..................................................................................7 3.1 I periood ettevõtte arengus...................................................................................................8 3.2 II periood ettevõtte arengus..................................................................................................9 3.3 III periood ettevõtte arengus...............................................................................................10 4. San Revilo majandusaastate kokkuvõte................................................................................11 5. AS San Revilo muud tegevused............................................................................................13 6. Kokkuvõte.............................................................................................................................14 7. Kasutatud materjalid.............................................................................................................15
• Aktsiadividend 17.Mida näitab staatiline tasuvusaeg? • näitab mitu aastat kulub esialgsete rahavoogude korvamiseks, katmiseks. 18.Jagunemine on Eestis reguleeritud äriseadustiku ... peatükis: • 32. peatükis 19.Piirangute teooria (Theory of Constraints, TOC) autoriks on ... • Eliyahu M. Coldratt 20. Kui kasumiindeks PI=1, siis mida tuleks projektiga teha? • teha edasist analüüsi 21.Dividende makstakse: • puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist 22.Põllumajanduslike väikeettevõtjate tegevuse finantseerimisel on üheks põhiliseks investeerimisobjektiks: • Maa 23.Saneerimine on võimalik ja sobilik, kui: • Ettevõte ei ole püsivalt maksejõuetu 24.Missugune järgnevatest ei ole rahavoog investeerimisel: • esialgsete kulude rahavoog • teisene rahavoog • juurdekasvuline rahavoog • lõpetav rahavoog 25.Kasumiindeks ehk • tulude kulude suhe 26.Milline variantidest ei mõjuta dividendipoliitikat
Kõik muu vara, mida ettevõtte jooksva tegevuse käigus ei realiseerita, on põhivara. Põhivara alla kuuluvad materjaalne vara (nt masinad, seadmed) ja mittematerjaalne vara (nt litsents) jne. Passiva poolel näidatavad varade katteallikad jagunevad samuti kaheks: kohustused ja omakapital. Kohustused, teisisõnu võõrkapital – need on erinevad laenud, võlad ja ettemaksed, pikaajalised laenukohustused jne. Omakapitali alla kuuluvad ettevõtte osakapital (või aktsiakapital), varasemate majandusaastate kasum (kahjum), käesoleva majandusaasta kasum (kahjum), erinevad reservid jne. AKTIVA PASSIVA Raha (pangakontol, sularaha kassas) Laenukohustused Lühiajalised finantsinvesteeringud Võlad ja ettemaksed (nt võlad tarnijatele, Nõuded ja ettemaksed (nõuded ostjate võlad töötajatele, maksuvõlad jne) vastu; maksude ettemaksed ja tagasinõuded Lühiajalised eraldised jne
Projekti riskifaktorid Makromajandusliku olurkorra muutus; turusituatsiooni muutus; seadusandluse muutus; toorainete ja materjalide hindade muutus; energia, kütuse vms hinnamuutus; ebasoodsad või ebakindlad tarne- ja müügilepingud; ebapiisav käibekapital või lepingute rikkumine; äripartnerite mitteusaldusväärsus; uued konkurendid; ekspordi puhul valuutakursi kõikumised. Finantsprognoosid Kooseneb prognoosidest tavaliselt kuni kolmeks aastaks. Koostatakse majandusaastate kaupa. Kalkulatsioonide objektiivsemaks koostamiseks on mõistlik tutvuda juba tegutsevate analoogilise tegevusala ning suurusega firmade aruannetega käibe, hinnapoliitika ja kasumimarginaalide kohta: kasumiaruanne-bilanss-kassavoog. Kasumiprognoos kuude lõikes esimeseks tegevusaastaks ja kvartalite lõikes teiseks tegevusaastaks (kasumiprognoos aastate lõikes ülejäänud planeerimisperioodiks). Rahavoogude prognoos kuude lõikes esimeseks aastaks ja kvartalite lõikes teiseks aastaks
suhted Aktsionäride vahel kehtib võrdse kohtlemise põhimõte. Antud printsiibi kohaselt saavad erinevused aktsionäride õigustes tuleneda ainult neile kuuluvate aktsiate erinevusest ( ÕE lk 226). Äriseadustik § 273. ütleb, et aktsionär on kohustatud tegema sissemakseid. Sellest tulenevalt ei ole ta kohustatud tegema makseid, mis ületavad aktsia nimiväärtust ja ja ülekurssi. Väljamakseid võib aktsionärile teha ainult puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist, kuid millest samaaegselt on maha arvatud katmata kahju, mis on tekitatud eelnevatest aastatest. Aktsionäril on õigus saada osa kasumist vastavalt tema aktsiate nimiväärtustele, kuid väljamakse võib toimuda jaotunult mitmesse ossa. Antud dividendide maksmise kord nähakse ette põhikirjas või siis üldkoosoleku otsusega. Samas säilib aktsionäril kohustus maksta tagasi dividend kui see oli suurem, kui tal oli õigus saada.
