õpiku peatükid 1-7 vastused (5)

1. Ühiskond, riik ja õigus 1. Mille poolest erineb riigieelse ühiskonna sotsiaalse võimu korraldus riigivõimust? Võimu teostas võimu pealik , kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu, mida sugukonnakaaslased tundsid tema kogemuste, teadmiste, jahi- võisõjapidamisoskuste või muude väljapaistvate omaduste vastu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul polnud, sellele vaatamata oli pealiku võim reaalne, sest pealik väljendas kogu sugukonna huve, oli sugukonna võimu kehastus. Sugukond teostas oma võimu ise, toetudes pealiku autoriteedile. 2. Milles seisneb tava kui sotsiaalse normi spetsiifika? Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu 3. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? territoorium rahvas ­ elab sellel territooriumil ja on riigi võimuga õiguslikult seotud. avaliku võimu organisstsioon 4. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Monarhia , konstitutsiooniline monarhia, absoluutne monarhia, parlamentaarne monarhia, vabariik, parlamentaarne vabariik, presidentaalne vabariik Presidentaalne vabariik ­ riigivalitsemis vorm, mida iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte. Nt USA on presidendil ka seadusandlik õigus. Parlamentaarne vabariik - on riigi valitsemise vorm, mis rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Seadusandlik võim, täidesaatev võim ja kohtuvõim peavad olema lahus. Presidendil on esindus funktsioon ainult. Tal puudub seadusandlik päsevus. 5. Millised on riikliku korralduse vormid? Unitaarriik ehk lihtriik ­ riik, mis territorial poliitiliselt on ühtne tervik. Föderatsioon ehk liitriik ­ riik, mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised ehk föderatsiooni subjektid . 6. Mida mõistetakse poliitilise reziimi all? Poliitilise võimu teostamise meetodite kogumit, mis iseloomustab demokraatlike õiguste ja vabaduste reaalset kasutamist ühiskonnas ning riigivõimuorganite seotust oma tegevuse õiguslike alustega. 7. Mis on riigi funktsioonid? Sisefunktsioonid o Riigivõimu säilitamine o Riigivõimu kindlustamine o Õiguskorra tagamine o Sotsiaalmajanduslik funktsioon o Kultuurilis-kasvatuslik funktsioon Välisfunktsioonid o Kaitsefunktsioon o Vastastikune koostöö ja abistamine o Ülemaailmse rahu ja kindlustamise funktsioon o Maailmamajandusse integreerumise ja globaalprobleemide lahendamiseks teiste riikidega koostöö funktsioon 8. Mis on riigiaparaat ja riigiorgan ? Kuidas liigitatakse riigiorganeid?
1 Triinu Hansalu TTÜ 2008 Riigiaparaat ­ riigiorganite süsteem, mille abil teostatakse riigivõimu Riigiorgan ­ riigiaparaadi struktuurne element, selle funktsionaalne osa Kõige levinum ja algsem on riigiorganite liigitus võimude lahususe põhimõttest lähtudes seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu organiteks. Nendeks on parlament , valitsus koos oma allasutustega ja kohtud 9. Missuguste tunnuste alusel on võimalik määratleda õigust? Käitumisreeglite või normide kogum kujutab endast terviklikku süsteemi, mis on omavahel seotud Kehtestatud riigi poolt Selles väljendub riigi tahe Üldkohustuslikke normide kogum Normide täitmine tagatakse riigisunnijõuga 10. Mis eristab õiguse juriidilist , sotsioloogilist ja loomuõiguslikku käsitlust? Juriidiline ­ õigus on käitumisreeglite kogum, mille on kehtestanud või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga ning mis vastab ühiskonna õiglustundele Sotsioloogiline ­ õigus on inimeste tegudes ja käitumises väljenduv sotsiaalsete suhete kord, mitte aga seaduse tekstid Loomuõiguslik ­ igas ühiskonnas ja riigis on kehtivate normide, sealhulgas ka õigusnormide kõrval olemas ja kehtivad nendest normidest kõrgema kehtejõuga