800g Hämpsiri Hampshire (H) 1. Suure kasvuga, musta kerega, valge vöölt turjalt esijäsemeteni 2. Hea kasvukiirusega 3. Õhukese pekiga ja pikad lihakehad 4. Siga madalajalgne, nõrgad jalad, peen luustik Sigade käitumine Sead elavad gruppides. - Nende kodupiirkond on 100-500 hektarit. - Neil on välja kujunenud erinevad kohad eri tegevusteks (näiteks magamisasemed, söömiskohad jne). - Põrsad tunnevad ära ja jätavad meelde kuni 20-30 isendit. - Emised võivad pesa ehitamiseks kulutada kuni 10 tundi. Enne poegimist võib emis end täielikult pesamaterjaliga katta. - Sead suhtlevad omavahel häälitsustega. - Sead veedavad suurema osa ajast tuhnides ja toitu otsides. - Sead üritavad hoida mugavat kehatemperatuuri - kuumaga püherdavad mudas ja külma ilmaga teevad ühise pesa ja magavad "hunnikus".
olid täidetud liivaga. Eesti sõjaväe Soomusrong Nr. 1 Vabadussõja ajal Relvastus Soomusrongide relvastus: § Mõlemal pool rongi suurtükiplatvormid § Kuulipildujavagunid (34 kuulipildurit). § ,,American Colt" ja ,,Maksim" tüüpi relvad § 7,70 ja 7,62 mm kergekuulipilduja ,,Lewis" § Laskeavad sõduritele Suurtükiplatvorm Vagunid Vagunite tüübid: Dessantvagunid eluruum ja magamisasemed Kuulipildujavagunid mõlemal küljel ja nurkades luukidega suletavad laskeavad Suurtükivagunid erineva konstruktsiooniga vastavalt neil paiknevate relvadega Kindral Tõnissoni staabirong Soomusrongirügement Rügemendi koosseisu kuulusid: Staap I divisjon (soomusrongid ,,Kapten Irv" ja tehnikakompanii, jalaväerühm), II divisjon (Soomusrong nr. 3, kuulipildurkompanii, tehnikakompanii, jalaväerühm) Tehnikatöökoda Töökomando
Telgi valmistamisel vaja mineva riide koovad naised ise. Telgi panevad püsti ja tõmbavad pingule naised. Seinad kinnitatakse katuse külge ja tõmmatakse alt tihedalt vastu maad, et tuul ja külm ligi ei pääseks. Seinu on võimalik üles keerata, et tuul läbi käiks ja õhku telgis jahutaks. Pärast abiellumist mees ehitab oma telgi suuremaks. Kui pere on suur ja on palju lapsi, võib telk olla mitmeks osaks jaotatud. Naiste poolel asub nende elutuba, magamisasemed ja muidugi kööginurk. Beduiinidel on toidu serveerimiseks nii suur vaagen, et sinna mahub korraga ära terve lammas. Telgis on vaibad ja padjad, kuid mitte mingisugust mööblit. Kuna seal on hämar, on ka jahe. Kuna nad rändavad ühest paigast teise, ei ole neil eriti suur varandus. Oluliseks peetakse mõõku, püsse ja kohvivalmistamisriistasid. Beduiinidel on kombeks, et mehed võtavad külalisi vastu selleks eraldatud telgiosas. Mehed söövad
??? a tuh tagasi) Hakkas levima nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur. Tekkisid talud. Rahvas elas maa harimisest ja sai põhitoidu põllult. Olulised olid siiski ka kalapüük ja jahil käimine. Venekirvekultuuri levik tähendas osaliselt uute asukate saabumist ja sellega kaasnes ka konflikte. Nöörkeraamika kandjad olid indoeurooplased (saime neilt välimuse) , aga keele mongoliidsetsetelt soomeugrilastelt. Selle kultuuri rahva tubane elu oli arenenum(olid tooled, lauad ja k magamisasemed). Kiviaja lõpus õpiti kangast kuduma. 3) Pronksiaeg ja rauaaja algus: Pronksiaeg jõudis Eestisse hilja, u 1800ekr ning kestis kuni 500 ekr See polnud tähtis periood Eestis kuna Eesti maavarades ei leidunud vaske ega tina. Pronksi ei saanud mitte kuidagi, see oli kallis ka ehk seda ei saanud endale lubada ka. Rauaaeg sai alguse umbes 500 ekr ja kestis kuni 13.saj. Õpiti kasutama ja ise valmistama (sepitsema) rauast asju. Põhiametiks sai sepp. Õpiti ka põldu
