Leidsid 26 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Maakasutus ja põllumaj. tootmine (konspekt)". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sõnnik, süsinikusisaldus, väetiskogus, vähenenud, maakasutus, tulukus, toitainetega, geoinfosüsteem, lehm, haritav, mullaviljakus, aineringed, omastamine, maakasutuse, huumusesisaldus, humifikatsioon, väetisi, kasvatatava, ristiku, tonn, enamsaagi, säästlikult, viidud, kogused, alluvad, ruutfunktsiooni, rohtu, kuivainet, loogika, nendestparandame mulla füüsikalisi, füüsikalis-keemilisi ja bioloogilisi omadusi. 11 Väetamise põhimõtted, väetised ja väetamine Katrin Uurman 2014 Väetiste klassifikatsioon 1. Koostise alusel a) orgaanilised väetised – sõnnik, turvas, kompostid, haljasväetised jt b) mineraalsed väetised – ammooniumnitraat, superfosfaat, Ferticare, Osmocote jt Tinglikult loetakse mineraalväetiste hulka ka tööstuslikult toodetav orgaaniline väetusaine karbamiid. 2. Toime alusel a) otsesed väetised (N, P, K väetised, virts jne) on taimedele otseseks toiteelementide allikaks b) kaudsed väetised (lubiväetised, bakterväetised, turvas, õled), mõjutavad taimede
• Mullavees lahustunud, kergesti omastatavad, kuid kergesti välja uhutavad Toitainetega mullas toimuvad protsessid On dünaamilised ja võivad olla samaaegselt vastassuunalised sõltudes loodusliku tasakaalu tingimustest Toitainete sisaldust väljendatakse: – Üldsisaldus % – Liikuvate elementide sisaldus mg/kg; mg/100g; mg/l Mulla viljakuse määrab ära mulla võime varustada taimi vee ja toitainetega ning taimejuuri hapnikuga. Meie muldades on saaki limiteerivateks elementideks NPK Taimede nõuded mullale, kui toitekeskkonnale: • Optimaalne veerežiim – mõjutab otseselt toitainete omastamist (väetiste efektiivsust). Väetatud taimed kasutavad paremini vett. • Mullalahuse reaktsioon – enamikele kultuuridele optimaalne neutraalne või nõrgalt happeline reaktsioon • Toitelahuse koostis ja kontsentratsioon – enamikele kultuuridele optimaalne 0,1…0,5%
mullaviljakuse taastamiseks antakse tavaliselt sõnnikut (sobib nii tahke kui ka vedelsõnnik). Mustkesa harimine algab juba sügisel pärast saagi koristamist. Põld kooritakse ja küntakse. Varakevadel, üheaegselt suviteraviljapõldude ettevalmistamisega külviks alustatakse ka kesaharimist. Haritakse nn kihiviisiliselt: esmalt pindmine 5...7 cm mullakiht, umbrohtude tärkamisel teistkordselt 10...12 cm sügavuselt. Seejärel antakse sõnnik, mis küntakse mulda kergetel ja keskmistel muldadel 17...18 cm sügavuselt ning rasketel muldadel 2...3 cm võrra madalamalt. Kaks-kolm nädalat enne taliviljade külvi tehakse korduskünd 22...25 cm sügavuselt. Künda võib ka hiljem, kuid siis peaks künniader olema komplekteeritud tihendusrullidega või tuleks rullida eraldi töökäiguga piki kündi. Taoline mustkesa harimine on aeganõudev ja kulukas. Tunduvalt säästlikum on variant, kus kevadel kord haritud põld lastakse umbrohtuda