sissemakse osakapitali. Kuni sissemakse täieliku tasumiseni: * ei või osakapitali suurendada ega vähendada, * ei või teha osanikele ühtegi väljamakset. Osanik, kes pole oma sissemakset täielikult tasunud, vastutab osaühingu kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses, kui kohustusi ei ole võimalik täita osaühingu enda arvelt. Väljamaksete tegemine aktsionäridele (1) Aktsiaselts võib teha aktsionäridele väljamakseid ainult puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist. Aktsionärile makstakse osa kasumist (dividend) vastavalt tema aktsiate nimiväärtusele või arvestuslikule väärtusele. Dividendi võib maksta kinnitatud majandusaasta aruande alusel. Dividendi maksmise kord nähakse ette põhikirjas või üldkoosoleku otsusega. Põhikirjaga võib aktsiaseltsi juhatusele anda õiguse teha nõukogu nõusolekul pärast majandusaasta möödumist ja enne majandusaasta aruande kinnitamist
K: lühiajaline rendikohustis 30 212 K: renditud seadme akumuleeritud kulum 33 333 K: renditulu 6667 Teise rendimakse tasumine 01. 01. 2006. a.: D: intressivõlg 6344 D: lühiajaline rendikohustis 30 212 K: pangakonto 36 556 Analoogsed kanded teeb AS Mürakaru ka järgmiste maksete tähtpäeval ja järgnevate majandusaastate lõpul. 11 AS Jääkaru raamatupidamiskanded on järgmised. Seadme ost, seadme renditamine, esimese rendimakse laekumine 01. 01. 2005. a. D: seade (soetusmaksumuses) 100 000 D: pikaajaline rendinõue 63 444 K: seade (soetusmaksumuses) 100 000 K: pangakonto 63 444 Intressitulu kajastamine ja nõude perioodiseerimine 31
4. Passiva – bilansi põhiosa. Passivas on kajastatud ettevõtte varade katteallikad. Katteallikatega näidatakse ära, kus kohast varad saadud on. Passiva poolel näidatavad varade katteallikad jagunevad kaheks: kohustused ja omakapital. Kohustused, teisisõnu võõrkapital – need on erinevad laenud, võlad ja ettemaksed, pikaajalised laenukohustused jne. Omakapitali alla kuuluvad ettevõtte osakapital (või aktsiakapital), varasemate majandusaastate kasum v kahjum, käesoleva majandusaasta kasum v kahjum, erinevad reservid jne. 5. Aktsia – väärtpaber, mis tõendab selle valdaja proportsionaalset osalust aktsiaseltsi aktsiakapitalis ning, mis annab selle omanikule ehk aktsionärile õiguse osaleda aktsionäride üldkoosolekul ning kasumi ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses sätestatud ja põhikirjaga ettenähtud õigused (nn aktsionäriõigused). Aktsaid on
OÜ osa läheb osaniku surma korral üle tema pärijatele, kui põhikirjas ei ole ette nätud teisiti. Aktsia on üldjuhul vabalt võõrandatav. Aktsionäri surma korral läheb aktsia üle tema pärijale. Osaniku ja osaühingu ning aktsionäri ja aktsiaseltsi suhted Aktsionäre ja osanikke tuleb võrdsetel asjaoludel kohelda võrdselt (ÄS § 154 lg 1 ja 272). Väljamakseid nii aktsionärile kui ka osanikule võib teha puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist. Igale aktsionärile/osanikule makstakse osa puhaskasumist (dividend) vastavalt aktsiate või osa nimiväärtustele. Põhikirjaga võib ette näha ka teistsuguse dividendi arvestamise korra. Juhtimine Aktsiaselts Osaühing Üldkoosolek- kõrgeim juhtimisorgan. Osanike koosolek on pädev vastu Korraline (toimub 1 kord aastas) ja erakorraline võtma otsuseid, kui on esindatud üle
