Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia (0)

1 Hindamata

Lõik failist

b>Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia (06.09.2013)
Patoloogia - üldine õpetus haigustest
Patoloogiline füsioloogia – haiguslikult muutunud toimimine
Patoloogiline anatoomia – haiguslikult muutunud ehitus
Organismi põhiomadused/-funktsioonid

Erutuvus – võime vastata ärritusele erutuse tekkega. Erutuvad koed : lihaskude, närvikoed. Stiimul võib pärineda lihasest endast. Võib olla erutus väljastpoolt, aga ei pea.

Ainevahetus – 2 vastandlikku külge: a) assimilatsioon – ainete süntees
b) dissimilatsioon – ainete lagunemine . Need 2 vastandlikku protsessi kulgevad paralleelselt. Nt. kasvuetapil on assimilatsioonid ülekaalus. Vananemisel dissimilatsioon, haiguste puhul samuti. Kui inimene haigusest välja tuleb, siis võib assimilatsioon ülekaalu minna. Lihastreeningu korral on ülekaalus assimilatsioon.

Liikumine

Paljunemine

Sisekeskkonna püsivuse ehk homöostaasi säilitamine – sisekeskkonna moodustavad veri , lümf ja rakkudevaheline vedelik. Rakkudevaheline ruum, kus asub vedelik, on kõige suurem. Rakkudevaheline vedelik ehk rakuväline vedelik. Rakusisest vedelikku ei loeta sisekeskkonna hulka. Homöostaas püüab rakuvälist keskkonda püsivana hoida. Sisekeskkonna muutustele on organism väga tundlik. Retseptorid reageerivd kindlatele muutustele. Homöostaasi näitajad:

Temperatuur – inimene on püsisoojane +37. Termoretseptorid annavad peaajju edasi.

pH ehk happe leelise suhe. 1st 14ni tähistatakse. Neutraalne on 7. Organismis on pH pisut aluseline (7,34-7,38) Seisund, kus organismi pH on muutunud happeliseks , nim. atsidoos (acidum – hape ). Kui pH on pisut aluseline, siis on alkaloos (alcalis – alus). pH nihe happelises seisundis mõjutab hingamiselundeid – ei suuda hinge pikalt kinni hoida. Tahtlikult saab atsidoosi esile kutsuda hinge kinni hoides. Tahtlikult saab alkaloosi esile kutsuda sügavalt kiiresti sisse-välja hingates. Puhverainete kaudu võivad siduda kas rohkem hapnikku või vähem. Neerude kaudu saab ka suurendada v vähendada happeliste ainete väljaviimist. Veri, kopsud ja neerud – vastutavad pH püsiva olemise eest. Uinutite üledoosil jääb hingamine seisma, mitte südametöö.

Osmootne rõhk ehk P osm(väikselt P all) – tekib nendes kudedes, kus on vedelik ja selles lahustunud ained (veri, rõhk, rakuväline ja –sisene vedelik). Vedelikuks on vesi, milles on lahustunud nii orgaanilised kui anorgaanilised ained. Mida rohkem aineosakesi lahuses on, seda kõrgem on osmootne rõhk. Osmootse rõhu valem on:
P osm= c *i*R*T
c- aine molaarne konsentratsioon mol/l
i – iooni dissotsiaalne konstant. KCl on 2. CaCl on 3.
R – püsisuurus 0,082
T – absoluutne temperatuur Kelvini skaala järgi 273 kraadi K.
C ja i mõjutavad osmaatset rõhku kõige rohkem.
Organismi osmootne rõhk on 7,3 atm (atmosfääri)
Üks osa osmootsest rõhus, mille moodustavad vereplasma valgud , on onkootne rõhk. See on 1/200 osmootsest rõhust. Väljendatakse 25-30 mmHg. Kui valkude sisaldus mingil põhjusel veres langeb, siis hakkab vesi minema veresoontest rakkudesse – tekivad tursed. Osmootne rõhk püütakse hoida püsivana ja selleläbi vee ja mineraalide suhe ka püsib. Püsivust võimaldavad hoida neerud, veetarbimine. Osmootne rõhk tõuseb siis kui on tavalisest suurem vedeliku kaotus ( higistamine ). Uriini kogus väheneb, kui organism rohkem higistab. Oksendamine , kõhulahtisus , verekaotus . Organism ise püüab seda kompenseerida väiksema uriinieritusega ja janu suurenemisega. Füsiloogiline lahus – 0,9% NaCl – sellisel lahusel on sama osmootne rõhk nagu vereplasmal. Ravimeid manustatakse tavaliselt

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #1

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #2

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #3

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #4

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #5

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #6

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #7

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-05-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti

41 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

gundo Õppematerjali autor

Organismi põhiomadused/-funktsioonid
Organismi talitluse regulatsiooni põhiprintsiibid

LUUD JA LIHASED
Luude ehitus, luude kasv ja seda mõjutavad tegurid
Lihaste liigid – ehitus ja omadused

hormoon luud kaltsium kontraktsioon produktsioon luustu vereplasma punalibled assimilatsioon turse teetanus

Sarnased õppematerjalid

docx

LUUD JA LIHASED

· Kasvulisa: 1.-2. elukuul 3 cm 4000 g, kuus, tüdrukutel 3000 3500 g 3.- 4. elukuul 2,5 cm kuus, · 3.- 5. elupäeval füsioloogiline 5. - 8. elukuul 2 cm kuus, kaalu langus 5 8 % sünnikaalust 9.- 12. elukuul 1,5 cm kuus (150-300 g). Langus üle 10 % pole · Ühe-aastaselt on laps 75 cm pikk normaalne. · Alates 2. eluaastast kuni · 1. eluaastal on igakuine kaaluiive puberteedi alguseni: 800-(50xn) g n= vanus kuudes kasv cm = 75 + (5 cm x vanus · Kaal alates 1.eluaastast kuni aastates) puberteedi alguseni: M= 10 kg+2n M= keskmine kaal, n= vanus aastates

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja...

docx

Luud, lihased, hingamine, Viitamin D

Kordamine KT-ks Vitamiin D3 Vitamiin D peamisteks ülesandeks organismis on soodustada kaltsiumi imendumist soolest verre, tugevdada luid kaltsiumi viimisega luukoesse ning tasakaalustada nakkuskaitset. Vit D3 on eelduseks vitamiin D3 hormooni – kaltsitriooli tekkimiseks. Vit D3 tekib kolesteroolist, organismis endas tekib see UV-kiirguse mõjul. Vit D3 saab valmis kujul piimaga, juustuga, kalaga ning taimse toiduga. Terve organismi eksistentsiks vajalikud tingimused:  Hapniku olemasolu  Toit, jook  Teatud temperatuur (-50 - +40)  Valguse olemasolu Organismi põhifunktsioonid: 1. Erutuvus – võime vastata ärritusele erutuse tekkega 2. Ainevahetus Assimilatsioon – omastamine, mille käigus toimub rakkude ja kudede süntees Dissimilatsioon – ainete,kudede,rakkude lagunemine 3. Liikumine 4. Paljunemine 5. Sisekeskkonna püsivuse ehk homöostaasi säilitamine Sisekeskkonda moodustavad : veri, rakkudevaheline vedelik,

Füsioloogia

docx

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia

I. ÜLDOSA 1. Anatoomia ja füsioloogia aine, seosed teiste distsipliininidega. Ealise füsioloogia aine. Anatoomia käsitleb terve inimese organismi ehitust Füsioloogia - käsitleb terve inimese organismi talitust Patoloogia - üldine õpetus haigustest Patoloogiline anatoomia uurib haiguslikult muutunud organismi ehitust Patoloogiline füsioloogia - uurib haiguslikult muutunud organismi talitust Ealine füsioloogia - alaharu, mis käsitleb vanuselisi iseärasusi sünnist surmani Lapse termoregulatsioon rohkem kõigusoojane, Lapse südamelöögi tugevus nõrgem Millega füsioloogia seotud on? Anatoomia - käsitleb organismi ehitust Biokeemia käsitleb keemiliste protsesside iseloomu ja omapära elusas organismis, nt ainevahetus Biofüüsika käsitleb füüsikaliste protsesside kulgu elusas organismis, nt erituse teke ja levik, toimub erituvates kudedes, lihas-ja närvikude, 2

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja...

docx

Luud

Luud luud koosnevad luukoest luukude sisaldab 50% vett, 16% rasva, 12% teisi orgaanilisi aineid, 22% anorgaanilisi aineid(kõige rohkem kaltsiumisoolasid) lastel on anorgaanilisi aineid rohkem ning sellepärast on luud elastsemad. Vanemas eas muutuvad luud hapramaks ka selle tõttu et nad hõrenevad ja kaltsiumi soolade sisaldus väheneb. Luude hõrenemist nimetatakse osteoproo( kui on vähenenud vähemalt veerandi võrra). Esineb rohkem menopausiga naistel. Selle põhjuseks on naissuguhormoonide produktsiooni langus ja sellest omakorda on suurenenud luukudet lammutavate rakkude ehk osteoklastide aktiivsus. Naissuguhormoonidel on luukudet kaitsev funktsioon. Kui neid on normaalselt siis nad piirvad osteoklastide teket. Luukoe tugevus määratakse ära pärilike faktorite poolt. Teiselt poolt ka toitumise ja elureziimiga lapseeas. - Oluline on kaltsiumi piisav tarbimine (1000mg päevas- piimas, juustus, kodujuustus jne) - Sõltub füüsilisest aktiivsusest ( aitavad luutihedust välj

