Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ma ei taha, et minu lapsed elaksid maailmas, mille meie neile pärandame". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
pärandame, alkohol, tehnikat, elaksid, sööme, esiteks, uuringuid, skype, autoriks, koguaeg, tarku, kolmandaks, käsikirjas, telefonis, terved, reelikaTALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Kadri Allikmäe KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD. dots. Kristina Nugin Tallinn 2012 Instituut Osakond Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Töö pealkiri: Kogukondliku ja jätkusuutliku eluviisi õpetamise metoodiline materjal 6-7-aastastele lastele Teadusvaldkond: Kasvatusteadused Töö liik: Kuu ja aasta: Lehekülgede arv: 45 Bakalaureusetöö Mai 2012 Lisad: 7 Allikad: 68
Sul pole minevikku. Keegi ei tea sinust midagi. Nende idiootide elust tean ma juba sada korda rohkem kui sinu elust."" /---/ ,,,,Armastus on mind läbipaistvaks teinud ma võin endast läbi vaadata. Ma armastan sind nii väga, et mu süda laotab end laiali nagu naine keset rukkipõldu mehe ees, kes teda vaatab. Mu süda tahab maa peale pikali heita. Rohelisele aasale pikali. Tahab lebada, tahab lennata. Süda on hull."" (Joan) Lk 231,,,,Siis sõidame kõige kallimasse restorani, sööme kalamarja ja joome vahuveini ja oleme nagu meie vanemad enne kõiki neid sõdu, muretud ja sentimentaalsed ja ilma hirmuta, ohjeldamatud ja maitselagedad, pisarate, kuu, oleandrite, viiulite, mere ja armastusega! Ma tahan uskuda, et me saame lapsi ja et meil on maja puude sees ja sinul pass ja tulevik, ja ma loobun sinu pärast suurest karjäärist, ja me armastame teineteist veel kahekümne aasta pärast
,,Läänerindel muutuseta" Erich Maria Remarque Erich Maria Remarque, kodanikunimega Erich Paul Remark, on sündinud 22. juunil 1898 Osnabrück'is raamatuköitja pojana. Ta on saksa kirjanik, kes on kuulsaks saanud põhiliselt romaanikirjanikuna, ehkki on nooruses kirjutanud ka esseid ja lühijutte, 1956, aastal on näidendi ,,Lõpp-peatus". Aastal 1916 läks Remarque sõdurina rindele, kus sai mitmeid kordi haavata. Pärast Esimest maailmasõda jätkas õpinguid ning tegi juhutöid raamatupidaja, müügiagendi, hauaplaatide müüja, klaveriõpetaja ja organistina, kirjutas teatrikriitikat ajalehtedele Osnabrück'is. 1929. aastal ilmunud romaaniga ,,Läänerindel muutuseta" sai Remarque kuulsaks peaaegu üleöö. Tema romaan tõlgiti umbes 50 keelde ning 1930. aastal vändati selle põhjal ka film, mille rezissööriks oli Lewis Milestone. Remarque suri 25. septembril 1970. aastal Locarnos. Romaanis jutustatakse 19-aastase sõduri Paul Bäumeri kurba lugu, kus ta peab Esimeses ma
Miks on taimekasvatus oluline elanikkonnale? Taimekasvatus on põllumajanduse peamine haru, sest rohelistel taimedel on võime luua anorgaanilisest ainest süsinikdioksiidi ja päikeseenegriastrogaamilist ainet. Kogu elu Maal sõltub taimedest.1 Inimesed on taimekasvatusega tegelenud juba aastatuhandeid ja see on pidevalt arenenud vastavalt tegnoloogiale ja inimeste vajadusele. Praegust maailma on ilma taimekasvatuseta raske ette kujutada, sest inimeste elud on sellega väga tihedalt seotud, kuigi sellest on esmapilgul raske aru saada, samuti on praeguse nõudluse juures taimekasvatusest loobumine väga keeruline. Meie esivanemad hakkasid taimekasvatusega tegelema, kuna see oli neile vajalik, alguses ei olnud suuri põlde ja heinamaid, vaid olid vaid üksikud taimed ja ka neid tuli korjata eri kohtadest. Looduses ei leidunud piisavalt vajaminevat taime ühes kohas, seda tuli otsida erinevates kohtades, see kulutas liiga palju energiat ja ressurssi. Taim tuli tuua inimese juurde mitte v
