Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Majandusgeograafia 9.kl". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
varad, kapital, haridus, loodusvarad, geogr, põlevkivi, hõive, tööhõive, tööpuudus, esma, kogutoodang, ressursid, hankiv, keemiatööstus, energeetika, teenindav, majandusressursid, tööjõud, turvas, taastuvad, maar, tööjõupuudus, loodusgeograafiline, spetsialiseerumine, piimatööstus, inimarenguindeks, development, eluea, dollarRIIKIDEKS JA ARENGUMAADEKS EHK PÕHJAKS JA LÕUNAKS 2 RIIKIDE ARENGUTASET ISELOOMUSTAVAD NÄITAJAD SKT riigis aasta jooksul toodetud kaupade ja osutatud teenuste koguväärtus rahalises väljenduses 1 elaniku kohta USDs ÜRO inimarengindeks ehk IAI (HDI) heaolu näitaja, mis koosneb SKTst, hariduse ja keskmise eluea näitajatest. IAI skaala on 0st üheni (0.0001,000). (vt. tabel Õ lk 33) Rahvastiku hõive erinevates majandussektorites (esmasektor, töötus, teenindus) Kirjaoskus ehk haridustase Eluiga Imikusuremus Ekspordiimpordi struktuur (arengumaadel ekspordis ülekaalus tooraine ja põllumaj.saadused, arenenud riikides tööstustoodang) Elektrienergia tarbimine elaniku kohta Infrastruktuuride tase (teedevõrk + sidevahendite hulk 100 elaniku kohta jne) Majanduse struktuur (arenenud riikidel paljuharuline , arengumaadel väga ühekülgne)
ettevõtete poolt toodetud kaupade ja teenuste koguväärtus. (SKT-le juurde arvutatud ekspordi ja impordi saldo). SKT hõlmab ainult riigi territooriumil toodetud kaupu. SKT ja RKT on üldjuhul võrdlemisi sarnased. ÜHISKONNAGEOGRAAFIA E-KURSUS GÜMNAASIUM Majanduse struktuur Kaudselt iseloomustab riigi arengutaset erinevate majandussektorite osatähtsus kogumajanduses. Seda arvutatakse kahel moel: hõive eri majandussektorites (tööhõive struktuur) eri majandussektorite osa (toodangu väärtus) SKT-s Arenenud riikides on teenindussfääris hõive kõrge (üle 60%) ja põllumajanduses madal (alla 10%). Seda näitajat ei tohi aga ületähtsustada, sest on riike, kus suur osa töötajaist on hõivatud teeninduses, kuid üldine arengutase on neis siiski madal. Näiteks: Jordaanias (82%), Araabia ÜE (78%), Peruus (73%), Uruguays (70%) teeninduses, kuid teised arengunäitajad madalamad.
1.Millega tegeleb energiamajandus ehk energeetika Energeetika tegeleb kivisüte, elektrienergia ja soojusenergia tootmisega ning edastab neid tarbijale 2.Nimeta kõik levinumad taastumatud ja taastuvad energiallikad 3.Mis on primaarenergia Primaarenergia on energia, mis on toodetud kasutatades primaarseid energiaallikaid. 4.Miks nimetatakse naftat rahvasuus mustaks kullaks Sest nafta on üks tähtsamaid maavarasid ja selle mõju ühiskonnale on olnud väga suur 5.Millised on nafta eelised teiste fossiilsete kütuste ees Nafta eelised on tema suur kütteväärtus, mitmekülgsed kasutusvüimalused, mugav käideldavus ja tema vedel vorm 6
Korda tööks! 1.) Majandustegevust iseloomustavad jooned: > Spetsialiseerumine Tegeltakse piirkonnale sobilike majandusvaldkondadega ning toodang müüakse ja endale vajaminev ostetakse mujalt. Selline tegevus võimaldab toota odavamalt. > Geograafiline tööjaotus Otstarbekas kaupade tootmise ja vahetamise korral erinevate piirkondade vahel. 2.) Majanduse haruline struktuur: Hankiv majandus Põllumajandus, kalandus, metsandus, jahindus Teenindav majandus haridus, tervishoid, kaubandus, muud teenindusharud
