2. Kas päristuumsed organismid on eukarüoodid? 3. Kas prokarüootide hulka kuuluvad bakterid? 4. Kas bakteritel puudub membraaniga piiritletud tuum? 5. Kas eukarüoodid jaotatakse protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks? 6. Kas iga rakk on ümbritsetud rakumembraaniga? 7. Kas raku sisemus on täidetud tsütoplasmaga? 8. Kas tsütoplasma koosneb peamiselt veest? 9. Kas anorgaanilised ained tagavad raku sisekeskkonna püsiva pH? 10. Kas tsütoplasmas on hulgaliselt madalmolekulaarseid orgaanilisi ühendeid? 11. Kas rakutuum avastati taimerakus 1831. aastal? 12. Kas tuumaümbris koosneb kahest membraanist? 13. Kas tuumasisene plasma on karüoplasma? 14. Kas karüoplasma sisaldab DNA-d, valke, RNA-d ja madalmolekulaarseid ühendeid? 15. Kas kromosoomid on tuuma kõige olulisemad osad? 16. Kas rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse? 17. Kas tuuma kõrvaldamisega kaotab rakk jagunemisvõime? 18
1) Missuguste tunnuste alusel jaotatakse organisimid eel- ja päristuumseteks? Vastavalt rakutuuma esinemisele jaotatakse organismid kahte rühma: eel- ja päris tuumsetekes. 2) Millised organismirühmad kuuluvad eukarüoodide hulka? Eukarüoodid jaotatakse protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks. 3) Nimetage tsütoplasma peamised koostisained. Tsütoplasma peamiseks koostisaineks on vesi (60%-90%, olenevalt erinevatest rakkudest).Tsütoplasmas on hulgaliselt madalmolekulaarseid orgaanilisi ühendeid: aminohappeid, nukleotiide, mono-ja oligosahhariide, orgaanilisihappeid jpm. Samuti on esindatud ka kõik biopolümeerid: polüsahhariidid, valgud ja nukleiinhapped. 4) Kirjeldage rakutuuma ehitust. Tuumaümbris koosneb kahest membraanist. Nendes paiknevad poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja. Tuumamembraanid on ehituselt sarnased teiste rakumembraanidega. Tuumasisest plasmat nimetatakse karüoplasmaks.
· Viirused ei ole rakulise ehitusega ja ei kuulu eel- ega päristuumsete hulka · Iga rakk on ümbritsetud rakumembraaniga · Eukarüootse raku sisemus on täidetud poolvedela tsütoplasmaga, milles on arvukalt mitmesuguseid organelle · Enamikus rakkudes on üks tuum, mis reguleerib kogu raku elutegevust · Tsütoplasma peamiseks koostisaineks on vesi(selles on lahustunud paljud anorgaanilised ja orgaanilised ained ) · Tsütoplasmas on hulgaliselt madalmolekulaarseid orgaanilisi ühendeid: aminohappeid, nukleotiide, mono- ja oligosahhariide, orgaanilisi happeid jt. · Selles on esindatud ka kõik biopolümeerid: polüsahhariidid, valgud ja nukleiinhapped. · Tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks · Tuumasisest plasmat nim. Karüoplasmaks (sisaldab DNA-d, valke, RNA-d ja mitmesuguseid madalmolekulaarseid ühendeid) · Rakutuum on ümbritsetud kahe membraaniga
Viirused ei kuulu prokarüootide ega ka eukarüootide hulka, sest nad pole rakulise ehitusega. Enamikus rakkudes on tuum, mis reguleerib kogu raku elutegevust. Eukarüootse raku sisemus on täidetud tsütoplasmaga, mille peamiseks koostisosaks on vesi, kuid seal leidub ka lüsosoome (ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed, milles lõhustatakse erinevaid aineid, veesisaldus kõigub 60- 90%). Tsütoplasmas on hulgaliselt madalmolekulaarseid orgaanilisi aineid (aminohapped, nukeotiidid, orgaanilised happed jne). Samuti on tsütoplasmas esindatud biopolümeerid. Tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob rakuorganellid ühtseks tervikuks. Rakusisest plasmat nimetakse karüoplasmaks (sisaldab DNA'd, RNA'd, valke ja madalmolekulaarseid ühendeid). Tuuma kõige olulisemad osad on kromosoomid. Rakutuum on üldiselt ümar, võib selle kuju ja suurus erinevates rakkudes varieeruda.
orgaanilised happed. Lisaks ainevahetuse vaheproduktid, pigmendid, regulaatorained ning lahustunud gaasid. Ümbritsetud kahe membraaniga, milles Reguleerib kõiki rakus toimuvaid protses paiknevad poorid. Tuumasisene plasma Tagab raku jagunemisvõime, ainevahetuse sisaldab valke, RNA-d, mitmesuguseid kiiruse ning raku eksisteerimise. Sisaldab j madalmolekulaarseid ühendeid ja säilitab pärilikku informatsiooni. Juhib rak Rakutuum kromosoome. elutegevust. Toimub ribosoomide moodustumine ja rRNA süntees Paksus keskmiselt 0,01 m. Koosneb Eraldab raku sisekeskkonda põhiliselt fosfolipiididest, mis väliskeskkonnast ja kaitseb seda kahjulike
11. kl KONTROLLTÖÖ nr 3 Rakk 1. Milles seisneb rakuteooria? Kõik organismide elundid ja osad koosnevad rakkudest 2. Seleta mõisted: karüoplasma, osmoos. Karüoplasma – tuumasisene plasma, mis sisaldab DNA’d, RNA’d, valkecja erinevaid madalmolekulaarseid ühendeid. Osmoos – mehhanism, mis kontrollib vee jagunemist keha erinevate vedelikuruumide vahel. 3. Mis vahe on fagotsütoosil ja pinotsütoosil? Fagotsütoos – tahkete ainete rakku viimine (amööbi toitmine) Pinotsütoos – vedelate ainete rakku viimine 4. Kummal joonisel on kujutatud a) kloroplasti ja b) mitokondrit? Kloroplast – 1. joonis Mitokonder – 2. joonis Nimetage kloroplasti ja mitokondri 1 erinevus ja 2 sarnasust, lähtudes nende ehitusest ja ülesannetest rakus.