Tiina kui looduslaps ja Mari tema vastand Kui hakata inimesi jaotama iseloomu poolest suurtesse ja väga üldistesse rühmadesse, ongi neid ainult kaks. Üldjoontes oleme me kas Tiina või Mari, ehk siis kas järgijad või oma põhimõtete järgi elajad. Kuigi ei ela meie ju 19. sajandil, orjapõlve ajal vaid hoopis 21. sajandil ja täitsa vabal maal. Nagu ma juba ütlesin, oleme me kõik kas natuke või natuke rohkem Tiinad või Marid. Need tegelaskujud kõnnivad praeguse aja ühiskonnas tänavatel ja käivad samamoodi poes ja hingavad täpselt sama õhku, mis meiegi. Kogu selle jutuga tahtsin ma öelda, et Kitzberg on loonud täiesti tavalised inimesed. Kuid nagu loometöödes tavaline, on üks iseloomu joon konkreetne ja ei segune teisega eriti. Tiina, tema on looduslaps, nagu öeldakse. Kuigi tegelikult pole see seotud teps mitte loodusega. Sellist tüüpi inimesed otsustavad ise, millist teed nad kõnnivad ja kuidas elavad. Neile ei tule pähegi lasta kel
kalduvus skisofreeniale, või siis lood, mille allikas pidi olema tahtmine teistest üle olla, olla üle keskmise. Nii sattusingi oma praegusesse ametisse kirjaniku staatusesse. Tema juhtimisel püüdsin koguda ja esitada kõik kõige olulisemast teabest. Esitlen teile tema sõnumid kujul, nagu need tulid minuni, muudatusteta, ehedalt ja täpselt. Tänan Teid Teie aja eest, mille eraldate sellele raamatule. Mõned inimesed peavad seda fantaasiaks, teised saavad sellest aru. Esiteks palun teilt andestust, teiseks soovin, et leiate oma tee ja realiseerite oma missiooni. Teisel kohtumisel tundus poiss mulle palju lähedasemana. Justkui oleksime tundnud teineteist juba pikka aega. Meie vahel tekkis nagu sugulustunne, mida jagavad omavahel ainult vanad sõbrad. Küsisin, kas esitan küsimusi või alustab ta ise vestlust, et kuidas talle meeldib. Mõeldes mõnda aega ütles ta, et lihtsam on vastata küsimustele. Adriana: Mis on su nimi siin, Maal? David: David.
Parim võimalikest maailmadest? Meie armastatud ajalooõpetaja armastab ikka öelda, et eesolev päev ja enesetunne tuleb täpselt selline nagu seda ise hommikul soovida ja endale sisendada. Tema sõnul pidavat enesele peegli ees naeratama ja päeva alustama positiivse suhtumisega. Justnimelt suhtumine, mõtlemine ning vaatenurk määravadki ära selle, kas me elame võimalikest maailmadest parimas või mitte. Optimist nagu seda on Voltaire'i kangelane Candide mõtleb maailma ilusaks, pessimist aga kardab, et see ongi nõnda. Kas meie, inimesed ikka elame parimas maailmas? Kas selle üle saab otsustada igaüks ise? Või on mängus ka muid tegureid? Seda kõike püüan analüüsida järgnevalt. Jah, võin tõesti väita, et maailm, kus elame on ilus, hea ja puudust pole millestki. Väidan seda vaid sellepärast, kuna usun nõnda oma sisemuses. Tegelikult ongi kõik kinni mõtlemises. Kes aga armastab kiruda kõiki ja kõike siin ilmas, ei saagi tunda m
Armastus on nagu tuul, me ei näe seda, aga me tunneme seda. Sajab sellist vihma nagu nutaks hea inimene. Peale vihma tuleb alati päikest ja veel topelt. Vihma ajal ei laena isegi kõige parem sõber/sõbranna sulle vihmavarju, kuna muidu saaks ta ise märjaks. Kõik me armastame päikest, kuid mina armastan vihma, sest see on ainus asi, mis varjab mu pisaraid. Sa oled kui soe päike, sinuta poleks suve olemas, sinuta ei saaks ma elada. Tänu sinule ma märkasin päikest, mis koguaeg nii eredalt paistnud. Kui pöörad näo päikese poole, jäävad varjud selja taha. Ma jälgin pilvi taevas ja alati leian ma pilve, millel sa valvad. Pilved on lootuse ja unistuse reaalne kujund. Tulevad ja lähevad, muutuvad ning on alati erinevad. Isegi kõige pilvisemas taevas paistab päike. Pilved on taeva kõike kallim aare! Ainult piisavas pimeduses näed sa täht ISELOOMUSTUSED: Sa oled sõber, keda kõik endale soovivad.
