– imikud, väikelapsed – rahhiit (luu ainevahetushaigus): luude pehmenemine ja kerge murdumine – täiskasvanud – osteomalaatsia: luude pehmenemine – seostatakse paljude vähitüüpidega (rinnavähk) – kõrgem südameinfarkti ja hüpertooniatõve (kõrgvererõhktõbi) risk – migreenivalud Hea toime • võib leevendada II tüübi diabeedi puhul insuliinresistentsust, süsteemset põletikku • immuunsust tugevdav toime - tugevdab makrofaage, hingamisteede seintes asuvaid antibakteriaalseid immuunrakke • abi tuberkuloosihaigetele aine katelitsidiin hävitab tuberkuloosirakke Manustamine terapeutilistes kontsentratsioonides • Oskuslik manustamine võib ravi ühe komponendina olla efektiivne – alkoholismi – osteoporoosi – diabeedi – artriidi – psoriaasi – luumurdude – hepatiidi – tsüstilise fibroosi
mikroobide poolt nakatatud rakke. NK-rakud e. naturaalkillerid samuti organismis üks oluline rakuline immuunsuse kandja. Nakatatud rakud, mis jäävad märkamatuks T-rakkue poolt, äratavad NK-rakkude tähelepanu, ja vastupidi. Lümfokiinid on valgud, mida toodavad T-lümfotsütide üks ala- klass, nn. T-helper e. T-abistaja rakud. Need rakud on võimelised iseseisvalt ära tundma patogeene ja sekreteerima lümfokiine, mis stimuleerivad jagunema B-rakke, T-rakke, NK-rakke ja makrofaage. T-helperid T-helperid koguvad informatsiooni erinevatest antigeenidest ja neil on võimalus neid ära tunda isegi pikka aja pärast.nende poolt on stimuleeritud antikehade tootmine b-lümfotsüütides. T-killerid T-killerid tapavad võõraid rakke: seene, mikobaktereid, kasvajarakke, infektsioonhaiguse tekkitajaid. T-supressorid T-supressorid pidurdavad antikehade produktsiooni b-lümfotsütide poolt.ilma nendeta oleks immunne vastus kontrollimatu.need rakud on olulised ka selleks,et
Organismi kaitse mikroobide vastu. Lümf on kollakas läbipaistev vedelik, sarnaneb vereplasmale ja koevedelikule; seedimise ajal peensoolest tulev lümf on valkjas – piimand (chylus) (sisaldab emulgeeritud rasvatilgakesi). Ööpäeva jooksul tekib keskmiselt 3 – 4 l lümfi. Kudedest väljuv lümf sisaldab (lisaks sooltes imendunud toitainetele) palju rakkude ainevahetuse jääke, surnud rakkude tükke ja mikroobe. Lümfis ringleb hulgaliselt organismi kaitserakke – lümfotsüüte, aga ka makrofaage jm. Lümfotsüüdid on üks liik vere valgeliblesid (vt. veri), algselt pärinevad punasest luuüdist, kuid osa liike küpsevad ja paljunevad (kloneeruvad) lümfielundeis. Luuüdis (bone marrow!) küpsevad B- lümfotsüüdid, tüümuses (thymus) küpsevad T-lümfotsüüdid. Lümfisooned : - sarnanevad ehituselt ja omadustelt veenidele; - lihtsaim jaotus: lümfikapillaarid - algavad umbselt!; on verekapillaaridest suurema läbimõõduga ja seina rakkude vahel on suuremad