Investeeringute liigid: Reaalinvesteering; Nominaalinvesteering; Finantsinvesteering; Kapitali-investeering. Väikeettevõtteks loetakse rahanduses kasvule orienteeritud ettevõtet, kellel puudub kerge juurdepääs finantsturgudele. Investeerija on Majandussubjekt, kes paigutab kogutud rahalised vahendid investeeringutesse Dividend on tulumaksuseaduse kohaselt väljamakse, mida tehakse juriidilise isiku pädeva organi otsuse alusel puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist ning mille aluseks on dividendi saaja osalus juriidilises isikus. Ei ole intellektuaalse omandi liigid: Litsentsid; Inimkapital; Tarkvara. Riskitaseme tõustes tõuseb ka investori poolt nõutav tulunorm investeeringus osalemisel. Dividendikuupäev on: Päev, milleni saab teha tehinguid aktsiatega saamaks õigust dividendile. Aktiivsed investeeringud suurendavad otseselt või kaudselt ühiskonna tootmis- ja teenindamisvõimsust; Investeeringuotsusi ei mõjuta: Deflatsioon.
käesoleva seadustiku §-s 288 nimetatud väljaandes.8 Suhted Aktsionäre või osanikke tuleb värdsetel asjaoludel kohelda võrdselt. Niisugune võrdsekohtlemise põhimõte on suhete korraldamise eelduseks. Selle printsiibi kohaselt saavad erinevused aktsionäride või osanike õigustes tuleneda ainult neile kuuluvate aktsiate või osade erinevusest. Väljamakseid nii aktsionärile kui ka osanikule võib teha puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist. Igale aktsionärile/ osanikule makstakse osa pugaskasumist (dividend) vastavalt aktsiate või arvestamise korra. Dividendi suuruse kinnitab üldkoosolek. Nõukoguga kooskõlastatud ettepaneku esitab juhatus. Aktsionäri/osaniku peamine mittevaraline õigus on teabe saamise õigus. Selle õigusega seonduv on AS-s ja OÜ-s reguleeritud erinevalt. AS-s on aktsionäri õigus saada juhatuselt teavet
Tegevusaruandes avalikustatakse tegevjuhtkonna ja kõrgema juhtorgani liikmete kõik raamatupidamiskohustuslaselt aruandeaastal saadud tasud ja soodustused, väljastatud garantiid ja potentsiaalsed kohustused, töötajate tasu üldsumma ja keskmine töötajate arv majandusaastal. Tegevusaruandes kirjeldatakse raamatupidamise aastaaruande koostamise perioodil toimunud olulisi sündmusi, mis ei kajastu raamatupidamise aastaaruandes, kuid mis oluliselt mõjutavad või võivad mõjutada järgmiste majandusaastate tulemusi. Juhul kui äriühingust raamatupidamiskohustuslane on majandusaasta kestel omandanud või tagatiseks võtnud oma osasid või aktsiaid, tuleb tegevusaruandes näidata majandusaasta kestel omandatud või tagatiseks võetud ja võõrandatud ning majandusaasta kestel omandatud või tagatiseks võetud ning võõrandamata aktsiate või osade arv, nimiväärtus ja osakaal osa- või aktsiakapitalis, aktsiate või osade eest makstud tasu ning nende omandamise või tagatiseks võtmise põhjus
aastaaruande · Seitsmes direktiiv- konsolideeritud aruannerest Sätestab, et emaettevõtja peab koostama kontserni raamatupid.aastaaruande ja maj.aasta konsolideeritud aruande, mis kajastab kontserni majandusseisundit. 1) Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu määrus 1606/2002 (19.06.2002): - Kõik Euroopa Liidu liikmesriikide reguleeritud väärtpaberiturgudel kauplemiseks võetud väärtpaberite emitendid on kohustatud rakendama alates 01. jaanuarist 2005 algavate majandusaastate konsolideeritud aruannete koostamisel Euroopa Komisjoni poolt jõustatud rahvusvahelisi raamatupidamise standardeid - Euroopa Komisjoni poolt vastuvõetud rahvusvahelised raamatupidamise standardid (EL IAS) on Rahvusvahelised Raamatupidamise Standardid (IAS) ja Rahvusvahelised Finantsaruandluse Standardid (IFRS), mis on välja antud IASB poolt ja mis vastavad kolmele kriteeriumile: _ Puudub vastuolu direktiividega; _ On üldkasulik;
