Iga inimene on suuteline mõtlema. Kui tal on piisavalt tahet ja jõudu, siis suudab ta teostada oma mõtted ja muuta need tegudeks. Ka Gnut Hamsuni teoses „Maa õnnistus“ on romaani läbivaks teemaks inimeste mõtete muutmine tegelikkuseks. Kas ainult mõttest piisab, et asuda tegutsema? Võiks arvata, et piisab, sest tuli ju Iisakki üle mägede, pea täis ideid, ja asus neid teostama. Ta suutis ehitada maja, hankida loomad ja perenaise. Teda saatis edu, ta rikastus tasapisi ja ükskõik, mis ta ette võttis, õnnestus see alati. Iisak sai mõtete teostamisega suurepäraselt hakkama. Kuid miks ei saatnud õnn Brede Olsenit? Ka tema soovis rikastuda, saada suurtalu omanikuks. Isegi ta pea oli mõtteid täis. Kuid, mis siis oli teisiti, kui Kaugemaal?
Knut Hamsun ,,Maa õnnistus" ,,Maa õnnistuses" avaldab Hamsun varjamatult oma poolehoidu lihtsatele inimestele, kes kohanematusest linnaeluga on rännanud elama karmi ja puutumatu looduse keskele. Neid seovad omavahel puhtad tunded ja nende lihtsate ürgsete elamuste poeesiat on kirjanik suutnud haruldase ehtsusega edasi anda. I OSA 1.- 16. Peatükk · Iisak rändab metsikusse loodusesse, leiab äärmiselt eraldatud ning mõnusa paiga ühel nõlvakul, ehitab turbast hüti ja kasvatab loomi. Ta vajab enda kõrvale naisterahvast, kuid pikka aega peab mees üksi toimetustega hakkama saada. Tema elupaika tuleb Inger , kes abistab meest kodutöödes. Mehe ning naise vahel tekib tugev kiindumus ja sümpaatia, kui Inger läheb sugulaste juurest asju tooma või neile lihtsalt külla, siis igal
Knut Hamsun ,,Maa õnnistus" Iisak inimesena: Iisak oli kergesti valmis andestama kaaslase eksimust, kiiresti unustama kõike halba enda ümber. Tema olemuses polnud midagi võltsi, teeseldut ega teatraalset; ta oli lihtsalt veendunud selles, et maailm sisaldab õiglust ja valet, head ja halba. Põhiline oli tema jaoks unustada kõik halb ning kasvatada kõike head endas, iga päevaga ühe enam. Ta oli heasüdamlik ja alandlik. Samuti oli ta ideaalne töömees, kes suutis oma mõtted jõu ja tahtega muuta tegelikkuseks.
Knut Hamson ,,Maa õnnistus" Esimene osa I Mees kõndis mööda rada põhja poole ning otsis endale elupaika. Ta leidis sobiva koha ning ehitas sinna hüti ja asus loomi kasvatama. Siiski oli midagi puudu ning selleks oli naine. Ta küsis mööduvatelt laplastelt ega nad ei tea talle naist soovitada. Ühel päeval tuli tema hüti juurde turske jänesemokaga naine. Iisak kutsus naise (Inger) sisse. Öösel ihaldas Iisak naist ja võttis ta. Naine ei läinudki enam ära, vaid kolis hütti. Ta rääkis, et tal on rikas onu. Iisak läks palke vedama ning Inger muldas samal ajal kartuleid. II Inger läks mõneks päevaks sugulaste juurde ja tõi sealt lehma. Iisak kahtlustas, et äkki on lehm varastatud, kuid kui ta sellele tõendust ei leidnud rahunes ta maha. Nüüd asus ta ehitama. Inger jäi aina jõuetumaks. Iisak arvas, et ta on haige. Iisak tõi uue maja jaoks pliidi, uksed ja aknad linnast
