Maailmakirjandus on ekspansioon, st kirjandus allub enam vähem samadele reeglitele. Tänapäeva kirjanduskultuur võlgneb valgustusajale väga palju. Valgustusajastu ¤ 18. sajandi ajajärk ja mõttevool, mis saab alguse juba renessansist. Ülepäeva ei toimu ükski muutus. Tohutu teema valgustusajal on Rooma impeeriumi lagunemine, sest see samuti ei toimunud üleöö, vaid see viidi äärmuseni rahva poolt sama valgustussajandiga. ¤ Valgustus on piirkonniti omanäoline, Euroopa keskmes allub enamjaolt samadele alustele. Mõnes riigis, nt Venemaal, valgustuse põhitunnuseid pole, Skandinaavias kujunesid need väga nõrgal kujul, kultuurilised põhipunktid võetakse üle. Valgustus puudub ka USA-s, kuigi 19. sajandil tulid välja mõned meilegi tuntud autorid. ¤ Valgustus ehk ideede liikumine Euroopas 18.- 19.sajandil. Ideid ja vaateid oli palju, valgustus tähistab suurt muutust maailma ajaloos.
Päevikuvormis romaanid olid samuti populaarsed (nt Jonathan Swifti teosed). 18. Sajandi autoreid eristaski see, et igaüks mõtled välja, kuidas oma romaani kirjutada. Valgustusromaanid tegelevad oma kaasaja tavade, kommete, ühiskonnanormide kritiseerimisega (näiteks läbi satiiri). Luule ja draama osakaal vaikselt väheneb. 18. sajand on romantismi ja realismi filosoofiline sissejuhatus. Märksõnad: John Locke; uued mõttestruktuurid; Prantsusmaal Montesquieu, Voltaire jt, kes on ühelt poolt romaanikirjanikud aga ka filosoofid. KOHUSTUSLIK KIRJANDUS: 1. Henry Fielding „Tom Jones“ 2. 1 kiriromaan 3. Romantilist luulet - Kiets, Schelling, Byron, Novalis, Schelly 4. François-René de Chateaubriand „René“ – rom.teos 5. „Madame Bovary“ + tuleta meelde 1 Balzaci teos („Isa Goirot“) 2. loeng 14.09.15 16. sajand ja John Locke on valgustuse „alustala“. Esteetikat Locke eriti teemana ei arutanud
Referaat SISUKORD........................................................... 2 1. SISSEJUHATUS.............................................3 2. PRANTSUSE VALGUSTUSE ERIPÄRA..............4 3. INGLISE VALGUSTUSE ERIPÄRA......................6 4. SAKSA VALGUSTUSE ERIPÄRA........................8 5. KOKKUVÕTE/KASUTATUD KIRJANDUS...........10 2 SISSEJUHATUS Valgustusajastuks nimetatakse Euroopas 18.sajadit. Valgustus oli vaimne liikumine, mille eesotsas seisid filosoofid ja kirjanikud. See ajastu on põhinenud demokraatlike ideede levikule, iganenud poliitilistele vastuseisudele ja dogmaatilisele kirikuideoloogiale. Ülimaks väärtuseks kuulutasid valgustajad humanismi, mis tähendab inimese ja inimlikkuse väärtustamist. Alguse said valgustusideed Inglismaal. Prantslased Voltaire ja Rousseau olid just need, kes aitasid valgustust edasi kanda. 3
sealsest olelusvõitlusest koguni 28 aasta jooksul. Tegemist on õpetusliku looga inimese ja looduse, kuid samuti inimese ja Jumala vahekorrast. Teos peegeldab kaudselt ideaali, kujutades inimest, kes suudab üksi toime tulla ka kõige raskemates ja keerukamates olukordades. ,,Robinson Crusoe't" on peetud esimeseks dokumentaalromaaniks. Defoe loomingus nagu ka kogu Inglise valgustuskirjanduses kuulub ,,Robinson Crusoe'le" eriline koht. Kuigi Defoe polnud filosoof, hakati juba 18. sajandil selles teoses nägema kütkestavat uut elufilosoofiat. Tutvunud autoriga, arvan, et Defoe oli andekas kirjanik, kes oskas oma geograafilisi ning ka teisi teadmisi raamatu kirjutamisel hästi ära kasutada. Olles ise seda raaamatut lugenud, võin öelda, et see on väga huvitav ning kaasahaarav raamat. Soovitan seda ka teistele. Jonathan Swift (1667-1745) Teos: ,,Gulliveri reisid"
