Saksa firmad eestis (0)

TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM
SAKSA ETTEVÕTTED EESTIS
UURIMISTÖÖ
Kait Vahar
XI B klass
Juhendaja: Marge Toompalu

Tallinn 2012
Sisukord
1 Saksamaa ettevõtted Eestis 5
1.1 Madal pankrotioht Eestis 5
1.2 Eestimaa ja Saksamaa kaubandussuhted 5
1.3 Euro kasutuselevõtu mõju 6
1.4 Majanduskoostöö 7
1.5 Eesti majanduskliima Saksa ettevõtete seisukohalt 2000. aastal 7
1.6 Eesti majanduskliima Saksa ettevõtete seisukohalt 2007.-2010. aastal 8
1.7 Euroopa Liidu liikmesriigiks astumise mõju 8
1.8 Eesti riigi esindamine välismaal 8
1.9 Saksa investorite huvi Eesti vastu 9
1.10 Oskustööliste vähesus Eestis 10
1.11 Saksamaale muret tegevad asjaolud Eestis 11
2 Uuringu läbiviimine Saksa firmades 12
2.1 Autori küsitluse eesmärk 12
2.2 Küsitluse tulemused 12
2.3 Küsitluse järeldus 15
3 Menerga Eesti OÜ 17
4 UD-Chemie Tallinn OÜ 19
5 Kokkuvõte 20
6 Lisad 22
7 Kasutatud kirjandus 28
Sissejuhatus
Saksamaa on üks suuremaid majandusriike maailmas. Peamised kaubanduspartnerid on Euroopa Liidu liikmesriigid (ca. 56%). Saksamaa on Eesti üks peamisi kaubanduspartnereid, kelle käekäik mõjutab ka Eesti majandust. Tallinna Saksa Gümnaasiumis paikneb Saksamaa institutsioon ja seal on ka A-keeleks saksa keel. Tundides on õpitud Saksamaa kultuuri ja keelt. Peale Saksamaa kultuuri ja keele tekkis huvi teada saada, kuidas on Saksamaa Eestiga seotud majanduslikult ning kuidas Saksa ettevõtetel Eestis on läinud.
Uurimistöö teemal „Saksa ettevõtted Eestis“ käsitleb Saksamaa ettevõtete olukorda Eestis: hinnanguid Eestis olevale majandus- ja investeerimiskliimale; kuidas on toimunud muutused ning firmade probleemid Eestis.
Esimeses peatükis on juttu Eesti majandusliku finantstasakaalu ja krediidireitingu arengu kasvust. Teises peatükis on kirjutanud autor Eestimaa ja Saksamaa kaubanduslikest suhetest ja kuidas erinevad asutused aitavad mõlema maa omavahelistele kaubanduslikele suhetele kaasa. Kolmandas peatükis on uuritud euro kasutuselevõtu eeliseid ja puudusi. Neljandas peatükis on formuleeritud Eesti ja Saksamaa majanduslikud kokkulepped. Viies peatükk käsitleb Eesti majanduskliimat Saksa ettevõtete seisukohalt 2000. aastal, kui vähetuntud Eesti riik Saksa investoritele oli, Eesti ja Saksamaa omavahelisest kaubanduslikust ja majanduslikust arengupotentsiaalist. Kuuendas peatükis on Eesti majanduskliima Saksa ettevõtete seisukohalt 2007. aastast kuni 2010. aastani: 2007. - 2009. aastal oli Eestis majandus- ja finantskriis , negatiivsed olid konjunktuuriuuringute andmed. Seitsmendas peatükis on kirjutatud Eesti Euroopa Liidu liikmesriiki astumisest, millist mõju see on Saksa investoritele avaldanud. Kaheksandas peatükis on kirjutatud Eesti riigi esindamisest välismaal: Hannoveri messist 2011. aastal, mille sõnumiks oli uute seadmete ehitamine säästmaks kiiremini energiat. Messi kasulikkusest rääkis OÜ GrabCAD müügidirektor Lauri Põldre. Sama aasta novembris leidis aset Hamburgi südalinnas HSH Nordbanki ostukeskuses Eesti päevad tutvustamaks Eestit kui põnevat reisisihti. Peale üritust toimus äriseminar saksa ettevõtjatele Hamburgi Kaubanduskojas. Seminari aukülaline Andrus Ansip tuletas meelde Saksamaa ja Eesti ajaloo- ja kultuurisidemeid toonitades vähest investeerimist Eestisse Saksamaa poolt, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Signe Ratso tutvustas Eesti majanduskeskkonda, EASi juhatuse esimees Alar Kolk rääkis Eesti tulevikuväljavaadetest. Üheksandas peatükis on räägitud saksa investorite huvist Eesti vastu. Kuigi saksa investorite huvi Eesti vastu on üldiselt pigem tagasihoidlik olnud, on aasta-aastalt saksa osalusega ettevõtete arv Eestis kasvanud. Kümnendas peatükis on käsitletud ühe muret tegeva asjaoluna oskustööliste vähesusest Eestis; liigne tööõiguslike reeglite jäikus, kutsehariduse madal kvaliteet. Räägitakse duaalse õppe kasulikkusest. Üheteistkümnendas peatükis on kirjutatud probleemidest, kuid ka positiivsetest hinnangutest Saksa ettevõtete poolt. Kõige rohkem teevad muret hanketingimuste läbipaistvus ja madal oli ka kutsehariduse kvaliteet. Ülejäänud 13 kategoorias sai Eesti positiivsemaid hinnanguid.
Kasutatud on infomaterjalina internetist leitud erinevaid artikleid, peamiselt Saksa-Balti Kaubanduskoja konjunktuuriuuringud. Tehtud on samuti Saksamaaga seotud ettevõtete seas anonüümne kirjalik küsitlus Google Docsis. Andmed firmade kohta sain Saksa-Balti Kaubanduskoja nõunikult Elo Saarilt.