hüübimisel o Leukotsüüdid - liiguvad ringi vere - ja lümfiringes, võivad vajadusel siseneda sidekoesse, tekivad luuüdis, ringlevad veres · Retikulaarne sidekude - sisaldab: o retikulaarrakke (fibroblastide eritüüp) o toodavad retikulaarkiude o retikulaarseid kiudusid (kollageen III) mis moodustab rakke toestava võrgustiku o fibroblaste, makrofaage, lümfotsüüte o rakkudevahelisi ruume täidab vedelik, mitte amorfne põhiaine o Leidub luuüdis, neerus, maksas jne · Kohev sidekude o pehme, painduv, venitatav o sisaldab palju põhiainet milles paiknevad kollageensed, elastsed ja retikulaarsed kiud. o rakkudest esinevad fibroplastid, makrofaagid, nuumrakud, rasvarakud jne. o leidub: naha all, veresoonte närvide ümbruses, seedetraktis, hingamisteedes,
Piima hapnemist saab ära hoida töötlemisega ultrakõrgel temperatuuril. Niiviisi töödeldud piima saab avamata kujul säilitada väljaspool külmutuskappi mitu kuud. Rinnapiim Naise rinnapiima peetakse tavaliselt imikute peamiseks toiduks. See sisaldab · spetsiifilisi kaitseaineid immunoglobuliide, mis koos lapsele platsenta kaudu üle kantud immunoglobuliinidega aitavad tõrjuda haigusetekitajaid. · immuunsusele kaasa aitavaid ensüüme · immuuntõrjerakke makrofaage (õgirakke) · rasva lõhustavaid ensüüme, mis aitavad lapsel rasvu seedida · võrreldes lehmapiimaga rohkem rauda ja vaske ning vähem fosforit. Taluvus Inimene, eriti Euroopa ja osalt ka Aafrika päritoluga inimene, joob erinevalt teistest imetajatest piima ka pärast imikuiga. Võime seedida piimas sisalduvat laktoosi ka täiskasvanuna on geneetiliselt hiline (umbes 8000 aastat vana) ning on tõenäoliselt tekkinud levinud piimaveisekasvatuse põhjal nimetatud piirkondades
Veel üheks rakulise immuunsuse kandjaks on loomulikud tapurrakud. T-lümfotsüüdid ja loomulikud tapurrakud täiendavad üksteist: need nakatatud rakud, mis jäävad märkamatuks T-rakkude poolt, äratavad loomulike tapurrakkude tähelepanu, ja vastupidi. Lümfokiinid on valgud, mida toodavad T-abistajarakud. Need on võimelised iseseisvalt ära tundma haigusetekitajaid ja eritama lümfokiine, mis stimuleerivad jagunema B-rakke, T-rakke, loomulikke tapurrakke ja makrofaage. Iga võõras valk (antigeen) kutsub organismi sattudes esile immuunvastuse talle vastavate antikehade sünteesi. Kuna see protsess võtab veidi aega, peavad esmalt käivituma MITTESPETSIIFILISED KAITSESÜSTEEMID fagotsüüdid, komplemendi valgud ja NK-rakud. Antikehad tunnevad antigeenist ära teatud väikse osa ja seonduvad antigeeniga. Antikehadele on iseloomulik kõrge spetsiifilisus
väljuvad eferentsete lümfisoonte kaudu. T-rakud, mille TCR seondub APC raku MHC-peptiidi kompleksile lümfisõlmes, peatavad migreerumise ja jäävad mõneks päevaks lümfisõlme. Siin see paljuneb ja APC-lt saadud vihjete alusel diferentseeruvad järglasrakud erinevate funktsioonidega efektorrakkudeks. CD8- T-rakud omandavad võime tappa sihtmärkrakke. CD4- T-rakud võivad diferentseeruda mitut erinevat tüüpi efektorrakkudeks, sh nendeks, mis võivad aktiveerida makrofaage, CD8- T- rakke ja B-rakke. B-rakud lümfisõlmes Lümfisõlmes B-rakud aktiveeritakse ja diferentseeritakse kõrge afiinsusega antikehasid sekreteerivateks plasmarakkudeks. B-raku aktiveerumine vajab nii antigeeni seondumist B-raku BCR-retseptorile kui ka otsest kontakti aktiveeritud Th- rakuga. Mõlemad sündmused on tagatud lümfisõlme anatoomiaga. B-rakud erinevad T-rakkudest selle poolest, et nende retseptorid saavad ära tunda vaba antigeeni. B-rakk kohtub