Anatoomia

doc

Luud ja lihased

Kanarind, roided kinnituvad rinnaku külge, rinnak pressib ette. Lapse pikkuse ja kaalu hindamine. Sünnipikkuus on 48-52 cm. Esimesel eluaastal on juurdekasv esimese 2 elukuu jooksul 6 cm, 5-8 2 cm. Ja 9-12 1-5 cm. Kokku esimesel eluaastal 25 cm. Sünnikaal poistel 3200-4000 ja tüdrukutel 3000-3500. Väga suur kaal võib olla põhjustatud diabeet ja ülekantud. Esimesel 3-5 elupäeval leiab aset füsioloogiline kaalulangus ( 5 %). Kui kaalulangus on rohkem kui 10 %, siis pole normaalne. 10 elupäevaks kaal taastub. Lihased Lihaste liigid, ehitus ja omadused 1. Skeletilihased e. vöötlihas. Tahtele alluvad lihased. Innerveerib tsereobrospinaalne närvisüsteem. Kiudude pikkus 4-12 cm. 2. Silelihas. Puudub märgatav ristivöödilisus. Asuvad siseelundite ja veresoonte seintes. Ei ole tahtele alluvad. Neid innerveerib vegetatiivne närvisüsteem. 3. Südamelihas. Meenutab mõlemat ( on vöödilisus, omaduste poolest rohkem sarnane silelihasele). Asub südames

Bioloogia

docx

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia Anatoomia õp organismi ehitusest, käsitleb, kuidas organism töötab, funkts tervikuna ja üksikute elunditena/elundkondadena Füsioloogia püstitab küsimuse, miks org funkts just nii ja mitte teisiti; õpetus organismi talitlusest. Ealine füs uurin talitluse ealisi iseärasusi, nii arengu kui talitluse iseärasusi alates munaraku vilj kuni elu lõpuni Norm füs terve inimese org talitl. Patoloogiline füs haige inimese org tallit Pat anat haiguslikult muutunud inimese ehitus(kasvaja rakkude kuju/hulk on muutunud, healoom vähem, halvaloom rohkem, healoomulise rakud ei ole muutunud, neid onlihtsalt rohkem, ei anna siirdeid naaberkudedesse) atüüpilised rakud levivad, annavad siirdeid enamasti lümfisüst või vere kaudu Osteoporoos luu hõrenemine, muutused tiheduses ja talitluses Füsioloogia on enim seotud anatoomiaga, biokeemiaga (uurib elusas organismis toimuvaid

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja...

docx

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia konspekt

määravaks saab D-antigeen. Kui erütrotsüütidel esineb D-antigeen, on veri reesuspositiivne (Rh), kui see antigeen aga puudub, on veri reesusnegatiivne (rh). Reesuspostitiivne – 85% inimestel D-antigeeniga peab arvestama: 1. Vere ülekanne – üle tohib kanda vaid sama reesusfaktoriga verd, et vältida aglutinatsiooni ja hemolüüsi teket. Selle reaktsiooni käigus langeb vererõhk järsult, võib lõppeda surmaga. 2. Raseduse füsioloogia ja sünnitusabi – rh-emal võib olla RH-loode. Emal ja lootel on ühine vereringe, kuid raseduse ajal loote vereringest punalibled ema vereringesse ei pääse (sel hetkel pole midagi karta). Sünnituse käigus võib sattuda mingi kogus vastsündinu verd. Lapse reesusantigeenid põhjustavad ema verre sattudes reesusantikehade tekke. Ema veri on tundlik reesusfaktori suhtes. Teise raseduse ajal,

Eripedagoogika

doc

1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia

Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks NORMAALNE JA PATOLOOGILINE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA (ARFS. 01.078 ) I. Luud ja lihased 1. Luude ehitus, kasv ja seda mõjustavad tegurid. Luustumise ja kasvu häired ning nende võimalikud põhjused. Luud moodustavad organismi tugiaparaadi. Osa luudest on ka kaitseks (N: kolju – peaajule, rindkere – kopsudele ja südamele, vaagen – kõhuõõne elunditele, eritus- ja suguelunditele). Oma kuju poolest eristatakse 1) Toruluud – jäesemete luud

Eripedagoogika

Rohkem sarnaseid