Maa Õnnistus (28)

Mõte, tahe , jõud ja tegu „Maa õnnistuses“
(Gnut Hamsun )
Iga inimene on suuteline mõtlema. Kui tal on piisavalt tahet ja jõudu, siis suudab ta teostada oma mõtted ja muuta need tegudeks. Ka Gnut Hamsuni teoses „Maa õnnistus“ on romaani läbivaks teemaks inimeste mõtete muutmine tegelikkuseks.
Kas ainult mõttest piisab , et asuda tegutsema? Võiks arvata, et piisab, sest tuli ju Iisakki üle mägede, pea täis ideid, ja asus neid teostama. Ta suutis ehitada maja, hankida loomad ja perenaise. Teda saatis edu, ta rikastus tasapisi ja ükskõik, mis ta ette võttis, õnnestus see alati. Iisak sai mõtete teostamisega suurepäraselt hakkama. Kuid miks ei saatnud õnn Brede Olsenit? Ka tema soovis rikastuda, saada suurtalu omanikuks. Isegi ta pea oli mõtteid täis. Kuid, mis siis oli teisiti, kui Kaugemaal?
Iisakul oli peale mõtete ka tahe midagi teha. Teades, et miski ei tule kergelt, ei loobunud ta, vaid pühendas kogu oma jõu ja tahte maa harimisele, hoolimata sellest, et see oli aeganõudev ja üpris kulukas. Maa oli tema jaoks elu, tema suur armastus. Kuid Brede Olsen ei hoolinud maast ega tööst, tema eesmärk oli kiiresti rikastuda ja seepärast ei suutnud ta pühenduda maa harimisele. Brede ei mõelnud, et Iisak oli palju aastaid vaeva näinud, enne kui maa muutus viljakaks. Brede arvates pidi edu ja jõukus teda kohe algusest peale saatma ja kui seda ei juhtunud, siis loobus ta maa harimisest üldse. Bredele ei meeldinud teha tööd ilma selle eest tasu saamata, ta ei mõelnud, et maa maksab hiljem ja siis mitmekordselt.
Kuidas suutis siis Iisak oma tahet ja jõudu säilitada, kui algul ei saatnud seda õnn ega rikkus? Algul oli Iisak üksi ja muud võimalust ei jäänud üle, kui teha ainult tööd ja tööd, sest elamiseks oli vaja külas kaupa vahetada, kuid selleks, et kaupa saaks vahetada, peab metsa langetama, maad harima ja loomi kasvatama. Hiljem tegi ta seda ka eesmärgiga, et meeldida Ingerile, sest Inger oli olnud ainuke naisterahvas , kes tahtis tema juurde teenijaks tulla ja mees ei tahtnud naist kaotada, sest temast oli palju abi. Ingeri kiitvad sõnad andsid Iisakule uut jõudu ja tahet veelgi rohkem teha ja saada veelgi suuremat saaki, et oma elukaaslast üllatada. Iisak nautis, kui tema tegemisi kiideti ja see innustas omakorda teda tegutsema. Tema peas sündisid üha uued mõtted ja koos Ingeri vaimse toetusega suutis Iisak need ellu viia. Jõu ja tahte allikaks said ka lapsed, sest neile oli vaja luua hea elu ja nad ei tohtinud millestki puudust tunda ja samas oli sündinud keegi, kellele oma töö ja vaev ning selle tulemusel loodud talu jätta.
Iisak oli ideaalne töömees, kes suutis oma mõtted jõu ja tahtega muuta tegelikkuseks. Hoolimata raskustest ja ikaldusaastatest, suutis ta alati säilitada rahu. Ta mõtles kogu aeg, mida saaks muuta paremaks ja viis oma plaanid ka ellu.
Mõtetest üksi ei piisa, et olla edukas, kuid kui lisada ka jõud ja tahe, on kõik eeldused olemas õnne saavutamiseks, siis võib hakata püüdlema edu poole ja hea tulemus on garanteeritud.