Albert Schweitzer ,,Aukartus elu ees" Referaat Tallinn 2008 2 Sisukord Albert Schweitzer ............................................................................................................ 3 Eetika probleem inimmõtte arengus ................................................................................ 4 Inimene ja inimene .......................................................................................................... 8 Rahu ja aatomisõda ........................................................................................................ 11 Kokkuvõte ..................................................................................................................... 13 Kasutatud kirjandus .......................................................................................................
Vaibakunstnik Anu Raud Anu Raud,kes saab sel kevadel 70aastaseks, on Viljandi külje all Heimtalis elu liikuma pannud ja võitleb üleüldise üheülbastumise vastu. Nimetab globaliseerumist interrosoljeks, kus iga asi kaotab iga sekundiga oma värvi, maitset, lõhna ja karakterit Kogu Anu Raua olemine ja töö on mõtestatud, suure laenguga. Seda, kuidas kunstniku mõte on aja jooksul süvenenud ja edasi arenenud, võib näha kunstihoones nätusel “Eesti asi” – Raua parimaid töid. See pole niisama näitus – lihtsalt ilus kunst. Ja peabki olema, kui vaipade valmimise kiirus on keskeltläbi ruutmeeter kuus (ning sääl saalis on väljas kuid ja kuid, aastaid!). Raud teeb esmalt akvarellidega kavandi ja alles siis saab kangastelgedel tööle asuda. Kunstnik elab Viljandi lähedal Heimtali külas Kääriku talus. See on vana mõisamoonaka maja (1860ndaist), kus on kolm kööki, kolm sahvrit, kolm tuba, sest sääl elas ka kolm peret. Raua vanaisa ostis talu ära 1918. aasta
lapse osade vahetumises see oli ju tegelikult vägagi võõrastav, sest tollane põlvkond polnud millegi sellisega kokku puutunud. Alul arvati, et tegemist on teatud kultuurilise iseärasusega, mis puudutab üksnes Ameerikas toimuvaid muutumisprotsesse. Ameerikalik temperament on paindlik ja seeläbi rahvas suuteline läbi tegema märkimisväärseid muutusi ilma valitsustalasid kõigutamata. See kusjuures pole jõukohane mitte ühelegi teisele maale. Peale pikki uuringuid ning arvestades tänapäeva õpetajate märkusi, jõuti järelduseni: Indigolapsed on need lapsed, kes esindavad uut ja ebatavalist psühholoogilist käitumismustrit, mida pole varasematel aegadel laiemalt täheldatud ega dokumenteeritud. (Carrooll.L. 1999:5) Oma kursusetöös kasutan kirjandust kui ka netimaterjali. Ka noppeid oma töökogemustest psühhiaatriahaigla lasteosakonnast. Oma töös ma ainult lastega kokku puutungi ning peale
Kirjand, essee Meie suurim ja hiilgavaim meistritöö on õigesti elatud elu. Õigesti elatud elu. Mõistatus peaaegu sama suur, kui elu mõte. Siiski, kristlikul kultuuriruumil on läbi aegade suhteliselt hea aimdus olnud, missugune peaks olema õigesti elatud elu. Moosese kümme (nägemust) käsku piiritlevad selgesti, kuidas inimene ei tohiks elada. Neist kümnest keelust on siiski võimalik tuletada juhtnööre, kuidas peaks elama. Õigestielatud elu on aus elu: mitte tappa, varastada, ega petta on enesestmõistetav. Kogu ühiskond põhineb laiemal määral sellel, et indiviid taotleb taolise aususe poole. Samuti näib mõistilk elada moraalselt. Kuid moraalsus, nõrgem termin kui ausus, ei kehtestada samasugust fundamentaalsust: ükski seadus ei taksita olemast õel inimene, kindla sihita pahatahtlikkus on tolereeritav. Peale aususe ja moraalsuse eksisteerib ka kolmas nõuanne: alistumine. Keeld võtmaks Jumala nime asjata suhu ning tõusta oma vanemate vastu defineerib kindlame