Organell Ehitus Ülesanne Tsütoplasma Poolvedel aine, peamine koostisosa on vesi, Seob kõik rakuorganellid sisaldab hulgaliselt madalmolekulaarseid org. ühtseks tervikuks. ühendeid, lisaks biopolümeerid, ainevahetuse vaheproduktid, pigmendid, regulatoorained ja lahustunud gaasid. Rakutuum Tuumaümbris koosneb kahest membraanist. Reguleerib kõiki rakus Nendes paiknevad poorid, tuuma sees karüo- toimuvad protsesse. plasma, milles DNA ja RNA, lisaks madalmo- lekulaarsed ühendid
3. hulkrakne- on vähem kui ainurakseid, koosnevad paljudest rakkudest, on suuremad 4. prokarüoot- e. Eeltuumsed. Nende hulka kuuluvad bakterid, puudub membraaniga piiritletud tuum ja raku sisemuses on tunduvalt vähem erinevaid organelle ja membraanseid struktuure 5. eukarüoot- e. Päristuumsed. Jaotatakse protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks. Iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine 6. karüoplasma- tuumasisene plasma, sisaldab DNAd, valke, RNAd ja madalmolekulaarseid ühendeid 7. homoloogilised kromosoomid- kromosoomid, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene 8. histoonid- peamised kromosoomivalgud, kaitsevad DNAd ning aitavad kromosoome rakujagunemise ajal kokku pakkida 9. nukleosoomne fibrill- selle moodustab DNA, mis on keerdunud ümber histoonide molekulidest koosnevate kerakeste 10. aktiivne transport- ainete liikumine läbi rakumembraani, ainete transpordiks kulutab rakk energiat 11
fenoolsete ühendite eest. Taimse süsinikuenergia abil suudavad erikoidse ja ektomükoriisa seened koostöös kõdusaproobide ja bakterite toodetud ensüümidega tõhusalt lagundada mitmesuguseid orgaanilisi energiavaeseid jäätmeid. Mükoriisaseened kaitsevad taimi nii juure- ja lehehaigusi tekitavate mikroobide kui ka rohusööjate eest. Võib jääda arusaamatuks, kuidas seened suudavad lehtedes toimuvat mõjutada, ent katseliselt on tõestatud, et sümbiontsed seened sünteesivad madalmolekulaarseid ühendeid, mis juhitakse taime maapealsetesse osadesse. Mükoriisaseened aitavad tekitada taimedes ka indutseeritud süsteemset resistentsust, mis avaldub suurema valmisolekuna tõrjuda mis tahes võõraid organisme mis tahes taimeosas. Selgrootud rohusööjad eelistavad taimi, kes pole teatud põhjustel mükoriissed või kelle seensümbiont pole tõhus antud kahjuri vastu. Juurte kaitse on arusaadavam: enamik haigustekitajaid ei talu mükoriisaseente tekitatud happelist
Golgi kompleks - membraanidest koosnev päristuumse raku organell. Golgi kompleksis jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse. Pakib, sorteerib, väljastab tilgakeste kaudu aineid. Seal moodustuvad ka lüsosoomid. Homoloogiline kromosoom - kromosoom, mis sisaldab samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. Karüoplasma - rakutuuma poolvedel plasma. See sisaldab DNA-d, valke, RNA-d, mitmesuguseid madalmolekulaarseid ühendeid. Lüsosoom - ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke, milles lõhustatakse mitmesuguseid aineid. Lahustatakse ka makromolekule. Mikrotuubul - päristuumses rakus esinev valguline toruke, mis kuulub mõnede organellide koostisesse (näiteks tsentriooli, kääviniitide, viburi ehitusse). Mitokonder - membraanidest koosnev päristuumse raku organell, milles viiakse lõpule glükoosi lagundamine. Varustab rakku energiaga.
Golgi kompleksis jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse. Pakib, sorteerib, väljastab tilgakeste kaudu aineid. Seal moodustuvad ka lüsosoomid. Homoloogiline kromosoom - kromosoom, mis sisaldab samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. Hüüf - ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit. Karüoplasma - rakutuuma poolvedel plasma. See sisaldab DNA-d, valke, RNA-d, mitmesuguseid madalmolekulaarseid ühendeid. Kloroplast - membraanidest koosnev taimeraku organell, milles toimub fotosüntees. Klorofülli sisaldav plastiid. Värvuselt on roheline. Kromoplast -membraanidest koosnev taimeraku organell, mis sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente (karotinoide). Kuulub plastiidide hulka. Leukoplast - membraanidest koosnev taimeraku organell, mis on värvusetu. Kuulub plastiidide hulka, sisaldab tihti varuaineid. Lüsosoom - ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke, milles lõhustatakse
2. Eeltuumsed organismid Rakutüüp, mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide puudumine. Eeltuumsete hulka kuuluvad ainult bakterid. 3. Päristuumsed rakud Rakk, mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine. Päristuumsete hulka kuuluvad loomad, taimed, seened ja protistid. 4. Rakutuum ja karüoplasma. · Karüoplasma on tuumasisene plasma, mis sisaldab DNA-d, RNA-d, valke ja mitmeid madalmolekulaarseid ühendeid. · Tuumas võib olla üks või mitu tuumakest. · Tuumakestes toimub rRNA süntees ja ribosoomide moodustamine. · Eri rakkudes on tuuma kuju ja suurus erinevad. · Kõige tähtsamad koostisosad tuumas on kromosoomid, mis on nähtavad ainult poolduvates rakkudes. · Tuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. Kui eemaldada tuum, siis rakk hukkub. 5