normid, mis väljendavad inimeste poolt tunnetatavaid universaalseid ja muutumatuid põhimõtteid 11. Milline on riigi ja õigluse omavaheline seos? Riik annab talle vajalikke täitmisreeglite üldkohustusliku jõu Õiguses väljendub riigi tahe Õiguse kaudu loob riik tingimused nende eesmärkide saavutamiseks 12. Mis on õigusriik, politseiriik ja haldusriik ? Õigusriik ­ tagab indiviidi õiguste ja seadslike huvide puutumatuse ning riigi ja indiviidi võrdõiguslikkuse Politseiriik ­ ei tunnustata inimeste isiklikke õigusi, pole tagatisi politsei ega muude sunniorganite omavoli vastu, riigiaparaat on tsentraliseeritud ja bürokraatlik ning inimeste eraelu on üksikasjalikult reglementeeritud Haldusriik ­ kõige tähtsamat osa etendavad riigi täidesaatva võimu organid ja neil on võimalik otsustavalt mõjutada nii seadusandlikku kui ka kohtuvõimu tegevust 13. Kuidas on seotud õigus ja poliitika? Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus ning poliitika teostamise vahend. Riik on poliitilise võimu organisatsioon . Poliitika on ühiskonna ja riigi toimimist korraldav sihiteadlik ja järjekindel tegevus, mille osalevad mitmesugused huvirühmad ja institustioonid. Igus tekib poliitilise tegevuse protsessina ja leiab väljenduse riigi poolt aktsepteeritud kujul, üldjuhul seadusena. 14. Millised on õiguse ja majanduse omavahelised seosed? Õigus on majanduse peegeldus ehk majandussuhete resultaat. Õigus reguleerib majandust, lähtudes riigi majanduspoliitilistest eesmärkidest, mõjutades ühe või teise majandussuhte arengut (soodustavalt või takistavalt) (nt maksud , litsentsid jne).
2 Triinu Hansalu TTÜ 2008 2. Õigusnormid ja õigussüsteem 1. Mis on ühiskondlike suhete sotsiaalne reguleerimine? Sotsiaalne reguleerimine ­ inimeste käitumistele piiride käitumisele piiride kehtestamist ning indiviidide ja nende gruppide sotsiaalsete suhete korrastamist. 2. Milles seisnevad normatiivse ja individuaalse reguleerimise eelised ja puudused teineteisega võrreldes? Individuaalne ehk kausaalne reguleerimine ­ inimeste käitumine määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil. Probleem lahendatakse selle juhu kohta antud ettekirjutuse järgi. See võimaldab arvessevõtta iga isiku või olukorra eripära. Puuduseks: selle probleemi lahenduse leidmiseks tuleb läbitöötada suur hulk situlatsioone. Selle meetodi puhul ei ole tagatud võrdse kohtlemise põhimõte koristuste korraldamisel. Normatiivne reguleerimine ­ inimeste käitumine korraldatakse üldiste reeglite abil ja käitumise liikude mudelid või etaloonid, mida kasutatakse kõikide seda liiki käitumise suhtes, st sellele mudelile peavad alluma kõik, kes satuvad mudeli raamidesse. 3. Milline norm on sotsiaalne norm? Sotsiaalne norm ­ üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega. 4. Millised on sotsiaalsete normide põhiliigid? Moraali normid ­ mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglite tunnustatud kõlblus põhimõtted. Korporatiivsed normid ­ käitumis reeglid, mille on kehtestanud korporatiivne moodustis (ühiskondlik organisatsioon) oma liikmete käitumise reguleerimiseks, suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhtlemisel teiste organisatsioonidega. Tavad ­ harjumusele põhinev käitumisreegel. Tema olemus on lähedane moraali normidele. Tavade hulka kandakse sageli ka traditsioonid. Religioossed normid ­ usu organisatsiooni poolt kehtestatud reeglid nii inimeste kui ka usu organisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga , samuti normid, mis reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone. Kombestiku ehk välise kultuuri normid ­ viisakus reeglid (nt inimese väline käitumine). 5. Missugused tunnused on iseloomulikud õigusnormile? Lähtub riigist Täitmine tagatakse riigi sunniga Üldkohustuslik käitumisreegel Formaalselt määratletud reegel Sannab suhte liigist osavõtjatele subjektiivsed juriidilised õigused ja paneb neile subjektiivsed juriidilised kohustused 6. Kuidas määratleda õigusnormi mõistet? Miks nii? Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused Sest need tunnused eristavad õigusnormi teistest sotsiaalsetest normidest 7. Milline on õigusnormi loogiline struktuur? Miks just selline? 1) hüpotees