milliseid saavutusi kasutati? 18. sajand. Vähenes inimeste usk jumalasse, hakkati väärtustama inimest, arvestati inimeste vajadustega. Harimatus ja vaimupimedus oli häda. Hariduse areng, edasiandmine. Usk inimese mõistusesse, inimloomuse headusesse. 2 Kes oli valgustuse mõiste sõnastaja, mida mõiste sisaldas, kes olid valgustajad? Valgustuse mõiste sõnastaja oli Immanuel Kant. Mõiste sisaldas, et valgustus on inimkonna vabanemine alalisusest. Valgustajad olid filosoofid, ajaloolased, teadlased, haritlased, kirjanikud, kunstnikud. 3 Valgustuse sünnimaa ja selle maa valgustusele iseloomulik. Valgustuse sünnimaa on Inglismaa. Iseloomustab see, et põhiliseks muutus vaatlus ja eksperiment. Suur mõju oli proosal. 4 Inglismaa valgustus - tegelased ja jooned Põhiliseks muutus vaatlus ja eksperiment. Skolastilise teaduse asendumine looduse uurimisega
Tartu Kivilinna Gümnaasium VALGUSTUSKIRJANDUS Referaat Koostaja: Margus Raag 10C Juhendaja: Urve Parveots Tartu 2011 Sissejuhatus 2 Valgustusajastu algas Euroopas 18. sajandil. Valgustus tähendas inimestele vabade ning demokraatlike mõtlemisviiside levikut ning kodaniku elujärje paranemist. Valgustusajastu tõi elus esikohale inimese enda ning valgustajate mõtlemist mööda pidi inimene õnnelikult elama ning kõik see, mis võis õnne rikkuda, tuli ära kaotada. Euroopa valgustusideed algasid Inglismaalt. Prantsusmaale tõid ning hakkasid seda levitama humanistid Montesquieu ning Rousseau, keda vaimustasid inglise filosoofide mõtted ja vaated
Valgustuskirjanduse esimene pool. 1.Mida kujutab endast valgustus?Kus sai alguse?Millal?Kus arenes põhiliselt? Valgustus oli vaimne liikumine,mis tähistas demokraatlike ideede levikut,tõusva kodanluse vastuseisu iganenud poliitilistele süsteemidele ja dogmaatilisele kirikuideoloogiale.Sai alguse Inglismaalt,kus kodanlik pööre toimus kõige varem.Kuigi tuli Inglismaalt olid prantslased need kes kujundasid Euroopa valgustuse palge.Sai alguse umbes 18.sajandil.Valgustus viis Suure Prantsuse revolutsioonini(1789.a.). 2
Maailmakirjandus III. Valgustus. Romantism. Realism 7.sept. Esimene osa valgustus. Valgustust ja romantismi vaadeldakse ühise kompleksina. Alates valgustusest võime vaadelda maailma enamvähem sarnasena sellega, mis ta on praegu. Sellel ajal pandi paika, millele rajaneb tänapäeva maailm. Midagi pole enam radikaalselt muutunud. Kirjanduse- ja loomingu mõttes on need alustalad. Valgustus tähistab maailma ümbermõtlemist. Sellepärast, et maailm läbi valgustuse muutub radikaalselt. Sel ajal jookseb maailmast läbi piir,
VALGUSTUSE KONTROLLTÖÖ KORDAMINE 1. Valgustuslik liikumine pääses mõjule 18. sajandil, kestis umbes 1660-1770. Valgustusele on iseloomulik sügav usk mõistuse jõusse ja inimväärikusse, samuti hariduse ning kultuuri nõutamine rahvahulkadele. Liikumine sai alguse Inglismaalt liikudes edasi Prantsusmaale ja Saksamaale. Valgustajate ülim püüdlus oli juurutada ühiskonnas haridust ja teadmisi. Usuti kindlalt, et inimkonna hädades on süüdi vaimupimedus, harimatus ja keskajast pärit dogmaatika ja fanatism. Nende teiseks
18. SAJANDI KIRJANDUS VALGUSTUS 18. sajandit Euroopas nimetatakse valgustusajastuks. Sellel ajajärgul tugevnes kodanlus, absolutismi toetav aadel sunniti loobuma mõnestki privileegist, dogmaatiline kirikuõpetus hakkab kaotama oma mõjujõudu. Inglismaal toimus kodanlik pööre kõige varem: 16401660 toimunud Inglise kodanlik revolutsioon kukutas monarhia ja tõi võimule kodanluse ja kapitalismiga seotud maaomanikud. Tollane Inglise ühiskonnakorraldus ja kultuur sai eeskujuks muule progressi eest võitlevale Euroopale.