Enamikus taludes, kus kasutati võõrast tööjõudu oli teenijate eluruumiks üks suurem üldiseks otstarbeks kasutatav tuba- peretuba. Mööblina oli seal perelaud, mida kasutati söögilauana. Selle ümber seisid pingid, vahel ka toolid. Seinale oli kinnitatud pikk riidevarn, seal rippusid tööriided. Talvekuudel oli peretuppa paigutatud vokid, viipsik, kääripuu ja kangasteljed, et kedrata ja kududa lõnga. Peretoas olid ka teenijate voodid- lihtsad puust magamisasemed. Toas seisid ka teenijate isiklikud asjad. Need olid kohvritesse või kastitesse pakitud ja seisid enamasti akna all, seina ja voodiotsa vahel või lihtsalt voodi all. Seal elasid enamasti need sulased ja teenijatüdrukud, kes töötasid talus kogu aasta. Suviliste magamisasemed olid aitades või lakkades. Rõivastus Laialt oli levinud kodune kangakudumine. Kooti takust ja jämedat linast riiet suvisteks
Männipuust rüütlilaud Aukohal olid lossides ka peeglid, mis olid tõelised tolle aja meistriteosed. Näitena on allpool ära toodud tammepuust peeglid, millel dekoreeritud luugid. Joonis 7. Tammepuust raamide ja luukidega peeglid 8 2. 2 Talupoja mööbel Keskaegses talupoja elamises oli mööbel kesine ning eluruume oli vähe, sageli üks. Magamisasemed e magamislavad ja pingid ehitati ruumi seina külge. Taoline mööbel oli Baltikumi ja Kesk- Euroopa maaelamutes põhiline. Magamislavad olid ehitatud kas tervele perele, kuid oli ka ühe-kahekohalisi seinasänge Eluruumis oli ka kindlasti nelinurkne või ristkülikukujuline söögilaud, pikad pingid ääres ja mõned lihtsad riiulid seinas. Tooli polnudki igas majapidamises, põhiliselt pikad pingid ja üheinimese pingid
Eepose populaarsus kasvas rahvusliku liikumise hoogustudes. Järgnes eeposest lühendatud ja ümbertehtud jutustusi. Kokku on ilmunud 18 trükki. 3. Kalevipoeg rahva pärimuses Eesti rahvapärimus sisaldab hulgaliselt muistendeid Kalevipoja-nimelisest vägimehest. Hiiglase tegudega on seletatud järvede, küngaste, allikate ja kivide päritolu: orud võisid olla Kalevipoja künnivaod näiteks Kalevipoja künnivaod Kiku küla lähedal, piklikud linnamäed tema magamisasemed, rändrahnud tema lingukivid. Rahvas on rääkinud igasuguseid muistendeid kalevipojast. 3.1. Kalevipoja haud3 Mis rahvas künka kohta räägib? Rahvas ütleb, et see on Kalevipoja haud ja et kange mees selle künka all oma viimist und puhkab. Hauas piab Kalevipoja kaasas ka kallis varandus, matisuurune kulduur ja 3 tündrit kulda peidus olema. Külap seda ihaldaks iga inimene kätte saada, ja on mõned seda