3 Triinu Hansalu TTÜ 2008 2) dispositsioon 3) sanktsioon Õigusnormi loogiline struktuur näitab, millistesspetsiifilistest struktuurielementidest ja millistest seostest õigusnorm koosneb. 8. Mis on õigusnormi hüpotees? Kuidas hüpoteese liigitatakse? Hüpotees ­ näitab õigusnormide kehtivuse tingimused. Määratletud, suhteliselt määratletud, määratlemata, kasuistlik , abstrektne, lihtne, liit, alternatiivne hüpotees 9. Mis on õigusnormi dispositsioon? Kuidas neid liigitatakse? Dispositsioon ­ näitab vajaliku käitumise, sisaldab subjekti õigused ja kohustused. Lihtne, kirjeldav, absoluutselt määratletud, suhteliselt määratletud, imperatiivne, dispositiivne dispositsioon 10. Mis on õigusnormi sanktsioon? Kuidas sanktsioone liigitatakse? Sanktsioon ­ näitab ära riikliku mõjutusvahendi, mida rakendatakse dispositsiooni nõuete eiramise eest hüpoteesis olemasolevate tingimuste puhul Kriminaalõiguslikud, haldus, distsiplinaar , varalised e tsiviilõiguslikud, absoluutselt määraltetud e määratletud, suhteliselt määratletud, määratlemata, liht, liit e kumulatiivne , alternatiivne sanktsioon 11. Kuidas sõnastatakse õigusnormid õigusaktideks? Õigusnormid avaldavad ühiskondlikele suhetele kui reguleerimisobjektile reguleerivat toimet oma kogumis, süsteemine 12. Milles seisneb õigusnormil viitav esinemine? Normi realiseerijat juhitakse õigusakti teksti teadlikult jäetud lünga täitmiseks kas samas või teises õigusaktis sõnastatud sätte juurde, vältides sellega kord juba sõnastatud sätte kordamist 13. Mis on õigusharu? Õigusharu ­ õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse sühme üheliigilisi ühiskondlikke suhteid. Õigusnormide õigusharudesse liigitamisel aluseks on õigusliku reguleerimise meetod ja subjekt . 14. Milliste kriteeriumide alusel liigitatakse õigusnormid õigusharudesse? 1) Subjekti järgi 2) Reguleerimisobjekti järgi 3) Ajalise kehtivuse järgi 4) Territoriaalse kehtivuse järgi 5) Ettekirjutuse iseloomu järgi 6) Täidetava funktsiooni järgi 7) Vastavalt regulatsiooni viisile 15. Mis on õigusliku reguleerimise meetod ja mis eristab autoritaarset reguleerimismeetodit autonoomsest? · Õigusliku reguleerimise objekt kujutab teatava eluvaldkonna ühiskondlikke suhteid. (suhted riigihalduses, töösuhted jne). Neid kõiki suhteid reguleeritaks eüheliigiliste õigusnormidega.ja ühesuguste reguleerimis meetoditega. · Õigusliku reguleerimise meetodeid on 2: o Autonoomne meetod ­ reguleerimisel õigussuhte subjektid on võrdsed. (nt varaliste suhete reguleerimisel) o Autoritaarne meetod ­ selle meetodi puhul on üks suhte subjekt teise suhtes kohustatud, st madalam pool. (nt haldusõiguslik suhe)
4 Triinu Hansalu TTÜ 2008 16. Mis on õigusinstituut ja milline on tema seos õigusharuga? Õigusinstituut ­ õigusharu sees kujunev õigusnormide kogum, mis reguleerib teatavat spetsiifilist osa õigusharu poolt reguleeritavates suhetes. 