mnedel juhtudel phjustada parandamatut kahju, näiteks viljatust, ajukahjustusi vi pimedaks jäämist. Enamlevinud suguhaigused AIDS AIDS on omandatud immuunpuudulikkuse sündroom. See on immuunsussüsteemi raskekujuline kahjustus, mille tagajärjel jääb inimese organism kaitsetuks harva esinevate pahaloomuliste kasvajate ja tervele inimesele mitteohtlike nakkuste suhtes. AIDSi tekitaja on HIV-viirus. See viirus ründab ja hävitab vere valgeliblede üht alaliiki lümfotsüüte ja makrofaage, mis tagavad organismi vastupanuvõimet. Haigus on praeguseni veel ravimatu ning lpeb alati surmaga. Kui viirus avastatakse varajaseimas faasis ning haige saab iget ravi, on vimalik edasi lükata AIDS-i tekkimist. Samuti on vimalik nakatunud inimese elukvaliteeti märkimisväärselt parandada. Praegusel hetkel pole leiutatud ka ühtegi haiguse eest kaitsvat vaktsiini. Süüfilis Süüfilis on ohtlik suguhaigus, mis kahjustab tervet organismi. Haiguse kulgu vib
(glükoproteiinid) Fibrinogeen : Oluline faktor vere hüübimisel Valged vererakud ja liistakud Leukotsüüdid (valged vererakud) - Valkjad tuumaga vererakud - Võimelised amöboidselt liikuma - Fagotsütoosi võimelised Monotsüüdid Lümfotsüüdid Granulotsüüdid Vere liistakud e trombotsüüdid Osalevad vere hüübimisel ning veresoonte terviklikkuse tagamisel MONOTSÜÜDID (4-8%) Kõrge fagotsütoosi võimega difundeeruvad kudedesse moodustades makrofaage ERÜTROTSÜÜDID Punased vererakud - Produtseeritakse punases luuüdis - Lagundatakse peamiselt luuüdis (vähesel määral maksas ja põrnas) - Eluiga 100-200 päeva - ER kuju soodustab gaasivahetust - Kergelt deformeeruv LIHASKUDE - Liikumine - Hingamine - Soojuse produktsioon - Toetusfunktsioon ja toe- - Vedelike ja materjalide liikumine SKELETILIHAS (Raku membr sarkolemm Tsütoplasma- sarkoplasma Tsütopl ret sarkopl ret Mitokkonder sarkosoom)
enama aasta jooksul, ammenduvad lõpuks organismi kaitsemehhanismid. HIV vähendab organismi võimet võidelda igasuguste bakterite, viiruste ja teiste haigustekitajatega. HIV-nakkus on eelkõige immuunsüsteemi infektsioon, mis hävitab süsteemi progresseeruvalt. CD4-rakud on vere valgeliblede hulka kuuluvate lümfotsüütide alaliik, mille ülesanne on immuunsüsteemi tööd reguleerida. Lisaks CD4-rakkudele hävitab HIV makrofaage ehk õgirakke ning dendriitrakke, mis osalevad võõraste mikroorganismide 5 äratundmises ja hävitamises. Kui CD4-rakkude hulk on vähenenud alla 200 raku 1µl vere kohta, diagnoositakse AIDS. HIV on kaval, sest levib rakust otse järgmisse rakku, vältides nii antikehade rünnakuid, mis toimuvad rakkudevahelises ruumis. Ka tekib viiruse paljunemise käigus tema geneetilisele