Iseloomulik on sügav usk mõistusesse ja väärikusse. Ülim väärtus inimene. Kõik, mis inimesele kahju teeb tuleb maa pealt kaotada, õigeks tunnistati see, mis inimesele õnne ja kasu toob. Looduse ees on kõik võrdsed. Valgustusideed Euroopas said alguse Inglismaalt Euroopa valgustuse palge kujundasid prantslased Voltaire ja Rousseau. Hakati koostama entsoklüpeediaid. 2. Prantsuse valgustuskirjandus Valgustajad pidasid inimeste hädade põhjuseks harimatust ning vaimupimedust. Õnneliku elu pidid kindlustama mõistuse ja teadmiste levitamine. Nende filosoofia teiseks ideaaliks oli inimene. Filosoofide ideed mõjutasid nüüd rohkem rahvast ja sotsiaalseid protsesse.
kirjutatud päeviku vormis, peategelase üksikasjalike ülestäheldustena, mille on oluline koht kirjeldusel. / õpetlik v. filosoofilise kallakuga lugu merehädalise seiklustest inimtühjal saarel D. Defoe romaani ,,Robinson Crusoe" laadis. / teos, mis kujutab inimes(t)e käekäiku tsivilisatsioonist puutumata tühjal saarel. Robinsonaadides idealiseeritakse looduslähedast elamisviisi, leidlikkust ja elujõudu. Küsimused Miks on olulised: Voltaire - Voltaire oli oma aja viljakamaid autoreid, kelle mahukasse kirjanduspärandisse kulub eeposemahulisi poeeme, kõrgstiilis klassitsistlikke tragöödiaid, karakterkomöödiaid, epigramme (teravalt pilkeline lühiluuletus), ajalooalaseid töid, kultuurilooliselt tähtsat kirjavahetust ja kõige loetavamana filosoofilisi jutustusi ning romaane. Rousseau - Rousseau oli kõige radikaalsemalt meelestatud prantsuse valgustaja.