Sissejuhatus: Inimeste väärtushinnangud erinevad suurel määral ning sõltuvad enamasti kasvatusest. Vanasti õpetasid vanemad lastele, kuidas käituda teatud olukorras, mis on õige, mis on vale. Tähtsaks peeti eelkõige perekonda ning austust vanemate vastu. Kahjuks või õnneks me elame kiiresti arenevas ühiskonnas, kus muutuvad ka inimeste väärtushinnangud. Kui varasemalt oli riigi poolt väga palju paika pandud lõpetad põhikooli ja lähed tööle, lõpetad keskkooli ja lähed tööle või lõpetad ülikooli ja sind suunatakse tööle. Anti töö-ja elukoht ning palju oligi juba sinu eest otsustatud. Välismaailmast hoiti inimesi eemal. Kui keegi külast käis näiteks Ameerikas, siis sellest näidati lausa kultuurimajas slaide ja räägiti lugusid, mis tundusid kaaslastele uskumatu muinasjutuna. Kas me aga ise ei ole muinaslugusid lugedes unistanud olla printsess või julge rüütel? Inimene ei saa oma loomu vastu, seega on vaja püüelda pidevalt paremuse suunas. Pea
Lubadus, millel polnud mõtet võrdus täieliku tühjusega mu sees. ära anna lubadusi, mida sa täita ei suuda . Mõned vead on nii head, et neid peab kordama. Ja sa lihtsalt unustasid mu? Ma pole sulle kunagi midagi tähendanud, ei sõbrana ega kellegi muuna. Kuna inimesi lihtsalt ei ole võimalik ei hetkega ega päevadega unustada. Eriti neid keda pead tähtsateks/olulisteks. Sina võid helkuri unustada, aga Sind ei unustatatta. Ma ei ela selleks, et teised minu elu elaksid. Vabanda, aga erinevalt sinust , tahan ma ka ENDA elu elad . Kui näidatakse sulle ust, vaata aknad ka üle. Nii palju head, nii palju mälestusi ja just mälestused on need, mis mul sinust järgi jäänud ! Kaob üks , kaob teine , tuleb üks , tuleb teine . Kaotatud jäävad südamesse ning elu läheb edasi. Sõprus on kui vaas mis seiasb laua äärpeal ja ootab oma kukkumist .Kui ta kukkub , siis veab kui saad selle kokkulappida , aga see ei pea enam niihästi vett kui varem .
Iisaku Gümnaasium HARIDUSEST EESTIS NÕUKOGUDE VÕIMU AJAL Uurimuslik töö tasemeeksamina Koostas: Anu Järvepera Juhendas: Karin Voist Iisaku 2009 1 Sisukord 2 1. Sissejuhatus.......................................................................................................... ....4 2. Eesti hariduse ajalugu (keskkoolid ja gümnaasiumid).............................................5 3. Ideoloogiline surve õpikute näol..............................................................................9 3.1. Lugemik kui mõjutusvahend..............................................
Suitsetajad pole ära pahandanud ainult firmajuhte, nad mürgitavad õhku ka korterites. Kui seni oli ainus võimalus naabrimehele märkus teha, siis nüüd seisab õigus puhta õhu tahtja poolel. Tubakaseaduse üks paragrahve ütleb, et korterelamu ühistrepikodades suitsetamine on keelatud. Mittesuitsetajate õigusi peavad aitama jalule seada ka maksupoliitika ja ühiskondlik arvamus on ju igaühe isiklik asi see, et õhk tema ümber poleks saastatud. Nõukogude ajal valitses seisukoht, et alkohol ja tubakas peavad olema kättesaadavad ka madalapalgalisele. Nüüd on suund sinnapoole, et tubakatooteid kui tervistkahjustavat luksuskaupa ei pea saama osta igast putkast. Seetõttu müüakse arenenud riikides sigarette vaid mõningates spetsiaalsetes kauplustes ja üksikutes suuremates kaubamajades. (ibid.) Eesti tubakaseadus on paljudest Euroopa analoogsetest seadustest rangem selles osas, et keelab alla 18-aastastel tubakatooteid tarbida. Kuna uuringud näitavad, et pooltel