Maheviljelusse sobib ainult mahepõllumajandusliku päritoluga seeme ja taimne paljundusmaterjal. Juhul, kui maheseemet ei ole saada, võib erandkorras kasutada keemiliselt puhtimata tavaseemet. Seemnest ettekasvatatud istutusmaterjali puhul erandeid ei teha, see peab alati olema kasvatatud mahe-põllumajanduslikult. Mullaviljakust taastatakse ja suurendatakse sobiva liblikõielisi sisaldava külvikorra rakendamise ja orgaaniliste väetistega, nagu sõnnik, virts, kompostid, haljasväetised, adru. Kui talus loomi ei peeta või nende sõnnikust ei piisa, võib väetada ka ekstensiivsest tavapõllumajandusest pärit sõnnikuga. Vajadusel võib kasutada teatud looduslikku päritolu mineraale (nt lupjamiseks). Sünteetiliste mineraalväetiste kasutamine on keelatud. Taimekaitse alus on kahjustajate (kahjurid, haigused ja umbrohud) kõrget arvukust ärahoidev ehk ennetav tõrje
mulla sanitaarse kaitse. 16. Huumusesisalduse hindamise skaala, optimaalne sisaldus, kriitiline sisaldus. Skaala alla 1,5% väga madal 1,5...2,5% madal 2,5...3,5% keskmine 3,5...5% kõrge üle 5% väga kõrge, optimaalne sisaldus-Parasniisketes tingimustes oleks põllumulla optimaalne huumusesisaldus ca. 2,5...3,5%. 17. Huumusesisalduse reguleerimise võimalused- · Orgaanilise aine juurdeviimine mulda sõnnik (40 t/ha=0,1% suurem Hu %), haljasväetised. · Liblikõieliste kultuuride kasvatamine juurtel asuvad mügarbakterid seovad õhulämmastikku. Ristiku või lutserni kaheaastase kasvatamise järel tõuseb mulla Hu% 0,2...0,4%. · Huumusetekke jaoks optimaalsete tingimuste tagamine näiteks muldade lupjamisel seotakse huumushappeid. 18. Eesti muldade huumusesisaldus.
3) kultuuride väärtus eelviljana - Head eelviljad: a) kõik rühvelkultuurid (kartul, söödajuurviljad, köögiviljad), eriti need, mida intensiivse kasvuaegse vaheltharimise kõrval väetatakse ka orgaaniliste väetistega (sõnnik, kompostid jms) Miks on rühvelkultuurid head? Sest neid on võimalik vahelt harida, nad on head eelviljad kuna nad kobestavad mulda (parandab mulla füüsikalisi omadusi) ja intensiivistavad mineralisatsiooni ning muld rikastub toitainetega !!! b) mitmeaastased heintaimed (põldhein, karjamaa, kultuurniit jt), ristikud, lutsern, lupiinid jt. Kui mitu aastat kasvatame köögivilju, siis orgaanikat on mullas stabiilselt. Kuid järsult toimub saagilangus kuna toimub orgaanika langus ning toitainete hulk väheneb. Rühvelkultuuirde all orgaanikat väheneb see on nende miinuseks (igal aastal miinus kaks tonni hektari kohta). Mitmeaastaste kultuuride all aastate
..3,5%. Ajutiselt liigniiskete (gleistunud) analoogide korral on huumusesisaldus tavaliselt 1...2% võrra suurem. Alaliselt liigniisketel (gleimuldadel) muldadel tekib nn. toorhuumuslik horisont, sisaldades rohkesti orgaanilist ainet, mis on pooleldi lagunenud ja halvasti kinnitunud mulla mineraalse osaga. Sel juhul on õigem väljendada orgaanilise aine, mitte huumusesisaldust. Huumusesisalduse reguleerimise võimalused: · Orgaanilise aine juurdeviimine mulda sõnnik (40 t/ha=0,1% suurem Hu%), haljasväetised. · Liblikõieliste kultuuride kasvatamine juurtel asuvad mügarbakterid seovad õhulämmastikku. Ristiku või lutserni kaheaastase kasvatamise järel tõuseb mulla Hu% 0,2...0,4%. · Huumusetekke optimaalsete tingimuste tagamine näiteks muldade lupjamisel seotakse huumushappeid. Mulla elustik ehk edafon Koosneb elusorganismide kogumist mullas. Tähtsamad organismid mullas: 1