Valgustuskirjandus Valgustus oli vaimne liikumine, mis tähistas demokraatlike ideede levikut, tõusva kodanluse vestuseisu iganenud poliitilistele süsteemidele ja dogmaatilisele kirikuideoloogiale. Liikumise eesotsas seisid filosoofid ja kirjanikud. Ülimaks väärtuseks kuulutasid valgustajad inimese. Valgustus 18. Sajandil Euroopas · Miks tekkis? Toimus demokraatlike ideede levik, kodanluse vastuseis aegunud poliitilistele süsteemidele, aadli tähtsus vähenes · Kus tekkis
VALGUSTUSKIRJANDUS 18. sajand oli valgustusajastu. Valgustus oli vaimne liikumine, mis kujunes välja 18. sajandil Lääne-Euroopas kodanluse ning feodalismi võitluse käigus ja tähistas demokraatlike ideede levikut, tõusva kodanluse vastuseisu iganenud poliitilistele süsteemidele ja dogmaatilisele kirikuideoloogiale. Enamik valgustuse ideid tuli inglastelt, kuid prantslased Voltaire ja Rousseau olid need, kes kujundasid Euroopa valgustuse palge. Võitlesid õiglasema ühiskonna eest. Prantsuse valgustuskirjandus
John Locke (1632-1704): selles mõttes rom üks sentimentidest, kujutada Daniel Defoe (1660-1731): kurvemaid suundi; ,,Robinson Crusoe" tuleb keskmist inimest, romantikute puhul olemas tegelane ei pea olema Jonathan Swift (1667- kosmiline pessimism tingimata kõrgemast 1745): (meeleheide, seisusest inimene ,,Gulliveri reisid" maailmavalu); maailm on Kirjanik peab looma pildid Samuel Richardson (1689- ebakindel, kaootiline elutõest (nt ingl autorid 1761):
ja liberaalsetest tavadest. Inglise kirjandusest lähtus sentimetaalse ja demokraatliku suunitlusega romaan, mis muutus euroopa kõige enam viljeldud kirjandusliigiks. Ränk tagasi löök Iseseisvussõjas (1775-1783) Prantsusmaa Kõige võitluslikum absolutism, sest see pidi vastu kuni sajandi lõpuni. Prantsuse filosoofid Voltaire ja Rousseau kijundasid tollase ja hilisema Euroopa vaimse palge. Vaimupimeduse ja fanatismi vastase võitluse sümboliks sai Voltaire. Rousseau innustas uue kultuuritüübi romantismi sündi 18sajandil. Saksamaa Kultuuriline areng oli hoogsam. Friedrich II püüdis näida valgustusliku monarhina, kutsus oma nõuandjaks Voltaire’i ise. Venemaa Katariina II matkis kuningat Friedrich II-t : ka tema laskis end välja paista valgustajana. Voltaire valiti Peterburi Teaduste Akadeemia auliikmeks. Valgustaja ja entsükloüedisti Dierot kutsuti Katriina II külla Venemaale. Preisi ja Vene õukonnas muutus suurmoeks n.ö.
Periood, kus Ameerikas on indiaanlased veel olemas, kus Aafrika on täiesti tume maa - 19. sajandi alguses veel eriti ei ole kellelgil veel asja ja kuigi orjakaubanduse käib. Geograafiliselt on maailm juba tänapäevase maailma sarnane. Sotsiaalsel-poliitiliselt Euroopas demokraatiad ja monarhiad - see pingestas 19. sajandil prantsuse kirjandust, mis aitas prantsuse kirjandusel tõusta esile. 18. sajand on see sajand, kus ilukirjandus e fiktsionaalne kirjandus on aluseks. Tekib esile zanr, mida me nimetame romaaniks. 18. sajandil tekkis Prantsusmaal nn must romaan, mis ületab teatuid piire, mistõttu tekkis moralistlik vastupanu romaanile. Teine oluline nähtus veel - kirjandusele tekib institutsioon juurde. 18. sajand viitab juba sellele, et raamat on mingil määral sissetuleku allikas - tekkib autori ja trükkali suhe. Esmased romaanikirjutajad 18. sajandil olid suurkirjanikud, sest nad kirjutasid romaani fiktsiooni tühjale kohale. 1711