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis
Kui mina oleksin juht! Kui mina oleksin juht, see lause on sama nagu kui mina oleksin miljonär. See oleks nagu nii kättesaamatu kui samas ka nii kättesaadav. Arvan, et kui ma oleks paar kuud tagasi kirjutanud samal teemal esseed siis oleksin kirjutanud kindlasti, et olen range ja nõudlik, kuna olen viimastel kuudel saanud nii head koolitust sellel teemal siis nüüd on mul kindlasti teistsugune arusaam juhirollist. Ennem kõike juhi roll on väga vastusrikas. Juht peab olema õiglane ja tasakaalukas. Igal riigil ja igal kultuuril on omamoodi juhiomadused. Kui Eurooamaades on juhiroll olla pigem eespool eesvedajaks siis muudes maades on see hoopis vastupidi. Et juht kui isiksus on kuskil olemas aga palju juhtub, et teda pole tavatööline näinudki. Minu arust on see väga halb juhti peaks ikka kord poole aasta jooksul nägema isegi kui firma on suur ja kokkusaamisvõimalused väiksed. On ka olukordi, kus tavatööline ei teagi kes ta juht tegeliku
Paulo Coelho Posi nimi oli Santiago. Tema elu mõte oli ringi rännata. Vanemad tahtsid, et poisist saaks preester, et vanemad saaks tema üle uhkust tunda. Aga lapsest saadik oli tema unistuseks olnud tundma õppida maailma ja see näis palju olulisem, kui tunda Jumalat ja inimeste patte. Ühel õhtul ütles ta isale, et tahab ringi rännata. Isa ütles pojale ,, Nad tulevad, et leida midagi uut, ja lahkudes on ikka samasugused. Nad ronivad üles mägedele, et vaadata losse, ja leiavad, et minevik oli parem kui see, mis praegu. Olgu neil heledad juuksed või tume nahk, ikka on nad samasugused inimesed kui meie omad." Poisist sai karjus, isa andis talle raha, et ta saaks omale lambad osta. Isa ütles pojale, ,, rända niikaua mööda maad, kuni saad aru, et meie maa on kõige parem ja meie naised kõige ilusamad." Kui päevast päeva ühtesid ja samu inimesi näha, muutuvad nad varsti osakeseks meie elust. Ja kui nad meie ellu kuuluvad, tekib neil loomulikult soov seda muuta. Nad s
Maris Savik Sinilind M. Maeterlinck TEGELASED: Memmeke Tyl ja taadike Tyl. Tyltyl poeg 10 aastane. Tore, pikakasvuline, tugev, rühikas. Naerune, heatujuline. Käitus julge ja kartmatu mehena, süda oli õilis. Mytyl tütar 6 aastane. Armas, kaunis. Suurte arglike silmadega. Väga õrn, nuttis vähimagi mure puhul. Tema hinges peitusid kõrgeimad naiselikud voorused oli armastav, hooliv. Väga kiindunud oma venda. Tylo Koer Tylette Kass Haldjas Berylune, emand Berlingot Valgus, Tuli, Vesi, Suhkur, Leib, Piim I PUURAIUJA MAJAKE -Suure metsa ääres väga väikeses ja logus majas elas puuraidur oma naisega. Puuraiuja maja vastas asus suur ja uhke loss, kus elasid väga rikkad inimesed. Lossi aknedest oli sisse näha, kui seal tuled põlesid. Puuraidur oma naisega oli väga vaene. Neil oli 2 last poeg TYLTYL ja tütar MYTYL. Lugu algab jõuluõhtust, kus ema su
Raamat Nullpunkt -17. Johannes elab Lasnamäel. Ta on 17. Johannes Tamm asub õppima kümnenda klassi keskel Tallinna Rootsi Gümnaasiumisse. Enne käis ta Roosta Gümnaasiumis. Johannese elu oli oma kahe venna ja kahe õega, ema ja isaga väga rahulik ja turvaline, kuni ema haigestus skisofreeniasse. Peale seda hakkasid J hinded koolis langema ja kõik läks allamäge. Kooli vahetusest loodab J saada elumuutust ja motivatsiooni, et elu taas rööpasse saada. Kuigi võetud ülesanne ei tundu juba esimsel koolipäeval kerge, sest tegemist on eliitkooliga, kuhu saab mitmepäevaste katsete tulemusena, tema aga on lihtsalt 20 min direktoriga rääkinu- isegi tunnistust ei esitanud- ütles, et neljad viied, aga tegelikult oli matem kolm. Kartust tekitab veel praktiliselt olematu vene keele oskus ja siinses rootsi keele tunnis ainult rootsi keeles rääkimine. Uus klass on suur-36 õpilast ja varesematel parematel kooliaastate