Knut Hamson ,,Maa õnnistus" Esimene osa I Mees kõndis mööda rada põhja poole ning otsis endale elupaika. Ta leidis sobiva koha ning ehitas sinna hüti ja asus loomi kasvatama. Siiski oli midagi puudu ning selleks oli naine. Ta küsis mööduvatelt laplastelt ega nad ei tea talle naist soovitada. Ühel päeval tuli tema hüti juurde turske jänesemokaga naine. Iisak kutsus naise (Inger) sisse. Öösel ihaldas Iisak naist ja võttis ta. Naine ei läinudki enam ära, vaid kolis hütti. Ta rääkis, et tal on rikas onu. Iisak läks palke vedama ning Inger muldas samal ajal kartuleid. II Inger läks mõneks päevaks sugulaste juurde ja tõi sealt lehma. Iisak kahtlustas, et äkki on lehm varastatud, kuid kui ta sellele tõendust ei leidnud rahunes ta maha. Nüüd asus ta ehitama. Inger jäi aina jõuetumaks. Iisak arvas, et ta on haige. Iisak tõi uue maja jaoks pliidi, uksed ja aknad linnast
"Maa õnnistus" Knut Hamsun 1. Iisak rändas ringi...Hommikul nägi ta, et jänes hüppas üle jõe. Ta noogutas pead ja otsustaski sinna elama jääda. Temast möödus laplane, kes nägi, et tal on kitsed, ja küsis, et kas ta tahab tõesti sinna paikseks jääda. Iisak tahtis, tal oli veel naist vaja....Möödus aeg, Iisak oli leidlik ja nupukas. Kui kodust ära läks, ei jäänud loomad nälga. Lõpuks tuli abiline. Üks sõstrasilmne tüdruk, üle 30ne. Nad sõid ja jõid, jutustasid...Öösel ihaldas Iisak tüdrukut ja võttis ta. Inger ei lahkunudki hommikul, ei lahkunud üldse, ta jäigi sinnna mehele appi. Naisel oli jänesemokk, mis tõttu rääkis ta pudinal ja keeras tihti näo kõrvale. Naine töi hütti oma asju juurde, lambaid, voki jne.. Iisak hakkas temasse armuma. 2
Kui isa haigeks jäi ei tulnud kumbki tütardest teda külastama. Surivoodil käis Goriot vaatamas vaid Rastignac. Noormees püüdis ka tütreid isa surivoodile saada, kuid see oli asjata. Hamsun „Maa Iisakul oli pea ideid täis ja ta asus neid Mõtetest üksi ei piisa, et olla edukas, kuid kui õnnistus“ teostama. Ta ehitas maja, hankis loomad ja lisada ka jõud ja tahe, on kõik eeldused olemas perenaise. Teades, et miski ei tule kergelt ei õnne saavutamiseks, siis võib hakata loobunud ta kunagi. Ta oli täis tahtejõudu ja püüdlema edu poole ja hea tulemus on pühendumist. Kuid Brede Olsen, kelle põhiline garanteeritud. eesmärk oli kiirelt rikastuda, ei hoolinud oma
Kuid tütred külastasid teda vaid raha ei hoolinudki oma isast, pärast. Kui isa haigeks jäi ei tulnud kumbki tütardest teda vaid tahtsid ainult tema külastama. Surivoodil käis Goriot vaatamas vaid Rastignac. raha. Noormees püüdis ka tütreid isa surivoodile saada, kuid see oli asjata. Hamsun ,,Maa õnnistus" Iisakul oli pea ideid täis ja ta asus neid teostama. Ta ehitas Mõtetest üksi ei piisa, et maja, hankis loomad ja perenaise. Teades, et miski ei tule olla edukas, kuid kui lisada kergelt ei loobunud ta kunagi. Ta oli täis tahtejõudu ja ka jõud ja tahe, on kõik pühendumist. Kuid Brede Olsen, kelle põhiline eesmärk oli eeldused olemas õnne kiirelt rikastuda, ei hoolinud oma maast, vaid loobus kergelt
eest Soome. Soomes teenis ta eesti vabatahtlikest moodustatud rügemendis J R 200. Koos suurema osaga selle rügemendi koosseisust naasis ta 1944.a. augustis kodumaale. Pärast rinde lagunemist ja väeosade laialiminekul püüdis H. S. pääseda läände, sattus aga sakslaste kätte ja teenis kuni sõja lõpuni eesti diviisi koosseisus Sileesia rindel. Sõja lõppedes elas ta läbi palju vintsutusi sõjavangina tsehhi partisanide, Punaarmee ja Ameerika sõjaväe käes. 1946. a. õnnestus tal asuda õppima keemiat Baltimaadelt põgenenud õppejõudude poolt Hamburgis asutatud ülikoolis. 1950. a. siirdus H.S. Ameerika Ühendriikidesse ja jätkas seal õpinguid Oklahoma ülikoolis, teenides elatist ja peavarju kohaliku kiriku kojamehena. Omandas 1952. a. Master of Science ja 1955. a. Dr. Phil. Teadusliku kraadi Alates 1956. a. kuni surmani töötas H.S. Philadelphias USA Põllumajandusministeeriumi uurimisinstituudis