Põhja- Eesti paealadel tehti rehetoa põrand sageli ka paeplaatidest. Uksed olid madalad ja kõrge lävepakuga. Veel 19. sajandi algul ehitati rehetoad ilma akendeta. Valgust saadi avatud ukse või lauaga suletava ava kaudu. Küttekoldeks oli korstnata ahi. Ahjus küpsetati leiba ja ahju ees oleval leeasemel valmistati perele ja loomadele toitu. Suits lasti välja ukse või suitsuaugu kaudu. Rehetuba jagunes kindla korra kohaselt. Nii asusid rehealuse poolses seinas magamisasemed. Ahjuesine osa täitis köögi ülesannet ja kõige puhtam ja auväärsem paik oli söögilaua asukoht. Sajandi algul oli mööblit vähe ja needki seina ja põranda külge kinnitatud. Kasutusel olid seina külge kinnitatud pingid. Ka magamislavad toetusid ühelt poolt maas olevatele postidele ja teiselt poolt olid kinnitatud seinapalkide vahele. Kõige hinnalisemaks ja kaunimaks varaks oli pulmakommetega seotud riidekirst. Rehetuba oli eesti talupoja argipäevaseks töö-ja elukohaks
Põhja- Eesti paealadel tehti rehetoa põrand sageli ka paeplaatidest. Uksed olid madalad ja kõrge lävepakuga. Veel 19. sajandi algul ehitati rehetoad ilma akendeta. Valgust saadi avatud ukse või lauaga suletava ava kaudu. Küttekoldeks oli korstnata ahi. Ahjus küpsetati leiba ja ahju ees oleval leeasemel valmistati perele ja loomadele toitu. Suits lasti välja ukse või suitsuaugu kaudu. Rehetuba jagunes kindla korra kohaselt. Nii asusid rehealuse poolses seinas magamisasemed. Ahjuesine osa täitis köögi ülesannet ja kõige puhtam ja auväärsem paik oli söögilaua asukoht.Sajandi algul oli mööblit vähe ja needki seina ja põranda külge kinnitatud. Kasutusel olid seina külge kinnitatud pingid. Ka magamislavad toetusid ühelt poolt maas olevatele postidele ja teiselt poolt olid kinnitatud seinapalkide vahele. Kõige hinnalisemaks ja kaunimaks varaks oli pulmakommetega seotud riidekirst.Rehetuba oli eesti talupoja argipäevaseks töö-ja elukohaks
soomusronge täiendati. Seinte vahel ei kasutatud enam lahtist liiva, mis sõidu ajal välja pudenes vaid kasutati seinte vahel liivakotte, osa vaguneid kaeti lehtrauaga. Hiljem hakati kasutama liiva asemel niinimetatud katlarauda, mida leidus laevatehastes. Lisaks kasutati veel enamasti kitsarööpmelistel soomusrongidel vene kaevikukilpi Lahinguvaguneid oli kolme tüüpi: dessant-, kuulipilduja- ja suurtükivagunid Dessantvagunis olid eluruum ja magamisasemed. Kuulipildujavagunil oli mõlemal küljel ja nurkades luukidega suletavad laskeavad. Suurtükivagunid olid erineva konstruktsiooniga vastavalt neil paiknevate relvadega. Vägede nappuse tõttu ei olnud ülemjuhataja käsutuses piisavalt reseve, millepärast kasutati soomusronge. Nende valmiduse, kiiruse ja liikuvuse tõttu oli neid võimalik koondada sinna, kus väejuht neid vajas. Kuna soomusrongid olid varustatud suurtükkidega ja suures
Muinasasulate elanikud valisid oma peatuskohtadeks kalarikaste jõgede ja järvede kaldad, ümberringi olid raskesti läbipääsetavad ürgmetsad, milledes elasid metsloomad. Lihtsam oli küttida loomi kes tulid veekogudeäärde jooma. Muistsed inimesed elasid külades, eluasemeteks ritvadest sõrestikega ehitatud püstkojad, mida suvel katsid kasetoht ja puukoor, talvel loomanahad ja mättad. Igas püstkojas oli keskel tulease, seinte ääres mätastest, samblast ja okstest magamisasemed, mis kaeti loomanahkadega. Sõnast ,,koda" ongi tulnud eesti keelde sõna ,,kodu" Koduloomadest oli tol ajal ainult koer. Koerad olid abiks jahil ja valvasid küla metsloomade ootamatute kallaletungide eest. Muistse aja mehed käisid jahil ja kalal ning põhiline toit oligi liha ja kala. Kuid vahel pidid nad väga pikka aega nälga tundma, sest algeliste jahiriitadega oli väga raske suuri metsloomi tabada.