RKT- rahvamajanduse kogutoodang (Gross National Product, GNP) aasta jooksul riigi ettevõtete poolt toodetud kaupade ja teenuste koguväärtus. (SKT-le juurde arvutatud ekspordi ja impordi saldo). Kaudselt iseloomustab riigi arengutaset erinevate majandussektorite osatähtsus kogumajanduses. Seda arvutatakse kahel moel: 1)hõive eri majandussektorites (tööhõive struktuur) 2)eri majandussektorite osa (toodangu väärtus) SKT-s. Arenenud riikides on teenindussfääris hõive kõrge (üle 60%) ja põllumajanduses madal (alla 10%). Seda näitajat ei tohi aga ületähtsustada, sest on riike, kus suur osa töötajaist on hõivatud teeninduses, kuid üldine arengutase on neis siiski madal. IAI (Human Development Indeks HDI) on riikide riikide arengutaset iseloomustav näitaja, mis koosneb elustandardi (kuni aastani 2010 oli SKT- GDP, aastast 2011 RKT - GDI, haridustaseme ja keskmise eluea osaindeksitest. Skaala 0-st 1-ni.
9. klassi geograafia Majandus ja energeetika Sissejuhatus majandusse Majandus inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmise, vahetamise ja tarbimise süsteem. Majandusgeograafiline asend Riigi asend teiste riikide suhtes, turgude ja tooraineallikate suhtes. Riiki läbivate rahvusvaheliste transporditeede, rahvusvaheliste sadamate ja lennujaamade olemasolu. Majanduse spetsialiseerumine Keskendumine mingile kindlale tootele, detailile või teenusele, milleks on riigile kõige rohkem kasu. Rahvusvaheline tööjaotus Tootmise korraldamine mitmes riigis asuvate ettevõtete vahel. Transiit - Kauba või inimeste vedu ühest riigist teise läbi kolmanda riigi - Nt. Saksamaalt läheb kaup veoautoga läbi Eesti Venemaale Majandust mõjutavad tegurid Tootmistegurid - loodusvara - tööjõud - kapital - majandusgeograafiline asend - turg
luuakse uusi töökohti (sellega ka makstakse vähem- odav tööjõud maksud riigile) majanduse kiirem areng kasutatakse nende loodusvarasid Kolm jõukamat piirkonda- 1) Euroopa 2) Põhja-Ameerika 3) Ida-Aasia RIIKIDE ARENGUTASEME NÄITAJAD (vihikus) (3 kindlalt teada + 2 veel) SKT (ühe inimese kohta)- näitab mingis riigis aasta jooksul toodetud kaupade ja ostetud teenuste koguväärtust USA dollarites / USD-s Hõive erinevates majandussektorites- kui palju töötab esma-, tööstus- ja teenindussektoris Arenenud riikides töötab enim inimesi teenindussektoris, vähim esmasektoris. Arengumaades vastupidi IAI (ehk inimarengu indeks)- (HDI inglise keeles) riigi heaolu näitaja, mis koosneb kolmest komponendist Need kolm komponenti on: 1. elujärg (SKT)- rahvamajanduse kogutulu ühe inimese kohta 2. haridus- õpinguaastate arv; eeldatav õpinguaastate arv kooli minnes 3
Tähtsad ressursid maa, Energia -vesiveskid ja tuulikud. võidukäik. Veokulud väikesed. mets, vesi. Rohkem hakati kasutama puusütt. 17. saj.-st Infrastruktuuriprojektid (kiirteed, Energia lihasjõudu. kivisüsi.(ainuvalitsus19.saj.lõpuni) sadamad) kapitalimahukad. Soojusen. puit,õled 19.-20.saj vahetusel elektri kasutuselevõtt. Seoses inimeste heaolu kasvuga kuivatatud loomasõnniku Nüüd põletati ka pruunsütt, põlevkivi ja vahetatakse elukohti tihedamini. põletamisel. turvast. Hüdroelektrijaamad. Rahvastiku uuenemine rahvaarv Veokulud väga 20. saj.nafta ulatuslik kasutamine.Maagaas. maailmas kasvab aeglaselt (v.a. Aafrika kõrged.- hobuste, Metallurgia üks põhilistest m.harudest. riigid).Sündimus ja suremus on madal. vankritega. Riikide vahel Metalli vajavad tööstusharud tekkisid toorme Oluline on tööjõu kvaliteet.