Valgustusajastu Referaat Juhendaja: , 2008 Ajastule iseloomulikku Valgustus on 18. sajandi (täpsemalt 1680.-1780. aastatel) vaimne suundumus Euroopas , mis sai alguse Inglismaalt, kuhu prantsuse haritlased sõitsid uute ideedega tutvuma. Sealt leviski valgustus edasi Prantsusmaale ja ülejäänud Euroopasse. Valgustusajastu tõi endaga kaasa usu inimmõistusesse ja selle võimesse maailmat tunnetada, mis viis ka traditsioonide ja autoriteedi hülgamiseni. Juba Prantsuse filosoof Rene Descartes ütles ,,Mõtlen, järelikult olen olemas," mis kutsus kahtlema kõiges ja usaldama oma mõistust. Taheti religioossel pärimusel püsivat elukorda muuta. Toimus ühiskondlik edasi liikumine, mida oli enne pidurdanud pärimuslik religioon. Oluliselt kasvas
KLASSITSISM ja VALGUSTUS 1. Klassitsismi iseloomustus, tragöödia, komöödia. Prantsusmaal 17. sajandil. Prantsuse akadeemia 1635. Mõju Ida-Euroopa ja Ameerika rahvuskirjanduse kujunemisele. Klassitsism tõstis ausse kirjanduse kasvatusliku funktsiooni, elunähtuste tõepärane kujutamine, arendas keelt selguse ja täpsuse suunas. Nii tõi klassitsism kaasa lüürika kängumise, kirjandus muutus kuivaks moraliseerimiseks. Seab esiplaanile mõtte, mitte meelelise kogemuse
Märksõnad: kirjanike kaastöö ajalehtedele, kirjanduslikud klubid, professionaalse kirjaniku tüüp, ajakirjandus – üldise arvamuse väljendaja kirjanduses mõõdupuuks tavaline inimene kirjaniku ja lugeja vahekorra muutumine lugemisoskus (raamatukogud) tõlkimine huvi eksootiliste maade vastu kirjanike osalemine poliitilises elus Jonathan Swift (1667-1745) Iirimaa “Raamatute lahing”(1701) – antiikmaailma saavutused ületavad uusaegseid “Tünnilugu” (1704) - usuküsimused “Kalevikaupmehe kirjad” (1724) – iirlaste õiguste kaitsmine “Gulliveri reisid”(1726) – Swift on suur inimpõlgur, suured kriitilised üldistused nii oma ajastu kui ka tulevikuühiskonna kohta – hinnang valgustusele; filosoofiline, allegooriline, sümbolistlik, utopistlik teos, mina-vormis;
Tüviteksti tsiteeritakse, sellest mõeldakse, sellest räägitakse. Nagu nt seda on Eestis ,,Kevade". Selle kursuse nimetamiseks võiks kasutada pigem mõistet Läänekirjandus, mis on samamoodi lai mõiste. Vene kirjandus kirjutatakse ka lääne kirjanduse reeglite järgi, kuigi seal on ka alati see õigeusklik moment. Lääne kirjanduse alla kuulub ka Ameerika kirjandus. Väga paljud asjad mida me uueks peame, on ikkagi mingil moel vanad. Johann wolfgang Goethe maailmakirjandus: inglismaa, prantsusmaa, saksamaa. Keskendume kirjanduse põhitüübistikule. Ameerika Euroopa kultuuriline käepikendus. Juri Lotman oli väga pädev kirjandusloolane kes kõiki perioode hästi tundis. Ei olnud perioodi mida ta ei oleks tundnud. Tema semiootikateooriat oli ta võimeline looma tänu oma laiadele teadmistele. 19.sajandil oli neli kirjandusvoolu: romantism, realism, naturalism ja sümbolism.