sajandit renessanssiks, mis tähendab taassündi. Kuid muidugi ei piirdunud renessanssi kunstnikud ainult vana jäljendamisega vaid lõid ka palju täiesti uut. Uus esteetika avaldus ka interjööri disainis: siin on iseloomulikud suured võlvidega ruumid, puitornamentidega kaunistamine, eneseväärikus ja iga detaili suhteline sõltumatus, mis moodustavad siiski ühtse terviku. Mööbli alale tõi ta põhjaliku muudatuse: varasemad majaga koos ehitatud liikumatud lauad, pingid ja magamisasemed asendusid vabalt liigutavate iseseisvate mööbliesemetega. Kapid, puhvetid, kirjutuspuldid ja muud mööblitükid kaunistati sambakeste, pilastrite ja simsikestega nii nagu ehitisedki. Väga palju kasutati mööbli kaunistamiseks intarsiat mööblipinna sisse asetatud eri värvi puutükikestest kokku seatud mustreid ja pilte. 4 Interjöör
Veepidavust suurendab riide paisumine niiskuse ajal enne vihma. Telgi valmistamisel vaja mineva riide koovad naised ise. Telgi panevad püsti ja tõmbavad pingule naised. Seinad kinnitatakse katuse külge ja tõmmatakse alt tihedalt vastu maad, et tuul ja külm ligi ei pääseks. Seinu on võimalik üles keerata, et tuul läbi käiks ja õhku telgis jahutaks. Kui pere on suur ja on palju lapsi, võib telk olla mitmeks osaks jaotatud. Naiste poolel asub nende elutuba, magamisasemed ja muidugi kööginurk. Beduiinidel on toidu serveerimiseks nii suur vaagen, et sinna mahub korraga ära terve lammas. Telgis on vaibad ja padjad, kuid mitte mingisugust mööblit. Kuna seal on hämar, on ka jahe. Kuna nad rändavad ühest paigast teise, ei ole neil eriti suur varandus. Oluliseks peetakse mõõku, püsse ja kohvivalmistamisriistasid. Beduiinidel on kombeks, et mehed võtavad külalisi vastu selleks eraldatud telgiosas. Mehed
ei toonud. Eestisse tuli ka suurel määral sisserändajaid. Võib-olla karjalast võikuskilt Volga ülemjooksult. Mõlemad alad olid asustatud soome-ugrilastega. Venekirveskultuur-peale küttimise ja kalapüügi hakati ka põldu harima, tehti savipotte, õpiti ka kangast kuduma. Osad venekirved mis on leitud ei näi mitte olevat mõeldud töö tegemiseks vaid sõjalisel eesmärgil. Venekirves kultuuri tubane eluviis hõlmas laudu ja küllap ka toole ning ka magamisasemed. Tööriistad olid ikka kivist ja juurde tuli nn venekirves. Võimaliku päritolu üle alles vaieldakse aga kaua arvati, et venekirveskultuuri kandjateks olid indoeurooplased. 4. Milliseid muudatusi tõi endaga kaasa pronksiaeg? Jõuti esimese tõeliselt revolutsioonilise materjalini milleks oli pronks. Praegu dateeritakse vanimad Eestist leitud pronksesemed umbes aastast 1800 e.kr. Pronks oli harv ja kallis, sellepärast kasutati ka kivist tööriistu.
Suure reheahju kütmisel oli tuba paksult suitsu täis. See lasti rehetoast välja ukse või väikese suitsuaugu kaudu. Rehetoa seinad olid paksult nõgised ja tahmased. Reheahjus küpsetas perenaine leiba ja lahtisel koldetulel keedeti toitu. Rehetoas kuivatati partel vilja jatalvel külmaga toodi isegi väiksemad loomad tuppa. Põrandad olid savist, kivist või lihtsalt mullast. Laudpõrandaid hakati panema 19. sajandi teisel poolel. Mööbel oli peamiselt puust: laud, pingid, magamisasemed, kirstud riiete hoidmiseks jne. talu ei moodustanud üksmes elumaja, vaid selle kõrval olid veel abihooned, nagu üks ait riiete ja teine toiduainete jaoks, püstkojasarnane suveköök, laut ning saun. Taluõuel asus kindlasti ka kooguga kaev. 19 sajandil muutus ka taluelamu. Ilmusid esimesed klaasitud aknad ja korsten, mis eluruumid suitsust vabaks tegi. Need uuendused olid esialgu kätteesaadavad vaid jõukatele talupoegadele. Vaesem rahvas elas veeel kaua pimedates suitsutaredes.