sektor ehk sektor ehk sektor ehk hankiv töötlev tööstus teenindus majandus Põllumajandus Kõik Teenindus, , kalandus, tööstusharud, veondus, jahindus, energiamajandus äriteenused, metsandus, , ehitus pangandus, mäetööstus infotöötlus, ehk haridus, maavarade tervishoid, kaevandamine teadus jne, Mida arenenum on riik, seda rohkem inimesi on hõivatud teenindussektoris ja seda vähem tööstuses ja eriti põllumajanduses. Mida madalama arengutasemega on riik, seda suurem on hõive põllumajanduses. Sisemajanduse kogutoodang (SKT)- aasta jooksul riigis toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus
Haridust omandatakse keskmiselt 4 aastat (mehed 5, naised 3 aastat). Hariduse peale kulub 3,4 % SKT-st. 2007 aasta seisuga oli SKT inimese kohta 627 $. 5 Inimarengu aruanne 2009 Niger Igal aastal alates 1990. aastast on inimarengu aruanne avaldanud inimarengu indeksi (IAI). IAI koosneb kolmest võrdse kaaluga komponendist: keskmine oodatav eluiga sünnihetkel (mõõdab tervist ja pikaealisust), haridus (sisaldab täisealiste kirjaoskust ja õppijate vanuselist määra põhi-, kesk- ja kõrghariduse tasemel) ja majanduslik heaolu (SKP elaniku kohta). IAI ei ole terviklik näitaja inimeste arengust. See ei hõlma olulisi näitajad, näiteks soolist võrdõiguslikkust või ebavõrdset sissetulekut ega raskesti mõõdetavaid mõisteid nagu inimõigused ja poliitiline vabadus. See tagab laiendatud prisma, et vaadelda inimarengut ja keerukaid seoseid sissetulekute ja heaolu vahel.
kaupu? 6.Too välja globaliseerumise positiivsed ja negatiivsed küljed ( tagajärjed). Positiivsed *Rahvusvaheline konkurents soodustab kvaliteetsemate kaupade turuletulekut. *Tehnoloogia kiire areng saab võimalikuks rahvusvaheliste firmade suure kapitali toel *Investeerida on võimalik ükskõik millisesse maailma nurka. *Rikkad muutuvad veel rikkamaks ( u. 20 % Maa elanikest) *Riigid vähendavad väliskaubandusbarjääre, piire ületab nii kapital kui ka tööjõud *Transpordi ja kommunikatsioonivõimaluste kiirenemine teeb maailma nö." väiksemaks" Negatiivsed *Rahvusvaheline konkurents suretab välja väiketootjad, suurfirmad võivad monopoliseeruda. *Uusim tehnoloogia on väga kallis, vaesemad ei suuda ajaga kaasas käia *Rahvusvahelised firmad ei investeeri ebastabiilsetesse piirkondadesse, nende mahajäämus suureneb *Vaesed jäävad vaesemateks) u. 80% Maa elanikkonnast)
muundunud kütuseks. Seetõttu nimetatakse neid ka fossiilkütusteks. Fossiilsete kütuste all mõistetakse neid primaarse energia allikaid, kõrgmolekulaarseid ained, mis on tekkinud 300500 mln aastat tagasi looma ja taimejäänuste lagunemise tulemusena hapnikuvaeses keskkonnas. Fossiilsed kütused jagunevad peamisse kolme suurde rühma: kivisüsi nafta maagaas Lisanduvad veel põlevkivi, pruunsüsi ning turvas. Kivisöe leiukohad( USA, Venemaa, Hiina, Austraalia, Ukraina) Nafta leiukohad ( Saudi Araabia, Iraan, Venemaa, Venezuela, Iraak) Maagaas( USA, Venemaa, Kanada) Põlevkivi( Hiina, Saksamaa, Eesti) · Demograafilise ülemineku etapid, rahvastikupüramiid Demograafilise ülemineku esimene etapp ehk demograafiline plahvatus( sündimus väga kõrge,
..........................................6 2.2 Linnastumine.................................................................................................... 7 2.3 Linnastumisega kaasnevad probleemid............................................................7 3. MAJANDUS.......................................................................................................... 8 3.1 Riigi majandusstruktuur................................................................................... 8 3.2 Hõive................................................................................................................ 9 3.3 Rahvusvahelised ettevõtted............................................................................. 9 4. TURISM............................................................................................................... 9 5. Riigi areng........................................................................................................ 11 5.1 Globaliseerumine..........