Suurbritania ja Saksamaa oli mõjutatud barokist ja klassitsismist. 2. milline on seos klassitsismi ja antiigi vahel? Klassitsism järgis antiigi eeskuju. 3. nimeta klassitsismi põhijooned. Klassitsism põhineb mõistusel. Välditi kõike juhuslikku, segast. Nõudis mõistuspärasust, selgust ning loogilisust. 4. mis on iseloomulik barokile ? 16.-17. saj barokk- korrapäratu, üleminek renesanssi harmoonialt ja tasakaalukuselt dünaamikale, ebasümeetriline. Barokk on vastandite kunst. Iseloomustab dramaatilised situatsioonid, sümbolistlik väljendusviis, mitmemõttelisus, tundeküllasus. 5. mida tähendavad valm, satiir, huumor, dramaturg, aforism, robinsonaad? VALM-õpetliku sisuga mõistuluuletus, mille tegelaseks on tavaliselt loomad SATIIR-pilkav nali AFORISM-mõttetera, efektselt sõnastatud lühike ja vaimukas elutarkus ROBINSONAAD-teos mis kirjeldab elu tsivilatsioonist puutumatta saarel DRAMATURG- HUUMOR- heatahtlik ja rõõmsameelne nali 6
ja ruumi tema käest on hakanud ahnitsema" 10) ,,Olen , ah, kõik läbi uurind: mõtte-, arsti- ja õigusteadust ja ka Uut ja vana Seadust" Mis teosest on pärit ja kes on teose autor? 11) Halvustab poliitikat, mis on sobimatu ja manipuleeriv. Riigi huvid on esimesed. Eesmärk pühitseb abinõu. 12) Don Quijote kannupoiss, talle oli tähtis ainult enda heaolu. Nime teine pool tähendas hispaania keeles kõhtu või vatsa. 13) Millisest Goethe toesest on pärit tsitaat: ,,Kes otsib ikka leiab tee." Kes seda ütleb ning kelle kohta? 14) Millisest teosest on antud katkendid (+autor)? .."Kas sind ei tüüta veel see eluviis? Hea on ju küll, kui korraks proovid. Ent isu saab ju täis ja siis on järjekorras uued soovid" ja ,,Sa jälle hoolid must, mind jälle kallistad ja paistad? Kas sa ei tunnegi siis jälestust? Kas tead ka, kelle sa siit välja aitad? 15) ,,Iluga kaua õnn ei suuda seltsida," Kelle sõnad
Valgustusideede levitamiseks oli romaan kõige parem vahend (levis ja arenes Inglismaal ja Prantsusmaal eriti hoogsalt). Hakati kujutama inimelu bioloogilisi ja füsioloogilisi tegureid, vabameelsusvaimustuses kirjutas oma tööd markii de Sade (1740-1814). · Romaani kõrval hinnati kõrgelt teatrit ja draamat, luule areng aeglustus, kuni uue tõusuni romantismiajastul. · Populaarseks arenes kiriromaan! · Kirjanikud: 1) Voltaire- filosoof, matemaatik, ajaloolane, prantsuse kirjanik, kirjutas luulet, proosat, draamat. ,,Zadig" (1747), ,,Candide" (1759) 2) Rousseau- prosaist, poliitik, pedagoog, prantsuse kirjanik, ,,Emile ehk kasvatusest" (1762) 3) Swift- iiri-ingilse kirjanik, peateous ,,Gulliveri reisid" (1726), sõna liliput algus. 4) Montesquieu- prantsuse kirjanik, ,,Pärsia kirjad" (1721) 5) Defoe- inglise kirjanik ,,Robinson crusoe" (1719) 6) Lessing- saksa kirjanik 7) Goethe- saksa kirjanik 8) Schiller- saksa kirjanik
sajandi lõpul, levis sealt üle kogu Euroopa ja kustus 18. sajandi keskel. 18. sajandi viimasel veerandil arenes Prantsusmaal klassitsism 2.Klassitsism lähtub oma põhitõdedes antiik kutuurist arhitektuurist ja kirjandusest. 3.klassitsismi tunnused-. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, zanri- ja stiilipuhtustEmotsioonide asemel on oluline mõistus ja mõistuspärasus ratsionalism , Tõmmati selge piir kõrge ja madala vahele, nt. tragöödia kui kõrge zanr pidi puhastama ja õilistama, selles ei tohtinud olla midagi labast. Komöödia kui madalam zanr pidi olema õpetlik ja sisaldama labasusi, Draamas tehti normiks kolme ühtsuse põhimõte ,Luules hinnati puhtaid riime ja ranget vormi 4.Barokk-Maailm on lõhestatud ja kaootiline ,Vastandite ja kontrastide kunst nt. ilus põimub inetuga, mütoloogia argisega, pateetika pilaga ,Vastandati näilikku tegelikuga Levis kujund maailmast kui absurdsest näitelavast ja haihtuvast illusioonist