rakumembraanidega. 2 kihti tsütplasmast ja reguleerib tuumamembraane, mille vahel pooride kaudu tuuma on õõs. ainevahetust. Karüoplasma (T, L) Rakutuumasisene plasma. Sisaldab DNA-d, valke, RNA- Pärilikusaine. d ja mitmesuguseid madalmolekulaarseid ühendeid Tuumake (T, L) 3 eri piirkonda: 1) fibrillaarne Toimub ribosoomide tsenter; 2) tihe fibrillaarne moodustumine ja rRNA komponent; 3) granulaarne süntees. komponent. Kromatiin (T, L) Rakutuumes paiknevad
otseselt mõõdetav, siis on üldlevinud proteolüütiliste ensüümide aktiivsuse avaldamine valgu hüdrolüüsi produktide hulga kaudu. Käesolevas töös kasutati substraadina kaseiini see on piima põhivalk, koostiselt fosfoproteiin. Proteaasi aktiivsuse hindamiseks jälgitakse kaseiini hüdrolüüsi algstaadiumit, kui valgu polüpeptiidahelas on katkenud vaid üksikud peptiidsidemed ning on tekkinud vaid vähesel määral vabu aminohappeid ja madalmolekulaarseid peptiide. Proteaasi aktiivsuse määramine põhineb kaseiini hüdrolüüsil uuritava proteaasi toimel ning seejärel trikloroäädikhappega mittesadenevate hüdrolüüsiproduktide sisalduse määramisel spektrofotomeetrilisel meetodil. Trikloroäädikhappe toimel sadenevad lahusest välja tervikvalgud ja kõrgmolekulaarsed peptiidid (Mr > 10000), samuti inaktiveerib TKÄ ensüümi ning peatab edasise hüdrolüüsi toimumise. Sademe
tuum ning raku sisemuses on vähe erinevaid organelle (bakterid) ja päristuumsed (protistid, taime, seene ja loomariik). Iga rakk on ümbritsetud rakumembraaniga. Eukarütoorse ehk päristuumse raku sisemus on täidetud poolvedela tsütoplasmaga, milles leidub arvukalt mitmesuguseid organelle. Enamikus rakkudes on üks tuum, mis reguleerib kogu raku elutegevust. PÄRISTUUMNE RAKK Raku sisemus on täidetud tsütoplasmaga, mille peamiseks koostisaineks on vesi (60%90%). Seal on palju madalmolekulaarseid orgaanilisi ühendeid: aminihappeid, nukleotiide, mono ja oligosahhariide, orgaanilisi happeid jne. Tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. Raku tuuma ümbris koosneb kahest membraanist. Neis paiknevad poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine sisse ja välja. Tuumasisest plasmat nimetatakse karüoplasmaks. See sisaldab DNAd, valke, RNAd ja mitmesuguseid madalmolekulaarseid ühendeid. Kromosoomid on tuuma kõige olulisemad osad
4. Rakutuum, selle ehitus ja ülesanded. Rakutuum on üks põhjalikumalt uuritud rakustruktuure. Tuumaümbris koosneb kahest membraanist, milles paiknevad poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja. Ehituselt on sarnased teiste rakumembraanidega. Tuumasisest plasmat nimetatakse karüoplasmaks. See on tihedam, kui rakuplasma. Ta nukleiinhappeid sisaldab DNA-d, valke, RNA-d ja mitmesuguseid madalmolekulaarseid ühendeid. Tuuma kõige olulisemad osad on kromosoomid. Enamikes rakkudes neid ei näe, sest kromosoomid on väga peenteks niitideks lahti keerdunud. Mikroskoobi abil võib näha ühte või mitut tuumakest piirkonnad, kus kromosoomidelt toimub intensiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine. Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse - kui rakk on ümar siis ka tuum on ümar. Kui rakk on välja venitatud siis ka tuum on välja venitatud. 5
vabanevate aminohapete ja peptiidide hulga kaudu. Proteaasi aktiivsuse määramisel kasutatakse substraadina kaseiini, mis on piima põhivalk ja kus ta asub mitsellidena. Vees see ei lahustu, küll aga lahustub selle valgu Na-sool. Aktiivsuse objektiivseks hindamiseks jälgitakse kaseiini hüdrolüüsi algstaadiumit, kui valgus on katkenud vaid üksikud peptiidsidemed. See tähendab, et valk on suures osas hüdrolüüsumata ja on tekkinud ainult vähesel määral vabu aminohappeid ning madalmolekulaarseid peptiide. Proteaasi aktiivsuse määramise meetod põhineb kaseiini hüdrolüüsil uuritava proteaasi toimel ja trikloroäädikhappega (TKÄ) mittesadenevate hüdrolüüsiproduktide sisalduse määramisel spektrofotomeetrilisel meetodil. Tervikvalgud ja kõrgmolekulaarsed peptiidid sadenevad TKÄ toimel ning ensüüm inaktiveerub ja peatab edasise hüdrolüüsi. Sademe eraldamise järel jäävad lahusesse vabad aminohapped ja peptiidid. Nende kontsentratsiooni
Golgi kompleksis jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse. Pakib, sorteerib, väljastab tilgakeste kaudu aineid. Seal moodustuvad ka lüsosoomid. Homoloogiline kromosoom - kromosoom, mis sisaldab samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. Hüüf - ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit. Karüoplasma - rakutuuma poolvedel plasma. See sisaldab DNA-d, valke, RNA-d, mitmesuguseid madalmolekulaarseid ühendeid. Kloroplast - membraanidest koosnev taimeraku organell, milles toimub fotosüntees. Klorofülli sisaldav plastiid. Värvuselt on roheline. Kromoplast -membraanidest koosnev taimeraku organell, mis sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente (karotinoide). Kuulub plastiidide hulka. Leukoplast - membraanidest koosnev taimeraku organell, mis on värvusetu. Kuulub plastiidide hulka, sisaldab tihti varuaineid.
