosseis, tööhõive struktuur, perekondade suurus, sündivus jne. · Majanduslik keskkond: inflatsioon, sisemajanduse koguprodukt, intressimäärad, palgatase, väliskaubandus ja valuutakursid, elatustase, ostujõud, sissetuleku jagunemine ja dünaamika, erinevate majandusharude olukord;
see mõjutab neisse kuuluvate inimeste hoiakuid ja töötingimusi ning loob võistluse ressursside ja võimu pärast. Seda kõike tuleb inimeste käitumise puhul organisatsioonides arvesse võtta. Makrokeskkond koosneb järgmistest arengueeldustest: rahvusvahelised, majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised, poliitilised, tehnoloogilised. Mikrokeskkonna moodustavad: konkurendid, kliendid, tarnijad, regulaatorid, strateegilised liitlased. Kui makrokeskkonda reeglina organisatsioonid ise mõjutada ei saa, siis mikrokeskkonda saavad nad mõjutada. Mida läbimõeldum on mikrokeskkonaga suhtlemine organisatsioonil ja mida põhjalikumalt organisatsioon mõõdab nn suhtlemise mõjusust, seda tõenäolisem on, et mikrokeskkonda kuuluvad huvigrupid võtavad organisatsiooni kui usaldusväärset partnerit, mis omakorda mõjutab organisatsiooni tulemuslikkust.
lojaalseid kliente, madal hoonete rent, rehvide lai sortiment, madalad teenindushinnad, pikaajalistele klientidele soodustused, tööliste hea professionaalsus. KÜSIMUS: Kuidas oleks võimalik töökodade konkurentsipositsiooni parandada? 54 Ülesanded õpilasele 1. Kas ja kuidas saab ettevõte mikrokeskkonda mõjutada? 2. Kas ja kuidas saab ettevõte makrokeskkonda mõjutada? 3. Järgnevalt on toodud rida võimalike ettevõtte turunduskeskkonnas toimuvaid sündmusi: · Laste sündide arv suureneb pidevalt. · Linnas ja maal kasvab isiklike sõiduautode arv. · Raamatupoe konkurent hakkas müüma interneti teel e-raamatuid. · Võeti vastu seadus, et igas kodus peab olema kättesaadavas kohas esmaabivahendite karp. · Toiduainete hind langeb. · Elanike sissetulekud tõusevad.
osaleda otsustamisel, isikliku arengu võimalus jne. 25. Turunduse mikro- ja makrokeskkond Eraldi käsitletakse ettevõtte sise- ja väliskeskkonna tegureid. Väline keskkond jaguneb omakorda mikro- ja makrokeskkonnaks. Makrokeskkonna moodustavad üldised, kogu riiki ja majandust mõjutavad tegurid, millele ettevõte ei saa tavaliselt mõju avaldada, kuid mille muutmist ta saab jälgida, analüüsida, prognoosida ja enda huvides ära kasutada. Makrokeskkonda kuuluvad · Demograafiline keskkond: elanike arv ja paiknemine, elanike vanuseline, sooline ja rahvuslik koosseis, tööhõive struktuur, perekondade suurus, sündivus jne. · Majanduslik keskkond: inflatsioon, sisemajanduse koguprodukt, intressimäärad, palgatase, väliskaubandus ja valuutakursid, elatustase, ostujõud, sissetuleku jagunemine ja dünaamika, erinevate majandusharude olukord;
kond on hea, on ka spordiklubidel lihtsam ennast müüa ja selle kaudu sponsoreid ja koostööpartnereid leida. Mikrokeskkonna all mõistetakse aga neid tegureid, mis on vahetumalt seotud turundustegevuse edukusega. Siia alla kuuluvad tar- bijad (spordiklubi liikmed ja kliendid), konkurendid, aga ka kõik huvigrupid, kes on vahetumalt spordiklubi tegevusega seotud (fännid, lapsevanemad jne). Spordi- organisatsiooni mikrokeskkonda on enda tegevusega alati lihtsam mõjutada kui makrokeskkonda. Siiski on ka selge, et näiteks olümpiamängude korraldamine mõjutab terve riigi majandust. Sporditurunduse kasutamisel spordiorganisatsiooni tegevuses on väga erinevaid väljundeid. Seejuures tuleb arvestada, et spordiklubidel ja alaliitudel on tulene- valt nende tegutsemise seadusandlusest (tegemist on mittetulundusühingutega) teatud piirangud võrreldes sporditooteid ja -teenuseid turustavate äriühingutega (aktsiaseltsid, osaühingud jne).
annaabi.ee 