INIMGEOGRAAFIA Riikide arengutaseme näitajad 1. Energia tarbimine ühe elaniku kohta 2. Majanduse struktuur- hõive erinevates majandusharudes 3. Kirjaoskus (haridustase) 4. Sündimus 5. Oodatav keskmine eluiga 6. GINI- koefitsendi- näitab sissetulekut ebavõrdsust 7. SKT- sisemajanduse kogutoodang. SKT näitab mingil kindlal territooriumil (riik) toodetud lõpphüviste (valmistatud tooted ja osutatud teenused) koguväärtus. Riikide võrdlemisel kasutatakse näitajat SKT ühe inimese kohta. 8. IAI- inimarenguindeks Arvestatakse :
rasestumisvastaste vahendite ja abordi kättesaadavust, tehakse piiranguid abiellumisel või lahutamisel. Rändepoliitikas on kasutusel mitmed piirangud või soodustused kodakondsuse ning elamis-ja tööloa saamisel. Alati mõjutab 3 rahvastikku kaudselt ka riigi kõigi teiste valdkondade areng: majanduse arengutase, tööhõive ja töötingimused. Igas rahvastikupoliitika valdkonnas on kasutusel omad meetmed, kuid erinevates kultuurides on samale eesmärgile suunatud meetmed vägagi erinevad. (Ainsaar jt, 2013 lk44)..............................7 Lesotho on tõsiselt vaevatud HIVist ja AIDSist. Lesotho on maailmas kolmandal kohal HIVi nakatunute arvu järgi. Umbes üks inimene nelja kohta kannab HIV viirust. 2016. aastal oli umbes 26 000 uut HIVi nakatunut ja umbkaudu 14 000 inimest suri AIDSi
2. Tootmine koondus väikeettevõtted ühinesid suureks ( monopolide teke ) 3. Teravnesid klassivastuolud kapitalide ja töölisklassi vahel 4. I MS Venemaa kommunistlik reziim, Itaalia fasistlik reziim, 1923-1933 USA-st alanud maailma majanduskriis, natsireziim Saksamaal. J.M. Keynesi riigimajandusteooria. Lähtus sellest, et ülemäärane säästmine pidurdab ja kahjustab majandust. Kui säästud ületavad investeerinduid, kasvab tööpuudus ja majanduse areng aeglustub. Sekkuma peab valitsus, et taastada riiklike investeeringute ja maksuda vähendamisega nõudlust turgudele ja see omakorda suurendama toodangut ja majanduse kasvu. Mitmed Euroopa riigid suurendasid peale II MS riiklike kulutusi ja toetusi ettevõtetele saavutamaks oma poliitiliste positsioonide tugevdamist, kuid majandus sattus liiga suurde sõltuvusse riigi abist. Peale II maailmasõda.