seetõttu ei saa nende kuju olulisel määral muutuda. lk 55 1. Organismid jaotatakse eel- ja päristuumseteks rakutuuma esinemise järgi . Eeltuumsete ehk prokarüootsete hulka kuuluvad bakterid - neil puudub membraaniga piiritletud tuum ning raku sisemuses on tunduvalt vähem erinevaid organelle ja membraanseid struktuure. 2. Päristuumsed ehk eukarüoodid on protistid, taime-, seene- ja loomariigiks. 3. Tsütoplasmas on hulgaliselt madalmolekulaarseid orgaanilisi ühendeid: aminohappeid, nukleotiide, mono- ja oligosahhariide, orgaanilisi happeid jt. Selles on esindatud ka kõik biopolümeerid: polüsahhariidid, valgus ja nukleiinhapped. Peale selle leiab tsütoplasmast mitmesuguseid ainevahetuse vaheprodukte, pigmente, regulaatoraineid ja lahustunud gaase. 4. Tuumaümbris koosneb kahest membraanist. Nendes on pooris, mille kaudu toimub ainetevahetus. Tuumasisest plasmat nimetatakse karüoplasmaks- selles on DNA-d, valke, RNA-d
päristuumsed (protistid, taime-, seene- ja loomariik). Iga rakk on ümbritsetud rakumembraaniga. Eukarütoorse ehk päristuumse raku sisemus on täidetud poolvedela tsütoplasmaga, milles leidub arvukalt mitmesuguseid organelle. Enamikus rakkudes on üks tuum, mis reguleerib kogu raku elutegevust. PÄRISTUUMNE RAKK Raku sisemus on täidetud tsütoplasmaga, mille peamiseks koostisaineks on vesi (60%-90%). Seal on palju madalmolekulaarseid orgaanilisi ühendeid: aminihappeid, nukleotiide, mono- ja oligosahhariide, orgaanilisi happeid jne. Tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. Raku tuuma ümbris koosneb kahest membraanist. Neis paiknevad poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine sisse ja välja. Tuumasisest plasmat nimetatakse karüoplasmaks. See sisaldab DNA-d, valke, RNA-d ja mitmesuguseid madalmolekulaarseid ühendeid. Kromosoomid on tuuma kõige olulisemad osad
Piimast eraldatud kaseiin vees praktiliselt ei lahustu, küll aga lahustub vees hästi kaseiini Na-sool (Na-kaseinaat). Proteaasi aktiivsuse objektiivseks hindamiseks jälgitakse kasiini hüdrolüüsi algstaadiumit, mil valgu polüpeptiidahelas on katkenud vaid üksikud peptiidsidemed. Selles etapis sisaldab reaktsioonisegu peamiselt pika ahelaga peptiide, märgatav osa valgust on hüdrolüüsimata ja on tekkinud ainult vähesel määral vanu aminohappeid ning madalmolekulaarseid peptiide. Proteaasi aktiivsuse määramise meetod põhineb kaseiini hüdrolüüsil uuritava proteaasi toimel ja järgneval trikloroäädikhappega mittesadenevate hüdrolüüsiprodukitde sisalduse määramisel spektrifotomeetrilisel meetodil. Tervikvalgud ja kõrgmolekulaarsed peptiidid sadestuvad lahuses TKÄ toimel, mis samas ka inaktiveerib ensüümi ja peatab edasise hüdrolüüsi. Sademe eraldamise järel jäävad lahusesse vabad aminohapped ja
kõrgele hüdrofoobsusele esineb ta piimas mitsellidena. Piimast eraldatud kaseiin vees praktiliselt ei lahustu, küll aga lahustub vees hästi kaseiini Na-sool. Proteaasi aktiivsuse objektiivseks hindamiseks jälgitakse kaseiini hüdrolüüsi algstaadiumit, mil valgu polüpeptiidahelas on katkenud vaid üksikud peptiidsidemed. Reaktsioonisegu sisaldab siis peamiselt pika ahelaga peptiide, märgatav osa valgust on hüdrolüüsumata ja on tekkinud ainult vähesel määral vabu aminohappeid ning madalmolekulaarseid peptiide. Proteaasi aktiivsuse määramise meetod põhineb kaseiini hüdrolüüsil uuritava proteaasi toimel ja järgneval trikloroäädikhappega (TKÄ) mittesadenevate hüdrolüüsiproduktide sisalduse määramisel spektrofotomeetrilisel meetodil. Tervikvalgud ja kõrgmolekulaarsed
Kui membraani suhteline pindala jääb liiga väikeseks häiruvad kõik protsessid. 7.Tsütoplasma koostis ja ülesanded. Koostis: valdavalt vesi, mineraal- ja bioaktiivsed ained Ülesanded: liidab kõik organellid ühtseks tervikuks. 8.Rakutuuma ehitus ja ülesanded. Tuumaümbris koosneb kahest membraanist, nendes paiknevad poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja. Tuumasisest plasmat nimetatakse karüoplasmaks, mis sisaldab DNA'd, valke, RNA'd ja mitmeid madalmolekulaarseid ühendeid. Mikroskoobi all on näha ka tuumaksi, milles toimub ribosoomide süntees ja kromosoomidelt intensiivne rRNA süntees. Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. Tuuma kõrvaldamisega kaotab rakk jagunemisvõime, ainevahetus aeglustub ja mõne aja möödudes rakk hukkub. 9.Tuumakese ülesanded. Toimub ribosoomide moodustumine ja kromosoomidelt intensiivne rRNA süntees. 10. Kirjelda inimese kormosoomistikku.
Kaseiini molekulid on väga hüdrofoobsed, kuid kaseiini Na-sool hüdrofiilne Objektiivseks hindamiseks tuleb jälgida HÜDROLÜÜSI ALGSTAADIUMIT: · Valgu polüpeptiidahelas katkevad üksikud peptiidsidemed · Reaktsioonisegu sisaldab pika ahelaga peptiide · Märgatav osa valgust on hüdrolüüsumata · Tekkinud on vähesel määral vabu amh-d ja madalmolekulaarseid peptiide Proteaasi aktiivsuse määramise põhineb: 1. kaseiini hüdrolüüsil uuritava proteaasi toimel 2. TKÄ-ga mittesadenevate hüdrolüüsiproduktide sisalduse määrmine spektrofotomeetrilisel meetodil Miks? · Tervikvalkude ja kõrgmolekulaarsed peptiidid, mille Mr > 10 000, sadestuvad lahusest TKÄ toimel
organismi. Samas võivad antigeenidena käituda ka kehale mitteomased ained (nt võõrvalkude), mis satuvad organismi. See osa antigeenist, mis seondub antikehaga on epitoop. See on osa, mille immuunsüsteem ehk antikehad tunnevad ära. Näiteks epitoobiks võib olla 5-6 aminohappest koosnev järjestus mingist valgust. Hapteen on madalmolekulaarne aine, millel on epitoop e. antikeha seostumise koht, kuid mis ise ei kutsu esile immuunvastust. Seega enamik madalmolekulaarseid ühendeid iseseisvalt ei ole suutelised esile kutsuma organismis immuunvastust. Ainult sel juhul, kui nad on seotud kõrgmolekulaarsele kandjale (näit. mingile valgule), on võimalik saada nende vastu antikeha. Mõningatel valkudel on mingeid motiive mitmetes kordustes, seega võib neil olla ka mingeid epitoope rohkem kui üks. Sel juhul räägitakse multivalentsest antigeenist. Antigeen- antikeha vastasmõju Immuunvastus on spetsiifiline, s.t. et tekkinud antikehad tunnevad
