Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Maailm ja Eesti XX sajandi algul". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tsaar, panama, revolutsioon, 1904, kanal, 1903, rahumeelne, ülistamine, kolooniad, tsepeliin, riigiduuma, kolmikliit, ühinemisvabadus, pihta, liberaalid, kohalikes, serbia, bulgaaria, mahatma, ghandi, karistussalgad, karistama, karistamise, 1902, salajased, kusagilt, lõplikult, hispaania, 1898, kuuba, filipiinid, puerto, rico, guam, ameeriklasedrahvuste võrdsusest. # Levis shovinism, kus oma rahvust peeti teistest väärtuslikumaks. # Tugevad maad muutsid vähem arenenud maad oma tööstuse toorainebaasiks ja turuks. # Tehnilised uuendused masinaehituses, nt kõrge tootlikkusega tööpingid panid aluse seeria e konveiertootmisele. # Transpordi arend autod lennukid jm # 1900 tegi esimese lennu saksamaal Ferdinand Zeppelini õhulaev # 1903 püsis 12 sek õhus vendade Orville ja Wilbur Wrighti lennuk # 1909 lendas prantslane Louis Bleriot üle La Manche väina. # Side areng# 1895 Guglielmo Marconi andis eetrisse esimese raadiosaate - 1901 saatis raadiosignaali üle Atlandi ookeani. 20 saj algul rilkidevaheliste pingete põhjused: # Tekkisid koloniaalompeeriumid. Peaaegu kogu maailm oli jagatud Euroopa suurriikide ja USA asumaadeks. # Teravnesid vastuolus asumaade ja emamaade vahel rahvuste enesemääramisõiguse pärast,
siseküsimustes. Hiinas toimus 1900. a bokserite ülestõus, mis suruti veriselt maha. Samal ajal kogus jõudu kodanlik-demokraatlik liikumine, millel õnnestus 1911. a Mandzu dünastia kukutada ja Hiinast sai vabariik. TEHNIKA a) kõrge tootlikkusega tööpingid (masinatööstus), mis panid aluse seeriatootmisele. Henry Ford käivitas esimesed konveierid, mis suurendas autode tootmist plahvatuslikult; b) 1900.a tegi esimese lennu Ferdinand Zeppelini õhulaev tsepeliin, 1903. a püsis 12sek õhus ja maandus tervena Orville ja Wilbur Wrighti lennuk; c) 1895. a jõudis eestrisse Marconi esimene raadiosaade ning 1901. a saatis ta raadiosignaali üle Atlandi d) 1912. a hukkus uppumatuks peetud ookeaniaurik Titanic Maailm globaliseerus: rahandusasutused ja kaubandusfirmad kasvasid kokku või põimusid, tööstus muutus rahvusvahelisemaks.Inglismaale hakkasid järele jõudma nii Ühendriigid kui Saksamaa, kes orienteerusid kõige uuematele leiutistele
misjärel võim läks üle ametlikult sõltumatule, kuid tegelikult Ühendriikidest sõltuvale valitsusele. Järgmisena asusid Ühendriigid teostama nn kahuripaatide diplomaatiat, millega nõuti, et Ladina-Ameerika riigipöörded ei tooks kaasa USA valitsuse või kodanike sõlmitud lepingu tühistamist. Vastasel korral maabus mängureegleid rikkunud riigi rannikul dessantvägi. Ameerika-Hispaania sõjaga sai Ühendriikidele selgeks, kui vajalik oleks talle Kesk-Ameerika maakitsikust läbiv kanal. Ostmine oleks olnud kallim ja odavam oli toetada vastuhakku, mille tulemusena eraldus 1903.a Kolumbiast Panama riik. Panama sõlmis USA valitsusega lepingu, millega Ühendriigid said tulevase kanali tsooni määramata ajaks rendile. Järk-järgult tõmmati Ühendriigid Euroopa sündmuste keerisesse. Ühendriikidel oli tihe kaubavahetus Inglismaaga, mis määras ka ära Ühendriikide hoiaku eesseisvas konfliktis. Rahvusvahelised kriisid 20. sajandi algul Balkani poolsaarest oli 20