tätoveering. Ta kandis seljas valget triiksärki, sõjaväepükse - sama mustriga jaki oli ta pannud Heidile peale ning jalas mustad tanksaapad. Kuna tüdrukule ei olnud kuhugi minna, aitas Tanel teda ja juhatas ta metsaonni, mille pioss oli koos oma vennaga ehitanud. Onnini ei olnud pikk maa minna, kuid Tanel käis veel enne teeleasumist poest läbi ja ostis viina, kaks pudeli õlut, krõpsu, sokolaadi, välgumihkli ning lihapirukaid. Onni jõudes katsid nad magamisasemed kuuseokste ja paksude tekkidega. Mõlemad istusid teine teisele lavatsile. Tanel avas õllepudelid ja ulatas ühe Heidile. Pärast mõningast väikust küsis Heidi, miks poiss oli onni ehitanud. Tanel rääkis, et kui ta oli üks kord purjus peaga koju läinud, oli selles oli tulnud suur pahandus ja pärast seda otsustas tema vend mingi ohutu paiga teha. Kella kümneks oli neil viinapudel lahti tehtud. Heidi oli juba täis, kuid Tanel sellest kaugel
Vahepeal käidi ka Pärnus Kaubamajakas, kust osteti kaasa sööki ja jooki, ning igale ühele kokkupandav tool, sest maas ei kannata ka koguaeg istuda. Sihtpunkti, ehk Vanasauna puhkemaja telkimisplatsile jõudes otsiti vee äärest kõige ideaalsemat kohta, kuid see ei kujunenud raskeks. Paarkümmend sammu ja leitigi just see õige, millelt avanes ideaalne vaade vee suunas. Seejärel pandi üles telgid ning moodustati endale mugavad magamisasemed, et hiljem ei peaks sellega tegelema. Kui magamiskohad olid olemas toodi metsast küttepuud, et saaks süüdata lõkke, ning selle ümber mõnusalt vahukomme küpsetada ning juttu puhuda ja omavahel täpsemalt tutvuda. Kommid söödud ja jutud räägitud, hakati magama sättima ning jäädi huviga homset päeva ootama. Teine päev Hommikul ärgati Võrtsjärvest kala püüdvate lindude valju kisa tõttu. Kohe mindi
ajandusruum avar rehealune, teises kamber (või kambrid). See omapärane ja ainuladdne hoone, mis täitis elamu, rehe, lauda, töö- ja hoiuruumi ning paiguti ka sauna ülesandeid. Reheelamu keskne ja vaieldamatult tähtsai, ruum oli küttekoldega rehetuba. Rehetoa suurus oli keskmiselt 30-40 m. Peasissepääau kõrval- või vastasnurgas asus suur keedukoldega ahi, suu ukse poole. Vastu tagaseina ahju kõrvale jäikõige varjatum, intiimsem ruumiosa, kus paiknesid magamisasemed, vanemal ajal lavatsid, hiljem voodid. Kõige esindulikum ruumiosa asus ahju suhtes diagonaalselt vastasnurgas. Seal seisis söögilaud. Vana rahva tööd Eestlased olid põlistest aegadest põlluharijad. Talupoja aastaring, tähtpäevad ja uskumused olid oluliselt seotud põllu ja karjaga. Peatoidus saadi põllult. Vanimaks teraviljaks oli oder. Kasvatati ka nisu, kaera, hernest, uba, naerist ja lina, hiljem lisandusid kapsas ja kaalikas. Karjakasvatuse
Vahepeal ei toimu toas midagi nähtavat. Mees võtab padja alt rahapakid. Leiab sahtlist oma telefoni ning ajakirja. Lahkub. Pikk paus. Laura ja Roland panevad kiirelt ja vaikselt selga üleriided ja asutavad. Avavad välisukse. Osvald märkab neid alles nüüd. 6. stseen Kõik algab otsast peale. Osvald näeb neid nagu esimest korda. Kutsub neid sisse. Tahab kohvi teha. Roland ja Laura ütlevad uuesti oma nimed. Osvald katkestab igat lauset, mida noorpaar alustada tahab. Teeb neile magamisasemed valmis. Roland ja Laura tõusevad ning peatuvad tagatoa uksel. Soovivad üksteisele head ööd. Laura ja Roland lähevad tagatuppa ja sulgevad ukse. Osvald käib energiliselt mööda tuba, sätib siit-sealt korda, ümiseb laulda. Istub laua taha. Aknast hakkab paistma kuldset valgust. Siseneb pitsamees, miski temas meenutab kala, on ta märg või midagi taolist. Vaatavad Osvaldiga tõtt. Mees hakkab hingeldama lõpustes lõppes vist õhk. Tõuseb, vaatab keskendunult pirni laes, see