Sissetulekud laekumiskäive laekuv raha, saadav vara või teenuste hulk. Sissetulek on üldisem mõiste kui tulu. Tulu on osa sissetulekust, mis laekub ettevõttele tema kulude katteks. Väljaminekud väljaminekukäive ettevõttest välja minev raha, vara või teenuste hulk. Väljaminek on üldisem mõiste kui kulu. Kulu on väljaminekud, mis kaetakse tulust ning avaldavad seetõttu mõju kasumile. Väljaminekud periodiseeritakse erinevate majandusaastate kuluks vastavalt osalemisele tulu loomisel. Näiteks väljaminekut põhivarale ei saa kanda tema soetamisaasta kuluks, vaid see jaotatakse mahaarvestisena mitme aasta kuluks. Debitoorne võlgnevus arveldussuhetes kujunev deebitori võlgnevus kreeditorile viimase seisukohalt vaadatuna. Debitoorne võlgnevus (nõuded) kujutab endast saadaolevaid rahasummasid, vara või teenuseid. Deebitor (võlgnik) füüsiline või juriidiline isik, kelle käes on teisele isikule
kuna Eesti maksuseaduste kohaselt juriidiliste isikute teenitud aastakasumit tulumaksuga ei maksustata. Juriidiline isik maksab tulumaksu tulumaksuseaduse (TuMS) §-des 48-52 ette nähtud juhtudel, täpsemalt erisoodustustelt, tehtud kingitustelt, annetustelt ja vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega mitteseotud kuludelt ja väljamaksetelt ning jaotatud kasumilt (dividend)38. Vastavalt ÄS § 157 võib osanik-juhataja teha kinnitatud aastabilansi alusel väljamakseid puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist, millest on maha arvatud eelmiste aastate katmata kahjum: saada dividendi. Dividendi maksukohustus arvutatakse dividendi väljakuulutamisel, kuid tegelik maksukohustus tekib selle väljamaksmisel. Dividendi maksustamist reguleerib tulumaksuseaduse § 50 ja väljamakstud dividendid kajastatakse TSD vormi lisas 7 ja vormis INF 11. Dividende võib maksta nii palju, kui on raamatupidamise andmete järgi võimalik ja omanik ise seejuures mõistlikuks peab
aruandeaastal arvestatud tasud ja muud olulised soodustused (tekkepõhiselt arvestatuna), samuti nende liikmetega seotud potentsiaalsed kohustused ning töötajate tasu üldsumma ja keskmine töötajate arv majandusaastal; 5) raamatupidamise aastaaruande koostamise perioodil toimunud olulisi sündmusi, mis ei kajastu raamatupidamise aastaaruandes, kuid mis oluliselt mõjutavad või võivad mõjutada järgmiste majandusaastate tulemusi. (3) Raamatupidamiskohustuslane, kelle majandusaasta aruandeid auditeeritakse või seadustest lähtuvalt tuleb auditeerida, kirjeldab tegevusaruandes lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule: 1) raamatupidamiskohustuslase tegevuskeskkonna üldist (makromajanduslikku) arengut ja selle mõju tema majandustulemusele; 2) raamatupidamiskohustuslase äritegevuse hooajalisust või majandustegevuse tsüklilisust;
Sissemaksena ei käsitata finantsvaralt saadud maksustamata tulu ning teiselt IKlt kantud raha. DIVIDENDID: Maksustatakse residendist FI poolt välismaa juriidiliselt isikult saadud rahalises ja mitterahalises vormis saadud dividendid jm kasumieraldised. Ei maksustata, kui maksmise aluseks olevalt kasumiosalt on TM makstud või dividendilt on TM välisriigis kinni peetud. Dividendi mõiste: väljamakse, mida tehakse juriidilise isiku pädeva organi otsuse alusel puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist ning mille aluseks on dividendi saaja osalus juriidilises isikus (aktsiate või osade omamine, täis- või usaldusühingu osanikuks või tulundusühingu liikmeks olemine või muud osaluse vormid vastavalt äriühingu asukohamaa seadustele). Kui residendist FI on osanik või liige sellises isikute ühenduses või sellise varakogumi kaasosanik, millele ei ole omistatud juriidilise isiku staatust, siis maksustatakse tulumaksuga ühenduse või varakogumi puhaskasumi osa