taibukamaid. Aga kui tulla tagasi petturluse juurde siis petturid on tavaliselt inimesed kes on väga rahaahned ja eks neil ole ikka seda taibukust ka palju antud. Igaüks ju eisuudaks leida neid rumalaid ja raharohkeid inimesi kes pettuste õnge lähevad. Ja eks petturid peavad tulema toime ka rahaasjadega, sest kui saoled loll kui lauajalg ja sul on hunnik raha siis on see raha väga kiiresti laristatud mõttetute asjade peale. Aga leidub ka inimesi kes eiole kurjad koguaeg vaid võivad näiteks vägivaldseks muututda mõnuainete tõttu. Alkoholi või narkojoobes olles ei pruugi sa endale aru anda mida sa teed ja nii võibki asi väljuda kontrolli alt ja sa võid korda saata väga suuri jamasid. Kas on vähe neid inimesi kes purjus peaga sõidavad politesi eest ära, põhjustavad liiklusõnnetuse või pekasvad kellegi vaeseomaks. Neid asju ju päris heateoks ei kutsuks. Siin kaasnevadki kõikvõimalikud seaduserikkumised ja muud taolised asjad
Kui see ei erine, siis miks ma elan? Miks me elame ja võtame oma elu nii dramaatiliselt, kui see kõik ühel hetkel niikuinii lõpeb?"" Miks on üldse elu olemas? Veider on mõelda, et me oleme täiesti omaette elusolendid, kellel on oma vaatenurk kõigele ning oleme võimelised tegema paljusid asju. Me oleme nii sarnased, kuid samas väga erinevad. Kui järele mõelda, siis mis on üldse elu mõte? Me elame, sööme, teeme asju, tunneme ning lõpuks lõpetame ikka kõik samas kohas mullas. Või kui keegi on soovinud end kremeerida, siis need on saanud tuhaks. Aga mis saab meist siis, kui me enam ei hinga? On nii palju küsimusi, millel on hulgaliselt vastuseid või üldse mitte ühtegi. Näiteks nii palju, kui Hamlet ka ei vihanud enda onu, lõpetasid mõlemad siiski teiste surnute kõrval maapinnas. Võib-olla me ei peakski pidevalt muretsema selle pärast, mida tulevik toob, vaid tegema neid asju,
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Lapsehoidja õppekava psühholoogia Kadrin Pilvar Referaat Dr Tim Elmore LAPSE KASVATAMINE JUHIKS. Juhendaja: Marju Koor Tartu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................2 TE TAHATE, ET TEIE LAPS OLEKS JUHT...............................................3 LAPSE ELUS OLULISEKS MUUTUMINE...............................
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Radioloogiatehniku õppekava Taive Kruus HEA ELU essee Tartu 2014 Kui inimene sünnib siia ilma, algab uus elu. See milliseks see kujuneb ja kuidas see kulgeb sõltub mitmetest erinevatest asjaoludest. Peale sündi on meil kõigil keegi, kes meie eest hoolitseb: toidab, hoiab kuivana ja soojas, kasvatab ja suunab, aitab jalad alla. Selleks on tavaliselt vanemad. Nad annavad meile kaasa oma geenid ja loovad meie kasvamiseks teatud keskonna, annavad edasi tavasid, traditsioone, tõekspidamisi. Kõik see loob alused, kelleks saada tahame ja saame, suunab valikutes igapäevas ja ka tulevikus. Loomulikult aga näeme maailma kõik omamoodi, läbi oma silmade, tuginedes just enda tõekspidamistele ja oma enda heaolu silmas pidades
