Klassikalise liberalismi kõrgaeg oli 19. sajandil. Liberalismi ajalugu 14.15. sajandil tähendas ' liberaal ' Prantsusmaal ja Itaalias vaba inimest, kellel pole senjööri. Hiljem laienes isikliku vabaduse mõiste ka kõne- ja mõttevabadusele. 18. sajandil tähendas liberalism ennekõike uuenduste eest võitlemist, nii seostati see revolutsioonide ja mässudega. Kõige esimesena sündis majanduslik liberalism, mis sündis juba 18. sajandi teisel poolel, ning rõhutas täieliku majandusvabaduse tähtsust. Poliitiline liberalism tekkis 19. sajandi teisel kümnendil vastukaaluks Viini kongressil kokkulepitud absolutistliku valitsemisviisi taastamisele ja kodanikuõiguste allasurumisele. Liberalistliku maailmavaadet toetasid ettevõtjad, haritlased, juristid, kooliõpetajad, ajakirjanikud ja osa riigiametnikkegi. Eestis leidus ka mõisnike seas liberaalsete reformide toetajaid Majanduslik liberalism
3. on iilimuslikud rahvuslikestandarditesuhtes(vastuolukorral kuulub
rakendamiseleISO standard)
Mida tiihendabtciostusornandi territoriaalsus?
1. tcicistusomand kehtib ainult sellesriigis, kus ta on registreeritud
2. td
Seetõttu on see teema muutunud äärmiselt populaarseks nii majandusteadlaste kui poliitikute seas, kes soovivad välja selgitada neid tegureid, mis aitaksid madalama majandusliku arengutasemega riike jõuda võimalikult kiiresti järele rikastele maadele. Kaasaegne globaliseerumislaine on valdavalt tehnoloogia- ja majanduskeskne ning selle põhjusteks on eelkõige tehnoloogiline progress infotehnoloogias ja transpordivahendites ning majanduslik liberaliseerumine. Majandusvabaduse suurenemisele on paljuski kaasa aidanud piirangute kaotamine kaupade ja kapitali liikumisele. Globaliseerumise otsene mõju Eestile avaldubki eelkõige välisinvesteeringute kiires kasvus, mida toetab ka liberaalne majanduspoliitika ja kuulumine Euroopa Liitu. Kohaliku kapitali osa Eesti majanduses on jäänud väiksemaks võrreldes väliskapitaliga, mida pidevalt Eestisse juurde voolab soodsa majanduskliima tõttu.
19. sajandi teisel poolel toimus aga konservatiivide leeris suur muutus. Konservatiivid kaitsesid riigi põhiseaduslikku korda, nende peamiseks vaenlaseks sai sotsialism, mis taotles kõigi inimeste võrdsust ja õigusi vaestele töölistele. Liberalism Liberalismi pooldajad esitasid nii poliitilisi kui ka majanduslikke nõudmisi. Majanduslik liberalism sündis mõnevõrra varem, juba 18. sajandi teisel poolel, ning rõhutas täieliku majandusvabaduse tähtsust. Poliitiline liberalism tekkis 19. sajandi teisel kümnendil vastukaaluks Viini kongressil kokkulepitud absolutistliku valitsemisviisi taastamisele ja kodanikuõiguste allasurumisele. Liberaalse maailmavaate toetajaid oli kõige enam üha mõjukamaks muutuva kodanluse hulgas. Seda jagasid ettevõtjad, haritlased, juristid, kooliõpetajad, ajakirjanikud ja osa riigiametnikkegi.