rahalist väljamakset, välja arvatud § 15 lõikes 31 nimetatud väljamakset. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral makstavat viivitusintressi (viivist) intressina ei käsitata. 19. Kuidas maksustatakse füüsilise isiku tulu finantsvaralt? § 17 1 20.Mis on dividend ja kuidas maksustatakse füüsilise isiku dividenditulu? §18 Dividend on väljamakse, mida tehakse juriidilise isiku pädeva organi otsuse alusel puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist ning mille aluseks on dividendi saaja osalus juriidilises isikus (aktsiate või osade omamine, täis- või usaldusühingu osanikuks või tulundusühistu liikmeks olemine või muud osaluse vormid vastavalt äriühingu asukohamaa seadustele). Tulumaksuga maksustatakse kõik dividendid ja muud kasumieraldised, mida residendist füüsiline isik saab välismaa juriidiliselt isikult rahalises või mitterahalises vormis. 21
aruandeaastal arvestatud tasud ja muud olulised soodustused (tekkepõhiselt arvestatuna), samuti nende liikmetega seotud potentsiaalsed kohustused ning töötajate tasu üldsumma ja keskmine töötajate arv majandusaastal; - raamatupidamise aastaaruande koostamise perioodil toimunud olulisi sündmusi, mis ei kajastu raamatupidamise aastaaruandes, kuid mis oluliselt mõjutavad või võivad mõjutada järgmiste majandusaastate tulemusi. Majandusaasta aruandele lisatakse: 1) audiitori järeldusotsus. Lisaks muudele seadustes sätestatud juhtudele on raamatupidamise aastaaruande audiitorkontroll kohustuslik raamatupidamiskohustuslasele, kellel vähemalt kaks järgmisest kolmest näitajast on aruandeaasta bilansipäeva seisuga suuremad kui: äriühingul müügitulu (netokäive) ja teistel raamatupidamiskohustuslastel tulu 10 miljonit krooni, bilansimaht 5 miljonit krooni ja töötajate arv 10.
bilanss ettevõtte finantsseisundi kindlaks määramiseks ja selle majandustegevuse edasi planeerimiseks. Finantsanalüüsi aluseks on võetud OÜ Refonda bilanss aastate 2005 ja 2006 eest. Kahjuks, firma ei olnud nõus anda 2007. aasta majandusaruannet, aga kuna minu töö eesmärk ei ole konkreetselt selle firma tegevuse planeerimine, vaid on finantsanalüüsi näidise välja toomine, siis mina otsustasin korraldada finantsanalüüsi 2005 ja 2006 majandusaastate alusel. 5 1. Raamatupidamise bilanss. 1.1. Raamatupidamise bilansi mõiste. Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali).1 Bilanss on raamatupidamise aastaaruande koostisosa, mis kajastab antud kuupäeva seisuga
avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama. Osaniku õigus kasumile · Osanikule makstakse osa kasumist (dividend) võrdeliselt tema osa nimiväärtusega, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti (ÄS § 157 lg 2) ... Võib luua erisusi (ÄS § 139 lg 1 p 5) · Osanikele võib teha väljamakseid puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist, millest on maha arvatud eelmiste aastate katmata kahjum, kinnitatud majandusaasta aruande alusel. (ÄS § 157 lg 1) · OÜ ei saa maksta avansilisi dividende (AS saab ÄS 277 lg 3) · Ettepaneku teeb juhatus, otsustab osanike üldkoosolek · Osanikele ei tohi teha väljamakseid, kui ühingu viimase majandusaasta lõppemisel kinnitatud majandusaasta aruandest ilmnev ühingu netovara on väiksem või jääks väiksemaks osakapitali ja