tegutsesid enam-vähem omatahtsi. See kutsus esile nn bokserite ülestõusu(1900), mis aga veriselt maha suruti. Samal ajal kogus Hiinas jõudu kodanlik-demokraatlik liikumine, millel õnnestus 1911.aastal Mandzu dünastia lõpuks kukutada ja Hiinast sai vabariik. Tehnika areng Kõigele sellele aitasid kaasa ka tehnilised uuendused. · Henry Ford autotehase esimesed konveierid · Ferdinand Zeppelini õhulaev tsepeliin · Vennad Wrightid esimene lennuk · Guglielmo Marconi esimene raadiosaade · Titanic Maailmamajanduse areng 20.sajandi algul Majanduse areng oli järjest kiirem, samas ka ebaühtlasem. Turusuhted muutusid järjest tähtsamaks ja riiklik regulatsioon taandus, järjest olulisemale kohale maailmamajanduses tõusis kaubandus. Raudteede võrgu tihenemine võimaldas kaupa kiiremini, odavamalt ja suuremates kogustes transportida
selline jõud, et ühelgi valitsusel polnud enam võimalik seda ignoreerida. Paljud palgatöölised olid saanud jõukamaks ning nende elujärg lähenes keskklassi omale. revisjonistid leidsid, et Marxi õpetus on vananenud ja seda tuleb parandada (revideerida) nende arust sotsialismini saab jõuda ka järk-järguliste reformidega vene eesotsas Vladimir Uljanoviga (Lenin) enamlased leidsid, et ainus tee sotsialismile oli vägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuuri kehtestamine tsentristid eesotsas Karl Kautskyga püüdsid leida keskteed nende kahe suuna vahel, vene enamlased ründasid neid teravalt selle eest anarhistid nende arvates tuli kodanlik kord küll kukutada ning klassivastuolud likvideerida kes ei pooldanud diktatuuri, lootsid oma eesmärgid saavutada atentaatidega suurriikide valitsejatele ning kõrgematele ametnikele
6. Mil määral nõustute väitega, et 20.saj algul oli Euroopa maailmas kõige tähtsam? Põhjendage oma seisukohta. 20.sajandi alguseks oli peaaegu kogu maailm jagatud Euroopaks,selle juhtmõtteks olid isikuvabadus,demokraatia,eraomand 7. Millised sõjalised blokid kujunevad välja 20.saj algus(dateerige, liikmeskond) ? Kolmikliit 1879 (Saksamaa,Austria-Ungari,Itaalia) hiljem lisandus Itaalia 1882 Antant 1893 (venemaa ja Prantsusmaa), 1904 Pr. ja Inglismaa, 1907 Inglismaa ja venemaa 8.Millised olid neid blokke ühendavate riikide huvid ja nimetage piirkonnad/valdkonnad , kus huvid põrkusid? kolmikliit: Saksamaa soovis uusi kolooniaid, purustada Pr. ja kehtestada oma võim Euroopa mandril. Austria-Ungari soovis tugevdada positsiooni balkani ps. Itaalia soovis kolooniaid (Türgi soovis Saksamaalt toetust) Antant: Pr. soovis vähendada Saksa mõjuvõimu ja saada tagasi Elsassi ja Lotringit.
Need riigid, kus raha paigutati väljapoole, hakkab seestpoolt majanduslikult känguma. Nii juhtus see Inglismaal tööstusega ja Prantsusmaa üleüldiselt. Pr. maa puhul oli kapitali paigutamine õigustatud kuna neil polnud toorainet. Sellega kaasnevad maailma majanduslik jaotamine majanduslikeks mõjusfäärideks. 1907 AEG ja General Electric sõlmisid lepingu, et AEG-le jääb Aasia ja GE-le jääb Ameerika. VAIMNE ÕHUSTIK 67% maailma asustatud pindalast on kolooniad. On tekkinud ebanormaalne olukord, kus on käputäis rikkaid riike. Imerialismi vaimne õhustik: · Eurotsentrism kogu maailma hinnatakse Euroopa vaatevinklist, Eur. loetakse tsivilisatsiooni tipuks ja Eur. Väärtuste aluseks on inimeste võrdsus, isiklik vabadus, eraomand ja turumajandus, rahva suveräänsus ja demokraatia. Valitses veendumus, et läänelik maailmapilt on ainuõige ja tekib missiooni tunne, et valge mees on