5. Majanduslikud näitajad. Sotsiaal-demograafilised näitajad. Sisemajanduse kogutoodang ja rahvatulu ühe inimese kohta. Sots näitaja = arstiabi, haridus. 6. Inimarengu indeks . (Millistest näitajatest koosneb, kuhu kuulub Eesti?) ÜRO poolt arvutatav heaolutaseme näitaja, mis arvestab haridustaset, keskmist eluiga ja SKT-d 1 inimese kohta. Eesti on 41. 7. Kuidas jaotatakse majandussüsteeme? Iseloomusta neid. Käsu-, sega-, tava- ja turumajandus. 8. Majandusvabaduse indeks? Millel tugineb? Mitmendal kohal Eesti? Rootsi? Leedu? Arv, mis iseloomustab majanduse vabadust e seda, kui vähe riigiorganid segavad ettevõtluse arengusse. 9. Kuidas jagunevad riigid suuruse järgi? (Näited) majandus, territoriaalne suurus ja sõjaline võimsus. 10. Tuumarelvad. Omavad Hiina, Venemaa, USA, Prantsusmaa jne. Kahtlustatakse: põhja- korea, pakistan, india, iisrael. Loobus: iraan, ukraina. 11. Mida nimetatakse regionaliseerumiseks?
11. Segamajandus, mixed economy - majandussüsteem, mis vastab , põhilistele majandusküsimustele, kasutades elemente mitmest 11. , majandus-süsteemist:turu-, käsu- ja tavamajandusest. , . 12. Majanduslik vabadus, economic freedom isikliku valiku, 12. , vahetuse, konkurentsi vabadus ja kõiki liiki omandi kaitstus. , . 13. Majandusvabaduse index, index of economic freedom: 13. - 10 , Koostatakse The Heritage Foundationi ja The Fraser Institut poolt. 0 100, 100 Riigid liigitatakse: 10 tunnuse alusel 5 rühma: , 0, , 1) Vabad, free; . 2) Põhiliselt vabad, moustly free : 3) Mõõdukalt vabad, moderatively free
ülekaaluka rahvastikuosa, kelle keskmine sissetulek on tunduvalt allpool maa üldiselt madalat keskmist ja väga kõrge sissetulekuga väikesearvulise ladviku vahel. Majandusteadus on alati otsinud vastust küsimusele: mis määrab riigi majanduskasvu ja heaolu. Praegu sõnastatakse sellele vastus üsna lihtsalt: inimkapital ja institutsioonide kvaliteet. Inimkapitali käsitlemise alus on ÜRO mõõdetav inimarengu indeks ja selle komponendid. Institutsionaalse kvaliteedi puhul tuginetakse majandusvabaduse hinnangutele. Alates 1990. aastast annab ÜRO välja globaalset inimarengu aruannet, mis sisaldab ka inimarengu indekseid maailma riikide kohta. Inimarengu indeks on ühendnäitaja, mis sünteesib numbrilisel skaalal inimarengu kolme aspekti: - tervist, mida iseloomustab keskmine oodatav eluiga sünnimomendil; - haridust, mida iseloomustatakse kirjaoskajate osatähtsuse ja koolikohustuse järgimise alusel; - üldist elatustaset, mille indikaator on SKT ühe elaniku kohta.
Talvel küll sadamad jäätuvad. - Naabrid Venemaaga probleemid. Läti, Leedu, Rootsi head suhted Turg - geograafilisest asendist lähtuvalt hea pääs nii ida- kui lääneturule. - Venemaaga lahendamata tolliküsimused - Euroopa ja maailmaturul tihe konkurents. Välissidemed, geograafiline tööjaotus - Eesti kuulub Euroopa Liitu - Kuulub majandusorganisatsioonidesse IMF ja WTO Riigi poliitika - Toetused põllumajanduses - Tolliläbirääkimised Venemaaga - Hea majandusvabaduse seisund (kiire ettevõtete asutamine, lihtne maksusüsteem jm.) - Tööturu paindlikkus (uus töölepingu seadus) Eesti majandust mõjutavad positiivsed tegurid - Soodne transpordigeograafiline asend avatud Läänemerele, teedeühendus Euroopaga: võimalus välissidemeteks. - Venemaa ja lääneriikide vaheline siirdeala võimaldab transiidikaubandust. - Pöördumine uute turgude otsingul ,,näoga lääne suunas" Eesti majandust mõjutavad negatiivsed tegurid