Aja jooksul mõistis, et ta tõeline kutsumus on dramaturgia. 1850. aastal asus Ibsen tööle lavastajana, et teatrielu põhjalikumalt tundma õppida. Aastatel 1851-1857 töötas ta Bergenis Norra esimese rahvusliku teatri juhina, seejärel 1857- 1862 Oslos Norra Teatri direktorina. See oli raskeim aeg kirjaniku elus, mil tuli taluda puudust, olla tunnustuseta. Kibestunud Ibsen sai lõpuks 1864. aastal riigilt kirjaniku-stipendiumi, mis võimaldas tal perega asuda elama Lääne-Euroopasse. Ta leidis tõelise loomerahu Itaalias, kus valmisid tippteosed. Ibseni loomingu mõistmiseks on kasulik tunda teda inimesena. Juba lapsena oli ta üsna endassesulgunud. Ibsen võttis kõike raskelt ja tõsiselt, isegi nalja. Ta teostes on irooniat ja satiiri, kuid mitte huumorit. Kirjanikku solvas, et riik teda ei tunnustanud. Sügav õiglustunne ja terav kriitiline meel viisid ta vastuollu valitseva kodanlusega, mis omakorda tingis Ibseni vabatahtliku pagenduse 26
„ Tõde ja Õigus „ I Anton Hansen Tammsaare Võitlus maaga 1.Siin mägi ja seal mägi ja kolmas ja veel rohkemgi. Mägedel põllud ja hooned, mägede vahel ja nende vahel aina soo ja tükati raba, kaetud kidura võserikuga. Mõlemal pool teed ummistunud kraavid, milles turvas oli keskele kokku kuhjatud. Tee põhjaks haod või rida puupakke kõikuval pinnal. Tee kõrval, teisel pool kraavi, vaevakase ja vaevapaju raagus põõsad, harva mõni laia ladvaga sookask. Suurem osa põldudest oli kas rohusoo või samblaraba männijässidega. Heinamaagi oli kas rabaserv, soonepealne, vaevakasesoo või kiikuv jõeäärne, mis praegu vett täis. Hooned olid jäetud risakile ja laokile. Aiad õue ümber seisid vaevu püsti, väravad kannatasid vaevu kinni ja lahti lükkamist. Õue polnud olemaski, vaid ukse ees oli sigade karjamaa. Andres mõistis sel hetkel ,et algab suur töötegemine. Kuid unistused ilusast kodust
see siis juhitudmõistusest, eksimusest või kirest? Loomuseisundis on olukord palju parem, sest seal ei ole inimesed kohustatud alluma teise inimese ebaõiglasele tahtele, ning kui see, kes mõistab kohut, mõistab enda või kellegi teise üle kohut valesti, siis peab ta selle eest aru andma kogu ülejäänud inimkonna ees. 14. Tihti on vägeva vastuväitena küsitud: "Millises paigas elavad inimesed praegu sellises loomuseisundis või kas nad on kunagi üldse selles elanud?" Siinkohal piisab, kui ma vastan, et kuna kogu maailmas on kõik iseseisvate valitsuste valitsejad ja 6 1Ms 9:6. 7 1Ms 4:14. kuningad loomuseisundis, siis on ilmne, et maailm pole kunagi olnud ega saa kunagi olema ilma paljude selliste inimesteta, kes elavad loomuseisundis. Ma ütlesin, et "kõik iseseisvate kogukondade valitsejad", olgu nad siis teistega liidus või mitte -- sest loomuseisundit inimeste vahel ei lõpeta mitte igasugune kokkulepe, vaid ainult