1. Hispaanias ja Itaalias kujunes valitsevaks kultuuritüübiks barokk, klassitsism aga Prantsusmaal. Saksamaal ja Suurbritannias oli mõlemaid mõjusid (17.sajand) Baroki tunnused: · Vastandite kunst (see püüab ühendada ilu ja inetust, voorust ja pahesid, askeetlikkust ja meelelisust, pateetikat ja pila) · Kunstis dramaatilised situatsioonid, metafoorne või allegoorilis- sümbolistlik väljendusviis, mitmemõttelisus ning mängulisus, ülevus, jõulisus ja tundeküllus Klassitsismi tunnused: · Filosoofiline alusidee väljendub prantsuse teadlase Rene Descartes'i kuulsas
demokraatlike ideede levikut. Kujunes kõike hõlmavaks maailmavaateks, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Ülimaks väärtuseks kuulutati inimene. Mis toimus Euroopas valgustusajastul - · Prantsuse valgustusliikumine 1)oli kõige võitluslikum, usuti optimistlikult, et uut ühiskonda on võimalik ehitada mõistuse toel. 2)absolutism pidas vastu peaaegu terve sajandi lõpuni. 3)Suur Prantsuse revolutsioon 1789.a. 4)Prantuse filosoofid Voltaire ja Rousseau kujundasid tollase ja järgneva Euroopa vaimse palge. · Inglise valgustusliikumine 1)Kodanlik pööre toimus kõige varem. 2)Kirjanduses sentimentaalse, demokraatliku suunitlusega romaan. 3)Kuulsaimad valgustajad: D. Defoe ,,Robinson Crusoe", Jonathan Swift ,,Gulliveri reisid". · Rousseau valgustuslikud ideed, teosed Valgustuslikud ideed - 1) Tsivilisatsioon ei ole hea ega isegi mitte neutraalse väärtusega, vaid selgelt taunitav nähtus. 2) Me
Valgustus Inglismaal Oliver Nurmik Karoliina Voldek Aat Purje Martin Savitski Valgustuskirjandusest · 18. sajandit on Euroopas nimetatud valgustusajastuks. · Valgustus oli vaimne liikumine, mis tähistas demokraatlike ideede levikut, tõusva kodanluse vastuseisu iganenud poliitilistele süsteemidele ja dogmaatilisele kirikuideoloogiale. · Liikumise eesotsas seisid filosoofid ja kirjanikud. Valgustus Inglismaal · Valgustusideede tekkekohaks on Inglismaa. · Valgustusajastu Inglismaa kirjanduses oli juhtivaks zanriks oli roman. · Valsustus ideed levisid Inglisamaal ajakirjanduse kaudu. · Inglismaal levis valgustus empirismi suunas Valgustus Inglismaal · Inglismaalt levis valgustus edasi Saksamaale, Prantsusmaale ja teistesse Euroopa riikidesse. · Valgustusega kaasnes orjuse kaotamine, inimeste seaduste muutmine, jt. Poliitiline taust
Mil ilmalik laul oli kaua suuline ja esines peamiselt rahvalauluna on need tihedalt seotud ränd- ja rüütellaulikutega, kes olid keskaja külades ja lossides rõõmutoojaks. Ränd- ja rüütellaulikute elulähedases kunstis põimus muusika sõnakunsti, näitlemise, tantsu, nalja kui ka aeroobika ja tsirkusetrikkidega. Rändlaulikuid nimetati väga erinevate nimedega. Näiteks: huglaarid, zanglöörid, spielmannid jpm. Kirikutegelased kiusasid rändlaulikuid taga, sest nende elurõõmus kunst ei sobinud kokku kristlike ideedega. Rändlaulikute temaatika oli väga lai. Lauldi kõigest. 12. sajandil lõi õitsele rüütlilaulikute kunst, mis esindas ilusa, peene elu kultust. Rüütlilaul e. keskaegne õukondlik luule. · Teadaolevalt sai rüütlilaul alguse Lõuna-Prantsusmaal 11. saj. lõpul · Tuntuim kangelaslaul on Rolandi laul 11. saj. lõpust · Kangelaslaulud olid pikad, eepilised poeemid. Rüütlilaulude peamiseks teemaks on: · armastus · kangelased
