Eesti ajaloo allikad ja periodiseering (0)

Keskkool - Ajalugu - Eesti ajalugu

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kuidas ja kelle vahel jagati Eesti ala pärast muistset vabadusvõitlust ?
Kuidas ja millal toimus usupuhastus Eesti alal?

Lõik failist

1.Eesti ajaloo allikad ja periodiseering

Muinasaeg - XIII saj. Algus p.Kr

muistne vabadusvõitlus- 13. saj. Toimus Eesti ja Läti alal. Eesti alistumine ja ristiusustamine .

keskaeg (Vana Liivimaa ajastu)- 5. saj.-15. Saj.

Liivi sõda- 16. saj. Vana-Liivimaa aladel õlemvõimu nimel toimunud sõda.

Rootsi aeg- 1629- 1699 (algas Liivi sõjaga) Eesti jäi Rootsi võimu alla.

Põhjasõda - 1700-1721 Sõda Läänemerel, Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa.

Vene aeg- 1918-1919, 1940-1941, 1944-1992.

iseseisvumine ja vabadussõda- 28. nov. 1918- 2. veb. 1920, Eesti võit.
2.Muinasaeg - lühiülevaade

kiviaeg- enne metallitöötlemise leiutamist. Tööriistad kivist.

paleoliitikum- esimeste inimeste kujunemine põhja-euroopas jääaja lõpuni

Mesoliitikum- 9. aastatuhandest e.Kr- V aastatuhandeni e.Kr.

Neoliitikum - V aastatuhat e.Kr- II aastatuhat e.Kr

pronksiaeg- II aastatuhat- V saj. e.Kr

Rauaaeg - V saj. e.Kr- XIII saj. Algus
3.Eestlased muinasaja lõpul

muinasmaakonnad - Revala , Järvamaa, Vaiga, Sakala, Mõhu, Virumaa, Ugandi, Saaremaa.

Suhted naabritega 7.-11. saj.- halvad, kuna oli palju erimeelsusi omavahel ja kõik tahtsid eestit saada omavaldusesse, kuid eesti ei olnud nõus ja oli vastu.

linnused- mägilinnus (mäe lõunapoolsel kõrgemal osal, madalamal astangul asula), neemiklinnus (mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale, seljakupoolsele otsale kunstlik vall ), ringvall-linnus (õmber kogulinnuseõue on kunstlik vall), kalevipoja sängi tüüpi linnus (voortele, kõrgemale keskosale, vallid ja kraavid otstel)

muinasasulad- kõige vanem Eestis on Pulli, IX aastatuhande algusest. Kunda Lammasmägi - asus kunagi Kunda järves

Rehielamu - palkidest hoone, mis jagunes ahjuga köetavaks toaks ja kojaks

tegevusalad- põlluharimine , karjakasvatus, käsitöö, mesindus, sepatöö

vanemad- kihelkonna ja linnuste juhid, maleva juhid.

Usund - 1. vägi- võis olla ka sõnades (loitsminine, nõidumine, haiguste ravimine)
2. animism - kogu elusa ja eluta looduse hingestamine
3. tarapita - konkreetne muinasajast teada olev eestlaste jumal
4. hing- inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks
5. hiis - pühamets või salu
6. ohvripaigad - kohad, kus tehti ohverdusi pühade ajal või suuremate ettevõtmiste eel
7. maagia - põhines arusaamisel , et asjade ja nähtuste vahel võivad olla seosed.
8. Nõidumine- ravitsemine , kaasinimeste ja looduse mõjutamine.
4.Muistne vabadusvõitlus

põhjused- kättemaksuretk saarlaste vastu, kes olid 1203. aastal rüüstanud taani provintsis listerbys.

Osapooled- saksa, taani ja rootsi ristisõdijad ning vene vürstriigid.

Piiskop Albert - Bremeni toomhärra , kes pühitseti järgmiseks piiskopiks.