Taimekasvatuse areng ja lähitulevik, taimekasvatuses kasutatavad uurimismeetodid Taimi hakati kasvatama juba kiviajal. Taimekasvatus sai alguse subtroopilises kliimavöötmes. Vanemad taimekasvatuse piirkonnad olid Hiina, India , Iraan , Süüria ja Mehhiko ning Peruu. Kesk-Aasias ja Taga-Kaukaasias. sai taimekasvatus alguse 7-6 tuhat aastat e.m.a., Volga- ja Kubanimaal 4-3 tuhat aastat e.m.a. Igas piirkonnas oli juhtivaks kultuuriks erinev kultuur: · Kaug-Idas - riis · Lähis-Idas ja Kesk-Aasias - nisu ja oder, · Aafrikas - sorgo · Ameerikas mais 1. Põldkatsete meetod - uuritakse sordi, külvise kvaliteedi, külviaja, külviviisi jms. mõju saagile ja selle kvaliteedile Põldkatsete puuduseks on töömahukus ja kordumatus täpselt samasuguste tingimuste puudumise tõttu 2. Nõukatsete meetod - taimi kasvatatakse vegetatsiooninõudes, mis asuvad reguleeritavates tingimustes (kasvuhoonetes, kliimakambrites) Nõukatsete tulemused pole otseselt põllutingimuste rakendatavad
toiteelementide ja süsihappegaasi allikaks. Huumusained mõjuvad kõrgematel taimedel kasvustimulaatoritena. 5. Orgaaniline aine on energia allikaks mullaelustikule (edafon). 6. Mulla orgaaniline aine suurendab mulla enesepuhastamisvõimet ja tagab mulla sanitaarse kaitse. 17. Huumusesisalduse reguleerimise võimalused. Huumusesisalduse reguleerimise võimalused: · Orgaanilise aine juurdeviimine mulda sõnnik (40 t/ha=0,1% suurem Hu%), haljasväetised. · Liblikõieliste kultuuride kasvatamine juurtel asuvad mügarbakterid seovad õhulämmastikku. Ristiku või lutserni kaheaastase kasvatamise järel tõuseb mulla Hu% 0,2...0,4%. · Huumusetekke optimaalsete tingimuste tagamine näiteks muldade lupjamisel seotakse huumushappeid. Kuivendamine maa kuivendamise tõttu muutub märjemate muldade künnihorisondi
sinna kord füsioloogiliselt happelisi, kord leeliselisi väetiseid. Taim on kohanenud teatud kindlatele keskkonna tingimustele. Järsud muutused kasvutingimustes oleksid kahjulikud. Tegeltikult mulla pH nii järsult ei kõigu, sest muld avaldab ka vastupanu tema reakstsiooni muutustele. Sellist vastupanu võimet nimetatakse puhverdusvõimeks, see on ka loomade veres olemas. Mulla toitereziim Mulla toitereziimi all mõistetakse taimede varustamist liikuvate ja omastatavate toitainetega taimedes on umbes 50 keemilistelementi. Vastavalt sellele kui suures koguses nad seal on, jaotatakse : makroelemendid ( C, O, H, Ca, Mg, K, Fe, P); Mikroelemendid (Cu, B, Mn,Zn). Taimede saagi määrab miinimumis olev toitaine. Taimed saavad omastada ainult neid mis lahustuvad vees või üldistes toitainetes. Taimede lämmastikust toitumisest (NH4, NO3). Happelistel muldadel annavad paremini tulemusi nitraatväetised. Lämmastiku puudus põhjustab taimede kasvu aeglustumist, lehed kolletuvad
seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. (6) «EÜ VÄETIS» märgistusega väetisele ja selle käitlemisele kohaldatakse käesolevat seadust ning Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määrust 2003/2003/EÜ väetiste kohta (ELT L 304, 21.11.2003, lk 1194). [RT I 2004, 32, 228 - jõust. 01.05.2004] § 2. Väetis (1) Väetis on aine või valmistis, mille kasutamise eesmärk on taimede varustamine toitainetega. Käesoleva seaduse tähenduses on väetis ka lubiväetis, mille kasutamise eesmärk on mulla happesuse vähendamine. [RT I 2004, 32, 228 - jõust. 01.05.2004] (2) Käesoleva seaduse tähenduses on väetis ka käesoleva seaduse kohaselt töödeldud orgaaniline väetis, mis vastab väetisele kehtestatud nõuetele. Orgaaniline väetis on valdavalt taimse või loomse päritoluga orgaanilisest ainest koosnev väetis.