areng on ebaühtlane, koloniseerimine. 3.Milleks vajasid industrialiseeruvad Euroopa riigid kolooniaid? Koloniaalsüsteemi mõju maailma eri piirkondades, miks arenesid Põhja ja Lõuna Ameerika majandus erinevalt? Maailmamajandus oli suunatud eurooplaste vajaduste rahuldamisele 16.-18. saj. eksootilised saadused tarbeks, tooraineks (metall, vill) uusi maid, sest Euroopas ülerahvastatus (demograafiline plahvatus) 19. saj. loodusvarad tooraineks, sest oma otsas Toitu (vili, liha, piim), sest põllumajanduse areng maas. Samuti kergetööstuse toorainet Turg toodetele, eriti tarbekaubale Euroopa loodusvarade kahanemine: arenev tööstus vajab üha rohkem mineraalset, tekstiili- ja kergetööstuse toorainet Erinevad emamaad: Briti Põhja-Ameerika asunikud suutsid rajada iseseisva riigi – Ameerika Ühendriigid. Emamaade nõrkuse tõttu iseseisvusid 19. saj alguses Hispaania ja Portugali Ladina-Ameerika kolooniad
osalemine ÜRO missioonides. POSITIIVSED KÜLJED Rahvusvaheline konkurents soodustab kvaliteetsemate toodete turuletulekut Tehnoloogia kiire areng- rahvusvaheliste firmade suure kapitali toel Investeerida võimalik ükskõik millisesse maailma nurka Rikkad muutuvad veelgi rikkamaks (20% Maa elanikest) Riigid vähendavad väliskaubandusbarjääre, piire ületab nii kapital kui tööjõud Transpordi- ja kommunikatsioonivõimaluste kiirenemine teeb maailma ,,väiksemaks,, NEGATIIVSED KÜLJED Rahvusvaheline konkurents suretab välja väiketootjad, suurfirmad võivad monopoliseeruda Uusim tehnoloogia väga kallis- vaesemad ei suuda ajaga kaasas käia Rahvusvahelised firmad ei investeeri ebastabiilsetesse piirkondadesse-- nende mahajäämus suureneb veelgi Vaesemad jäävad veelgi vaesemaks ( 80% elanikest)
Rakvere Reaalgümnaasium Silver Reinsaar 12.R klass SUURBRITANNIA geograafia uurimus Hindaja: Kadri Marksoo Rakvere 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. GEOGRAAFILINE ASEND............................................................................................................4 2. ÜLDANDMED................................................................................................................................5 3. LOODUSLIKUD TINGIMUSED....................................................................................................6 4. AJALOOLINE KUJUNEMINE.......................................................................................................7 5. RIIGI ARENGUTASE...................................................................................................................
ärikorraldajad Võimu alus omand Oskusteave (know-how) Valitsuse roll Majandusvabaduse tagamine Valitsuse ja firmade koostöö (laissez faire), mittesekkumine Riigiettevõtted Eesti Raudtee, Eesti Post, Eesti Energia, Sadamad Majandusressurssid ehk tootmistegurid (need ressurssid, mis vähenevad) · Kapital püsiväärtuseda varad, mida kasutatakse mitte koheseks tarbimiseks, vaid uute väärtuste loomiseks 1) Reaalne kapital (asjastunud kapital tootmishooned, rendipinnad ) 2) Rahakapital rahasumma, mida saab kasutada reaalse kapitali ostmiseks või üürimiseks · Loodusvarad (maa, muld, mets, maavarad, tuulenergia, päikeseenergia) · Tööjõud · Ettevõtlikkus (lükkab käima ja seob eelnevad elemendid)