tingitud majanduse kiirest arengust ja muu elu kokkuvarisemisest Bokserite ülestõus 1900 Hiina ülestõus, sest Hiina keisririik oli muutunud poolkoloniaalmaaks ning tugevamad riigid toimetasid enda tahtmise järgi. Suruti veriselt maha, sest erinevad lääne suurriigid ühendasid oma jõud. 1911. a kukutati Mandzu dünastia ja loodi Hiina vabariik Tehnika areng H. Ford konveiermeetod F. Zeppelini õhulaev 1900 O. ja W. Wright lennuk 1903 tõestati, et õhust raskemad masinad suudavad lennata L. Bleriot´ lend 1909 üle La Manche'i väina Arenes ka sõjatehnika: G. Marconi 1895 raadiosaade; 1901 raadiosignaal üle Atlandi Titanicu laevahukk 1912 Teadus ja tehnika H. de Vries hüpotees geenide olemasolust; alus geneetikale M. Planck 1900 energiaallikad kiirgavad energiat portsjonite kaupa; alus kvantmehaanikale J. Thomson 1897 elektron E. Rutherford 1911 planetaarne aatomimudel N
................................................................................. 39 Baasid ja ajajärk.........................................................................................................................39 Salajased lisaprotokollid............................................................................................................39 II maailmasõja sündmused Eestis..............................................................................................39 Revolutsioon ja reform.............................................................................................................. 40 Rahvusvahelised suhted kahe maailmasõja vahel......................................................................... 43 Euroopa poliitiline kaart enne ja pärast I maailmasõda ............................................................43 Ülemaailmne majanduskriis 1929-1932/33...............................................................................45
· 1893.a.- Venemaa- Prantsusmaa liidulepingu sõlmimine. · Prantsusmaa vajas liitlast Saksamaa vastu, sundimaks võimalikus sõjas Saksamaale peale sõja kahel rindel. · Venemaad hirmutas Saksamaa ühendamine ning naabri võimalikud taotlused Poola ja Baltikumi aladele. Samuti lähendas Venemaad Prantsusmaale asjaolu, et Venemaal oli soov laiendada oma mõju Balkani poolsaarel, millele ihus hammast ka Saksamaa liitlane Austria-Ungari. · 1904.a.- Prantsusmaa- Inglismaa leping (entente cordinale ehk "südamlik kokkulepe"). · Tegemist ei olnud otseselt liidulepinguga. Sellega jagati ära mõjupiirkonnad ja koloniaalvaldused Aafrika põhjaosas ning Maroko allutamine Prantsusmaale ja Egiptuse allutamine Inglismaale. · Leping vähendas pingeid vanade rivaalide vahel. Leppe sõlmimisele aitas kaasa mõlema kartus Saksamaa võimsuse kasvu pärast maailmas. · 1907.a.- Inglismaa- Venemaa leping.
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Maailm 20. sajandi algul 1. Millal algas ja mis oli nn imperialismiajastu? (Selgitus näidetega). Selgita sovinism, imperialism, Euroopa tsivilisatsioon, koloniaalimpeerium, koloonia, dominioon. Suuremad koloniaalimpeeriumid, nende tähtsamad kolooniad, dominioonid (kaart!). - 19. saj lõpp, sel sajandil oli maailma arengut oluliselt mõjutanud rahvusluse levik ja mitme mõjuka rahvusriigi teke (nt Saksamaa ja Itaalia). *Sovinism marurahvuslus; oma rahvuse teistest paremaks pidamine. *Imperialism suurriikide püüa saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. *Euroopa tsivilisatsioon rohkem arenenud (majandus, kultuur, jne.) *Koloniaalimpeerium emamaa ja tema kolooniad kokku.