Riia linn- Albert rajas liivlaste asula kohale 1201. aastal. Sai piiskopi eluase

maarjamaa - kogu alistav maa pühendati Neitsi Maarjale

mõõgavendade ordu- 1202. aastal asutatud eriline vaimulik rüütliordu Kristuse Sõjateenistuse Vennad

Ümera lahing- 1210 . aastal. Saavutati võit, mis andis jõudu edaspidiseks.

Lembitu- Sakala vanemaid, eesti tuntuim väejuht sellest ajast.

Madisepäeva lahing- 1217 aastal. Osutus eestlastele raskeks kaotuseks

Muhu muistse vabadusvõitluse lõpp- 1227 aastal. Sakslaste väed olid nii suured, et muhulased pakkusid rahu ja lubasid end ristida . Ei lepitud ja peeti lahing.

Eestlaste allajäämise põhjused- Ordurüütlid olid elukutselised kogemustega sõjamehed
Eestlastel puudusid kogemused
Sakslastel oli parem relvastus
Eestlastel oli puudus elavjõust
Eestlased pidid taluma mitme riigi vallutusretki
Vallutajate taga seisis rooma katoliku kirik
Vallutajad olid head diplomaadid alistades liivlased, latgalid ja eestlased ükshaaval ja osates ära kasutada nende omavahelisi tülisid
Riik polnud veel välja kujunenud ja sidemed maakondade vahel olid nõrgad
Puudus koostöö lähemate naaberrahvastega -latgalite, liivlaste, leedulastega
5. Võõrvalitsejad Eesti alal 13.-14.s

kuidas ja kelle vahel jagati Eesti ala pärast muistset vabadusvõitlust?-

mõisted: 1.eestimaa- põhja-eesti
2.liivimaa- ilmaliku võimu kehastus Eestis, kus oli suurim sõjaline jõud
3.maahärra- jagatud maa üksikute osade eesotsas olevad sõltumatud valitsejad
4.Harju-Viru- Taani valdus
5.Tartu- piiskopkond - Ugandi maakond ja Vaiga lõunaosa
6.Saare-Lääne piiskopkond- Läänemaa ja Saaremaa
7.Liivi orduriik - katoliku rüütliordu, saksa ordu liivimaa haru, 1237- 1562
8.Vana-Liivimaa- feodaalse killustamise ajajärk Eestis
9.ordumeister- tähtsaim isik Liivi ordus
10. kümnis - koormis , kümnes osa talu saagist
11. hinnus - koormise variant, naturaalmaks
12.võõrvõimude omavahelised suhted- võõrvõimude pidev võitlus juhtrolli pärast Vanal-Liivimaal.
13.talupoegade olukord- jäid isiklikult vabaks, neil oli oma maa ja õigus kaubitseda. Põlluharimisviisid ja tööriistad jäid samaks
14. 1236 ja 1237 (mõõgavendade ordust saab liivi ordu)- Saule lahingus leedulastelt hävitava kaotuse osaliseks ja lakkas seejärel olemast ja tekkis liivi ordu.
15.Stensby leping 1238- Revala, Harju ja Virumaa Taani valdusesse.
16.läänisuhted- aja jooksul hakati vasalile antud maale vaatama nagu eraomandile, mis pärandus isalt pojale.
17.maa- aadel - vasallsuguvõsade haaramine rohkem maad endale

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Eesti ajaloo allikad ja periodiseering #1

Eesti ajaloo allikad ja periodiseering #2

Eesti ajaloo allikad ja periodiseering #3

Eesti ajaloo allikad ja periodiseering #4

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-05-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti

5 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

KennoMardi Õppematerjali autor

kirik liivimaa katoliku kirik katekismus usupuhastus jüriöö ülestõus liivi sõda tööriistad raekoda vaherahu käsiraamat nooremad moskva riisipere

Sarnased õppematerjalid

odt

10-klassi ajalugu: eesti-ajalugu

Ajaloo eksam 1. EESTI AJALOO PERIODISEERING Kirjalikud ja arheoloogilised allikad- •eelajaloolise aja kohta kirjalik teave puudub, teave muististe kaudu •irdmuistis-liigutatav •kinnismuistis-ei liigutata Ajalooline aeg- kirjalikud allikad- Läti Henriku Kroonika ~1220 Muinasaeg ehk esiaeg ehk eelajalooline aeg - ajajärk esimeste inimeste saabumisest (u 9000 aastat eKr) kuni muistse vabaduse kaotuseni 12. Saj alguses pKr (sakslaste ja taanlaste vallutused).