Sisemajanduse kogutoodang (SKT) ehk sisemajanduse koguprodukt on mingil kindlal territooriumil aasta jooksul toodetud lõpphüviste koguväärtus. Riikide võrdlemiseks on viimastel aastatel üha rohkem kasutatud inimarenguindeksit, mille kokkuvõte raportitena on jälgitavad kodulehel Human Development Reports http://hdr.undp.org/. Inimarengu indeks on riikide võrdlemisel kasutatav statistiline näitaja, mis võtab arvesse kolme tegurit: oodatav eluiga, haridus ja elatustase. Indeks võimaldab võrrelda inimeste elukvaliteeti erinevates riikides. Indeksi väärtus asub skaalal 01. 0 tähendab madalaimat ja 1 tähendab kõrgeimat võimalikku inimarengu taset. Inimarengu indeksi järgi jaotatati riigid kuni 2010. aastani kvartiilide kaupa: väga kõrge inimarengu indeks ( > 0,79) kõrge inimarengu indeks (0,690,78) keskmine inimarengu indeks (0,520,68) madal inimarengu indeks (< 0,51) Regioon IAI muutus
kõnede hulga teada saamiseks. RAHVASTIK 1) Miks suureneb maailma rahvaarvtänapäeval nii kiiresti? Suur osa arengumaid on demograafilise ülemineku 1 või 2 etapis(Aafrika,Aasia), kus suremus on madal ja sündimus endiselt kõrge ning seetõttu on loomulik iive (sündimuse ja suremuse vahe) suur. 2) Miks on rahvastiku kiire kasv globaalprobleem? Sest on ressursside nappus, õhu saastumine, vee ja pinnase reostumine, jäätmete ülekaal, üldine elukvaliteedi langus, tööpuudus, toidupuudus, suurem koormus loodusvaradele, suurem vaesus, loomade elupaikade hävinemine. 3) Kuidas kogutakse andmeid rahvastiku kohta? Rahvaloendus, teadusuuringud, sündimus- suremus 4) Millest sõltub sündimus a. Arengumaades ? VAESEMAD RIIGID Haridustase, riigi arengutase, religioon, rasestumisvastaste vahendite kättesaadavus, naiste roll ühiskonnas b. Arenenud riikides? RIKKAMAD JA SUUREMAD RIIGID Pereplaneerimine,
ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE 34. Agraarühiskond: Algas umber 6000-7000 aastat tagasi. Igapäevasteks töödeks kasutati enda ja loomajõudu. Lihtsaid mehhanisme kasutades tootsid inimesed kohalikest loodusvaradest elatusvahendeid, millest valdav osa tarbiti elatusmajanduse tingimustes kohapeal. Peamine tegevusala oli põllumajandus. Käsitöö, kaubandus ja teised majandusharud vähem tähtsad. Tööjaotus oli kujunenud vaid põlluharijate ja käsitööliste vahel. Ühiskond oli üles ehitatud seisuslikult ja kogukonniti. Iga piirkond elas omaette, eri regioonide majandused olid üksteistest peaaegu sõltumatud. Riigikassase koondati maksudena vaid vähene osa. Industriaalühiskond: 18. sajand. Tehnoloogilise arengu kiirenemine, eriti üleminek masintootmisele ja seisusliku ühiskonna asendumine klassiühiskonnaga. Põllumajanduses levis välja vaheldussüsteem, hakati aretama loomatõuge, taimesorte. Inimeste elujärg paranes. Rahvastiku kiire kasv. Veonduse areng. Geograafi
majandusharude eelisarendamisele või spetsialiseerumine teatavate toodete valmistamisele. 4) Kapital- Tootmisse paigutatud ehk investeeritud raha, millelt saadakse tulu. 5) Tööjõud- ehk majanduslikult aktiivne rahvastik- inimesed, kes soovivad töötada ja on selleks võimelised; moodustub hõivatud isikutest ja töötutest. 6) Töötusemäär- töötute osatähtsus majanduslikult aktiivses rahvastikus. 7) Tööhõive määr- Hõivatud isikute osatähtsus tööealises rahvastikus. 8) Majandusgeograafiline asend- Riigi, piirkonna või asula asend teiste riikide rühmade, piirkondade, suuremate majanduskeskustega ja ühendusteede suhtes. 9) SKT- Sisemajanduse kogutoodang- Iseloomustab majanduse arengut ühe elaniku kohta. 10) Regionaalpoliitika- Riigi tegevus erinevate piirkondade arenguks. 11) Energeetika- majandusharu, mis tegeleb kütustega, soojus- ja elektrienergia