Ei, ei. Isegi kui see ühendamine ei omaks majan- duslikust vaatepunktist tähtsust, veelgi enam, oleks isegi kahjulik, on ühendamine möödapääsmatult vajalik. Üks veri üks riik! Kuni saksa rahvas pole ühendanud kõiki oma poegi ühe riigi piiridesse, ei oma ta moraalset õigust koloniaalsele laienemisele. Alles peale seda, kui Saksa riik lülitab oma piiridesse viimasegi sakslase, siis, alles peale seda, kui selgub, et selline Saksamaa ei ole suuteline vajalikul määral ära toitma kogu oma elanikkonda, annab tekkiv vajadus rahvale moraalse õiguse võõraste maade omandamiseks. Siis hakkab mõõk mängima adra rolli, siis väetavad sõja verised pisarad maad, mis peab tagama tulevastele põlvedele igapäevase leiva. Sel viisil tundub mainitud linnake olevat suure eesmärgi sümboliks. Kuid linnake on meie epohhi jaoks muuski mõttes õpetlik. Enam kui 100. aastat tagasi muutus see
inimeste üle on vajalik inimese enda alalhoidmiseks, siis peab see olema talle lubatud. Veel kord, inimesed ei tunne rõõmu (vaid vastupidi, sügavat kurbust) üksteise seltskonnast juhul, kui ei ole võimu, mis suudaks sisendada neisse kõigisse aukartust. Sest iga inimene ootab, et kaaslane väärtustaks teda sama palju, kui ta ise enda väärtuseks peab. Niipea aga kui ta märkab põlgust ja alavääristamist, püüab ta loomulikult, nii palju kui ta julgeb (millest täiesti piisab üksteise hävitamiseks, kuna nende üle ei ole ühist võimu, mis hoiaks neid vagusi), pressida enda halvustajatelt neid kahjustades välja kõrgemat väärtushinnangut, ja teistelt selle eeskuju kaudu. Nii me leiame inimese loomuses kolm peamist põhjust tüliks. Esiteks olelusvõitlus, teiseks umbusaldamine, kolmandaks au. Esimene paneb teisi ründama kasu pärast, teine turvalisuse ja kolmas reputatsiooni pärast
Innustatud, ergutatud hoiak on edu peamine eeldus. Praegusel uuel äriajastul on ideed tõelised edutooted.Kui kaugele sa jõuad, määrab ära see, kui hästi sa mõtled. Disraeli: ,, Toida oma vaimu suurte mõtetega, sest sa ei pääse kunagi kõrgemale kui su mõtted Helen Keller: ,,Ükski pessimist ei ole iial saanud teada tähtede saladusi." Kõik suured avastused ja leiutised on alguse saanud kellegi väikesest mõttest- Edisoni hõõglamp, Salki lastehalvatuse vaktsiin , Gandhi tahe rahvast vabadusele juhtida.purjetanud kaardistamata maadele ega kätte leidnud inimvaimu paradiisi." Käsi inimestel muutuda äraspidisteks paranoikudeks- inimene, kes usub, et kogu maailm tegutseb varjatult selle nimel, et teha talle head. Harvardi psühholoog William James: ,,Usk loob tegelikkuse." Meie ootused loovad meile tegelikkuse. Edu äris ja elus on iseennast täideviiv ennustus. Mõtetel on jõud ära seda ajatut loodusseadust iial unusta! Iga päev
See on meie põhiotsus. Mitte kõik eksisteeriv ei ela kooskõlas selle seadusega, kuna ta kannab endas võimalust nii hingeliseks tõusuks kui ka languseks ja valida kurjuse loomine. Olenemata elutingimustest on meil võim valida oma elutee suund. Meil on võimalik ka valida kas oleme teiste mõju all või oleme näidiseks teistele. Me teeme seda sadade tegevuste kaudu, mis on viinud meid tänaste elutingimuste juurde. Mõtted on asjad ja teadvus on ehitaja.Loomiseks kasutatud vaba tahe seguneb võimega sügavalt armastada ja seega valitud teerada peegeldab ajakestust kui püüame ühtseks saada kogu Loovuse Suure Hingega. Kristus hoiatas selle eest,mis võib hävitada hinge (mitte Vaimu) kuna on alati olemas võimalus, et hinge olemus oma teel võib saada JumalaVihkajaks piiratud valgusega ja läheb tagasi Jumala Vaimu saades lihtsalt hingeks, mitte hingeks oma eraldi teadlikkusega.