1. §1,2,3 Euroopa tähtsamad koloniaalmaad ja nende kolooniad. Koloniaalriikide eesmärgid kolooniates (imperialismiajastu). Koloniaalsõjad:Inglise-Buuri sõda, Vene-Jaapani sõda. USA tulek maailmapoliitikasse. Suurbritannia - India (kõige väärtuslikum), Austraalia (dominioon - omavalitsusega osamaa, osaliselt iseseisev Briti impeeriumisse kuuluv riik, emamaa Suurbritannia endine koloonia), Paapua, Uus-Meremaa, Kanada (dominioon), Gujaana (Lõuna-Ameerika) Birma, Omaan, Jeemen, Egiptus, Sudaan, Ida-Aafrika, Rodeesia,
Lähiajalugu Saksamaa keisririigi sünd 1871 Kuninganna Victoria (Inglismaa) surm 1901 I maailasõda 1914-1918 20.sajandi algus imperialism (I impeerium Roomas) Imperialismi tunnused: 1) Monopolide tekkimine (konkurentsitu ettevõte/ettevõtete ühendus) nt: autotööstus FORD USA's 2) Kapitali väljavedu ületab kaupade väljaveo (kapital raha kolooniatesse) 3) Turgude jaotamine monopolide vahel 4) Jõuab lõpule koloniseerimine ehk kolooniad 8 suuremat impeeriumit: 1) Saksamaa 2) Prantsusmaa 3) Suurbritannia 4) Venemaa 5) Jaapan 6) Ameerika Ühendriigid 7) Itaalia 8) Austria-Ungari SUURBITANNIA Põhiseaduslik monarhia (võimude lahusus), kaheparteisüsteem konservatiivid ja liberaalid. Majandus oli tunduvalt nõrgenenud ehk jäi alla USA'le, kuid siiski üks võimsamaid riike Euroopas. Suurbritannia oli suurim koloniaalriik, kuid Iirimaa,
võrdsusest. # Levis shovinism e marurahvuslus e suurrahvuslus, kus oma rahvust peeti teistest väärtuslikumaks. # Tugevad maad muutsid vähem arenenud maad oma tööstuse toorainebaasiks ja turuks. # Tehnilised uuendused masinaehituses, nt kõrge tootlikkusega tööpingid panid aluse seeria e konveiertootmisele. # Transpordi arend autod lennukid jm # 1900 tegi esimese lennu saksamaal Ferdinand Zeppelini õhulaev # 1903 püsis 12 sek õhus vendade Orville ja Wilbur Wrighti lennuk # 1909 lendas prantslane Louis Bleriot üle La Manche väina. # Side areng # 1895 Guglielmo Marconi andis eetrisse esimese raadiosaate 1901 saatis raadiosignaali üle Atlandi ookeani. 20 saj algul riikidevaheliste pingete põhjused: # Tekkisid koloniaalompeeriumid. Peaaegu kogu maailm oli jagatud Euroopa suurriikide ja USA asumaadeks. # Teravnesid vastuolus asumaade ja emamaade vahel rahvuste enesemääramisõiguse pärast,
liidulepingu , millega kohustusid kallaletungi ajal üksteisele appi minema. Prantsusmaa ja Venemaa koostöö oli Saksale vastumeelne ja Wilhelm II üritas veenda Nikolai II sellest lepingust loobuma, kuid asjata. Saksamaa olukord läks veelgi keerukamaks just siis kui ka Inglismaa ühines Vene-Prantsuse liiduga. 1903. aasta kevadel tegi Inglise kuningas Edward II Prantsusmaale õnnestunud visiidi, mille tagajärjel vanade vaenlasete suhted hakkasid paranema. 1904. Aastal kirjutasid Prantsusmaa ja Inglismaa alla kokkuleppele (Entente Cordiale ,,südamlik liit'' ehk Antant . Lepingus jagati mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas ning Briti valitsus oli kohustatud abistama Prantsusmaad kõigis talle tarvilikes, administratiivsetes , majanduslikes,finantsilistes ja sõjalistes reformides. Järgnevalt hakkas Inglismaa Venemaaga suhteid parandama. Nad jõudsid küllaltki kiirelt kokkuleppele ning juba 1907
Hiina oli poolkoloniaalne maa, kus tugevamad riigid toimetasid omatahtsi. Taheti välisvõimudest lahti saada. 1900. Saksamaal esimene lend by Ferdinand Zeppelin. 3 a hiljem 12 sek õhus Wrightide lennuk. 1912. hukkus Titanic. Ühiskondlikud liikumised: 1) anarhistid, kodanik kord vaja kukutada, klassivastuolud likvideerida, diktatuuri aga ei ole vaja. 2) revisionistid, arvasid, et Marxi õpetust tuleb uuendada, järkjärgulised uuendused. 3) Vene enamlased, vägivaldne revolutsioon ja protetariaadi diktatuur. 4) tsentristlik suund, Karl Kautsky. 1879. liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel. 1882. ühines Itaalia. Kolmikliit. See oli ohu märk ja sundis Venemaad ja Prantsusmaad sõlmima liidulepingut 1893.Inglismaa ühines. 1904. aastal kirjutasid Prantsusmaa ja Inglismaa alla ametlikule kokkuleppeele Entente Cordiale (Südamlik liit) ehk ANTANT. Jagati mõjusfäärid. 1907. kirjutasid Inglismaa ja Venemaa alla lepingule, jagati mõjusfäärid. Sõja eeldused:
· soov jagada asumaad maailmas ümber USA · riigikord: presidentaalne vabariik · vabariiklik ja Demokraatlik Partei · majanudsele iseloomulik rikkuse koondumine monopolide kätte · presidendid: Theodore Roosevelt, William Taft, Woodrow Wilson. · Võitlus trustidega, võitlus loodushoiu eest · Üleminek maailmapoliitikale (sõda Hispaaniaga (USA sai Puerto Rico, Filipiinid, Columbia), Panama kanal) Venemaa 20.saj. algul. · Riigikord: isevalitsuslik monarhia (kogu võim oli keisri käes) · Nikolai II · Venemaal polnud ühtegi parteid · Iseloomustas: o tööstuse kiire areng (tehaste rajamises, tööliste peale ei mõeldud) o tööliste raske olukord (palgad väikesed, 12h-14h tööpäevad) o talupoegadel oli vähe maad o Paljurahvusline riik · 1904-1905: Vene-Jaapani sõda · 9
2. Ühiskondlikud liikumised ja nende iseloomustused 1) Revisionistid leidsid, et Marxi õpetus on vananenud ja seda tuleb revideerida ehk parandada. Nende arust võis sotsialismi jõuda ka järk-järguliste reformidega. 2) Vene enamlased kes olid Vladimir Uljanovi (Lenini) eestvedamisel Vene sotsiaaldemokraatlikus parteis juhtpositsiooni haaranud. Neid toetasid omad pahempoolsed sots.demokraadid kui ka Bulgaaria sots.demokraadid. Enamlaste arvates oli ainus tee sotsialismile vägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuuri kehtestamine. 3)Tsentristlik eesotsas Karl Kautskyga, kes püüdis kahe eelmise suuna vahel keskteed leida ja keda enamlased selle eest ründasid. 4)Anarhistid nende arvates tuli kodanlik kord kukutada ning klassivastuolud likvideerida, kuid kes ei pooldanud diktatuuri(ka mitte proletariaadi oma) ning nad lootsid oma eesmärgid saavutada atentaatidega suurriikide valitsejatele ning kõrgematele ametnikele. 3. USA poliitika põhijooned.19. - 20
- Vene enamlased, ainus tee sots-le vägivaldne rev ja proletariaadi diktatuuri kehtestamine - Tsentristlik suund, püüdis kahe eelmise suuna vahel keskteed otsida, enamlased ründasid - Anarhistid, ei pooldanud mingit diktuuri, eesmärgid taheti saavutada atentaatidega · Ühendas vankumatu usk progressi · Ühed tahtsid haridust edendada ja eur tsiv levitada üle maailma, teised vägivaldset võitlust oma rahva või klassi õiguste eest · Sõja ülistamine muutus popiks, nähti selles väljapääsu tühisest argipäevast 2. RAHVUSVAHELISED SUHTED 20. SAJ ALGUSES Suurriikide blokkide kujunemine: · 1879 liiduleping Saksa ja Austria-Ung vahel, 1882 ühines Itaalia- KOLMIKLIIT (+ türgi) · 1893 Vene ja Pr liiduleping, kohustuti kallaletungi korral teineteisele abi pakkuma · 1904 Pr ja Ing leping, loodi ANTANT, jagati mõjusfäärid aasias ja aafrikas, Ing kohustus abistama Pr, hakati planeerima sõjategevust saksa vastu
Saksamaa sai selle, sest see oli vajalik raudtee ehitamiseks. Trass, kust raudtee midi kulgema, anti kasutada. Lisaks sai Saksamaa soodsatel tingimustel rendile kaevandusi varade kaevandamiseks, et valmistada rööpaid. Lähis-Idat pidasid enda mõjusfääri kuuluvaks veel Venemaa ja Inglismaa. Konflikt Venemaaga lahenes, sest Vene keiser ja Saksa keiser olid sugulased. Inglismaa sai osa raudtee ehitamisest ja tekkis segakompanii, kus mõlemal riigil oli oma osa. Raudteed ehitati 1903 1918. I maailmasõja lõpuks oli valmis 2/3 raudteest. Pärast maailmasõda võtsid kompanii üle inglased ja prantslased, sest Saksamaa kaotas I maailmasõja. Rong, mis seal liikus, oli idaekspress. Saksamaal ei olnud kuigi palju kolooniaid. Olid Saksa Edela-Aafrika, Saksa Ida-Aafrika, Togo, Kamerun, osa Uus-Guinead. Saksa Ida-Aafrika on tänapäeval Tansaania ja Saksa Edela-Aafrika on praegu Namiibia. Kolooniatesse asus ümber ka saksa koloniste, kes rajasid sinna oma farmid. Saksa
26. Venemaa 1900-1914- Nikolai II absoluutne monarhia. a) Romanovid - peale Aleksander II surma tuli võimule Aleksander III, kelle ajal lõpetati reformid, ta suri aga noorelt ja tema asemel sai tsaariks noor Nikolai II, kes polnud valitsemiseks ettevalmistatud. Mihhail I Fjodorovits Romanov oli Romanovite dünastia rajaja Venemaal. Ta valiti Maakogu (Zemski Sobor) poolt 21. veebruaril 1613. b) Vene-Jaapani sõda - 1904. -1905.a. sõda Jaapaniga (püüdis laiendada oma mõju koreale) ; Vene väed saavad ränga kaotuse osaliseks. c) 1905.a rev - puhkeb revolutsioon põhjuseks ebaedu Vene- Jaapani sõjas ja äärmiselt raske olukord nii tööliste kui ka talupoegade hulgas. tulemused: ·Mõisate põletamine, tööliste streigid, mässud sõjaväes. · Suurem osa armeest keisrile truuks ja seetõttu surutakse revolutsioon maha.