aeglased- hakkavad mõjuma teatud aja möödudes Taim muld väetis Väetamisviisid: hajusalt, paiklikult, reaskünnis, Põhitoitained- N- 0,1-0,3% ; rohkem karbonaatsetes muldades esineb orgaaniliste ühenditena, väetis, bakterid, liblikõielistel taimedel elavab mügarbakterid. Fosfor- 0,1-0,2%- 1/3 orgaanilistes ühendites, Kaalium- 1,3- 3,5%- Orgaanilised väetised- loomse või taimse päritoluga ained, sisaldab põhitoite aineid- NPK- mikroelemendid. Mikroorganismid, NT: Sõnnik, virts, läga, turvas, kompostid, liha ja verejahu, mereadru, haljasväetis, Mõju mullale- rikkastab mulda huumusega, ¾ laguneb ja ¼ huumusvaru täienduseks, sõnniku andmisel tekkivad mullas aktiisvesed huumusained, mis kasvustimulaatorid, soodustab paremini mineraalväetise kasutust, parandavad mulla struktuuri, vee ja õhureziim taimedele soodsam, tõstavad mulla puhverdus võimet, tõstavad mulla mikrobioloogislist tegevust. Rikkastab CO 2 , soodustab fotosünteesi, Sõnnik
Söödatehnoloogia kordamisküsimused 1)Mullaviljakus ja maade hindamine Mullaviljakuse all mõistetakse mulla võimet varustada taimi vee, õhu ja toitainetega. Kui täiuslikult mainitud protsess ühes või teises mullas kulgeb, sellest sõltubki kultuuride saagikus, mis on ühtlasi ka mullaviljakuse näitaja. Mulla kvaliteedi näitajaks on viljakus. Eristatakse kahte liiki viljakust : a) looduslik- tekib looduslike tingimuste mõjul b) efektiivne inimese kaasabil tekkinud mulla viljakus (kuivendamine, metsaraie, väetamine, muldade harimine) Mullaviljakus on muutuv näitaja. Eesti muldi hakati hindama tootmisnäitaja järgi 17
Juurestikupiirkonnas peaks nende vahekord olema umbes 1:1. Struktuursuse ja poorsuse seosed: Eelnevast on selge, et kasvupinnase struktuursus ja poorsus on üksteisega väga tihedalt seotud. Kui struktuur ei ole optimaalne, pole seal ka optimaalses mahus poore. Sõmeralisest pinnasest aurub vesi aeglaselt, sest vee liikumine ühest sõmerast teise on mittekapillaarsetes poorides paiknevate õhukorkide tõttu raskendatud. Sõmeraline pinnas on paremini varustatud toitainetega kui üksikteraline 11 ja ta on kergemini haritav. Samuti ei ilmne sõmeralises kasvupinnases taimedele kahjulikku pundumist (paisumist) ega kahanemist. Kasvupinnase lõplik ehitus (struktuursus ja poorsus) ei kujune välja kohe vahetult pärast selle valmistamist. Agregaatstruktuuride ja pooride moodustumiseks peab kasvupinnas saama teatud aja jooksul „töötada“ ehk laagerduda
Soometsad on küll olulised bioloogilise mitmekesisuse hoidjad, kuid viletsad puidutootjad. Ning metsa hooldus- ja raietööd nendes pole just kerged. Seetõttu on viimastel sajanditel järjest enam märgi metsi kuivendatud ja sama huvi pole kadunud tänini. Kuid kraavitamisest saadav tulu pole tihti katnud isegi tehtud kulutusi, rääkimata looduse mitmekesisusele tekitatud kahju õigustamisest. Seetõttu on huvi metsakuivenduse vastu mõnevõrra vähenenud, mis on vähendanud ka vastuolu looduskaitsega. Jahindusele tähendavad sood mitmete ulukite elupaiku, järelikult ka olulisi jahimaid. Setõttu on jahimehed mitmetes maades algatanud meetmeid soode kaitseks. Samal ajal võib jahinduse arendajatele olla vastukarva mõne sooala range kaitse. Marjade ja seente korjajatele on sood läbi aegade olnud tähtsad koriluspaigad. Seetõttu ollakse huvitatud korjemaade püsimisest ka edaspidi. Kuid korilasi häirivad väga ranged looduskaitsepiirangud.