Tokaj-Zemplén, Hortobágy - Tisza järv, Győr-Pannonhalma, Grand Budapest, Szeged ja ümbruskond, Sopron-Fertő, Pécs ja Villány veinipiirkond, Nyírség ja Tisza ülemere piirkond, Gyula ja Békéscsaba, Doonau Bend, Bükk ja Mátra mägipiirkonnad, Balaton, Debrecen ja Hajdúszoboszló. Eesti Tõuketegurid Tõmbetegurid Halb kliima Hea looduskeskkond Halb palk Tasuta haridus Sooline ebavõrdsus Siirderiik Positiivne mõju Negatiivne mõju Väike rahvaarv kasvab Inimesed ei tolereeri uustulnukaid Lähteriik Positiivne mõju Negatiivne mõju Ära kolinud elanikud teevad Eestile uhkust Rahvast väheneb veelgi Ungari Tõuketegurid? Tõmbetegurid Väike riik, palju rahvast Hea kliima
SKP-s, primaartoodete eksport, rahvastiku kasv, urbaniseerumine, tulude ebavõrdne jaotus, tehnoloogia madal areng, sõltuvus teistest riikidest, kultuuriline orientatsioon. 9. Missugused on arengumaade mahajäämuse peamised põhjused? 1)Ebapiisav varustatus tootmisteguritega;2) arengu astmelisus; 3)dualistlik majandusstruktuur; 4)rahvusvaheline kaubandus Olulisimateks tootmisteguriteks on loodusressursid, inim-ja füüsiline kapital ning tehnoloogia. Looduslikud ressursid põllumajanduslik maa ja energiakandjad. Inimressursid inimresursside analüüsimisel omab tähtsust eelkõige rahvastiku hulk ja struktuur ning tööjõu kvaliteet. Kapital võrreldes teiste kasvuteguritega on kapitalipanuse korrelatsioon majanduskasvuga kõige tugevam tema abil saavutatavat majanduskasvu nimetetakse ekstensiivseks kasvuks. Tehnoloogia mõju arengule on otseselt raske mõõta, seetõttu näidatakse seda teistest teguritest
18. Rahvastiku kasvu mõju majandusarengule-vähendab heaolu sest, kasutatakse ära piiratud ja mittetaastuvad ressursid,tekib surve toiduainete pakkumisele,linnad hakkavad üle- rahvastuma,tööpuudus suureneb,säästumäär väheneb,kapitali ja tööjõu suhe halveneb.Tänase kasvukiiruse juures kahekordistub rahvastik iga 65 aasta jooksul.Rahvastiku kasvu ja majandusarengu negatiivset seost toetab kahaneva piirtootlikkuse reegel.Kuna mitmed tootmistegurid nagu maa ja kodumaine kapital on (lühiajaliselt) fikseeritud,siis tööjõu kui muutuvteguri kasvades tema piirtootlikkus väheneb.Piisavalt suure languse korral,kui piirprodukt langeb keskmisest produktist madalamale tasemele,hakkab ta tulutase ühe elaniku kohta alanema.See analüüs ei võta arvesse tehnoloogia arengu ja mastaabisäästuefeki mõju,mis mõlemad aitavad suurendada tööjõu tootlikkust ja kiirendavad seeläbi majanduskasvu. 19
· Kolooniates nähti uut turgu mitmetele toodetele 4. Miks lagunes koloniaalsüsteem? Eeldused Lõunas Eeldused Põhjas Oli olemas siseturg Tööjõupuudus Kiirenes iseseisev industrialiseerumine Uued tehnoloogiad Tekkisid majanduslikult mõjukad Taheti, et Lõuna võtaks enda peale suure rahvastikurühmad osa ainelist tootmist Töölistele oli antud haridus Tooraine ja energia kokkuhoid Kaasaegne rahandus Põhjariikide omavaheline kaubandus I maailmasõda 5. Erinevate perioodide tehnoloogilised uuendused: 19. sajandi lõpp 20.sajandi algus · Hakkas kujunema postindustriaalne tootmisviis · Energiaallikana võeti kasutusele nafta · Elektri tootmine · Autotransport (1910 konveiermeetod)
kommunikatsioon internet välistööjõud toovad kultuuri koju mitmed rahvusvaheliste ettevõtete tütarettevõtted välisinvesteeringute hulk anname võimaluse tulla 2. TÖÖSTUSETTEVÕTTE PAIGUTUST MÕJUTAVAD TEGURID - määravaks on ressurss, mis on ettevõtte tootmise juures kõige olulisem 1) toormele orienteeritud tööstus suhkrutööstus (suhkrupeet) saetööstus (metsakasvu piirkonnas) põlevkivi, nafta (kütuseliste, metalliliste maavarade kaevandamine) energiamahukas alumiiniumtööstus 2) tööjõule orienteeritud tööstus tekstiilitööstus (õmblus) elektroonikaööstus 3) tarbijale orienteeritud (suurlinnad) toiduainetööstus (pagarid) karastusjookide tööstus (vett et transpordita) 4) koostöö teiste ettevõtetega aglomeratsioonitööstus linnastu (lähestikuses linnad moodustavad ühtse terviku) autotööstus