uuenduslikud ja originaalsed ideed. Mõttesädemed, mis tuginevad oskustele ja süvateadmistele ning laiendavad meie mõtlemist väljapoole tavalist piiravat kasti. Siiski ilma nende teostamiseks vajaliku julguseta ja riskivalmiduseta pole mistahes hiilgavatest mõttesähvatustest kasu. Kolmas tähtis tegur edukaks saamisel on kollektiivsus keskkond peaks olema toetav, et inimestel avarduks võimalus kaugele jõuda. Asume maailma riikide majandusvabaduse edetabelis juba üsna kõrgel kohal, mis näitab, et oleme õiges suunas ning meie jõupingutused kodumaiste ettevõtete arenguks parimate tingimuste loomiseks jätkuvad. Seega rikkus peitub inimeses eneses ja tema oskuses elada õnnelikult. Edukaks saamisel on oluline, et indiviid armastaks seda, mida ta ette võtab ning õpiks viimast võimalikult hästi tegema. Raha on vaid hüvitis hästi tehtud töö eest: ütlus "Tee kõike
võidakse teha valik autoritaarse valitsemise kasuks 3. majanduspoliitika muutub liiga tehnokraatlikuks st. Sotsiaalküsimusi ei arvestata.Rahva elatustaseme langus. 4. uue eliidi ebakindlus 5. suutmatus ühitada eri rahvuste nõudmisi- rahvuskonfliktid 6. elu põhiväärtused asendatakse mööduvate materialistlike väärtustega 11. Tööstusühiskond: põhiressurss-masinad, põhiinstitutsioon-firma, põhiotsustajad- ärimehed, võimu alus-omad, valitsuse roll-majandusvabaduse tagamine. Postindustriaalne ühiskond: põhiressurss.teadmised, põhiinstitutsioon-ülikool, põhiotsustajad- eksperdid, professionaalsed ärikorraldajad, võimu alus-oskusteave, valitsuse roll-valitsuse ja firmade koostöö. 12.Majanduslikult mahajäänud mittedemokraatliku ühiskonna struktuuris on põhi osa massidel, vähem on keskklassi ja eliiti. Postindustriaalse demokraatliku ühiskonna struktuuris on võrdselt nii alamklassi, keskklassi kui ka kõrgklassi osakaal. 13
0,776ni ning aastal 2015 on selleks 0,84 ja sellega on Eesti maailmas 33ndal kohal, kuid isegi sellisel kohal kuulub Eesti väga kõrge inimarenguga riikide rühma. ( http://hdr.undp.org/en/countries , 23.11.2015) 5. Vähemalt 4riigi majanduslikku arengut iseloomustavat näitajat – pane kirja näitaja ja vastavad andmed (võid teha n tabeli). Viited! Kanadas on majandusvabaduse näit 79.1 punkti, ehksiis 2015.nda aasta seisuga on Kanada maailmas selle seisuga kuues. ( http://www.heritage.org/index/country/canada , 23.11.2015) SKP on Kanadas 1,5 trillionit USA dollarit, kasvades 2,0% võrreldes eelmise aastaga. ( http://www.heritage.org/index/country/canada , 23.11.2015)
PÕHIRESSURSS Masinad Teadmised PÕHIINSTITUTSIOON Firma Ülikool PÕHIOTSUSTAJAD Ärimehed Eksperdid, professionaalsed ärikorraldajad VÕIMU ALUS Omand Oskusteave(know-how) VALITSUSE ROLL Majandusvabaduse Valitsuse ja firmade tagamine koostöö Ühiskonna struktuur ja suhted. 3 Võim. Võimusuhted on ühiskonnas eksisteerinud selle algusest peale. Primitiivühiskonnad ei vajanud võimuasutusi, ametnikke ega kirjalikke seadusi. Juhinduti traditsioonidest. Mida enam ühiskond arenes ja laienes seda enam hakati vajama asutusi, mille kaudu