6. ptk., lk 191). On tähelepanuväärne, et Rousseau usub end suutvat seda probleemi lahendada. Kuidas saab ükski poliitiline süsteem võimaldada "igal liitunul alluda üksnes iseendale"? On aeg pöörduda nüüd Rousseau juurde ja vaadata, kuidas ta asub demokraatiat kaitsma nii instrumentaalsel alusel (kui viisi üldise hüve saavutamiseks) kui ka eesmärgina iseeneses (vabaduse ja võrdsuse väljendusena). Rousseau ja üldine tahe Kui lapsed kasvatatakse üles ühiselt, võrdsuse rüpes; kui neisse istutatakse riigi seadused ja üldise tahte ettekirjutused; kui neid õpetatakse neid asju üle kõige austama; kui neid ümbritsevad näited ja esemed, mis neile pidevalt meenutavad nende õrna ema, kes neid toidab, armastust, mida ta endas nende vastu kannab, hindamatuid hüvesid, mida nad temalt saavad, ja vastutasu, mida nad talle võlgnevad, ei saa me kahelda,
on ekslik ja inimlik. 4 Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Inimene. Platoni väitel on inimloomus sõjas iseendaga, inimeses on madalam inimene ja kõrgem inimene ning kõrgem peab end madalamast vabastama või vähemalt seda ohjeldama. Inimese tahe on seejuures teisejärguline. Mida inimesed tahavad, sõltub sellest, kui palju nad näevad head, kuid miski pole hea vaid sellepärast, et keegi seda tahab. Õige teadmine toob ka õige tahtmise. Ja inimene ei saa olla hea üksi või väljaspool ühiskonda ja riiki, inimene saab olla hea vaid siis, kui ta on ka hea kodanik ja ta on heas riigis. Inimese ja riigi headus käivad koos. Kuningas-filosoof. Riik saab saada heaks vaid siis, kui leidub inimene, kes teab, mis on hea, kellel
teiste jaoks hirmuäratav. Satanisti jumal (ükskõik, mis nimega teda ka ei kutsutaks) on looduse tasakaalustavaks jõuks ning pole seotud kannatustega. See võimas jõud, mis läbib ja tasakaalustab universumit, on liialt umbisikuline ja objektiivne, et hoolida meie väiksel planeedil elavate luust ja lihast olendite muredest ja rõõmudest. Igaüks, kes peab Saatanat kurjuseks peaks mõtlema kõigile neile meestele, naistele, lastele ja loomadele, kes on surnud, sest selline oli Jumala tahe. Kindlasti sooviks enneaegselt elust lahkunut leinavad omaksed, et nende armastatud pereliige oleks elavana nendega koos, mitte surnuna Jumala kätes. Sellegipoolest lohutab kirikuõpetaja neid sõnadega ,,selline oli Jumala tahtmine, mu poeg" või ,,ta on nüüd Jumala kätes, mu poeg". Sellised fraasid on usklikele heaks põhjuseks andestamiseks Jumalale tema halastamatus. Kuid kui Jumal omab täielikku
Selleks, et elus läbi lüüa, peab iga inimene mõtlema, mida ta oma elult tahab. Mõned inimesed õpivad selgeks ameti, mis neile meeldib ja alustavad tööd kellegi alluvuses. Leidub ka neid inimesi, kes tahavad olla iseenda peremehed ning alustavad äritegevust ettevõtjana. Kas tänapäeva ühiskonnas on keeruline olla ettevõtja ja kas mina tuleksin toime ettevõtjana? Tänapäeval on väga lihtne alustada oma äri, kui on piisavalt ressursse. Riik toetab ka omaltpoolt, kui oled suuteline neile ära tõestama, et just sinu äriplaan on see, mis on vettpidav ja väga hästi läbimõeldud. Riigi poolt on ette nähtud ka professionaalset nõustamist üks tund tasuta, millest on kindlasti väga palju abi igale inimesele, kes tahab äritegevust alustada. Tänapäeva ühiskonnas, kui kõik ärivaldkonnad on raskes seisundis jäävad ainult tugevamad ellu ja suudavad raskest olukorrast välja tulla. Alustades ise äritegevust, peab kõik otsused