Vanimatel rehielamutel polnud aknaid ega korstnaid seetõttu olid toa seinad nõgised ja tahmased ning reheahju kütmisel tuli tuba paksult suitsu täis. See lasti toast välja ukse või väikese suitsuaugu kaudu. Reheahjus küpsetas perenaine leiba ja talvel külmaga toodi isegi väiksemad loomad tuppa. Põrandad olid savist, kivist või lihtsalt mullast. Laudpõrandaid hakati panema XIX sajandi teisel poolel. Mööbel oli peamiselt puust: laud, pingid, magamisasemed, kirstud riiete hoidmiseks jne. Talu juurde kuulusid ka abihooned, nagu üks ait riiete ja teine toiduainete jaoks, püstkoja sarnane suveköök, laut ning saun. Taluõuel asus kindlasti ka kooguga kaev. XIX sajandil muutus ka taluelamu. Ilmusid esimesed klaasitud aknad ja korsten, mis eluruumid suitsust vabaks tegi. Need uuendused olid esialgu kättesaadavad vaid jõukatele talupoegadele. Vaesem rahvas elas veel kaua pimedas suitsutares.
Teine tuntud linn Türgis on Catal Güyük, mis asus jõe-äärsel viljakal tasandikul ja koosnes tihedalt paigutatud põletamata tellistest majadest. Plaanilt meenutab linn vaiplinna, mille majad olid omavahel ühendatud. Sisse sai majadesse ainult katuse kaudu. Ja linnas oli kokku üle tuhande maja, mis olid külgkülje kõrvale ehitatuna. Igas majas oli tulease ja sisseehitatud kivimööbel. Kivimööblist kõige rohkem huvipakkuvad olid poodiumid, mis oli arvatavasti kasutusel kui magamisasemed. Nende alt leiti ka inimeste luid, mis võis arvata, et inimene maeti samasse kohta, kus oli olnud ta magamiskoht..(kusjuures, kui teemast välja minna, siis uudistes näitas ükskord, et selline asi toimub siiani.. kahjuks ma ei mäleta kus riigis see oli, aga ühed inimesed näiteks elasidki surnuaias ja magasid oma vanemate haudade peal). Oletatakse, et linna elanikud lisaks küttimisele ja korilusele tegelesid ka põlluharimise, karjakasvatuse kui ka kaubavahetusega. 2
31 Funktsionalistliku mööblit iseloomustasid kumerad pähklivineeriga kaetud nurgad ning tammevineeriga küljed ja uksed. Selliselt olid kujundatud öökapid, riidekapid, raamatukapi ja kapp-sekretärid. Algupärased käepidemed valmistati kunstsarvest või eboniidist.32 3.5. Voodid Taludes kasutati magamiseks lavatseid, mis olid paigutatud seinte äärde ja kaetud õlgedega. Ka päevasel ajal istumiseks kasutatud pinkidest tehti põhukoti abil ööseks magamisasemed. Tänapäevases mõistes voodid tekkisid taludesse alles 18. sajandil.33 29 Talvoja, R. Riidekirst intentarinumbriga MT 375 E 360. 30 Kallus, M. Interjööri ja mööbli ajalugu. 31 Kallus, M. Interjööri ja mööbli ajalugu. Õppematerjalid. 32 Kallus, M. Interjööri ja mööbli ajalugu. Õppematerjalid. 33 Eesti talumööbel. Jaanus Pihelgas & Co mööbli- ja puidurestaureerimisfirma kodulehekülg.
.......................................................10 2.7.Turvalisus ennekõike...............................................................................................................11 2.8.Kaelarihmad.............................................................................................................................11 2.9.Kassi ID-kaart..........................................................................................................................11 2.10.Magamisasemed.....................................................................................................................12 2.11.Millist liivakasti kass eelistab................................................................................................12 2.12.Toitmine.................................................................................................................................12 2.12.1.Toidu- ja veekausid............................................................