AMEERIKA ÜHENDRIIGID 2 Ameerika Ühendriigid (4 tundi) Ameerika Ühendriigid. PõhjaAmeerika koloniseerimine. Inglismaa ja Prantsusmaa rivaliteet PõhjaAmeerikas. Inglise kolooniate lahkulöömine ning Ameerika Ühendriikide iseseisvussõda. Poliitiline süsteem. Uute territooriumide hõlvamine läänes. Orjanduse küsimus. Lõuna ja põhja eripära. Kodusõda ja selle tagajärjed. Lõuna rekonstruktsioon. Tööstuslik tõus. Reformid majandusvabaduse tagamiseks ja sotsiaalsete olude parandamiseks. Iseseisvussõja lõpp Pariisi rahuleping 1783. a Lõplik rahuleping sõlmiti Pariisis 1783. a septembris GBR tunnustas 13 Ameerika Ühinenud Riigi iseseisvust, vabadust ja enesemääratlemisõigust GBR garanteeris neile Mississippi jõest itta jäävad alad; põhjas piiriks Kanada, lõunas Florida Hispaania sai tagasi Florida USA põhiseadus 1789
Ukraina 45,700,395 6,400 25,52% 46,4 Läti 2,231,503 14,500 18,38% 66,2 Tabel 2: Kahekümne riigi statistilised andmed. Tabel 2-s on ära toodud kahekümne riigi rahvarv turu suuruse hindamiseks, SKP inimese kohta tehnoloogia arengu hindamiseks, turu trend lähtuvalt 2007-2008 aasta SKP trendist ning ärikeskkond majandusvabaduse suhtes. Riik Rahvaarvu hinne SKP hinne Trendi hinne Ärikeskkonna hinne Kokku USA 9.0 9.0 7.5 7.5 33 Iirimaa 1.5 8.5 8 8.5 27 Rootsi 3.5 7.0 8.5 6.5 26 Austraalia 4.5 7.5 2.5 9.5 24
seaduste allikas on kuningas. Konservatism nägi ühiskonda rangelt hierarhilisena ning oli väga vaenulik loosungite vastu, mis kuulutasid inimeste vabadust ja võdsust. Alalhoidlikke seisukohti põhjendati Jumala seotud korraga. Konservatiivid kaitsesid riigi põhiseaduslikku korda, nende peamiseks vaenlaseks sai sotsialism, mis taotles kõigi inimeste võrdsust ja õigusi vaestele töölistele. Majanduslik liberalism sündis 18.sajandi teisel poolel ning rõhutas täieliku majandusvabaduse tähtsust. Poliitiline liberalism tekkis 19. Sajandi teisel kümnendil vastukaalus Viini kongressil kokkulepitud absolutistliku valitsemisviisi taastamisele ja kodanikuõiguste allasurumisele. Liberaalid nõudsid, et riigi seadused kehtiksid võrdselt kõigile. Inimene peaks olema võimalikult vaba, et iseseisavalt kellestki teisest sõltumata tegutseda. Seadused peaksid tagama kõigile kodanikele põhiõigused: sõna-, koosoleku- ja ühinemisvabaduse ning usulise sallivuse
Põhiressurss Masinad Teadmised Põhiinstitutsioon firma Ülikool Põhiotsustajad ärimehed Eksperdid, professionaalsed ärikorraldajad Võimu alus omand Oskusteave (know-how) Valitsuse roll Majandusvabaduse tagamine Valitsuse ja firmade koostöö (laissez faire), mittesekkumine Riigiettevõtted Eesti Raudtee, Eesti Post, Eesti Energia, Sadamad Majandusressurssid ehk tootmistegurid (need ressurssid, mis vähenevad) · Kapital püsiväärtuseda varad, mida kasutatakse mitte koheseks tarbimiseks, vaid uute väärtuste loomiseks 1) Reaalne kapital (asjastunud kapital tootmishooned, rendipinnad )
Seetõttu on see teema muutunud äärmiselt populaarseks nii majandusteadlaste kui poliitikute seas, kes soovivad välja selgitada neid tegureid, mis aitaksid madalama majandusliku arengutasemega riike jõuda võimalikult kiiresti järele rikastele maadele. (Varblane, 2004) Kaasaegne globaliseerumislaine on valdavalt tehnoloogia- ja majanduskeskne ning selle põhjusteks on eelkõige tehnoloogiline progress infotehnoloogias ja transpordivahendites ning majanduslik liberaliseerumine. Majandusvabaduse suurenemisele on paljuski kaasa aidanud piirangute kaotamine kaupade ja kapitali liikumisele. Globaliseerumise otsene mõju Eestile avaldubki eelkõige välisinvesteeringute kiires kasvus, mida toetab ka liberaalne majanduspoliitika ja kuulumine Euroopa Liitu. Kohaliku kapitali osa Eesti majanduses on jäänud väiksemaks võrreldes väliskapitaliga, mida pidevalt Eestisse juurde voolab soodsa majanduskliima tõttu.