kuulus Belgia kuningale ainuisikuliselt, XX saj algul muutus see ehk kuulus riigile. Taani: Gröönimaa, kunagi oli Norra (keskajast kuni 1814, pärast oli Rootsi võimu all), Fääri saared, Island (1918 iseseisvsus). 1984 astus Gröönimaa EList välja. Saksamaa: 1871 toimus Saksamaa ühendamine keisririigiks, (--> Preisi-Pr sõda), kuulutati välja Versailles'i lossis. Wilhelm I oli esimene keiser. Oli sõjaliselt, majanduslikult võimas, kuid puudusid kolooniad, mida hakati nõudma. 1880'datel algas sakslaste aktviine koloniaalpoliitika, võttis selle mis üle oli jäänud/keegi ei tahtnud: Saksa Edela-Aafrika (Namiibia), Saksa Ida-Aafrika (Tansaania), Kamerun, Togo, Vaikse ookeani saared (Mariaanid, Bismarcki, Nauru, Karoliinid). Võeti ära pärast I MS, anti Jaapanile. II MS sai USA endale, kuna Jaapan oli Kolmikliidus. Saksamaa kaotas kõik oma kolooniad pärast I MS. Hispaania: koloniaalajastu algaski
Imperialismiajastu Imperialismiajastu ( suurriikide ajastu ) iseloomulik vallutuspoliitika, kolooniate hõivamine, püüd maailma valitseda 19. saj. II p XX saj. algus. Imperialismiajastule eelnes tööstuslik revolutsioon, mis oli alguse saanud 1770-80 Inglismaal kalevitööstuses. Järgnenud Suur Prantsuse Revolutsioon kaotas seisused, privileegid, tegi lõpu vanale sotsiaalsele korrale. Algas kapitalistlike suhete areng, mis puudutas eelkõige tööstust. 19. saj. lõppu iseloomustas: kiire tootmise kasvutempo monopolide tekkimine (hiigelettevõtted ja nende ühendused, mis püüdsid endale haarata kogu tootmisharu kapitali väljavedu (eesmägiga saada suuremat kasumit ja leida kapitalile paremaid kasutamisvõimalusi) asumaadesse
Saksamaa, SBR, Belgia, Itaalia, Portugali ja Hispaania valduses. (v.a Etioopia). Inglise-Buuri sõda Aafrikas (1899-1902) Bokserite ülestõus (1900) - Hiinast oli saanud poolkoloniaalne maa, kus tugevamad riigid toimetasid omatahtsi, see kutsuski esile bokserite ülestõusu, mis suruti maha. 2. tehnika areng 20.saj alguses Õ lk 8 · Ttööpingid ja konveierid ( vähenes tootmisaeg ja kasvas toodangu hulk) · Henry Ford- autode masstootmine (1 auto=12h) · 1900 F. Zeppelin- tsepeliin e õhulaev · 1903 Wright- lennuk (12 s, 36,6m) · sidetehnika ja info levimine eetri kaudu- raadiolained · 1895 G. Marconi esimene raadiosaade · 1901 raadiosignaal üle Atlandi Maailm muutus senises väiksemaks ja kättesaadavamaks. 3. globaliseerumine Õ lk 9 Majanduse areng kiirenes (kasvas kaupade ja teenuste hulk). Oluliseks tõusis kaubandus. Raudteede võrgu tihenemine võimaldas kiiresti, odavamalt ja suuremates kogustes transportida. Tõelise hoo sai sisse sadamate
maailma valitses Euroopa peale Euroopa kaks iseseisvat suurriiki USA ja Jaapan Imperalism-periood ajaloos, millele on iseloomulik suuremate ja tugevamate riikide püüd luua koloniaalimpeeriume, domineerides maailma kolooniaid vajati: a) et olla maailmas domineeriv b) vaba kauplus, tolle ei olnud c) mereteede endale saamiseks nt. Suessi kanal d) tootmine odav, sest tööjõud odav suurim suurriikide huvi Aafrika vastu – hakati rohkem uurima, osati ennetada malaariat iseseisvad vaid Etioopia ja Libeeria Inglise - Buuri sõda, põhjus teemandi ja kullaleiukohad, sõja tulemusena vähenes Inglismaa roll maailmas põhiprobleem XX saj algul – võitlus maailma ümberjagamise pärast – eriti Saksamaa, kuna ta