palju vitamiine suudab meie organism ise toota, näiteks vitamiin D, tekib meie nahas päikesevalguse toimel. Vitamiine, mida meie organism ise ei suuda toota, ongi meil vaja omastada toidust. Mõne inimese organismil on probleeme vitamiinide tootmisega ja siis on vaja neid purgist juurde võtta. Vitamiinidel on väga oluline roll meie organismi töös, nad hoiavad meil nägemise, närvid, südame jne. terve ning kohati on neil isegi tervendav effekt. On tehtud näiteks uuringuid, et vitamiin B17 aitab vähi vastu (Amygdalin). Tähtsamatest vitamiinidest võiks ära mainida B1, B2, Niatsiin, B6, Foolhape, B12, C, E. Ka mineraalaineid on palju ning need on samuti väga olulised meie organismile, kuna hoiavad meie luud korras, toetavad immuunsüsteemi jne (Fiile). Väga tähtsad mineraalained meie organismile on magneesium, kaalium, raud, kaltsium. Kuigi meil on vaja ka palju muid mineraalaineid, on need kõige olulisemad. (Tervisesportlase toitumine)
kuulub aju kõige olulisemate trikkide hulka juhuse esitamisel. Teine trikk on harjumus juhuse mõju süstemaatiliselt alahinnata nagu kuuma käega korvpalluri või hajameelse ruletiketta näites. Kuid on veel kolmaski mehhanism, mis ahvatleb selgeltnägemisele- meie pidurdamatu tõlgendamissoov. Unenäod on näiteks kinnituseks paljude inimese usule, et neil on tuleviku ette nägemise võime. Selliseid lugusid võib julgesti uskuda. Sest esiteks on see, et me näeme oma elu jooksul mõne prohvetliku unenäo, täiesti tõenäoline. Kõik elusolendid peavad suutma ebakindluse ja juhustega rinda pista. Seda, kus leidub toitu, kus varitsevad vaenlased, ei oska ükski indiviid täpselt ette öelda. Teadmatus raskendab ka partneri valikut. Kellelgi ei ole võimalust heita pilku oma väljavalitu geenidele. Kui kaaslase otsijal on monogaamsed kavatsused, ei oska ta hoopiski prognoosida, milliseks kujuneb kooselu kandidaadiga paari aasta
Elus tuleb hetki, kus me küsime endilt, ükskõik kas teadlikult või mitte, kas olla või mitte olla. Me otsustame selle üle erinevalt, valides vahel üht kui teist, sõltuvalt olukorrast ja enda meeleolust. Kuulsa küsimuse algne püstitaja oli elust muserdunud Taanimaa prints, kes oli segaduses ja ei suutnud otsustada, kas täita oma kättemaksuplaan või mitte. Otsusele jõudmine on raske, sest seda mõjutab lihtsa tee valimise ahvatlus. Võiks ju arvata, et alla andmine oleks Hamleti olukorras kergem olnud, aga kas ikka oleks? Hamlet poleks kunagi suutnud oma isa mõrva lihtsalt unustada ja eluga edasi minna. Siin olid mängus ka tema tõekspidamised ja sisemine meelerahu, sest selline käitumisviis ei oleks olnud Hamletile omane. Edasi tegutsemine on alati kasulikum, kui alla andmine, kuigi on võimalus, et sellest kahju tuleb. Siiski saab sellestki kogemuse võrra rikkamaks. Hamlet leidis pärast pikka kahtlust täis perioodi vastuse- ta valis olemise. Pärast isa surma nägi
Õpikeskkonna ülesehitus(Teema I) Sinu klassiruum on sinu professionaalsus. Klassi keskkonna ehitus näitab sinu oskust lastega käituda ja läbi saama, ehk näitab su professionaalsust ja pädevust. Samuti see peegeldab sinu suhtlemist lastega keda sa kasvatad. Baasiline välimus ja paigaldus. On olemas standardid mille järgi sa paigaldad mööblit või muid asju. Keskplats, kus lapsed kogunevad kollektiivseks tegemiseks, raamatunurk, mängunurk, söögi- ja töölauad. Baasiline osa on see, ilma milleta ei saaks üldse hakkama, see mis on kogu aeg vajalik. Välimus ja organisatsioon vastab organi funktsiooniga. Ei saa olla et instrumendi teostamine oleks suvaline. Selle funktsioon peab olema kohe arusaadav, ehk välimus on läbi mõeldud et laps saaks aru millega on tegemist. Ümbrusega tutvumine ja arusaamine. Kus laps ei oleks, igas nurgas ja piirkonnas peab ta aru saama kus ta asub, mis voõimalused tal siin on ja milliseid ei ole, mis tohib ja mis mitte. Jälle gi