1. Hakati uurima väärtusteooriat, majanduse tõelist olemust. 2. Boisguillebert asus merkantilismi suhtes kaubanduspiirangute mõttes kriitilisele seisukohale. 5)Füsiokratismi olemus ja peamised seisukohad? Kuidas suhtusid füsiokraadid vabamajandusse? Füsiokraadid olid Prantsusmaa 18 saj teise poole majandusteadlased. Sarnanesid mõtlemise poolest valgustajatega. Ratsionalistid, ,,loomuliku korra" pooldajad. Püstitasid majandusvabaduse loosungi, kattes samal ajal ideed feodaalse ümbrusega. Franqois Quesnay (1694-1774) pooldas vaba konkurentsi, majandusvabadust, igasugune monopol võtab inimeselt initsiatiivi. Raha mõtet näeb ainult ringlusvahendina. Kaubaringluse abistajaks. Peab sisekaubandust väärtuslikumaks kui väliskaubandust. Jacques Turgot (1727-1781). Võrreldes Quesnay-ga pööras põllumajanduse kõrval rohkem tähelepanu tööstusele, kaubandusele. Ei vaadanud asju nii palju läbi feodaalse prisma.
Pilt 3. Soome lipp. Kinnitatud 29. Mai 1918. Pilt 4. Soome vapp. Kehtiv alates 1560. aastast. 2. SOOME RIIGI ARENGUTASE 2.1. Paiknemine maailma pingeridades Soome on viimati avaldatud rahvusvahelise inimarengu indeksi järgi 21. kohal ja kuulub väga kõrgelt arenenud riikide hulka. Globaalse konkurentsivõime reitingus on Soome 3. kohal. Kusjuures hariduse kohapealt on Soome maailmas esimesel kohal. Kõige problemaatilisem on rahva äri arendamise juures maksude suurus. Rahvusvahelise majandusvabaduse indeksil paikneb Soome 16. kohal. Rahvusvahelises korruptsiooni indeksis on Soome teisel kohal. Teda edastab ainult Uus-Meremaa. Rahvusvahelise infotehnoloogia arengu poolest jagab Soome teist kohta Singapuriga. Kõik andmed on toodud 2012 aasta uuringutest ja nende põhjal võib julgelt öelda, et Soome on maailma üks arenenumaid jakonkurentsivõimelise- maid riike. 3. MAJANDUS 3.1. Soome majanduse põhinäitajad Soome SKT väärtus on 191,571 miljardit eurot
117 Väliskapitali kaasamine privatiseerimisel oli paratamatu sest a välisinvestorid olid valmis ettevõtete eest rohkem maksma b kodumaist kapitali oli vähe c see oli IMF-ilt laenu saamise eeltingimus 118 Esimeses laines suurte ja keskmiste ettevõtete erastamisel langes Eesti insaiderite kätte umbes 40% ettevõtetest, praeguseks on insaiderite kätte jäänud 10% ringis 119 Eesti rahvusvaheline reiting on kõige kõrgem a majandusvabaduse osas b inimarengu indeksi alusel c globaalse konkurentsivõime alusel 120 Eesti Tuleviku-uuringute instituudi koostatud tulevikustsenaariumi ühe võimaliku arengutee "Lõuna- Soome" arengustsenaariumi korral a jääb Eesti ainult Soome ettevõtete huvisfääri b jääb Eesti Skandinaavia ja eriti Soome ettevõtete huvisfääri c jääb Eesti põhiliselt transnatsionaalsete korporatsioonide huvisfääri