1) peamisi tegevusvaldkondi, toote- ja teenusegruppe; 2) olulisemaid aruandeaasta jooksul toimunud ning lähitulevikus planeeritavaid investeeringuid; 3) olulisi uurimis- ja arendustegevuse projekte ning nendega seotud väljaminekuid aruandeaastal ja järgmistel aastatel; 5) raamatupidamise aastaaruande koostamise perioodil toimunud olulisi sündmusi, mis ei kajastu raamatupidamise aastaaruandes, kuid mis oluliselt mõjutavad või võivad mõjutada järgmiste majandusaastate tulemusi. Raamatupidamiskohustuslane, kelle majandusaasta aruandeid auditeeritakse või seadustest lähtuvalt tuleb auditeerida, kirjeldab tegevusaruandes lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule: 1) raamatupidamiskohustuslase tegevuskeskkonna üldist (makromajanduslikku) arengut ja selle mõju tema majandustulemusele; 2) raamatupidamiskohustuslase äritegevuse hooajalisust või majandustegevuse tsüklilisust;
raamatupidamiskohustuslase poolt aruandeaastal arvestatud tasud ja muud olulised soodustused (tekkepõhiselt arvestatuna), samuti nende liikmetega seotud potentsiaalsed kohustused ning töötajate tasu üldsumma ja keskmine töötajate arv majandusaastal; - raamatupidamise aastaaruande koostamise perioodil toimunud olulisi sündmusi, mis ei kajastu raamatupidamise aastaaruandes, kuid mis oluliselt mõjutavad või võivad mõjutada järgmiste majandusaastate tulemusi. Majandusaasta aruandele lisatakse: 1) audiitori järeldusotsus. Lisaks muudele seadustes sätestatud juhtudele on raamatupidamise aastaaruande audiitorkontroll kohustuslik raamatupidamiskohustuslasele, kellel vähemalt kaks järgmisest kolmest näitajast on aruandeaasta bilansipäeva seisuga suuremad kui: äriühingul müügitulu (netokäive) ja teistel raamatupidamiskohustuslastel tulu 10 miljonit krooni, bilansimaht 5 miljonit krooni ja töötajate arv 10.
Ratsionaalselt käituvate investorite puhul ei oma dividendipoliitika mõju ettevõtte väärtusele. Dividendipoliitikad: Stabiilne dividendipoliitika: fikseeritud dividendide suurus // Nt börsiettevõtted Jäägidividendipoliitika: väljamaksed üksnes juhul kui investeeringutest jääb raha üle Stabiilne väljamaksekordaja: nt 40% puhaskasumist Dividendid (dividends) kujutavad endast väljamakset, mida tehakse juriidilise isiku pädeva organi otsuse alusel puhaskasumist või eelnevate majandusaastate jaotamata kasumist ning mille aluseks on dividendisaaja osalus juriidilises isikus. Dividend võib olla rahaline, mitterahaline või aktsia vormis. Dividendide maksmise ettepaneku teeb juhatus, kinnitab nõukogu. Dividendid kuulutatakse välja netodividendidena, mis tähendab, et maksustatav osa = Dividend / 0.2 Kätte saadav osa = Dividend /0.8 Dividend aktsia kohta (DPS) = Dividendid / lihtaktsiate arvuga Dividendide väljamaksekordaja (PR) =Div /puhaskasum
· aktsiate ja osade tühistamised; · reservide suurendamised ja vähendamised · muud omakapitali kirjeid mõjutanud majandustehingud Tegevusaruanne ja audiitori järeldusotsus · Koostab tegevjuht · ülevaade raamatupidamiskohustuslase tegevusest ja asjaoludest, millel on määrav tähtsus tema finantsseisundi ja tegevuse hindamisel; · olulistest sündmustest majandusaastal, mis oluliselt mõjutasid või võivad mõjutada järgmiste majandusaastate tulemusi; · eeldatavatest arengusuundadest järgmisel majandusaastal; · kirjeldatakse olulisi uurimis- ja arendustegevuse projekte ning nendega seotud väljaminekuid aruandeaastal ja järgmistel aastatel; · avalikustatakse ja kõrgema juhtorgani liikmete aruandeaastal saadud tasud ja soodustused, väljastatud garantiid ja potentsiaalsed kohustused; · näidatakse töötajate tasu üldsumma ja keskmine töötajate arv majandusaastal;