Päristuumsetel on iga rakk ümbritsetud rakumembraaniga ning raku sisemus on täidet. poolvedela tsütoplasmaga, mills leidub arvukalt mitmesuguseid organelle. MILLISE KOOSTISEGA ON TSÜTOPLASMA? Tsütoplasma peam. koostiseks on vesi, milles on lahust. palju orgaanilisi ja anorgaanilisi aineid. Anorgaanilised ained osalevad paljudes biokeemilistes reaktsioonides ja tagavad ka raku sisekeskkonna püsiva pH. Tsütoplastama on hulgaliselt madalmolekulaarseid orgaanilisi ühendeid: aminohapped, nukleotiidid, mono- ja oligosahhariidid, orgaanilisi happeid jt. Selles on esitatud kõik biopolümeerid: polüsahhariidid, valgud ja nukleiidhapped. Tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. MILLINE ON RAKUTUUMA EHITUS JA ÜLESANNE? Tuumaümbris koosneb kahest membraanist, milles paiknevad poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine tuuma sisemusse ja seal välja. Tuumasisest plasmat nim
koosnev päristuumse raku organell. Golgi kompleksis jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse. Pakib, sorteerib, väljastab tilgakeste kaudu aineid. Seal moodustuvad ka lüsosoomid. Homoloogiline kromosoom - kromosoom, mis sisaldab samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. Hüüf - ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit. Karüoplasma - rakutuuma poolvedel plasma. See sisaldab DNA-d, valke, RNA-d, mitmesuguseid madalmolekulaarseid ühendeid. Kloroplast - membraanidest koosnev taimeraku organell, milles toimub fotosüntees. Klorofülli sisaldav plastiid. Värvuselt on roheline. Kromoplast -membraanidest koosnev taimeraku organell, mis sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente (karotinoide). Kuulub plastiidide hulka. Leukoplast - membraanidest koosnev taimeraku organell, mis on värvusetu. Kuulub plastiidide hulka, sisaldab tihti varuaineid. Lüsosoom - ühekordse
· prokarüoodid koosnevad ühest rakust, eukarüoodid võivad olla nii ainu- kui ka hulkraksed · prokarüoodid on primitiivsemad ja väiksemad kui eukarüoodid Suurim rakk on jaanalinnu munarakk. Väikseim rakk on bakter mükoplasma. Väga pikad rakud on vöötlihasrakud ja närvirakud. Viirused ei kuulu kumbagi rühma, sest ei ole rakulise ehitusega. Karüoplasma tuumasisene plasma, mis sisaldab DNA-d, valke, RNA-d, jt. madalmolekulaarseid ühendeid) Paarilised kromosoomid ehk homoloogilised kromosoomid sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. (erandi moodustavad mehe sugukromosoomid X ja Y) Sugurakkudes on igast paarist 1 kromosoom IV PT. Iga rakk on ümbritsetud rakumembraaniga. Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel. Selle vahendusel toimub aine-, energia- ja infovahetus raku ja väliskeskkonna vahel.
peptiide, mille molekulmass on alla 10000, seetõttu saab TKÄ-d kasutada valkude eraldamiseks madalmolekulaarsetest lämmastikuühenditest, nagu valgu hüdrolüüüsi produktid. Töö käik Katseklaasi valatakse 1ml munavalgu lahust ja lisatakse mõni tilk CCl3COOH lahust, loksutatakse hoolikalt. Tekib valge läbipaistmatu udune sade. Järeldus Trikloroäädikhape denatureeris ja sadestas munavalgu. TKÄ ei sadestanud munavalgu lahusest madalmolekulaarseid peptiide, kuna neid ta ei denatureeri. 1.1.6. Valkude väljasoolastamine (globuliinide ja albumiinide eraldamine) Neutraalsete soolade kõrged kontsentratsioonid põhjustavad valkude pöörduvat denaturatsiooni, millega kaasneb väljasadestumine lahusest. Globuliinid sadestuvad (NH4)2SO4 poolküllastunud lahuses, albumiinid sadestuvad küllastunud lahuses. Töö käik 2ml munavalgu lahusele lisatakse võrdne maht (NH4)2SO4 küllastunud lahust, loksutatakse ja jäetakse 5 minutiks seisma
9.) Loomaraku ehitus (joonid + nimetused) 10.) Tsütoplasma ülesanded (2) · seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks · tsütoplasmas olevad anorgaanilised ained tagavad raku sisekeskkonna püsiva pH 11.) Rakutuuma ehitus, ülesanne Tuumaümbris koosneb kahest rakumembraanist. Nendes paiknevad poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja. Tuumasisest plasmat nimetatakse karüoplasmaks. See sisaldab DNA-d, valke, RNA-d ja mitmesuguseid madalmolekulaarseid ühendeid. Kromosoomid on tuuma kõige olulisemad osad. Tuumas esineb üks või mitu tuumakest. Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. 12.) Tuumakese ülesanne Toimub ribosoomide moodustumine 13.) Kromosoomi ehitus Kromosoomide arv ja kuju on ühe liigi piires enamasti muutumatu. Inimese iga keharaku tuumas on üldjuhul 46 kromosoomi, jagunevad 23 paariks. Igas muna- ja seemnerakus on üksnes 23 kromosoomi. 14.) Homoloogilise kromosoomi mõiste
muutma haiguse tekitajaid. Vere hüübimine kaitseb organismi väikeste vigastuste puhul tekkida võiva verekaotuse eest. *Sisekeskkonna suhtelise püsivuse säilitamine Verel on oluline koht ainevahetuses tekkivate happeliste ja aluseliste ainete puhverdamisel, vere mahu kaudu reguleeritakse organismi soolade ja vee sisaldust ning verega ühtlustatakse organismis ainevahetuses tekkinud soojus. Vereplasma. Vereplasmas on 90...91% vett, 6,5...8% valke ja ligikaudu 2% madalmolekulaarseid aineid. Vereplasma on selge kollaka värvusega vedelik. pH on 7,35...7,4. Vereplasma tihedus on 1,025...1,029. Viskoossus võrreldes veega on 1,9...2,6. Osmootne rõhk 768...819 kPa Osmolaarsus ligikaudu 300mosm/l. Vereplasma valgud. Vereplasma valkusid on 65...80g/l ja need jaotatakse albumiinideks ja globuliinideks. Albumiine on 35...45g/l ja globuliine 24...37g/l ja globuliinide hulgas on 1,5...4,5g/l fibrinogeeni
Hematokritiks nimetatakse arvu, mis näitab, kui suure osa vere mahust moodustavad vererakud. Veri täidab organismis transpordi-, kaitse-, sisekeskkonna püsivuse ehk homöostaasi säilitamise funktsiooni (Kaitse vere kaotuse vastu - hemostaas, vere hüübimine. Kaitse kehavõõra bioloogilise materjali (bakterid, mürgid, doksiinid) vastu – immunoloogiline kaitse) 3. Vereplasma, koostis, ülesanded Vereplasmas on 90-91% vett, 6,5-8% valku ja ligikaudu 2% madalmolekulaarseid aineid (nt valkudest: antikehad e immuunglobuliinid (loovad immuunsuse), hormoonid (transporditakse) transpordimolekuli; Toitainete st nt suhkrud, rasvad, aminohapped)Vereplasma on selge kollaka värvusega organismi sisekeskkonna seisundit peegeldavate füsioloogilis-keemilise omadustega vedelik. 4. Vere füüsikalis-keemilised omadused (osmootne rõhk, onkootne rõhk, reaktsioon, puhveromadused)
Tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. Rakutuum 1. ... avastati 1831 ning seetõttu on ta üks paremini uuritud rakuorganelle. 2. Tuumaümbris koosneb kahest membraanist, milles paiknevad poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja 3. Tuumasisene plasma on karüoplasma see sisaldab DNA-d, valke, RNA-d ja mitmesuguseid madalmolekulaarseid ühendeid. 4. Kromosoomid on tuuma kõige olulisemad osad. Rakujagunemise alguseks pakitakse nad nii kokku, et neid on võimalik karüoplasmast eristada. 5. Tuumas on üks või mitu tuumakest piirkonnad, kus kromosoomidelt toimub rRNA süntees ja ribosoomide moodustamine. 6. Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. Rakutuum puudub inimese küpsetes erütrotsüütides, mille tõttu on nad kaotanud jagunemisvõime ja neid moodustub juurde vereloomeelundites. 7
päristuumsed > protistid > taimed > seened > loomad ° Viirused ei ole rakulise ehitusega, nad ei kuulu ei eel- ega päristuumsete hulka. Tsütoplasma raku sisemus on täidetud poolvedela aine tsütoplasmaga. ° peamiseks koostisaineks vesi ° erinevates rakkudes veesisaldus 60-90% ° vees lahustunud anorgaanilised ja orgaanilised ained. ° anorgaanilised ained osalevad biokeemilistes reaktsioonides ja tagavad püsiva pH. ° hulgaliselt madalmolekulaarseid orgaanilisi ühendeid: aminohapped, nukleotiidid, mono- ja oligosahhariidid, orgaanilised happed jne. ° ka bipolümeerid polüsahhariidid, valgud, nukleiinhapped. ° ainevahetuse vaheproduktid pigmendid, rehulaatorained, lahustunud gaasid. ° Tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. Rakutuuma ehitus ja ülesanne ° Rakutuum avastati taimerakus 1831. ° Tuumaümbris kahest membraanist
3. Elektronid põrkuvad molekulidega ning tekivad ioonid 4. Molekul fragmenteerub talle iseloomulikul viisil 5. Kiirendusplaadi abil kiirendatakse elektriväljas tekkinud segu 6. Segu siseneb massianalüsaatorisse (tegemist on tugeva ionisatsiooniga- molekulaarioon laguneb praktiliselt täielikult tütarioonideks) Enamasti kombineeritakse GC-ga (HPLC-ga ei saa kombineerida) Ühend peab olema lenduv Määrata saab ainult madalmolekulaarseid ühendeid (< 1000 amü) Ei tohi laguneda kõrgel temp Molaarmassi identifitseerimine on raskendatud tugeva fragmenteerimise tõttu Väheefektiivne (umbes 0,1% ioniseerub) Ei sobi kokku vedeliku kromatograafiaga Eelised: Laialdaselt kasutatav Molekulide fragmentatsioonide andmebaasi olemasolu Saab analüüsida lahustumatuid proove (nt pinnase maatriksis) Sobib ideaalselt kokku gaaskromatograafiaga
20. Tuuma koostisosad — tuumamembraan, karüoplasma, kromatiin, tuumake, nende ülesanded rakus, tuumapoori kompleks Tuumamembraan- tuumaümbris (NE) koosneb kahest membraanist — välis- ja sisemembraanist; sise- ja välismembraani vahelist osa nim. perinukleaarne ruum; perinukleaarne ruum on otses ühenduses ER valendikuga; tuumaümbrist läbivad tuumapoorid Karüoplasma- on rakutuumasisene plasma; sisaldab DNA-d, valke, RNA-d ja erinevaid madalmolekulaarseid ühendeid. Kromosoomid on tuuma olulisimad osad. Enamikus rakkudes neid ei näe, sest kromosoomid on väga peenteks niitideks lahti keerdunud. Alles rakujagunemise alguseks pakitakse nad sedavõrd kokku, et nad muutuvad ülejäänud karüoplasmast eristatavaks. Kromatiin- DNA ja sellega seondunud valkude (histoonide) kompleks, millest moodustuvad eukarüootide ehk päristuumsete kromosoomid Tuumake- nim tuumas asetsevat häguste piiridega eristatavat moodustist, millel puudub membraan
lümfikapillaaridesse imendunud lipiide. Ööpäevas tekib lümfi umbes 2 liitrit. Inimese kehamassist moodustab veri 6...8%, seega on 70 kg kaaluva täiskasvanud inimese organismis ligikaudu 5 liitrit verd. Veri koosneb vereplasmast ja verelibledest ehk hemotsüütidest. Vereplasmas on 90...91% vett, 6,5...8% valku (valkusid on 65...80 g/l, neid jaotatakse albumiinideks ja globuliinideks, viimaste hulgas on ka fibrinogeeni) ja ligikaudu 2% madalmolekulaarseid aineid (Na+, K+, Ca+, Mg+, Cl-, HCO3-, HPO4-, HSO4-). Vereplasma on selge kollaka värvusega vedelik järgmiste organismi sisekeskkonna seisundit peegeldavate füüsikalis- keemiliste omadustega: suhteline tihedus ja viskoossus. Vereliblesid jaotatakse punalibledeks ehk erütrotsüütideks, valgelibledeks ehk leukotsüütideks ja vereliistakuteks ehk trombotsüütideks. Vereliblede hulk on kogu veres väga suur ja samaaegselt suhteliselt
nimetatakse vereringe keskuseks. Sealt lähtuvad mõjud südamele ja veresoontele. Need antakse edasi vegetatiivse NS kaudu. Olulisim on sümpaatikuse mõju veresoontele(ahendab neid) 68.Veri Koostis-verd on 5l, vereplasma(51-59%) ning vererakud(41-49%) Funktsioonid-Transpordifunktsioon, kaitsefunktsioon(antikehad) ja sisekeskkonna püsivuse säilitamine(ioonide ja veesisalduse regulatsioon) Vereplasma valgud ja funktsioon-vereplasmas on 90% vett, 8%valku ning 2%madalmolekulaarseid aineid. Vereplasma valkusid on 80g/l, neid jaotatakse albumiinideks ja globuliinideks. Valgud võtavad osa ainete transpordist(albumiinidega on osaliselt või täielikult seotud Ca, rasvhapped jne ja globuliinidega hormoonid, lipiidid jne) ja valgud osalevad kaitsefunktsioonid(antikehad) Vere hüübimise etapid-Väiksemad verejooksud peatuvad minutite jooksul ilma kõrvalise sekkumiseta, sest välja voolanud veri hüübib. Hüübimine tekib ensüümide abiga. 1-peale
Prokarüoot puudub piiritletud tuum, vähem esineb organelle ning membraanseid struktuure. Kuuluvad bakterid. Eukarüoodid jaotatakse protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks. Tsütoplasma Peamiseks koostisaineks on vesi. Lahustunud palju orgaanilisi ja anorgaanilisi aineid. Rakutuum Ümbritsetud kahe membraaniga. Nendes paiknevad poorid ainete liikumine tuuma ja sealt välja. 8 Tuumasisest plasmat nim. karüoplasmaks sisaldab valke, RNA-d ja madalmolekulaarseid ühendeid. Rakutuumas asub kromatiin kromosoomide koostisaine. Tuumas on üks või mitu tuumakest tuumapiirkonnad, kus teatud kromosoomidel toimub intensiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine. Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimivaid protsesse. Kromosoomid Inimesel 23 sarnaste kromosoomide paari.(homoloogilised). Homoloogilised kromosoomid sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. Eukarüootsete rakkude kromosoomides on DNA kompleksis valkudega histoonidega.