Essee : ,,Me peame rääkima Kevinist", Lionel Shiver ,,Me peame rääkima Kevinist" on nukker, kuid aus tõlgendus sellest, millises maailmas me hetkel elame. Loomulikult ei ole alati kõik nii must-valge nagu selles loos, aga see meenutab meile, et peame alati olema valmis ootamatusteks. Lugu leiab aset Ameerikas, kuid koolivägivald on ka meie igapäevases elus aina süvenev nähtus ning põhjanaabrite juures toimunud koolitulistamine Jokelas, ei jätnud külmaks vast mitte kedagi. Õpetajana peaksin olema vaimselt valmis kriisiolukordadeks, aga emana ei oskaks ma ealeski käituda ei ühes ega teises olukorras, mis selles teoses ette tulevad. Õhku jäi küsimus ja jääb alati sellistel juhtudel - kes on süüdi ? Lapse turvatunne ja usaldus maailma vastu saavad alguse hetkest, mil ta siia ilma sünnib ja ema käte vahele võetakse. Kevinit ja tema ema lahutas sellest hetkest saadik, aga sügav kuristik, mille vahele jäid vastumeelsus,
kadedus teiste vastu, ei ole veel unustanud, ega andestanud. Kahju oli aga sellest, et Karla ei hinnanud enda naist, kes tegelikult hoolis oma mehest. SASS:" Sul on ju naine! Mis tal häda on? Tubli ja töökas inimene!" KARLA: "On küll jah. Ega mina ka päris ilma ei pidanud jääma. Mõne naise jätavad linnamehed meile kah!" Üheks tüüpiliseks käitumisviisiks toon välja selle, et kõigil on koguaeg nii kiire ning ei ole enam aega ega tahtmist kokkugi saada, rääkimata vabatahtlikult külastada oma vanavanemaid. Teiseks toon välja selle, kus lapsevanemad annavadki lapsed oma vanemate hoolitseda pikad vaheajad, kuigi tegelikult on neil juba oma lapsed kasvatatud. ANDRES: "Ma pole teda mitu aastat näinud. Tema ei käinud kunagi linnas ja mina ei käinud viimastel aastatel enam seal. Ma olen seda maja alati kartnud. Kõik mu lapsepõlve suved möödusid siin. Kuidas ma
sest kui ma poleks neile olnud lojaalne siis poleks neid enam minu elus. Ma olen suhteliselt kinnine inimene. Ma ei räägi oma tunnetest tavaliselt kellegile. Ma olen kinnine kuna ma ole harjunud enda tunnetest kellegiga raääkima, ma ei tea mis tunne see on kui oled midagi südamelt ära rääkinud, kuna ma pole seda varem teinud. Ja ma ei usaldaks kedagi selle koha pealt. Mul on tavaliselt õpimisega probleeme, eriti õppima asumisega. See viga on mul mul olnud koguaeg mul puudub stiimul õppimiseks ja ma ei oska seda kuidagi parandada ehk omale stiimulit leida. Mul pole uute sõprade leidmisega probleeme tekkinud, kuna ma olen teiste silmis ,,normaalne" ja seega julgevad uued inimesed minuga suhtlema hakata. Kui ma ise tean inimesest nii palju, et temaga ei tasu suhelda siism ma proovin teda võimalikult palju vältida. Mul on selline eriline nagu ,,kuues meel" välimuse järgi inimesi sorteerida, et kas tasub suhelda või ei tasu.
AFORISMID 1. Ära üritagi öelda , et sul on kahju või ära ürita teha kõike õigeks . Ära raiska oma hingetõmbeid , sest on liiga hilja , on liiga hilja 2. Kõik need momendid , mis on möödunud me üritame neid tagasi saada ja neid olematuks teha . 3. Ennast korrateski saab olla kordumatu isiksus! 4. Iga kõrkuse taga on oma nõrkus. 5. Kes julgeb ennast kõverpeeglist vaadata, sellele inimesele ei ole ka põhjust näpuga näidata. 6. Taganejagi komistab ja enamasti oma saamatuse otsa. 7. Tulijat iseloomustatakse välimuse põhjal, minejat tegude järgi. 8. Iseloomujooned vajavad soodsat pinnast, et täies hiilguses õide puhkeda. 9. Kergem on näidata näpuga teise inimese kui iseenda peale. 10. Hing saab kergesti täis, rahakott aga mitte kunagi. 11. Enesekiitust ei pea teostama alati kiituse vormis. 12. Mida vähem on meil vigu, seda paremini saame nendest aru ja julgemini oleme valmis neid ka teistele tunnistama. 13. Soovide täit
annaabi.ee 