hakkab prolifereeruma ja differentseeruma efektor ja mälu T rakkudeks. CD4+ nimetatakse T-helperiks (Th). Tekitavad ägedat põletikulist reaktsiooni ja potentseerivad B-lümfotsüüte antikehade tootmisel. Eristatakse CD4+ kahte subtüüpi vastavalt erinevate tsütokiinide (tsütokiin immuunsüsteemi hormoon, valgeliblesid mõjutav valguline aine) produktsioonile. Th1 vastus toodab tsütokiine, aktiveerib põlet.vastust ja makrofaage. Th produtseerib interleukiin-1 (IL-1) ja interferoon (IFN-). Th2 vastus aktiveerib B rakke ja AK tootmist. Ta produtseerib IL-4 ja IL-5. T-supressor (T-killer e tsütotoksiline T- lümfotsüüt) on võimeline oma tsütotoksilisusega hävitama kahjustunud rakke ja avaldab supressiivset efekti B-lümfotsüütidele. Tc rakud suudavad lüüsida nakatunud , kasvaja ja võõraid rake, teostab keharakkude monitooringut ja elimineerib need, mis esitlevad võõrast AG-ni koos MHCI-ga. N: viirusega
temperatuuril. Niiviisi töödeldud piima saab avamata kujul säilitada väljaspool külmutuskappi mitu kuud. Rinnapiim Naise rinnapiima peetakse tavaliselt imikute peamiseks toiduks. See sisaldab · spetsiifilisi kaitseaineid immunoglobuliine (eriti IgA), mis koos lapsele platsenta kaudu üle kantud immunoglobuliinidega (IgG) aitavad tõrjuda haigusetekitajaid. · immunsusele kaasa aitavaid ensüüme (lüsosüümi) · immuuntõrjerakke makrofaage (õgirakke) · rasva lõhustavaid ensüüme (lipaase), mis aitavad lapsel rasvu seedida · võrreldes lehmapiimaga rohkem rauda ja vaske ning vähem fosforit. Taluvus Inimene, eriti Euroopa ja osalt ka Aafrika päritoluga inimene, joob erinevalt teistest imetajatest piima ka pärast imikuiga. Võime seedida piimas sisalduvat laktoosi ka täiskasvanuna on geneetiliselt hiline (umbes 8000 aastat vana) ning on tõenäoliselt tekkinud levinud piimaveisekasvatuse
võrgustikul. Väljastpoolt ümbritseb alveoole kapillaaride võrgustik. Alveooli seinas leiduvate elastsete kiudude tõttu on võimalik nende mahu muutumine sisse- ja väljahingamisel. Alveooli ja temaga külgnevate kapillaaride kogupaksus on kokku ligikaudu 5 mikromeetrit. Läbi selle seina toimubki gaasivahetus alveolaarse õhu ja vere vahel. Alveoolide üldarv kopsudes on 300-500 miljoni piires, nende üldpind on u. 100 m2. Alveoolidevahelises sidekoes on arvukalt makrofaage, mis võivad tungida alveoolide valendikku ja täita siin oma fagotsütoosi funktsiooni. Kopsukude on käsnja ehitusega. Tema koostisesse kuuluvad veresooned, närvid, bronhid, bronhioolid, lümfisooned ja rohkesti elastseid kiude sisaldavat sidekude. Õhusisalduse tõttu on kopsu erikaal alla ühe ( 0,34 ), mistõttu jäävad kopsukoe tükid vee pinnale ujuma. Loote kopsud ei sisalda õhku ja vajuvad põhja. Kopsudel on 2 vereringe süsteemi:
vabastades kemokiine ja inflammatoorseid/põletiku tsütokiine, just IFN-gamma’t. Naiivsed CD4+ T-rakud, mis on aktiveeritud IL-12 ja IFN-gamma juuresolekul, on sunnitud diferentseeruma Th1 rakkudeks. IFN-gamma manustamine koos antigeeniga suurendab antikehade afiinsust antigeenidele. NK rakud vabastades IFN-gamma’t aktiveerivad makrofaage. IFN-gamma, mis on produtseeritud Th1 rakkude poolt, inhibeerib Th2 rakkude proliferatsiooni ja kutsub esile makrofaagide aktivatsiooni. 12. Vereloome kasvufaktorid, hematopoeesi stimuleerivad tsütokiinid ja nende tähendus lümfotsüütide arengus. Kasvufaktorid: GCSF – toodetakse monotsüüdis granulotsüütide küpsemine MCSF – toodetakse 13. Tsütokiinide retseptorid ja signaalrajad.