verekaotuse eest. · Sisekeskkonna suhtelise püsivuse säilitamine verel on oluline koht ainevahetuses tekkivate happeliste ja aluseliste ainete puhverdamisel, vere mahu kaudu reguleeritakse organismi soolade ja vee sisaldust ning verega ühtlustatakse organismis ainevahetuses tekkinud soojus. Vereplasma. Vereplasma on selge kollaka värvusega vedelik, pH väärtusega 7,35...7,4. Vereplasmas on 90...91% vett, 6.5...8% valku ja ligikaudu 2% madalmolekulaarseid aineid. Vereplasma valkusid on 65...80 g/l, neid jaotatakse albumiinideks ja globuliinideks. Albumiine on 35...45 g/l, globuliine 24...37 g/l, viimaste hulgas fibrinogeeni(1,5...4,5 g/l), mis hüübimisel sadeneb fibriiniks. Ilma fibrinogeenita verd nimetatakse seerumiks. Globuliinid jagunevad 1-, 2-,-ja -globuliinideks. Vereplasma valkude ülesanded: · Vereplasma valgud võtavad osa ainete transpordist. Albumiinidega on kas osaliselt
verekaotuse eest. · Sisekeskkonna suhtelise püsivuse säilitamine verel on oluline koht ainevahetuses tekkivate happeliste ja aluseliste ainete puhverdamisel, vere mahu kaudu reguleeritakse organismi soolade ja vee sisaldust ning verega ühtlustatakse organismis ainevahetuses tekkinud soojus. Vereplasma. Vereplasma on selge kollaka värvusega vedelik, pH väärtusega 7,35...7,4. Vereplasmas on 90...91% vett, 6.5...8% valku ja ligikaudu 2% madalmolekulaarseid aineid. Vereplasma valkusid on 65...80 g/l, neid jaotatakse albumiinideks ja globuliinideks. Albumiine on 35...45 g/l, globuliine 24...37 g/l, viimaste hulgas fibrinogeeni(1,5...4,5 g/l), mis hüübimisel sadeneb fibriiniks. Ilma fibrinogeenita verd nimetatakse seerumiks. Globuliinid jagunevad 1-, 2-,-ja -globuliinideks. Vereplasma valkude ülesanded: · Vereplasma valgud võtavad osa ainete transpordist. Albumiinidega on kas osaliselt
Piimast eraldatud kaseiin vees praktiliselt ei lahustu, küll aga lahustub vees hästi kaseiini Na-sool (Na-kaseinaat). Proteaasi aktiivsuse objektiivseks hindamiseks jälgitakse kaseiini. hüdrolüüsi algstaadiumit, mil valgu polüpeptiidahelas on katkenud vaid üksikud peptiidsidemed. Selles etapis sisaldab reaktsioonisegu peamiselt pika ahelaga peptiide,märgatav osa valgust on hüdrolüüsumata ja on tekkinud ainult vähesel määral vabu aminohappeid ning madalmolekulaarseid peptiide. 5. Kirjutage TKÄ struktuurivalem ja põhjendage TKÄ kasutamise eesmärke antud töös. Tervikvalgud ja kõrgmolekulaarsed peptiidid, mille Mr > 10 000, sadestuvad lahusest TKÄ toimel, mis samas ka inaktiveerib ensüümi ja peatab edasise hüdrolüüsi. Sademe eraldamise järel jäävad lahusesse vabad aminohapped ja madalmolekulaarsed peptiidid, mille kontsentratsiooni iseloomustatakse kaudselt aromaatset tuuma sisaldavate aminohapete sisalduse alusel.