Ajalugu

doc

Eesti ajalugu

Eesti ajalugu 1. Eesti ajaloo allikad ja periodiseering Allikad: muistised (kinnismuistised, irdmuistised), Läti Henriku kroonika, Liivimaa vanem riimkroonika, Vene kroonikad. Perioodid: muinasaeg (Algus-1227), keskaeg (1227-1561)(Vana-Liivimaa ajastu), Rootsi aeg (1561- 1710), Vene aeg (1710-1918), iseseisvumine (1918-tänapäevani). Muistne vabadusvõitlus (1208–1227) Vabadussõda (1918-1920) – Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks Nõukogude Venemaaga ning 1919. Landeswehri vastu peetud sõda. Põhjasõda (1700–1721) – sõda, mis peeti ülemvõimu pärast Läänemerel. Selles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa, Rzeczpospolita ning hiljem (1713) nendega liitunud Preisimaa ja Hannover. Liivi sõda (1558–1583) – oluline pöördepunkt Eesti ajaloos, sest Liivi sõda tähistab keskaja lõppu ja uusaja algust

Ajalugu

doc

10 klassi ajaloo eksam

Numismaatika tegeleb aaretes ja kaevamistel päevavalgele tulnud müntidega. Määratakse müntide vermimiskoht ja aeg, aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhted. Etnoloogia ehk rahvusteaduse uurimistulemused. Mõningaid teadmisi saab rahvaluulest, milles esineb sageli küllalt vanu pärimusi. Kroonika ehk ajaraamat on dateeritud sündmuste esitus ajalises järgnevuses Selleks on näiteks väga informatsioonirikas Hendriku Liivimaa kroonika. 2. Muinasaja periodiseering. Muinasaeg- üheksandast aastatuhandest e. Kr. Kuni muistse vabadusvõitluse lõpuni XIII sajandi esimesel veerandil p. Kr. (aluseks on võetud materjalid, millest valmistati peamised töö- ja tarberiistad) Kiviaeg Aeg Vanem kiviaeg Esimeste inimeste kujunemine-Põhja-Euroopas jääaja lõpuni. Inimasutust veel Paleoliitikum ei tunta.

Ajalugu

doc

Eesti ajalugu

docx

Vana-Liivimaa kujunemine

senise positsiooni või sulandus uude valitsevasse kihti. Maa saatuse üle otsustajateks ei olnud enam vanemad, vaid Saksamaalt tulnud isandad. Eestlased ei saanud kaubelda kaugete maadega, otsustada linnade ja kloostrite rajamise üle, ei saanud areneda kõrgkultuur ei võrsunud kirjanikke, advokaate, piiskoppe. Eestlaste kultuuriloome muutus sajanditeks ühekülgseks, talupoeglikuks. Eestlaste lüüasaamise tagajärjed Positiivsed Eesti ala seoti Lääne-Euroopa kristliku kultuuriruumiga - tutvuti ja järkjärgult omandati sellele iseloomulikud väärtushinnangud, traditsioonid ja normid Lääne-Euroopa ja Venemaa vaheline piir jooksis nüüd mööda Narva jõge ja Peipsi järve. See võimaldas meil rahvana püsima jääda. Jüriöö ülestõus Ülestõusu põhjused Eestlaste eriti raske olukord Taani valduses Taani plaan müüa Harju-Viru valdused Saksa ordule, kohalike