117 Väliskapitali kaasamine privatiseerimisel oli paratamatu sest a välisinvestorid olid valmis ettevõtete eest rohkem maksma b kodumaist kapitali oli vähe c see oli IMF-ilt laenu saamise eeltingimus 118 Esimeses laines suurte ja keskmiste ettevõtete erastamisel langes Eesti insaiderite kätte umbes 40% ettevõtetest, praeguseks on insaiderite kätte jäänud 10% ringis 119 Eesti rahvusvaheline reiting on kõige kõrgem a majandusvabaduse osas b inimarengu indeksi alusel c globaalse konkurentsivõime alusel 120 Eesti Tuleviku-uuringute instituudi koostatud tulevikustsenaariumi ühe võimaliku arengutee “Lõuna- Soome” arengustsenaariumi korral a jääb Eesti ainult Soome ettevõtete huvisfääri b jääb Eesti Skandinaavia ja eriti Soome ettevõtete huvisfääri c jääb Eesti põhiliselt transnatsionaalsete korporatsioonide huvisfääri
Skaala 0 - 4, mille tulemusena sorteeritakse kolme valdkonda (vabad, osaliselt KOOLIASJAD onenote Page 14 Skaala 0 - 4, mille tulemusena sorteeritakse kolme valdkonda (vabad, osaliselt vabad, mittevabad) Mõõdab poliitilisi õigusi ja kodanikuvabadusi Majandus - riigid ostujõu alusel Mõõdetakse USDdes, võetud USA alusel. USA - 100%. Gini indeks - Selle alusel mõõdetakse õiglust ja ebaõiglust majanduses. Koefitsient väljendub protsentides. Majandusvabaduse indeks - Üsna poliitiline. Mõõdab päris palju (kasutab ligi kümmet faktorit tulemuse arvutamisel). Skaala 1 - 100. Peaks andma pildi selle kohta, kas sinna riiki tasub investeerida või mitte ... Korruptsiooni tajumine Tajumine on siin see kahtluse aspekt. Kas inimene tunnetab korruptsiooni? Nepotism - onupojapoliitika. KOOLIASJAD onenote Page 15
• Transiit • Otsene eksport – import • Kaudne eksport - import GLOBAALSED RISKID RAHVUSVAHELISES ÄRIS Kauba vastuvõtu risk • Maksevõime risk ja ettemaksu risk • Hanke ja kvaliteedi risk • Transpordirisk • Valuutakursi risk • Riikide majanduspoliitiline risk Riskide maandamise võimalused: • Majandusindikaatorid – Krediidivõimekus – Üldised majandusnäitajad – Finantsturgude indikaatorid Majandusvabaduse indikaatorid RAHVUSVAHELISE ETTEVÕTTE SEOSED MAAILMAMAJANDUSEGA Kõige üldisemalt mõjutavad rahvusvahelist ettevõtlust: • Rahvusvaheline konjuktuuriseos • Riikide poliitilised ja majanduspoliitilised otsused ja üldine stabiilsus • Rahvusvahelise kaubanduse üldine olukord • Rahvusvaheline finantsturu üldine trend • Riikide koostöö • Globaalsete strateegiliste varade poliitika ja hinnatase • Sõjad ja kriisid • Looduskatastroofid, kliima, haigused
11. Segamajandus, mixed economy - majandussüsteem, mis vastab 10. , põhilistele majandusküsimustele, kasutades elemente mitmest majandus- süsteemist:turu-, käsu- ja tavamajandusest. 12. Majanduslik vabadus, economic freedom isikliku valiku, vahetuse, , konkurentsi vabadus ja kõiki liiki omandi kaitstus. 13. Majandusvabaduse index, index of economic freedom: 11. , Koostatakse The Heritage Foundationi ja The Fraser Institut poolt. , Riigid liigitatakse: 10 tunnuse alusel 5 rühma: . 1) Vabad, free; 12. , 2) Põhiliselt vabad, moustly free ,
Vanemate haridustase (eel-muutuja) Haridustase (sõltumatu muutuja) Informeeritus parteide seisukohtadest (vahe-muutuja) valimisaktiivsus (sõltuv muutuja) vanus (kontrollmuutuja) Operatsionaliseerumine Tegevust mille käigus leitakse kontseptidele mõõdikud nimetatakse operatsionaliseerimiseks ja neid mõõdikuid ise operatsionaalseteks definitsioonideks. Nt. Hinded on ak. võimekuse operatsionaalne definitsioon Näiteid: Majandusvabaduse indeks on majandusvabaduse operatsionaalne definitisioon; Põhiharidus, keskharidus, kõrgharidus haridustaseme operatsionaalne definitsioon; Valimistest osavõtu määr valimisaktiivsuse op. definitsioon Kodanikeühenduste arv riigis sotsiaalse kapitali op. definitsioon Operatsionaliseerumise 4 sammu 1. Teeme kindlaks kontseptid või muutujad, mida mõõta tahame 2 . Teeme kindlaks indikaatorid ehk mõõdikud 3