Ilma kontekstita ei saa me teosest aru. Lisaks peab teadma ka keelelisi konventsioone, ehk mida need mõisted tollases konstektis tähendasid (sest mõistete tähendus muutub pidevalt). Kõik see tähendab, et ei piisa teksti enda lugemisest vaid peab tutvuma kogu ajastuga ja peab lugema ka nn väikeste autorite teoseid. Õnn 2. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Antiikfilosoofid nõustusid, et ilma vooruseta ei ole õnne, kuid nad olid erimeelel selles osas, kas voorusest piisab õnneks või on vaja veel midagi. Üldiselt on mõlema jaoks õnne olemuseks teatud sorti tegutseminr või tegutsemisvõime (aktiivne, mitte lihtsalt seisund) Platon väitis esialgu, et ainult voorusest õnneks ei piisa, et peab olema ka näiteks terve keha, hiljem aga jõudis järeldusele, et piisab õigest toimimisest (vooruslikkusest). Vooruslik elu tuleb hinge harmooniast, elu pole väärt elamist, kui hing on haige. Jagab hinge kolmeks osaks: mõistuslik, emotsionaalne ja instinktide osa
Filosoofia ei piira ennast mingi kitsa alaga, tegeleb kõigega. Filosoofiaprotsessil ei ole lõppu, sest igal ajastul on erinevat tüüpi inimesed, kes neile küsimustele vastust otsivad. Katsed filosoofiat defineerida. Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. Filosoofia on metoodiline ja süvenenud katse tuua maailma mõistust. Filosoofia mõtteks on tervikliku maailmapildi saavutamine. Filosoofiks saamine on eneseks saamise tahe. Filosoofia on inimese või põlvkonna piirsõnavara. Filosoofia on aine, mis kõigega tegeleb - kõige üle võib filosofeerida. Filosoofia sisesed jaotused: * gnoseoloogia=epistemioloogia - tunnetusõpetus. Probleem gnoseoloogias: subjekt (tunnetab)-objekt (mida tunnetatakse). Kumb on primaarne? * metafüüsika - see, mis tuleb pärast füüsikat (kõneleb oleva esimestest põhjustest); * ontoloogia - olemisõpetus ( - olema), kas maailma taga on vaimne või materiaalne alge?;
Uurida inimese mõtlemist on sama, mis uurida inimese olemust. Väitis, et kõik mõtlejad ajaloos lahendavad samu universaalseid küsimusi. Ideed käivad ringiratast, ilmnevad uues ajaloolises olukorras. Väljapakutud ideed pole uued, need on ühikideed on võimalik lahutada inimese mõtted jagunematuteks ühikuteks, uued ideed tekivad nende ühikute kombineerimisel. Kuidas neid ühikideid uurida: peab lugema teksti, piisab teksti lugemisest, ideed on sealt leitavad. Ei peagi teadma mõtleja enda elu kohta, vaid uurida tuleb suuri tekste. ,,Suured tekstid" universaalsed lahendused, mis on igas ajastus rakendatavad, neid tuleb lugeda nii, nagu tahaksid nad vastata meie enda probleemidele. Ajalooline meetod · Cambridge'i koolkond 1960ndatel eesotsas Q. Skinneriga tema ja kolleegid
Pauluse kreeka filosoofa taust oli iseäranis mõjustatud Platonist. Paulus võttis vägagi omaks Platoni arvamuse, et tõelisi teadmisi saab hankida ainult sensoorset informatsiooni vältides. Paulus teisendas selle arusaama jumalikku sädet sisaldava hinge ja maise keha vaheliseks võitluseks. Kuid seejuures tegi ta midagi, mis oleks enamikule kreeka filosoofidele olnud üpriski vastumeelne: ta seadis usu mõistusest või arutlemisest tähtsamale kohale. Ta leidis, et ainuüksi usust piisab personaalseks lunastuseks. Seega ei defineerunud hea elu selle filosoofilise käsitluse järgi enam ratsionaalsetes terminites, vaid inimese valmisolekus alistada oma eksistents jumala tahtele. Elades jumala tahtele vastavalt, garanteeriti inimesele privileeg veeta igavik jumala õnnistuse rüpes pärast maapealse eksistentsi lõppemist. Paljude inimeste jaoks oli see nende maapealseid elamistingimusi vaadates väike hind igavese õndsuse eest.