tahab. Tema eluhoiakuks oli anda järele kõikidele oma ihadele. Teised olid talle kui mänguasjad ja meelelahutajad. Ta oli sõnaosav, et teised enda kasuks pöörata. Tartuffe Ta on silmakirjalikkuse ja teeskluse võrdkuju. Ta oli vaimulik, ning ei arvestatud, et ta vaimul võib käituda ebamoraalselt. Ta üritas näida oluliste inimeste ees hea ning sõbralik, kuid tegelikkuses ta selline polnud. · Mis on valgustus? Too välja valgustuse tunnused ja 5 autorit. 18.sajandi kultuuri- ja kirjandusvool, kus hakati tähtsustama demokraatlikke ideid, loomulikku inimest ning teadmisi. 3 tähtsamat riiki kus levis: Saksamaa, Inglismaa ja Prantsusmaa. Tunnused 1. Juurutada ühiskonnas haridust ja teadmisi. 2. Usk loomulikku inimesse. Looduse ees on inimesed võrdsed ning kõigile tuleb anda võrdsed õigused end arendada ja tõestada. 3
Tartu Kivilinna Gümnaasium Valgustus Prantsusmaa Juhendaja: Jullinen Piia Koostaja: Aigar Iva Tartu 2010 Sissejuhatus Valgustuseks nimetatakse ajastut Euroopas, mil hakati kritiseerima kirikule tuginevat mõtteviisi ning hakati mõtlema iseseisvalt. Usk mõistusesse, oli valgustuse juhtmõtteks.
-kunstile hakati esitama praktilisi ülesandeid: kasvatada ja mõjutada inimest -hakati rääkima süstemaatilisest ajakirjandusest( ilmus ka varem ajalehti aga ilmumine ei olnus süstemaatiline,ajakirjanduses tekkis järjepidavus) -valgustusajastut loetakse süstemaatilise ajakirjanduse alguseks -hakati välja andma erinevaid teadmike ja teatmeteoseid,entsüklopeediaid(neile hakati pöörama rohkem tähelepaanu) -tõusis esile ka ilukirjanduse roll *TÄHTSAIMAD ESINDAJAD Jonathan Swift -inglise kirjanik -tähtsaim teos on ,,Gulliveri reisid", mis kuulub satiiri hulka -autor kujutab nii tolleaegset ühiskonda kui ka tuleviku ühiskonda -oma teoses ,,Gulliveri reisid" esitab autor valgustajate ideaali (ideaal-maad valitseb tark,haritud kuningas ning rahvas ise on ka tark ja haritud) -Gulliver reisis-liliputimaal, hobustemaal ja hiiglastemaal Daniel Defoe -Tähtsaim teos on ,,Robinson Crusoe"
Vanavene kirjanduse puhul tuleb tähele panna kaht olulist aspekti sõnu kasutame selle aja kohta teises tähenduses, kui me kasutame neid praegu. Kirjanduse (literatura) eesmärgiks on eelkõige esteetiline nauding ja autori eneseväljendus. Autorikategooria on tähtis uuemas kirjanduses, alates romantismist. Keskaja kirjandus põhineb aga teistel printsiipidel. Kirjandus on tinglikult kasutatud sõna. See sõna vene keeles on slavestnost sõna väärtus, sõna kunst. See eristab kirjandust kunstist või muusikast. Keskaja kirjanduse väärtus seisneb eelkõige õpetlikkuses. Võtmesõnu kasutades oleks keskaja puhul kolm religioosne, kanooniline, õpetlik. Ka ilmalik kirjandus oli valdavalt religioosse mentaliteediga. Vanavene kirjavara oli kolme rahva kirjandus: idaslaavlaste ühine kirjandus. Russkii tol ajal ei tähendanud etnilisi venelasi; see tähendas algselt skandinaavi hõimu, mis tulid üle Skandinaaviast Kiievi- Venemaale 8.-9. sajandil
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