Sarnaste motiivide rütmiline kordumine andis piltkujutistele ornamentaalse iseloomu. Mööbel. Võrreldes kreeka ja rooma mööbliga oli bütsantsi mööbel lihtsam ja rohmakam, seda varjatakse rikkalike ülemaalingute ja kullatisega. Mööblist olid enam levinud istemööbli mitmesugused variandid, sh ka klapp-taburet. Troonid olid kõrgete seljatugedega, neid kaunistati ka elevandiluust nikerdustega. Voodid olid lebatsitena kaotanud oma antiikaegse tähtsuse, tihti olid magamisasemed tehtud seinaniššidesse. Eraldi asetsevad voodid olid baldahhiinidega. Esemete hoidmiseks olid rohmakad kirstud. Käsikirju hoiti kappides. VARAKESKAEG. Rooma riigi langemine 476. aastal tähistab antiikaja lõppu ja keskaja algust. Perioodi 5.-11. sajandini, mil Euroopas toimub feodaalsuhete kujunemine, käsitletakse varakeskajana. Varakeskaeg jaguneb: Suur rahvasterändamise e merovingide aeg 5.–8. saj Karolingide aeg 8.–10. saj Ottode aeg 10.–11
2) eestlastest sai rahvas, kes tunnistab ennast kirstlastena 3) Piibel andis tõuke ja võimaluse eestikeelse kirjanduse tekkeks · Kalevipoeg on eesti rahvaluulest tuntud müütiline kangelane. Eeposes "Kalevipoeg" Eesti rahvapärimus sisaldab hulgaliselt muistendeid Kalevipoja-nimelisest vägimehest. Hiiglase tegudega on seletatud järvede, küngaste, allikate ja kivide päritolu: orud võisid olla Kalevipoja künnivaod, piklikud linnamäed tema magamisasemed, rändrahnud tema lingukivid. Analoogilised muistendid on tuntud paljude rahvaste juures, Eestis on lähedase iseloomuga muistendeid Vanapaganast. Saaremaal kandis hiiumuistendite peategelane Suure Tõllu, Hiiumaal Leigeri nime. Kalevipoja muistendid koos regivärsiliste rahvalauludega olid Friedrich Robert Faehlmannile ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldile aineseks eepose "Kalevipoeg" ettevalmistamisel ja kirjutamisel. "Kalevipoeg"
Hulk sajandeid oli rehetuba ainus köetav ruum, kus pere pidi külmal aastaajal koos elama. Agade jooksul kujunes kindel ruumijaotus. Peasissepääsu kõrval- või vastasnurgas asus suur keedukoldega ahi, suu ukse poole. Ahjuesisel tehti mitmesuguseid majapidamistöid. See ruumiosa oli vähem esinduslik ja sealt võis majja tulnud võõras edasi tuppa astuda, vaid kutse peale. Vastu tagaseina ahju kõrvale jäi kõige intiimsem osa, kus olid magamisasemed, vanemal ajal lavatsid, hiljem voodid. Kõige esinduslikum ruumiosa asus ahju suhtes diagonaalselt vastasnurgas seal oli söögilaud. Seda nurka peeti pühaks, nurka seinale kinnitatud kolmnurksel riiulikesel (laudil) või kapikeses hoiti väärtuslikumaid pisiasju. Pühade ja pidude puhul kaunistati just nurka, kus asus söögilaud. Sisustus oli äärmiselt napp ja lihtne. Üks vanimaid sisustusesemeid oli magamiseks seina külge ehitatud lihtsa konstruktsiooniga lavats
" rõõmustasime. "Näe! Seal on veel paar kohvrit!" märkas Miina. Need kookisime ka välja ja sealt saime palju vajalikku. Me saime kõhu veidike rohkem täis ja ka riideid rohkem ümber. Meie juurde ujus veel üks spordikott. Selle võtsime ka veest välja. Seal aga polnud midagi muud peale täispuhutava alusmadratsi. "Ilma pumbata ei tee me sellega midagi," arvas Miina. "Aga võib-olla saame ka. Niisama külje alla saaks seda ikka panna," arvasin ma. Me sättisime enda magamisasemed valmis. "Ma arvan, et me peaksime valuvaigistit võtma. See vast aitab! Mulle tundub, et sul on väga vilets olla, või mis?" küsisin Miinalt. Me mõlemad võtsime rohud ja keerasime magama. "Kas sul lapsi on?" küsis Miina. "Jah, on küll. Poiss ja tüdruk," vastasin ma. "Mis nende nimed on?" küsis ta. "Nende nimed on Stiiven ja Helen. Mul oli enne teine mees. Tema nimi on Stiiv-Maikel. Aga tema ei aidanud mind, kui mul teda vaja läks ja siis me läksime lahku," vastasin ma. "Aa