17. Mis on õigussüsteem? Selle all mõeldakse seesmiselt ja kooskõlastatud ja vastastiku seotud ning sotsiaalset ühtset juriidiliste vahendite kogumit, mille abil riigi võim avaldab reguleerivat toimet ühiskonna suhetele, inimeste käitumisele. (õiguspere) Õigussüsteemi alla mõeldaks ekitsamalt rahvuslikku õigust tema terviklikkuses ja ühtsuses ning nende liigitumist õigusharudeksja instituutideks.. Õigussüteemina kasutatakse ka teatud põhimõtete alusel loodud ja riigis kehtestatud õiguakte, mis omab struktuurilt ja funktsionaalselt on korrastatud ja vastatsikku omavahel seotud. Õigussüsteemina käsitletakse vahel ka nende riiklike ja õiguslike vahendite kogumite, mis tagavad inimese kaitsutuse tema õiguste ja vabaduste rikkumise eest. 18. Mis on õigusperekond? Õigusperekond on õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või ühesugusel õiguslikul doktriinil, normatiivsel alusel ja õigusasutuste organisatsioonil. 19. Kuidas iseloomustada romaani-germaani ja anglo-ameerika õigusperekonda? Anglo-ameerika ehk üldise õiguse perekond kujunes välja inglismaal ja hõlmab tänapäeval praktiliselt kõiki inglisekeelseid riike. Tema iseloomulik tunnus on et kõige tähtsam on kohtulahend. Romaani-germaani ehk kontinentaalõiguse perekond kujunes Euroopa mandril alates 12 sajandist Rooma õiguseteadusliku uurimise ja praktilise rakendamise alusel. Olulist osa selle kujundamisel etendasid keskaegsed ülikoolid, kus Rooma õiguse kõrval toimus ka kanoonilise õiguse uurimine ja hiljem rahvusliku õiguse kujundamine. Seda õigusperekonda isel eelkõige asjaolu, et õigusteaduses on peatähelepanu pööratud õigusnormile kui üldisele käitumisreeglile, mis peab vastama õigluse ja moraali nõuetele ja kindlustama ühiskonnas nendele nõuetele vastava korra. 20. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguslikest normidest? Avalik õigus ­ hõlmab õigusharusid, -instituute ja ­norme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab subjektide omavaheline subordinatsioon . Reguleerimismeetodiks on autoritaarne meetod Eraõigus ­ moodustavad õigusharud, -instituudid ja ­normid, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute vahel. Need normid, instituudid ja harud kasutavad autonoomset reguleerimismeetodit 21. Millised õigusharud kuuluvad eraõigusesse? · Eraõigust ­ sinna kuuluvad õigusharud, õigusinstituudid ja õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute või subjektide vahel. Need normid, instituudid ja õigusharud kasutavad autonoomset meetodit. 22. Millised õigusharud kuuluvad avalikku õigusesse? · Avalikku õigust ­ kuumuvad need normid, instituudid ja õigusharud, kus üheks suhte pooleks on riik. Ja reguleerimis meetodina on kasutusel autoritaarne meetod. 23. Milline on rahvusvahelise õiguse asend riigi õigussüsteemi suhtes? Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. Kui Eesti seadused või muud aktid on vastuolus Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingutega, kohaldatakse välislepingu sätteid
3. Õiguse vormid ehk allikad 1. Mida mõistetakse õiguse vormide (õiguse allika) all ja milliseid õiguse vorme on ajaloo jooksul kasutatud?
5 Triinu Hansalu TTÜ 2008 Õigusvorm ehk õigusallikas on õigus vormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud/tunnustatud riigi poolt, mille kaudu riik annab normile üldkohustuslik jõu ja tnnuse. Ajaloos on olnud mitmeid õiguse väljendamise vorme ehk õiguse allikaid. Niisuguste õigusallikatena on olnud kasutusel: A)Õiguslike sanktsioneeritud tava ­ tekkis riigi ja õiguse algperioodil selliselt , et riik võttis kasutusele tava normid ja andis tava normidele õiguse tähenduse. Riik hakkas tavade täitmist tagama riikliku sunnijõuga, st ta andis tavade riikliku sanktsiooni. Oma kogumis moodustavad tavaõiguse. B)Õigusteadlaste arvamus ­ on õigus norm ainult üksikutel riikidel. (nt vanas roomas anti mndele juristidele riline privilege ehk eesõigus, st nende arvamus konkreetse vaidluse lahendamisel oli kohtule kohustuslik ja pikapeale kujunes nende arvamus õiguseks) C)Kohtu ja halduspretsedent ­ omandab õigusliku tähenduse ja muutub seega õiguse üheks vormiks järgmiselt: riik annab konkreetsele kohtulahendile või konkreetses asjas tehtud haldusorgani otsusele üldkohustuliku jõu, kohustades riigiorganeid edaspidi lähtuma nend elahenditest analoogiliste asjade lahendamiseks. D)Leping ­ enamasti akt, mille lei ole õigus etähendust. Ta on tehtud õiguse alusel ja väljendab ainult lepingu osaliste ja poolte tahet, mitte riigi , kui terviku tahet. E) Normatiiv ehk õigusdeokument, õigusaktid ­ erilisel viisil moodustatud dokumendid, milles riigiorganid vastavad oma pädevusele või kompetensile kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Eristataks enormatiivseid ehk iõgust loovaid akte ja mitte normatiivseid ehk individuaalselt ehk õiguse rakendamise akte. Normatiivsed erinevad individuaalsetest selel poolest, et nad on suunatud õigusnormi kehtestamisele, st nad sisaldavad õigusnorme; nad sisaldavad üldkohustuslikke käitumisreegleid. Sageli neid nimetetaks eõiguse üldaktideks. Individuaane õigusakt on akt, mis annab õigused ja paneb kohustused konkreetsetele subjektidele või määratud subjektide liigile (nt kohtuotsused). Iga riigi normatiivsed aktid moodustavad teatava hierarhilise süsteemi, mille kõige krgemaks normatiivseks aktiks on seadus 2. Missugune on Euroopa Liidu õigussüsteem? EL, kui organisatsioon omab iseseisvat õigussüsteemi, kusjuures õigus jaguneb esmaseks ja teiseseks. Esmane õigus on: A)Ühenduse asutamise lepingut, nt euroopa sõe ja terase ühenduse asutamise leping, 1951 B)Riikide liitumis lepingut C)Olulisemaid asutamislepinguid muutvaid kokkuleppeid, 1992 a maastriti kokkulepe. D)Eelnimetatud lepinguid muutvat või täiendavat kokkulepet Esmase õiguse ül on: A)Määrata kindlaks liigu eesmärgid, territoriaalsed piirid, institutsioonid, nende pädevus ja moodustamise kord, samuti liikmesriikude majanduspoliitilised põhialused. B)Rakendub liikmesriikidele otseselt, st ilma riigi õigusaktide vahenduseta Teisene õigus koosneb: Liidu institutsioonide õigusaktidest, st on liidu enese õigusloome tulemus. Siia kuuluvad määrused, direktiivid , otsused, soovitused ja arvamused. Tuleb silmaspidada, et neil on liikmesriikude jaoks erinev siduvus . 3. Missugused Euroopa Liidu õigusaktid on tema liikmesriikidele kohustavad? EL määrus on: Kõige kõrgema õigusjõuga akt ja kohandatakse kogu EL ulatuses Igale liikmesriigile siduv ja vahetult kohandatav EL direktiivil on: Oluline tähtsus liikmesriikide seadusandluse almoneerimisel ehk lähendamisel. Üldjuhul ei ole vahetult kohandatav, st direktiivis toodud eesmärk tuleb saavutada liikmesriigi enda otsustatud vahenditel ja viisil Erandina võib direktiivi kohandada juhul, kui ta ei ole seni siseriikliku õigusesse sisselülitatud Otsused ­ üksikaktid suunatud konk subjektidele. Kasutatakse konkreetsete majandus poliitiliste eesmärkide saavutamiseks ja on siduvad ning kohustavad adressaadile EL soovitused ja arvamused ­ väljendavad EL institutsioonide seisukohta käsitlevates küsimustes ja annavad adressaatidele nende kohta omapoolseid poliitilisi juhiseid.Ja nad on soovitusliku iseloomuga. 4. Milles seisneb üldakti ja üksikakti erinevus?
6 Triinu Hansalu TTÜ 2008 üksikaktid suunatud konk subjektidele. Kasutatakse konkreetsete majandus poliitiliste eesmärkide saavutamiseks ja on siduvad ning kohustavad adressaadile 5. Missugune on Eesti Vabariigi normatiivaktide süsteem? (EV kuulub seadusandil võim riigikogule ja riigikogu võtab vastu seadusi ja otsuseid). Seadused kujutavad endast normatiivseid akte, aga otsused on mittenormatiivse iseloomuga. 6. Milliseid seaduste liike on Eesti normatiivaktide süsteemis? põhiseadus, konstitutsioonilised seadused ja siis lihtseadused