Ajalugu

doc

Vana- Liivimaa

Suhted naabritega: · Põhivaenlasteks Novgorodi, Pihkva ja Leedu vürstiriigid. · 1240.a. purustas Novgorodi vürst Rootsi ristisõdijate väe, sakslased püüdsid allutada linnuseid Pihkvamaal, mille tulemusena toimus 1242 Peipsi järvel Jäälahing ordu väed piirati ümber ja löödi Aleksander Nevski poolt puruks. Selle tulemusena jäi sakslaste vallutuste piiriks Peipsi järv ja Narva jõgi, venelased leppisid Eesti ja Liivimaa jäämisega katoliku kiriku võimu alla, tülid aga jätkusid ka järgneval sajandil. · 1263 leedulased jõudsid Läänemaale, põletasid maha Vana-Pärnu, 1270 käisid nad Saaremaal, Karuse lähedal astus ordu neile jääl vastu, kuid sai rängalt lüüa. Linnade arenemine: · Peale maa vallutamist hakkasid Vana-Liivimaal tekkima linnad- käsitöö ja kaubanduse keskused.

Ajalugu

doc

10. klassi ajaloo eksam

vabaduskaotuseni. Muistismuinasjäänused: Inimeste rajatu või mahajäetu.(kinnis-ja irdmuistendid) Arheoloogia: Muinasaega uuriv teadus. Arheoloogid. Väljakaevamiste põhjal tehakse oletusi kommete, usu, eluviisi ja muu kohta. Dendrokronoloogiline skaala: Kajastab puude kasvuringide paksuse muutusi. Numismaatika: Tegeleb leitud müntidega. Etnoloogia: rahvateadus Rahvaluule: Rahva seas suust-suhu edasi kantud (vahel ka kirja pandud) jutud. Kroonikad: Kirjalikud allikad. Tuleb suhtuda kriitiliselt, sest on sagely kirja pandud eesti- vaenulike inimeste poolt (Hendriku Liivimaa kroonika) 2. Muinasaja periodiseering Kiviaeg: Vanem kiviaeg (paleoliitikum) lõppes 9600 a.eKr Keskmine kiviaeg (mesoliitikum) 9000-5000 a.eKr Noorem kiviaeg (neoliitikum) 5000-1800 a.eKr Pronksiaeg: Vanem pronksiaeg 1800-1100 a.eKr Noorem pronksiaeg 1100- 500 a.eKr Rauaaeg: Vanem rauaaeg

Ajalugu

doc

Eesti ajalugu

Arheoloogia ajalooteaduse haru, mida uuritakse muististe abil. Dendrokronoloogiline skaala pikaajaliste mõõtmiste ja võrdluste baasil koostatud puude kasvuringide muutusi kajastav skaala. Numismaatika ajalooteaduse haru, mis uurib münte. Etnoloogia rahvateaduse uurimine. Rahvaluule luulevorm, mida antakse edasi põlvest põlve, levib lihtrahva seas. Võib sisaldada vanu pärimusi. Kroonikad ajaraamat, milles olevad sündmused on dateeritud. 2. Muinasaja periodiseering (9-10) : KIVIAEG - vanem kiviaeg e. Paleoliitikum -9600 eKr; keskmine e. Mesoliitikum - 9000-5000 eKr; noorem e. Neoliitikum - 5000-1800 eKr; PRONKSIAEG - vanem pronksiaeg - 1800-1100 eKr; noorem pronksiaeg - 1100- 500 eKr; RAUAAEG - vanem rauaaeg: 1)eel-Rooma rauaaeg - 500 eKr- 50 pKr, 2)Rooma rauaaeg - 50-450; keskmine rauaaeg - 450-800; noorem rauaaeg 900-1200 3. Mesoliitikumi asulad (11-13) : Pulli asula - Pärnu jõe ääres, vanus u. 8. aastatuhande keskpaik eKr

Ajalugu

Rohkem sarnaseid