GEOSCIENTIA GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMIKS 2010 www.geograafia.ee 1 SISUKORD GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010 .............................................................................................................................. 8 EESMÄRGID ......................................................................................................................................................... 8 EKSAMI KORRALDUS: .......................................................................................................................................... 8 EKSAMI VORM JA TASE ....................................................................................................................................... 8 TEMAATIKA: ........................................................................................................................................................ 9 ÕPILASED PEAVAD EKSAMIL TEADMA JA OSKAMA JÄRGMIST: .................
Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui
Mahelambakasvatus aitab tõsta lambakasvatuse tulukust. 2007.a. oli Eestis 27932 (37,8% lammaste üldarvust Eestis) mahepõllumajanduslike reeglite järgi kasvatatud lammast. Teiste loomakasvatusharude puhul on maheloomade arvukus Eestis veel väike. Näiteks mahekitsi on 16,1%, maheveiseid 6,6%, piimalehmi 2,8% loomade üldarvust. Üleminek mahelambakasvatusele ei ole niivõrd probleemne võrreldes teiste loomakasvatusharudega. Lambakasvatuse tulukus suureneb, sest lisandub mahepõllumajandustoetus. Eestis on olemas ka kaks mahelihatöötlejat: AS Saaremaa Liha-ja Piimatööstus ja OÜ Märjamaa lihatööstus. Märkimata ei saa jätta , et lammas on keskkonnakaitse seisukohalt oluline põllumajandus-loom. Eksisteerib ju Eestis palju selliseid piirkondi (saared, rannaäärsed alad, kuppelmaastikud), kus traditsiooniliste põllumajandusharudega ei tasu ega saa tegeleda. Samas lambad (ja teised rohusööjad) aitavad hooldada ja
mõjule ning neis toimivaile regulatsiooni- ja kompensatsioonimehhanismidele. A. rakenduslik eesmärk on kultuurtaimekoosluste biotsönootiliste seaduspärasuste kasutamine nende produktiivsuse ja iseregulatsioonivõime suurendamiseks ning mulla viljakuse säilitamiseks, ka biotõrje rakendamine. A. tähtsaim väljund on mahepõllunduse (taimede väetisevajaduse katmine looduslikes protsessides moodustuvate toitainetega ning taimekaitse tagamine pestitsiidideta) põhjendamine ja arendamine. Agroökosüsteem kultuurökosüsteem, mille on loonud inimene saagi kui bioproduktsiooni saaamiseks. A. iseloomustavad lühiealisus, üherindelisus, väike kohanemisvõime, mulla toitainete tarbimise ülekaal nende mulda tagastamise üle, isereguleeruvuse puudumine ja kultuurtaimeliikide (v.a. suurema osa kõrreliste heintaimede) suhteliselt väike ökoamplituud. Aianduslik looduskaitse s. o
paranenud, eriti elektrivõrkudes); elektri ja soojuse koostootmisel toodetava elektri väike osatähtsus (perioodil 1998- 2003 oli see 12–14%, 2008. aastal langes 7%-ni); endiselt suur energiakulu hoonetes, eriti nõukogude perioodil ehitatud majades; piisavalt väljakujunemata säästuharjumused nõuab esialgseid suuri investeeringuid 15. Osaliselt raiskav ja juhitamatu maakasutus Põllumaad jäävad kasutusest välja, sööti ja võsastuvad. Osa metsastuvad ka looduslikult. Tööstusalade läheduses olevad põllumassiivid on kasutuseta. Kaevandustega seotud maa on n.ö raisus. Osa ei tee ise ja teistel ka ei lase. Elamualade ja tööstusalade tekkimine põllumaade ja metsamaade arvel, samuti karjäärid. Teed ja hoonestatud alad tükeldavad põlde ja metsaalasid olulisel määral. 16
Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1. Metsakasvatus 2. Metsakorraldus 3. Metsatööstus Metsakasvatus esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasolevate metsade hooldamise ning ka
tõenäoliselt veel seoses Euroopa ühendusega liitumise järel toimuvad suured muutused. Väheneb tootmistalude arv ja suureneb tootjate pindala. Uue põllumajanduspoliitikaga tootmiskeskse lähenemise asemel võetakse suund üha enam keskkonna säästmisele, toidu kvaliteedi tõusule ja maastiku hooldusele. 90-ndate alguse seisuga maabilansis olevast haritavast maast on kuni veerand kasutamata. Muidugi see sõltub suuresti ka asukohast. Põllumajanduslik maakasutus moodustab ca 800…900 tuhat hektarit Hetkel on tootmine vähenenud ja on piisavalt vaba parandamist mittevajavat maad kus saadakse saak odavamalt, samuti on avatud piirid odavamale lõunast toodut toodetele. Seega uuelt kuivendatud maalt saadud tooted ei ole turul konkurentsivõimelised. Reaalsem on kokkuvõttes töid teha olemasolevate ehitiste korrashoiuks. Uusehitus soos on erakordne (kui on vaja tootmist laiendada) ja nõuab enne tasuvuse uuringuid. (kuigi ka näiteks 2005
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on
PILET nr. 1 1. TEHNOÖKOLOOGIA KUI TEADUSALA MÕISTE TÄHENDUS 2. MIS ON SADAMA EESKIRI? 3. JÄÄTMEKÄITLUSE ARENGUD 1) Tehnoökoloogia on teadusala, mis uurib ja kavandab meetodeid ja meetmeid inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning inimühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia on õppeaine, mis tutvustab meetodeid ja meetmeid, mis on vajalikud inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning ühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia nimetus on tuletatud selle sisust: tehno (kr. techne tehis, kunst, meisterlikkus) + öko (oikos - kodu, kodukoht) + loogia (logos - õpetus). 2) Sadama eeskiiri on dokument,mis peab olema iga sadamal ja kus on peavad olema kirjeldatud vähemalt: 1) sadama üldandmed; 2) veesõidukite sadamasse sisenemise korraldus; 3) laevaliikluse korraldus sadama akvatooriumil; 4) veesõidukite sadamas seismise korraldus; 5) veesõidukite sadamast lahkumise korraldus; 6) osutatavad sadamateenused ja
KALAKASVATUSE ERIALA Kordamisküsimused bakalaureuseastme lõpueksamiks kalakasvatuse erialale Kalakasvatus 1. Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ning levik maailmas. a. 2011 andmetel : vees elavad loomad (va kalad) 780 tuh tonni; veetaimed 21mln tonni; peajalgsed 3 tonni; vähilaadsed 6mln tonni; merekalad 1mln tonni; magedavee kalad 40 mln tonni; molluskid 14 mln tonni. Kõiki kokku kasvatati Aafrikas 1,5mln tonni; Ameerikas 3 mln tonni; Aasias 76 mln tonni; Euroopas 2,7 mln tonni, Okeaanias 0,2 mln tonni. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. a. Müügiks kasvatatavad: Vikerforell ca 800 tonni (10mln kr); karpkala 70 tonni (ca 2mln kr); siberi ja vene tuur 30 tonni (); angerjas 30 tonni (ca 2mln kr); jõevähk 1 tonn (); teised kalaliigid paarsada kilo ().Need on 2009 aasta andmed. b. 2011 Vähk 1 tonn (33000USD); kasvata
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