Nii inglise kui prantsuse klassikalise majandusteaduse tähtsus 1. Hakati uurima väärtusteooriat, majanduse tõelist olemust. 2. Boisguillebert asus merkantilismi suhtes kaubanduspiirangute mõttes kriitilisele seisukohale. Teema 7 Füsiokratism, Quesnay ja Turgot. Füsiokraadid olid Prantsusmaa 18 saj teise poole majandusteadlased. Sarnanesid mõtlemise poolest valgustajatega. Ratsionalistid, ,,loomuliku korra" pooldajad. Püstitasid majandusvabaduse loosungi, kattes samal ajal ideed feodaalse ümbrusega. Franqois Quesnay (1694-1774) pooldas vaba konkurentsi, majandusvabadusr, igasugune monopol võtab inimeselt initsiatiivi. Raha mõtet näeb ainult ringlusvahendina. Kaubaringluse abistajaks. Peab sisekaubandust väärtuslikumaks kui väliskaubandust. Jacques Turgot (1727-1781). Võrreldes Quesnay-ga pööras põllumajanduse kõrval rohkem tähelepanu tööstusele, kaubandusele
Operatsionaliseerimine • Abstraktsete kontseptide mõõdetavaks tegemine • Tegevust mille käigus leitakse kontseptidele mõõdikud nimetatakse operatsionaliseerimiseks ja neid mõõdikuid ise operatsionaalseteks definitsioonideks. • Operatsionaalsed definitsioonid peavad tõesti mõõtma kontsepti sisu (nt. kas toetus Reformierakonnale mõõdab inimeste parempoolsust või liberaalsust?) • Nt. Hinded on ak. võimekuse operatsionaalne definitsioon • Näiteid: – Majandusvabaduse indeks on majandusvabaduse operatsionaalne definitisioon; – Põhiharidus, keskharidus, kõrgharidus – haridustaseme operatsionaalne definitsioon; – Valimistest osavõtu määr – valimisaktiivsuse op. definitsioon – Kodanikeühenduste arv riigis – sotsiaalse kapitali op. def. (???) Operatsionaliseerimise 4 sammu 1. Teeme kindlaks kontseptid või muutujad, mida mõõta tahame 2 . Teeme kindlaks indikaatorid ehk mõõdikud 3
suur risk väljendab riikidevahelise majandusliku ja kultuurilise erinevusena ja see sõltub sihtturu keelest, kultuurist, haridustasemest ja äristruktuuridest Kauba vastuvõtu risk Maksevõime risk ja ettemaksu risk Hanke ja kvaliteedi risk Transpordirisk Valuutakursi risk Riikide majanduspoliitiline risk Riskide maandamise võimalused: Majandusindikaatorid Krediidivõimekus Üldised majandusnäitajad Finantsturgude indikaatorid Majandusvabaduse indikaatorid 10.iseloomustage rahvusvahelistumise mudeleid - Uppsala mudel, innovatsioonil põhinev mudel, "lihtne mudel"? Uppsala: Uppsala mudeli sisu järgi asutamisahel tähendas, et ettevõtted hakkavad naaberturgudel rahvusvahelistuma ja seejärel kaugemale psüühilise distantsi osas ning ka igal turul ettevõtted alustavad madala pühendumusega režiimide kasutamisega, näiteks vahendajaga, ja seejärel jõuavad režiimidele, mis viitavad tugevamale