Tuleb selline hea ära tunda, saavutada õige teadmine ning see toobki kaasa voorused (voorus on teadmine) ja hea elu ja riigi. Platon eristab teadmist inimese enda arvamustest, teadmine puudutab asjade idee tunnetamist, see on tõsikindel teadmine, arvamus on ekslik ja inimlik. Inimene. Platoni väitel on inimloomus sõjas iseendaga, inimeses on madalam inimene ja kõrgem inimene ning kõrgem peab end madalamast vabastama või vähemalt seda ohjeldama. Inimese tahe on seejuures teisejärguline. Mida inimesed tahavad, sõltub sellest, kui palju nad näevad head, kuid miski pole hea vaid sellepärast, et keegi seda tahab. Õige teadmine toob ka õige tahtmise. Ja inimene ei saa olla hea üksi või väljaspool ühiskonda ja riiki, inimene saab olla hea vaid siis, kui ta on ka hea kodanik ja ta on heas riigis. Inimese ja riigi headus käivad koos. Kuningas-filosoof. Riik saab saada heaks vaid siis, kui leidub inimene, kes teab, mis on hea, kellel
Iga inimene on täpselt niikaua elus, kui mõni olend maailmas temast veel tõeliselt hoolib. Keegi pole nii vaene, et tal pole midagi anda. Kannatus pole karistus, kannatus on tagajärg. Me kasvame iga kord, mil me ei kasuta ära teise nõrkust. Meie alguse ja lõpu vahel on vaid petlik sekund. Üks koer haugub varju peale, sada koera hauguvad haukumise peale. Suurtel hingedel on tahe, nõrkadel on ainult soovid. Mida tehakse lastele, seda teevad nemad ühiskonnale. Keegi ei saa sind muuta kadedaks, vihaseks või ahneks - kui sa ise ei lase. Kaalu seda, mida öeldakse, mitte seda, kes ütleb. Varanduse väärtus seisneb tema õiges kasutamises, mitte suuruses. Muutes suhtumist millessegi, muudame ka selle mõju meile. Parimates suhetes on armastus teineteise vastu suurem kui vajadus
Platon Varastes dialoogides: elu ei vääri elamist, kui keha laastab haigus või hinge laastab vale toimimine. (Vaid voorusest ei piisa) Vabariik: Õnne jaoks on keskne vooruslik elu, mis tuleneb hinge harmooniast. Hingel kusjuures 3 osa: mõistuslik, emotsionaalne ja instinktide osa. Mõistus peab valitsema, emotsioonid toetavad ja instinktid olgu ohjeldatud. Pidusöök: Ilupüüdluse (armastuse erinevad astmed. Vaid see tunnetab ilu, kes elab elamisväärset elu. (Voorustest piisab õnnelikuks eluks). Arostoteles Nikomachose eetika: õnn on ,,hinge toimevime vastavalt loomutäiusele tervikuna" - tähendab oskust mõistuspäraselt toimida. Suurim hüve on oma funktsiooni teostamine parimal viisil. Inimhinge funktsioon: mõistuspärane toimimine. Seega inimese suurimaks hüveks on täiuslikemalt mõistuspärane toimimine kogu elu jooksul. Õnn on ,,parim, kauneim, nauditavaim". ,,Igaühele pakub naudingut see, millesse ta on kiindunud. Kuid
oma sõnade järgi esitada tõeliselt head ja kõrget inimest. Peategelaseks on ,,idioot", noor vürst Moskin. (A.Meissaar 1935:14). Raamatus on põhiliseks läbivaks teemaks inimese närused nõrkushood- kaitsetu inimene iseenda kohtu ees. Nõrkushood, milleks? On need kellelegi kasulikud? Peavad olema, kuid enamasti ei too nad mingit kasu, pigem kahju. Vapustavad sündmused võivad esile kutsuda nõrkushoogusid, mil ei suudeta säilitada kontrolli oma välise mina üle, paljastub sisemine tahe, jõud, mõtted, agressiivsus, millest mul võib-olla aimugi ei ole, ja mis võiks nii mulle kui teistele teadmata jääda. Juhuslikult iseennast avastades tunnen tagasilööke, tunnen, et ei olegi nii tugev, kui arvan end olevat, tunnen, et ei saa iseendaga hakkama. Niisiis seisangi iseendaga silmitsi ja pean kohut, süüdistades ja kaitstes iseennast. Tundub, et teisi inimesi on kergem mõista kui iseennast, kuna pinnapealsus on lihtsam. Lihtsam on siiski analüüsida teiste käitumist,
ema, kes kukkus selle peale, Indrek vabandas pikalt ema ees, isegi aasta hiljem küsis ta, kas see koht ikka valutab - Indrek ja Mari muutusid veelgi lähedasemaks, Andres tundis seepeale, et ei kuulukski nagu sinna perre, vennad kaugenesid teineteisest XXXII - Andres ja Mari olid endiselt nukker paar, neile ei valmistanud enam isegi rõõmu lauda ja aedade valmissaamine, kõigega meenus neile raske töö ja vaev, mis on nähtud asjade nimel, ei leidunud kohta, kus nad rõõmsad oleksid olnud - Vanadel inimestel kurvem elu kui noortel, kes on rõõmsad ja kellel on kergem - poisid meisterdasid kodus valmis igasugu vajalikke asju: hooneid, korstna, ahju, õed (Liisi ja Maret) olid aga nö tüdrukud, väikesest Andresest sai sulane, kõik pereliikmed said oma rolli, pidid tööd tegema - Andrest häiris, kui tütred tahtsid kuskil pidutseda ja tantsida, keelas neid, samal ajal aga