Legend räägib, et Kalev olla maetud Toompeale, kuhu Linda ta tõi. Toompea olevat Kalevi hauaküngas. *Kalevipoeg on eesti rahvaluulest tuntud müütiline kangelane. Eeposes "Kalevipoeg" väidetakse, et kohati on teda tuntud ka nimega Sohni. Eesti rahvapärimus sisaldab hulgaliselt muistendeid Kalevipoja-nimelisest vägimehest. Hiiglase tegudega on seletatud järvede, küngaste, allikate ja kivide päritolu: orud võisid olla Kalevipoja künnivaod, piklikud linnamäed tema magamisasemed, rändrahnud tema lingukivid. Analoogilised muistendid on tuntud paljude rahvaste juures, Eestis on lähedase iseloomuga muistendeid Vanapaganast. Saaremaal kandis hiiumuistendite peategelane Suure Tõllu, Hiiumaal Leigeri nime. Kalevipoja muistendid koos regivärsiliste rahvalauludega olid Friedrich Robert Faehlmannile ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldile aineseks eepose "Kalevipoeg" ettevalmistamisel ja kirjutamisel. *Olevipoeg on eesti (kunst)mütoloogia tegelane, linnaehitaja
lattidest, mis tehakse kas kuuse-, kase- või pajupuust. Tavaliselt on latid 4-5, vahel ka 6-7 meetrit pikad. Tänapäeval kaetakse enamikel suvistel püstkodadel latid presendiga, varem kaeti need kasetohuga. Püstkoja keskel on lõkkekoht või plekkahi. Lõkkel on kahel pool ülalt kaheharulised postid, mille harude vahel on pajapuu. Selle külge riputatakse padasid, potte ja teekanne. Lõkkest või ahjust kahel pool on põrandalauad. Külgseinte ääres on magamisasemed. Magatakse põhjapõdranahkadel, mille all on kuivatatud rohust matid ning nende all puuoksad või puupulkadest restid. Vahel on magamisasemed ka põrandalaudadel, millel on matid ja põhjapõdranahad. Püstkojas istutakse magamisasemetel, puupakkudel või väikestel järidel. Süüakse mõnekümne sentimeetri kõrguselt laualt. Uksest kõige kaugemat kohta vastaskülje ääres peetakse pühaks. Varem hoiti seal vakka, milles oli koduvaimu kujutis
tarvis. Ma mõtlen selle üle, -- leiutan plaani, kuidas asjaga hakkama saab. Jätame täna selle küsimuse, sest muidugi me ei möödu sellest linnast seal päevavalgusel -- see poleks võib-olla meie tervisele kasulik.» Õhtul läks taevas pimedaks ja näis, nagu hakkaks sadama. Heledad välgud sähvisid õige madalas taeva all; puulehed hakkasid sahisema. Oli selgesti näha, et ilm läheb õige pahaks. Seepärast kõlasid hertsog ja kuningas meie vigvamis, et näha, missugused me magamisasemed on. Mu asemeks oli õlekott; see oli parem kui Jimi maisikõlgaste-kott. Maisikõlgastes on alati ka tõlvikuid, need vajutavad ja pigistavad; ja kui inimene teise külje keerab, siis kuivad kõlkad kähisevad, nagu püherdataks kuivanud lehtede kuhjas -- kahin on sihuke, et magaja ärkab. Noh, hertsog arvas, et heidab minu asemele; kuid kuningas arvas, et tema heidab. Ta ütles: «Ma usun, meie seisustevahe pärast peaksite taipama, et maisikõlgastest ase ei kõlba mulle magamiseks
annaabi.ee 