des 1–4 sätestatud tingimustele. (TuMS § 171 lg 2 p 7) 20. Mis on dividend ja kuidas maksustatakse füüsilise isiku dividenditulu? Tulumaksuga maksustatakse kõik dividendid ja muud kasumieraldised, mida residendist füüsiline isik saab välismaa juriidiliselt isikult rahalises või mitterahalises vormis. (TuMS § 18 lg 1) Dividend on väljamakse, mida tehakse juriidilise isiku pädeva organi otsuse alusel puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist ning mille aluseks on dividendi saaja osalus juriidilises isikus (aktsiate või osade omamine, täis- või usaldusühingu osanikuks või tulundusühistu liikmeks olemine või muud osaluse vormid vastavalt äriühingu asukohamaa seadustele). (TuMS § 18 lg 2) Aktsia- või osakapitali või sissemaksete vähendamisel, aktsiate või osade tagasiostmisel või juriidilise isiku likvideerimisel tehtavate väljamaksete
ette näha erinevad dividendiõigused teatud osade või osanike suhtes (ÄS § 139 lg1 p 5 ja § 157 lg 2).; · Osaniku ainsaks kohustuseks on sissemakse tasumise kohustus (ÄS § 140 lg 2). · Samas on osanikul ka üldised hea usu põhimõttest tulenevad kohustused, nt TsÜS § 32 tulenev kohustus arvestada osaühingu ja teiste osanike õigustatud huve. 5.11.2. Kasumi jaotamine · Osanikele võib teha väljamakseid puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist, millest on maha arvatud eelmiste aastate katmata kahjum, kinnitatud aastabilansi alusel. NB! Osaühing ei saa teha avansilisi dividendimakseid (aktsiaseltsil võimalik ÄS § 277 lg 3 alusel). · Osanikule makstakse osa kasumist (dividend) võrdeliselt tema osa nimiväärtusega või põhikirjas sätestatud muu suhte alusel. · Osanikele ei tohi teha väljamakseid, kui ühingu viimase majandusaasta lõppemisel kinnitatud
isikule süüliselt tekitatud kahju eest. Aktsionär ei vastuta tekitatud kahju eest, kui ta ei ole võtnud osa kahju tekitamise aluseks olnud üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest või kui ta hääletas otsuse vastu. ÄS § 289 alusel hagi esitamiseks on vajalik aktsionäride üldkoosolekuga antud nõusolek, kui aktsionäri vastu esitab hagi aktsiaselts (ÄS § 298 lg 1 p 9). Dividend ÄS § 276 lg 1 kohaselt võib aktsiaselts maksta aktsionäridele dividendi kas puhaskasumi või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumi, millest on maha arvatud eelmiste aastate katmata kahjum, arvel. Aktsionärile makstakse dividendi vastavalt tema aktsiate nimiväärtusele. Põhikirjaga võib ette näha, et eri liiki aktsiatest tulenevad erinevad õigused kasumi jaotamisel (ÄS § 276 lg 2). ÄS § 277 lg 2 kohaselt saavad aktsionärid sätestada põhikirja või üldkoosoleku otsusega, millise kuupäeva seisuga peab isik olema aktsiaseltsi aktsionär, et tal oleks õigus saada dividendi (kas fikseeritakse
89 Kasumiaruanne ( tulude ja kulude aruanne )- on raamatupidamisaruanne, mis kajastab RK-se aruandeperioodi maj.tulemust ( tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit ). Tegevusaruandes kirjeldatakse raamatupidamise aastaaruande koostamise perioodil toimunud olulisi sündmusi, mis ei kajastu raamatupidamise aastaaruandes, kuid mis oluiselt mõjutavad või võivad mõjutada järgmiste majandusaastate tulemusi. Tegevjuhtkonna deklaratsioon. Raamatupidamise aastaaruandega koos esitatakse deklaratsioon, mis on raamatupidamise aruande lahutamatu osa ja millele kirjutab koos kuupäeva märkimisega alla kogu RK-se tegevjuhtkond, kes deklareerib oma vastutust raamatupidamise aastaaruande koostamise eest. 11. Raamatupidamise sise-eeskiri, struktuur ja lühikirjeldus. (a) Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud koostama raamatupidamise sise-eeskirja, mis reguleerib
annaabi.ee 