Loomarakk(päristuumne) Tsütoplasma-koostis vesi, selles on lahustunud orgaanilised, anorgaanilised ained. Tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks, tsütoplasmas toimuvad kõik eluks vajalikud keemilised reaktsioonid Rakutuum- tuuma ümbrus koosneb kahest membraanist, nendes paiknevad poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine tuuma sisemusse ja välja.Tuumasisene plasma nim Karüoplasma(sisaldab DNA, RNA, valke, madalmolekulaarseid ühendeid). Tuuma tähtsamad osad on kromosoomid Tuumake-piirkond, kus toimub rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine. Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. *Tuuma kõrvaldamisel kaotab rakk jagunemisvõime, ainevahetus aeglustub, rakk hukkub. *Inimese keharakus on 46 kromosoomi. Homoloogilised(paarilised) kromosoomid sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene.(v.a mehe sugukromosoomid) *Eukarüootsete rakkude kromosoomides on DNA seotud valkudega
sahhariidide sünteesist. Tsütoplasma Poolvedel aine, mis liidab kõik organellid üheks Pidevas liikumises ja seob ühtseks tervikuks. Veest (60%-90%). Lahustunud tervikuks. orgaanilised ja anprgaanilised ained. Enamus dissotsieerunud. Anorgaanilised osalevad raktsioonides ja tagavad pH. Palju madalmolekulaarseid org. ühendeid ja kõik biopolümerid. Ribosoomid Pannakse kokku rakutuumas olevates Valkude süntees. Sama mRNA tuumakestes. Sünteesijärgselt looguvad läbi molekuliga seotud moodustavad tuumamembraanide pooride tsütoplasmasse polüsoomid Lüsosoomid Ühekordse membraaniga ümbritsetud Lagundab ja lõhustab vanu raku põiekesed
Mitokondreid ümbritseb 2 membraani. Sellest tulenevalt on mitokondril 2 subkompartmenti: välis- ja sisemembraani vaheline intermembraanne ruum ja mitokondri siseosa e. maatriks. Välimine membraan sisaldab kanaleid, mis lasevad läbi valke molekulmassiga kuni 10 kD ja muid 1 Rakubioloogia madalmolekulaarseid molekule. Sisemine membraan on selektiivselt läbilaskev; tal on palju sissesopistusi, mida nimetatakse kristadeks. Sisemembraan ja maatriks ongi need kohad, kus asuvad vastavad ensüümid ning toimub ATP genereerimine oksüdatiivse fosforüülimise abil. Mitokondri maatriksis paiknevate ensüümide abil muudetakse püruvaat ja rasvahapped atsetüül- CoA-ks. See omakorda oksüdeeritakse tsitraaditsüklis, mille ensüümid asuvad ka maatriksis
Mitokondreid ümbritseb 2 membraani. Sellest tulenevalt on mitokondril 2 subkompartmenti: välis- ja sisemembraani vaheline intermembraanne ruum ja mitokondri siseosa e. maatriks. Välimine membraan sisaldab kanaleid, mis lasevad läbi valke molekulmassiga kuni 10 kD ja muid 10 Rakubioloogia madalmolekulaarseid molekule. Sisemine membraan on selektiivselt läbilaskev; tal on palju sissesopistusi, mida nimetatakse kristadeks. Sisemembraan ja maatriks ongi need kohad, kus asuvad vastavad ensüümid ning toimub ATP genereerimine oksüdatiivse fosforüülimise abil. Mitokondri maatriksis paiknevate ensüümide abil muudetakse püruvaat ja rasvahapped atsetüül- CoA-ks. See omakorda oksüdeeritakse tsitraaditsüklis, mille ensüümid asuvad ka maatriksis
Ensüümid on spetsiaalsed liht- või liitvalgud, milledel on biokatalüütiline aktiivsus. Sellest määratlusest lähtudes on ensüümide ring kitsas (RNA jääb välja). Ainult katalüütilise aktiivsuse järgi ei määratleta, siis ka HCL on ensüüm. Lihtensüüm koosneb ainult AH-jääkidest. Liitensüümides on ka teatud mittevalguline osa, mida nimetatakse kofaktoriks. See on: ·anorgaanilise loomusega (Cl amülaas) ·orgaanilise koostisega (enamik madalmolekulaarseid ühendeid) Orgaanilised ühendid Kui kofaktori rollis on vitamiinid, siis nim. koensüümiks (enamiku vitamiini bioloogiline roll on olla liitensüümis koensüümiks). Ehitus 1. Üldvalguline osa vastutab substraadi õige lähenemise ja ruumilise orientatsiooni eest. 2. Aktiivtsenter piirkonnaks ensüümis, kus vahetult toimub katalüütiline protsess. Kujutab endast
Ainult katalüütilise aktiivsuse järgi ei määratleta, siis ka HCL on ensüüm. Lihtensüüm koosneb ainult AH-jääkidest. Liitensüümides on ka teatud mittevalguline osa, mida nimetatakse kofaktoriks. See on: anorgaanilise loomusega (Cl amülaas) Orgaanilised ühendid orgaanilise koostisega (enamik madalmolekulaarseid ühendeid) Kui kofaktori rollis on vitamiinid, siis nim. koensüümiks (enamiku vitamiini bioloogiline roll on olla liitensüümis koensüümiks). Ehitus 1. Üldvalguline osa – vastutab substraadi õige lähenemise ja ruumilise orientatsiooni eest. 2. Aktiivtsenter – piirkonnaks ensüümis, kus vahetult toimub katalüütiline protsess. Kujutab endast ensüümi valgu koostises olevate AH radikaalide funktsionnalsete rühmade ruumpaigutust. 3
Samuti mitmeid ainevahetuse vaheprodukte, pigmente, regulaatoraineid ja lahustunud gaase. Tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. Avastati taimerakus 1831.aastal. tuumaümbris koosneb kahest membraanist. Nendes paiknevad poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja. Tuumasisest plasmat nimetatakse karüoplasmaks. See sisaldab DNA-d, RNA-d, valke jm madalmolekulaarseid ühendeid. Kromosoomid on tuumas olulisemad. Tuumas võib näha ühte või mitut tuumakest- piirkonnad, kus kromosoomidely toimub intensiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine. Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. Tuuma kõrvaldamisega kaotab rakk jagunemisvõime, ainevahetus aeglustub ja mõne aja möödudes rakk hukub. Kromosoomide arv on ühe liigi piires üldiselt muutumatu. Inimesel on 46 kromosoomi ehk 23 paari. Paarilisi
teistel päristuumsetel organismidel puuduvad. Enamik taimerakke on ümbritsetud tiheda rakukestaga, mis koosneb tselluloosist. Loomaraku ehitus. Põhilised loomsed koed (epiteel-, lihas-, närvi ja sidekude). Loomarakk koosneb peamiselt topeltmembraaniga rakutuumast, milles on tuumake ja kromatiinid (rakutuumas paiknevad lahtikeerdunud kromosoomid). Tuumas on plasma, mida nim. karüoplasmaks. Tuum sisaldab valke, DNA-d, RNA-d, ja mitmesuguseid madalmolekulaarseid ühendeid. Tuuma membraani sees on poorid. Raku sees on tsütoplasma, tsütoplasmavõrgustikud (kareda (valkude süntees)- ja siledapinnaline (sahhariidide ja lipiidide süntees)), Golgi kompleks (valkude töötlemine), ribosoomid, mikrotuubulid (valgulised torukesed, mis on mõnede organellide koostises), mitokondrid (ATP-süntees) ,tsentrioolid (loomaraku tsentrosoomi osa, mis koosneb 27 valgulisest mikrotuubulist), lüsosoomid(ühekordse membraaniga põieke, kus
annaabi.ee 