Granulomatoosne põletik (mittespetsiifiline & spetsiifiline) – sidekude vohab koldeliselt kindlal piiratud alal, tekivad sõlmel. Spetsiifilisele granuloomile on iseloomulik ehitus, haigustekitaja leidumine, teisene nekroos, krooniline kulg ägenemistega (tuberkuloos, süüfilis, sarkoidoos) 8. Võõrkehagranuloom – kudedesse sattunud võõrkeha ümber vohab granulatsioonkude, tekkib võõrkeha kapseldumine, granuloomis võib leida makrofaage ehk paljutuumalisi hiidrakke 39. Põletiku lõpe, tüsistused.- Põletiku lõpe: ennistumine või patoloogilise seisundi moodustumine – arm, fibroos/tsirroos, kavern (tühik), stenoos (õõneselundi kitsenemine), sidekoelised liited Põletiku levik – põletik läheb organismis laiali ja tekib tüsistusena sepsis ehk veremürgitus. Põletiku tekitajad (mikroobid, viirused) satuvad verre ja võivad tekkida elundites mädapõletiku kolded 40
luuüdis. Nendest tekivad plasmarakud kui antigeen seostub nende pinnal ekspresseeruva retseptoriga või nad saavad T-abistajarakkudelt signaali. Iga plasmarakk sekreteerib ainult ühe kindla spetsiifikaga antikehi e. immunoglobuliine. T-lümfotsüüdid: a) T-abistajad - tunnevad ära viiruse peptiide kui need on esitletud antigeeni esitlevate rakkude pinnal kompleksis MHC klass II valguga. Sekreteerivad tsütokiine ning aktiveerivad makrofaage ja B-lümfotsüüte. b) T-allutajad - suruvad maha teiste T-rakkude ja/või B-rakkude poolt vahendatud immuunvastust. c) Tsütotoksilised T-lümfotsüüdid - tunnevad ära viiruse peptiide, mis on seotud MHC klass I molekulidega. Nad aktiveerivad ja lüüsivad rakke, mille pinnal viiruse peptiid on esitletud. Antigeeni esitlevad rakud: dendriitrakud, monotsüüdid/makrofaagid ja B-lümfotsüüdid, mis ekspresseerivad oma pinnal MHC klass II valke. Loomulikud tapjarakud e. NK-rakud
saa rakus toimuda proteiinisüntees. Toodetakse ka RNaasi, mis lagundab rakusisest RNA-d. Samuti toodetakse mitmeid teisi proteiine, mis põhjustavad nakatunud rakkude apoptoosi. Samuti suurendatakse MHC I ekspressiooni – nii et viraalsed peptiidid esitatakse tsütotoksilistele T rakkudele. Ka MHC II ekspressiooni – suurendab viiruspeptiidide esitamist helper T rakkudele, mis omakorda vabastavad tsütokiine (sh veel inteferoone). Inteferoon-gamma suudab otseselt aktiveerida immunrakke: nt makrofaage ja NK rakke. Inteferoone toodetakse vastusena: viirused, bakterid, parasiidid, kasvajarakud, endotoksiinid. 40 kraadi juures toodetakse inteferoone palju. Kasutatakse immuunteraapias. 3. Immuunvastus (T ja B lümfotsüüdid, IgA, IgM, IgG) Kaasasündinud immuunsüsteem – nahk, limaskestad, epiteel, komplement, NK rakud (tapavad, kellel pole MHC I pinnal) T lümfotsüüdid – abistavad B rakke, tapavad organismi viirusnakatunud rakke, arenevad tüümuses. Tunnevad ära võõrpatogeene
Paljud granolutsüüdid tegutsevad fagotsüütidena, st et kuju muutes haaravad nad võõrosakesed endasse ja hävitavad neid. Monotsüüdid on segmenteerimata tuumaga valgelibled. Põletikukolle meelitab kohale suurel hulgal monotsüüte. Siin kasvavad nad suuremaks, muutudes rändavateks makrofaagideks, mis lammutavad hulgaliselt mikroorganisme ja rakkude jäänuseid. Mõned elundid (põrn ja lümfisõlmed) sisaldavad paigalisi makrofaage. · Trombotsüüdid ehk verelistakud vererakud, mis osalevad vere hüübimisel. Nad on tavaliselt ümmargused ja lamedad ega oma tuuma. Kokku kleepudes moodustavad nad valge trombi, mis suleb väikeste veresoonte vigastuse. Trombotsüütide arvu järsu vähenemise trombopeenia korral langeb vere hüübimisvõime. 9 Vereplasma.