GEOGRAAFIA 1 INFOAJASTU GEOGRAAFIA: GLOBALISEERUMINE. GLOBAALSE TÖÖJAOTUSE PÕHIJOONED. Globaliseeruma üleilmastuma Mastaabi sääst tootmiskulude kokkuhoid suurtootmisel. 1 Globaliseerumise eeldused: 1. koloniaalsüsteemi poliitiline iseseisvumine 2. riikide vaheline majanduslik koostöö 3. kaubanduse liberaliseerimine (vähendati tolle, ühtlustati nõudmised) 4. sidetehn. ja infotehn. kiire areng (külmsõda sõjatehnika eelisareng) 5. transpordi odavnemine (eriti lennunduse kiire areng) Kapitali ja tehnoloogia liikuvus võimaldavad paigutada tootmise sinna, kus see on kõige odavam. (see omakorda seab ohtu majanduse stabiilsuse...) 2 Infoajastu globaalne tööjaotus Infoajastul süveneb globaalne tööjaotus ja toimub järjest sügavam spetsialiseerumine. Iga ettevõte keskendub aina vähematele toodetele või teenustele (tihti vaid toote osale või üksikutele töö
E. peamiseks tootmisüksuseks on uurimis- või teenindusasutus Millised järgmistest väidetest iseloomustavad agraarajastut? A. peamisteks majandusharudeks on tekstiilitööstus, metallurgia, masinatööstus jm B. tööd tehakse peamiselt käsitsi C. peamiseks kasutatavaks ressursiks on maavarad D. üle poole töötajaist on hõivatud põllumajanduses E. maailmamajanduses osalevad vaid üksikud kaubad Selgita diagrammi põhjal, miks on hõive eri majandussektorites toodud riikides nii erinev? (NB! arengumaade hõive teeninduses võib olla suur, kui tegemist on turismimaaga, maksuvabades piirkondades). Kuidas iseloomustab hõive eri majandussektorites riigi arengutaset? Kuidas on võimalik, et rahvastiku hõivatus arengumaades ei erine statistiliselt oluliselt hõivatusest arenenud maades? Millisel ühiskonna arenguetapil on nimetatud riigid?
1 Linnastumine.................................................................................................................9 .2 Linnastumisega kaasnevad probleemid.........................................................................10 . MAJANDUS........................................................................................................................ 11 3.1 Majandusstruktuur ja peamised majandusharud..........................................................11 3.2 Hõive majandussektorite liikides..................................................................................11 3.3 Rahvusvahelised ettevõtted.........................................................................................11 3.4 Turism.......................................................................................................................... 11 . RIIGI ARENG...............................................................................................................
Majanduse konspekt Tööturg. Aktiivne ja passiivne tööhõive poliitika; aktiivne ja passiivne elanikond Töötuskindlustus, töötukindlustusmakse, töötutoetus (erinevused, tingimused, summad). Kes on töötu? Riigieelarve. Kuidas tehakse riigieelarvet? Kui suur on Eesti riigieelarve. Kust tulevad riigieelarve tulud? Kuidas koostatakse eelarvet (eelarve defitsiit, tasakaal). Brutopalk, netopalk, tükipalk, ajapalk, avanss, miinimumpalk, keskmine palk, ametiühing, tööjõunõudlus, tööjõu pakkumine, töövõtja, tööandja,
annaabi.ee 