enda mõjuvõimu alla seda sama piirkonda. - Jaapan hakkas valmistuma sõjaks, kuna Venemaa ilmselgelt polnud huvitatud Mandzuuria ja Põhja- Mongoolia jagamisest rahulikul teel - Jaapanlasi toetasid Inglismaa ja USA, kellelt said jaapanlased laenu, et ehitada endale võimsam laevastik, kui oli Venemaal pakkuda Vaiksel ookeanil. Venemaa oli ülehinnanud oma majanduslikku seisu ning ja konkurentsivõimet ning alahindas jaapanlasi - Sõda algas 1904 - Vene armee ei võitnud selles sõjas ühtegi suuremat lahingut, sest sõjaväeülemad olid jaapanlasi alahinnanud ega teadnud sõjast ning jaapanlaste varustusest kuigi palju - Jaapanlased alustasid vallutamist Port Arturist, mis asub Hiinas ja lõpuks ka sundisid vene kindluse seal alistuma - Port Arturi kaotamine lõi kõikuma tsarismi autoriteedi ning kiirendas revolutsiooni puhkemist - Venemaale läks see sõda kalliks maksma
Prantsusmaa) 13. Sotsialism – Tööliste huvide kaitsmine. Varalisele ebavõrdsusele ei. (Venemaa) 14. Sotsiaaldemokraadid – Õpetuste revideerimine. Järk-järgulised reformid. Vägivalde revolutisoon, tääliste huvide kaitsmine. (Saksamaa, Venemaa, Bulgaaria) 15. 20.sajandi rahvusvahelised liikumised – revisionistid, vene enamlased, tsentristid. 16. Revisionism – taotlesid Marxi õpetuste uuendamist. Järk-järgulised reformid. 17. Vene enamlased – Väfivaldne revolutsioon, proletariaadi diktatuuri kehtestamine. 18. Tsentristid – Kahe eelneva kesktee, keda enamlased seetõttu ründasid. 18. Vene- Jaapani sõda – 1904-1905. Huvide põrkumine Jaapaniga. Mõlemad tahtsid Hiinat enda riigi alla saada, samuti ka mõjuvõimu suurendamine maailmas. Jaapanit toetas USA, Inglismaa. Venemaa jääb alla, kuna ülehindas oma majanduslikkke võimalusi ning alahindas Jaapanit, Venemaa ühiskonnakorraldus oli maha jäämas.
sajandi algul Inglismaa Prantsusmaa Saksamaa USA Riigikord Parlamentaarne Demokraatlik Keisririik Vabariik monarhia vabariik Majandus Tugev laevastik, Veini- ja 90% maailma Monopoolsed kalevi tootmine, siiditootmine värvitoodangust, ettevõtted, suured kolooniad terasetööstus, autotööstus, metallurgia suurpangandus Sisepoliitika Isolatsioon, 2-e Parem-ja vasak- Keisri kõrval 2-e partei parteiline süsteem, poolsete parteide valitseb kansler süsteem naisõiguslased omavaheline (vabariiklased,
toorainebaasideks. · Suurriigid põhjendasid oma teguviisi aidata nõrgemaid. · Suurriigid levitasid euroopa tsivilastsiooni(isikuvabadused, eraomadus, demokraatia) · 20.saj. alguseks oli kogu maailm jagatud euroopa suurriikide asumaadeks. Rahvusvahelised suhted · 19.saj. lõpus hakkati moodustama sõjalisi blokke · Kolmikliit (Sm. Austria Ungari, Itaalia) · Kolmkliit tekitas teistes euroopa riikides rahutust. · 1904.a. sõlmisid kokkuleppe Pr. Ja Ing plus Vm. 1907(antant) · Lepingutega jagati ära mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas · Teoreetiliselt oli sõjaliste blokkide loomine mõeldud sõja ära hoidmiseks. · Suurt osa sõjameeleolu tekkimisel mängis sõjatehnika areng.(miinipildujad, moodas sidevahendid, kalvikud, mürgigaas) · Kolmikliidu eesmärgid: a) uute kolooniate saamine b) Saksamaa soovis purustada Prantsusmaa, et kehtestada võim euroopas.