Hakatakse tootma rasedust soodustavaid antikehasid seemnevedeliku antigeenidele, nagu Anti-sperm AK, anti-solMHCI ja –MHCII AK, anti-FSH AK. Progesteroon viib makrofaagide tsütokiinsuse alla, suurendab tolerogeenset aktivatsiooni. Mehe seemnevedelik põhjustab immunosupressiivsete tsütokiinide juurdevoolu. Põhjustab tsütokiinide ja põletiku aktivaatorite juurdevoolu, mis tagab naise suguteedes põletikulise vastuse, et meelitada sinna makrofaage ja spetsiifilisi dentriitrakke. Limaskesta põletik algatab tolerantsuse asemel immuunreaktsiooni ning häirunud tolerantsusmehhanismid põhjustavad viljatust. 2. Kirjeldage millisel viisil mõjutavad naise autoimmuunhaigus(ed) raseduse püsimist ehk rasedusaegset tolerantsi püsimist loote antigeenide suhtes? Kui emal on autoimuunhaigus, mõjutab see raseduse kulgu. Nt süsteemne luupus (SLE) – so haigus kus on häirunud apoptoos ja
Osteoblastid – luukoe noorrakud. Sünteesivad luu orgaanilist maatriksit. Osteotsüüdid – osteoblastide järglased. Osteoblast sulundub enda poolt sünteesitud põhiainesse – osteotsüüt. Pikkade jätketega rakk, mis paikneb luulakuunis. Luulakuunid on tühimikud põhiaines, kus liigub koevedelik. Osteotsüüdid on omavahel ühenduses jätketega (nii on ka osteoblastid). Osteotsüüdid osalevad luu ainevahetuses. Osteoklastid – hematogeenset päritolu rakud, mis meenutavad fn makrofaage. Suured hulgituumsed rakud. Ülesandeks on luukoe resorptsioon, fagotsütoos ja luukoe ümberehitus. Osteon – luu struktuurne ühik. Toruluudes pikisuunas kulgevad silindrilised moodustised. Osteonid koosnevad kontsentriliselt paigutunud struktuuridest – lamellidest. Osteonide vahel paiknevad vahelamellid, mis on tekkinud luukoe pideva ümberehituse käigus. Osteoni keskel paikneb kanal – Haversi kanal. Seal paiknevad veresooned, närvid, sidekude. Ümber kanali paiknevad Haversi lamellid
sõmeraid. Tuumad on ümmargused. Maksaplaatide vahele jäävad samuti radiaalselt kulgevad maksasinusoidid (vasa capillare sinusoidea), mis koonduvad sagariku keskel paiknevasse tsentraalveeni (vena centralis). Sinusoidi seinas asuvad endoteelirakud, nende vahele jäävad pilujad ruumid. Basaalmembraan on katkendlik. Lisaks endoteelirakkudele esinevad sinusoidide seinas maksa tähtrakud e. Kupfferi rakud, mis kujutavad endast paigalisi makrofaage. Sagarikevahelisesse sidekoesse väljuvad hepatotsüütide vahel kulgevad sapikapillaarid, moodustades interlobulaarseid sapijuhakesi (ductus interlobularis biliferus). Koos interlobulaararteri (a. interlobularis) ning interlobulaarveeniga (v. interlobularis) moodustub maksatriaad (trias hepatis). 14. Alveolaarpuu ehitus Alveolaarpuu osades toimub gaasivahetuse vere ja õhu vahel. Alveolaarpuu seintes paiknevad
mõttes Arm- sidekude Sidekude (kitsamas mõttes) On tavaliselt kohev sidekude On kõikjal sesal, kus pole muud kude Uueneb väga kiiresti (-> arm) Sidekoe rakuvaheaine sisaldab vett, milles on lahustunud rakkudele vajalikud ja ka rakkude poolt toodetud ained Arenevat sidekoerakku nimetatakse fibroblastiks, valminud rakku aga fibrotsüüdiks Sidekoes leidub teisigi rakke makrofaage, nuumrakke, plasmarakke, rasvarakke jne. Esineb ka tihedat sidekude, milles rohkem erinevaid kiude ja vähem rakke. RASVKUDE (2. loeng) Kuulub tugisidekudede gruppi Palju rakke ja vähe rakuvaheainet Rasvarakk- adipotsüüt - akumuleerib endasse rasvatilgakesi Umbes 80% rasvkoest moodustab rasv. Samuti leidub neis vett ja valke Rasvarakke on palju nahaaluskoes, rasvikus Noore mehe kehakaalust ~20% moodustab rasv. Naistel on rasva rohkem