Ultraliberaalse majanduspoliitika pooldajad pidasid Euroopa Liitu liialt sotsialistlikuks moodustiseks ja kartsid, et sinna astudes peab Eesti loobuma meile suurt edu toonud liberaalsest ja mitteprotektsionistlikust majanduspoliitikast ning võtame omaks liigbürokraatliku ja ülereguleeritud poliitika. Enamike majandusteadlaste arvates oli aga jutt kohustuslikust eurobürokraatiast mõnevõrra liialdatud. Maailma majandusvabaduse 2003. aasta edetabelis, mida koostab Heritage Foundation, seisis Eesti küll kõrgel kuuendal kohal, ent meiega jagas seda kohta Euroopa Liitu kuuluv Taani, koha võrra ees oli samuti Euroopa Liitu kuuluv Iirimaa. IMD maailma maade konkurentsivõime edetabelit juhtis aga väikeriikide arvestuses Soome, samuti Euroopa Liitu kuuluv riik. Rahvuslased olid mures inimeste (tööjõu) vaba liikumise pärast, samastasid
• -Keerulisem:Kuidas luua baas arengusuundade genereerimiseks, valikuks, kokkuleppimiseks, elluviimiseks. Kuidas ühendada strateegilisust ja demokraatiat • -Innovatsiooniliidrite pingerea esimene ots on kõige elitaarsem • Sinna saamise tingimus on korruptsiooni puudumine ja väga hea koostöö avaliku ja erasektori vahel • Majandusvabadus on edasisele arengule ülioluline • Majandusvabaduse tähtsus ei vähene, aga ta ei saa olla väärtus omaette • ja ta ei taandu kaugeltki vaid maksutasemele, • Konkurentsivõime: • Short – term competitiveness -> using of production factors, • rising productivity, better marketing, non-radical changes in products and technology, general quality of the institutional system • Long-term competitiveness -> innovation, radical changes in
- Ultraliberaalse majanduspoliitika pooldajad pidasid Euroopa Liitu liialt sotsialist-likuks moodustiseks ja kartsid, et sinna astudes peab Eesti loobuma meile suurt edu toonud liberaalsest ja mitteprotektsionistlikust majanduspoliitikast ning võtame omaks liigbürokraatliku ja ülereguleeritud poliitika. Enamike majandusteadlaste arvates oli aga jutt kohustuslikust eurobürokraatiast mõnevõrra liialdatud. Maailma majandusvabaduse 2003. aasta edetabelis, mida koostab Heritage Foundation, seisis Eesti küll kõrgel kuuendal kohal, ent meiega jagas seda kohta Euroopa Liitu kuuluv Taani, koha võrra ees oli samuti Euroopa Liitu kuuluv Iirimaa. IMD maailma maade konkurentsivõime edetabelit juhtis aga väikeriikide arvestuses Soome, samuti Euroopa Liitu kuuluv riik. - Rahvuslased olid mures inimeste (tööjõu) vaba liikumise pärast, samastasid Euroopa Liitu
indeksi (PFI – political freedom index), mis hõlmab viit erinevat üksikindikaatorit: isiklik julgeolek (personal security); õigus seaduse kaitsele (the rule of law); 63 sõnavabadus (freedom of expression); poliitiline osalemine (political participation); võrdsed võimalused (equality of opportunity). Majandusvabaduse indeksit on Heritage Foundation koostöös Wall Street Journaliga arvutanud 1995. aastast. Selle aluseks on järgmised kriteeriumid: eraomandivabadus; elatise teenimise vabadus; ettevõtte juhtimise vabadus; investeerimisvabadus; rahvusvahelise kauplemise vabadus; kõigis turumajanduse struktuurides osalemise vabadus. Majandusvabaduse mõiste sisuks pole mitte kõikelubatavus, vaid pigem
annaabi.ee 