Anton Hansen Tammsaare "Tõde ja õigus" Esimene osa Andres Paas, umb 30aastane mees oma noore naise Krõõdaga asub elama Vargamäele. Mees on täis ootusärevust, sest kuigi see koht pole kõige parem mida tahta võis ja suhteliselt ebasoodsa koha peal asub see ka, on ta valmis tegema mida iganes, et sellest saaks ta unistuste kodu ja elutöö. Krõõt on veidi umbusklik, sest tema isakodu on hoopis teist tüüpi kohas, metsade taga, ta on isegi teistsugune kui kohalikud neiud, aina peenema kondiga ja sihvakam. Ometi, nagu korralik naine kunagi, järgneb ta oma mehele kõikjale, ja ei pea paljuks koos temaga oma päevade lõpuni soises ja raskes kohas tööd rabada. Eelmine peremees pole koha eest kuigi palju hoolitsenud, karjamaad on vee all ja hooned lohakil. Vargamäe koosneb kahest osast - teine talu asub allpool orus, jõgi on seal lähemal ja maagi parem. Uus naaber Oru Pearu on kange mees, enamuse ajast veedab kõrtsis, saksatoas ja on päris kindel et ka selle Mäe pe
Alkeemik Paulo Coelho Tegelased: Santiago - poiss, peategelane, lambakarjus Kaupmees - tüdruku isa Tüdruk Andaluusia neiu, pikkade ronkmustade juuste ja silmadega,ei oska lugeda Santiago isa Vana naine- unenägude seletaja Melkisedek- Vanamees,Tarifa elanik, jutukas,nägi välja nagu araablane, sündinud Saalemis, Saalemi kuningas, oskab lugeda Araablane-petis, varas Baariomanik-abivalmis inimene Kristallikaupmees mees, kes müüs mäe otsas asuvas poes kristalle. Inglane tahab kohtuda Alkeemikuga. Alkeemik mees, kes aitab Santiagol Oma Loo järgi elada. Ja kes suudab muuta kõik metallid kullaks. Fatima kõrbenaine, Santiago eluarmastus Munk ESIMENE OSA Jutt algab sellega, et õhtu läheneb, väljas hämardub, kui poiss oma lambakarjaga vana mahajäetud kiriku juurde jõudis, millel katus oli ammu sisse langenud. Ta veetis seal öö. Ta magas mantli peal põrandal ja pea alla pani alati raama
See tegev abi, mis ta teistele annab, loob temas vaate, mida kõvema südame juures poleks üldse mitte või mis oleks omandatud alles palju hiljem. Missuguses usus Èmilet kasvatatakse? Me ei kasvata teda ei selles ega teises usus, teeme tema aga võimeliseks valima seesuguse, millele juhib teda tema mõistus. Looduse korraldusi palja mõistusega vaadeldes juhitub inimene loomulikule usule. Looduse tundmaõppimise juurest on lihtne asuda tema looja uurimisele. Nüüd alles leiab ta oma tõelise edu olla hea, teha head, olla õiglane jumaliku ja iseenese tahte vastuolus, täita oma kohustusi isegi elu kaalule pannes ning kanda oma südames voorust; seda armastusest oma olemuse ürgalguse vastu, mis ühineb enesearmastusega; ja lõpuks maitsta püsivat õndsust, mida talle lubab hea südametunnistuse rahu ja ülima olemuse vaatlemine teises maailmas, kui ta on hästi kasutanud maapealset elu.
1919. aastat, pidid riigist lahkuma. Rassistlik suhtumine sai alguse Etioopia sõdadega, kui juutides intellektuaalid seda kritiseerisid ning tugevnes seda enam, mida rohkem Itaalia Saksamaast sõltuvaks sai. Kuigi juutidevastaseid seadusi oli tehtud piisavalt, jäid enamused neist täiel määral täide viimata ning antisemitism kadus koos Mussolini langemisega. 2.8 Haridus ja kultuur fasistlikus Itaalias Niipea kui hakkas muutuma riigi poliitiline olukord, oli vaja asuda muutma ka rahvuslikku identiteeti. Selleks kasutati reforme nii hariduses kui ka kultuuris. Kuna lastes nähti tuleviku-fasiste, oli riigi haridussüsteem ning noorteorganisatsioonid Mussolini erilise tähelepanu all. Esimene samm hariduse muutmiseks tehti 1923. aastal, kui haridusminister Gentile otsustas, et tehnika- ja humanitaarharidus tuleb lahutada. Tehnikaharidus jäi hooletusse ning põhirõhku pandi heale grammatikaoskusele ning intelligentse eliidi moodustamisele.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