arenevad vereloome tüvirakkudest loote maksas ja hiljem diferentseeruvad luuüdis. Nendest tekivad plasmarakud kui antigeen seostub nende pinnal ekspresseeruva retseptoriga ning nad saavad T- abistaja rakkudelt signaali. Iga plasmarakk sekreteerib ainult ühe kindla spetsiifikaga antikehi e. Immunoglobuliine. T-abistajad - tunnevad ära viiruse peptiide kui need on esitletud antigeeni esitlevate rakkude pinnal kompleksis MHC klass II valguga. Sekreteerivad tsütokiine ning aktiveerivad makrofaage ja B-lümfotsüüte. T-allutajad - suruvad maha teiste T-rakkude ja/või B-rakkude poolt vahendatud immuunvastust. Tsütotoksilised T-lümfotsüüdid - tunnevad ära viiruse peptiide, mis on seotud MHC klass I molekulidega. Nad aktiveerivad ja lüüsivad rakke, mille pinnal viiruse peptiid on esitletud. Immunoglobuliinide ehitus. Nn Y-kujulised, koosnevad kahest kergest ahelast ja ühest raskest, omavahel ühendatud disulfiidsildadega. Lümfotsüütide klonaalse selektsiooni teooria
loote maksas ja hiljem diferentseeruvad luuüdis. Nendest tekivad plasmarakud kui antigeen seostub nende pinnal ekspresseeruva retseptoriga ning nad saavad T-abistaja rakkudelt signaali. Iga plasmarakk sekreteerib ainult ühe kindla spetsiifikaga antikehi e. Immunoglobuliine. T-abistajad - tunnevad ära viiruse peptiide kui need on esitletud antigeeni esitlevate rakkude pinnal kompleksis MHC klass II valguga. Sekreteerivad tsütokiine ning aktiveerivad makrofaage ja B-lümfotsüüte. T-allutajad - suruvad maha teiste T-rakkude ja/või B-rakkude poolt vahendatud immuunvastust. Tsütotoksilised T- lümfotsüüdid - tunnevad ära viiruse peptiide, mis on seotud MHC klass I molekulidega. Nad aktiveerivad ja lüüsivad rakke, mille pinnal viiruse peptiid on esitletud. Immunoglobuliinide ehitus. Nn Y-kujulised, koosnevad kahest kergest ahelast ja ühest raskest, omavahel ühendatud disulfiidsildadega. Lümfotsüütide klonaalse selektsiooni teooria
migratsiooni - CXC spetsiifiline neutrofiilide migratsiooni suurendamine - C kemokiin: mõjutavad T-rakkude eellasrakke - CX3C kemokiin: ainuke avastatud fraktalkiin: kemotaksis ja adhesioon Lümfokiinid: tsütokiinid, mis on produtseeritud T-lümfotsüütide poolt. - Toime: signaal rakkude vahel - Lümfokiinid kutsuvad esile makrofaagide voo põletikukoldesse, valmistades makrofaage fagotsütoosiks PLASMA PROTEIINID a) bradükiniin: permeaabelsuse tõus, valu, võib osaleda leukotsüütide kemotaksises b) Komplmemendi süsteem, kemotaksis neutrofillidele, monotsüütidele, bakterite lüüs c) Koagulatsioonisüsteem Veritsuse peatamine, eelduse tekitamine paranemiseks Hemostaas · Väiksemad verejooksud peatuvad minutite jooksul ilma kõrvalise sekkumiseta. · Organismist väljavoolanud veri kalgendub ehk hüübib
immuunpuudulikkuse etekt sai ajas edasi nihutada. Viiruse pilt gp – glükosüleeritud valk. MHC valgud viiruse pinnal – miks seal ja kust ta sinna sai. Alati ei pruugi olla, aga väljudes rakust siis võtavad pinnalt kaasa peremees raku MHC moelkule, aitab immuunsüsteemi eest kaitsta. Seda võib näha ka mitmete teiste viiruste puhul. Glükoproteiinid on vajalikud seondumiseks. Nende vastu tekivad antikehad, siis pole suurt abi, sest makrofaage kes neid söööma tulevad suudavad nakatada. Hävitab ja põhikoduna peab T-helper rakke. Immuunsüsteemi mälu hävib, rakuline imuunvastus kukub kokku. Arv väheneb – kriitiline piir. Seostub CD4 molekulile, vaj aveel abiretseptroid, kemokiini retseptorid, kas lümfokas või makrofaag – eri retseptorid. Kemokiini retseptoriga tuleb mängu inimese polümorfism. Üks jupp on puudu osadel inidviididel kui on homosügootne – jääb sisenemine pidama. Ei suuda nakatada.