7. Võrrelge Eesti, Läti ja Leedu arengut 20. sajandil. 8. Allikaülesanded. Vastused 1.1 Imperialism suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. a. koloniaalvallutused b. majandusliku mõjuvõimu laiendamine 2.1 a. konveierid H.Fordi autotehases b. lennundus · 1900 Zeppelini õhulaev Saksamaal (tsepeliin) · 1903 Wrightid lennuk c. sidetehnika · 1895 Marconi esimene raadiosaade · 1901 saadeti raadiosignaalüle Atlandi ookeani 3.1 Kolmikliit a. 1879 Saksamaa + Austria-Ungari b. 1882 - + Itaalia Eesmärgid: Saksamaa · Uute kolooniate haaramine (st tegelikult konkurentsi Inglismaaga võimu pärast maailmas)
7. Võrrelge Eesti, Läti ja Leedu arengut 20. sajandil. 8. Allikaülesanded. Vastused 1.1 Imperialism suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. a. koloniaalvallutused b. majandusliku mõjuvõimu laiendamine 2.1 a. konveierid H.Fordi autotehases b. lennundus · 1900 Zeppelini õhulaev Saksamaal (tsepeliin) · 1903 Wrightid lennuk c. sidetehnika · 1895 Marconi esimene raadiosaade · 1901 saadeti raadiosignaalüle Atlandi ookeani 3.1 Kolmikliit a. 1879 Saksamaa + Austria-Ungari b. 1882 - + Itaalia Eesmärgid: Saksamaa · Uute kolooniate haaramine (st tegelikult konkurentsi Inglismaaga võimu pärast maailmas)
Imperialism iseloomusta vastandlike sõjaliste liitude kujunemine. Tunnusteks võiks lugeda tootmise ka kapitali kontsentratsiooni ja monopolide tekkimist, panga ja tööstuskapitali kokkukasvamist finantskapitaliks ja finantsoligarhia tekkimist, kapitali väljavedu, rahvusvahelised kapitalistlikud ühendused ja ja suurriikide võitlemine maailma ümberjaotamise pärast. (Seda tehti kaubanduse, prestiizi, rivaali kõrvaletõrjumise, vajadus uute turgude järgi, jne. Pärast ) 1905. aasta revolutsioon Venemaal (põhjused, mis toimus ja tagajäjed ) Üheks suureks põhjuseks oli ebaedukas sõda Jaapani ja Venemaa vahel 1904-1905. Venemaa oli majanduslikult hävitatud ning vajas muutusi. Inimesed soovisid kodanikuõiguseid ja riigikorra kaasajastamist. Sooviti demokraatiat. Riigis valitses üldine rahulolematus. Taheti lahti saada tsaarivõimusest ja olla nagu Lääne- Euroopa täieõiguslikud kodanikud. Tööliste tingimused olid halvad, mille tagajärjel tekkis töölisliikumine.
Aajaloo KT Arengud Eesti ühiskonnas 20. sajandi algul · Tekkisid erakonnad ( Tartu liberaalid, Tallinna radikaalid, sotsiaaldemokraadid) · Tekkisid uued seltsid karskus-, sportlaste-, pritsimeeste. · Tekkisid pankade eelkäijad MAJANDUSÜHISTUD, mis kuulusid talupoegadele. · Tekkisid erinevad poliitilised voolud (sotsialism ja rahvuslus. Liberaalid Seisukohad: · Rahvusliku eneseteadvuse edendamine · Konstitutsioonilise-monarhia pooldamine · Eestlaste kaasamine kohalikku valitsemisesse Juhtfikuur : Jaan Tõnisson Häälekandja: Postimees Radikaalid Seisukohad: · Majanduse edendamine · Aktiivsem osalus poliitikas · Baltisakslaste kõrvale tõrjumine Juhtfiguur: Konstantin Päts Häälekandja: Teataja Sotsiaaldemokraadid (VSDTP Venemaa sotsiaaldemokraatlik töölis partei) Seisukohad: · Demokraatliku vabariigi loomine · Vähemusrahvaste õiguste taotlemine · Eestlaste suurem osalu
annaabi.ee 