Osteoblastide otsesed järglased – sellest momendist alates, mil osteoblast sulundub enda poolt sünteesitud põhiainesse, räägime osteotsüüdist Osteotsüüt on suure ümara tuumaga ja pikkade jätketega rakk, mis paikneb luulakuunis – luulakuunid on tühimikud põhiaines, kus liigub koevedelik Nagu osteoblastid, nii on ka osteotsüüdid omavahel ühenduses jätkete kaudu Osteoklastid Hematogeenset päritolu rakud, mis funktsioonilt meenutavad makrofaage – nendega on seotud luukoe resorptsioon Suured hulgituumsed rakud (diameeter kuni 200µm), mis ehituselt ei erine oluliselt kondroklastidest, tsütoplasmas graanuleid Aktiivse resoptsiooni korral rakud liibuvad resorbeeritavale luule Plasmamembraan moodustab pinnal, mille kaudu toimub resorptsioon, väikesi jätkeid – neis puuduvad mitokondrid ja endoplasmaatiline võrgustik Ribosoome on rakus vähe ning nende paigutus on ebakorrapärane
fagotsütoos. Spetsiifiline immuunvastus § Humoraalne immuunsus ekstratsellulaarsed viirused (herpes, RSV) § Opsoneerimine, neutraliseerimine § Takistab viiruse levikut vireemia teel § IgM ja IgG tüüpi antikehad § T-rakuline immuunsus intratsellulaarsed viirused § CTL- tsütotoksilised lümfotsüüdid (apoptoos) § Soodustab põletikulist vastust § Surmab nakatunud rakke § Interferoon- vabanemine (immuunaktivatsiooni tagajärjel) § Makrofaage aktiveeriv faktor INF-. Rakuline immunvastus Viirusega infitseeritud raku pinnale tekib MHC I tüüpi koesobivusantigeen koos viirusliku valguga. Selle tunnevad ära Tlümfotsüüdid, mis saavad signaali, et tegemist on infitseeritud organismi rakuga ja see tuleb hävitada. Hävitavad tsütotoksilised lümfotsüüdid, oluline osa ka NK rakkudel. Virooside kemoteraapia § Viirusinfektsioonide korral teatud raskusi, sest
Replikatsioon. Virionis kaks üheahealalist RNA rõngast (L ja S), transkriptaas. L on –RNA, kodeerib polümeraasi; S kodeerib nukleoproteiini ja glükoproteiini, on ambisenss. Glükoproteiinid sünteesitakse hiliste valkudena pärast genoomi replikatsiooni. Replikatsioon tsütoplasmas, ümbris pungumisel plasmamembraanist. Põhjustavad püsivaid infektsioone närilistel (võimalik, et glükoproteiinide ebapiisava sünteesi ja kehva viiruste pakkimise tõttu). Patogenees. Võimelised nakatama makrofaage, võimalik, et põhjustama raku- ja vaskulaarse kahjustuse mediaatoreid. T-rakk-indutseeritud immuunpatoloogia võimendab oluliselt koedestruktsiooni. Inkubatsiooniperiood 10-14 päeva. Haigused. • Lümfotsüütne kooriomeningiit (LCM). Palavikuline haigus gripilaadse müalgiaga. 10% kliiniliste KNS-infektsiooni tunnustega. Kui meningeaalhaigus on, siis algab 10 päeva pärast esimest faasi, paranemine täielik. • Lassa ja teised hemorraagilised palavikud
Kuidas ja millistes anatoomilistes struktuurides toimub hematopoees? Hematopoees (vererakkude areng) leiab aset erinevatel arenguetappidel erinevates anatoomilistes struktuurides. 62 Esimesed pHSC (primitiivsed hematopoeetilised tüvirakud) tekivad (E7-E9) rebukoti veresaarekestes, produtseerivad erütroblaste, mis ekspresseerivad embrüonaalset hemoglobiini (primitiivne hematopoees), lisaks ka embrüonaalseid makrofaage ja megakarüotsüüte; lümfoidseid rakke ja definitiivseid HSC ei toodeta. Teise lainega (E9-E10) tekivad rebukoti veresaarekestest erütromüeloidsed eellasrakud, mis migreeruvad tsirkulatsiooniga embrüonaalsesse maksa, andes aluse punastele vererakkudele, mis toodavad täiskasvanu - tüüpi hemoglobiini; tekivad ka B ja T lümfotsüütide eellasrakud. Kolmanda lainena tekivad (E10.5) definitiivsed hematopoeetilised
annaabi.ee 