Saksamaa ettevõtted Eestis

Saksamaa tunnustas Eestit suveräänse riigina de jure 9. juulil 1921. Diplomaatilised suhted taastati kahe riigi vahel 28. augustil 1991, mille järel rajasid mõlemad riigid oma diplomaatilised esindused vastavalt Bonni ja Tallinnasse. 1999. aasta veebruaris avati Tallinnas Saksamaa Liitvabariigi suursaatkonna uus hoone. Eesti ajalooline saatkonnahoone Berliinis avas taas oma uksed 27. septembril 2001, pidulikul tseremoonial osales president Lennart Meri.
Saksamaa kui Eesti peamise kaubanduspartneri majanduse hea käekäik mõjutab otseselt ka Eesti majandust, kuna Saksamaa on üks viiest Eesti peamisest kaubanduspartnerist, kuid majanduskriisi ajal näitaja natuke muutus.
Investeerimiskohana on Saksa investorite huvi Eesti vastu pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga tunduvalt kasvanud.
Pärast kahte rasket aastat tunnevad Saksa ettevõtted Eestis, Lätis ja Leedus märgatavat tõusutrendi ja plaanivad investeeringuid kapitali ja personali. Majanduspoliitilised raamtingimused ja olukord tööturul jätavad aga endiselt soovida.

Madal pankrotioht Eestis

Eesti on vastavalt Euroopa Poliitikauuringute Keskuse hiljutise uuringu põhjal 2011. aastal Saksamaa ja Austria kõrval kolme EU riigi madalaimas pankrotiohus ja parimate majanduslike väljavaadetega. Põhinedes erinevatele indikaatoritele võrdleb Freiburgeri Instituut Euroopa maade võimet välislaenude tagasi maksmiseks ja jagab maad valgusfoori süsteemi järgi: kokku seitse riiki näitab selle järgi rohelist tuld, aga ainult Eesti, Saksamaa ja Austria näitavad kasvavat tendentsi makromajandusliku finantstasakaalu ja krediidireitingu arengut1.

Eestimaa ja Saksamaa kaubandussuhted

Euroopa Liidus kuulub Saksamaale otseinvesteeringute ja ekspordi vallas juhtimispositsioon. Kahepoolsete kaubandussuhete positiivsele kujunemisele aitavad kaasa majandusesindused nii Eestis kui Saksamaal. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusel on Hamburgis esindus . Esindus pakub ettevõtjatele praktilist abi, olles kasulik lüli Eesti ettevõtjate ning Saksa ettevõtjate ja majandusorganisatsioonide vahel. Balti-Saksa Kaubanduskoda2 on osa Saksa kaubanduskodade ülemaailmsest võrgust ning abistab peamiselt Saksa ettevõtteid tegutsemisel Eesti turul. Majandusesindus toob igal aastal arvukalt Saksa firmasid tutvustusreisidele Eestisse. Samuti on nad tähtsamate Saksa messide (Hannover, Berliin , München, Stuttgart) esindajaks Eestis3.

Euro kasutuselevõtu mõju

Euro on Saksa ettevõtete äritegevust Eestis soodustanud. See selgus 2011. aastal korraldatud Saksa-Balti Kaubanduskoja poolt korraldatud konjunktuuri uuringus , mis viidi läbi liikmesfirmade seas. Uuringus küsiti ettevõtete arvamust euro kasutuselevõtu mõjust ärilisele edule. Rohkem kui kaks kolmandikku saksa ettevõtetest Eestis tundis teatud viisil otsest positiivset mõju oma ettevõttele. 6 –le protsendile küsitletutest mõjus euro kasutuselevõtt ebasoodsalt. Uue vääringu suurim eelis on ettevõtete arvates raamatupidamise lihtsustumine, positiivselt hinnatakse aga ka ülekandekulude alanemist ja vahetuskursist tingitud riskide ärajäämist. Kõige rohkem saavad sellest kasu teenindussektor ja kaubandus, kes olid kõige rohkem rahul.
Veel üks tähtis järeldus on välismaiste äripartnerite usalduse kasv: iga viies saksa ettevõtja Eestis hindab seda faktorit kui eurotsooniga liitumise peamist eelist. „Ühisvääringu sisseviimine oli tähtis signaal sellest, et investeerimiskliima on veelgi paranenud. Euro hajutab kahtlused ja sisendab kindlustunnet – ja tugevdab sel moel tõhusalt Eestit kui majanduskeskkonda”, kommenteerib küsitluse tulemusi Thomas Schöllkopf, Saksa-Balti Kaubanduskoja Eestis, Lätis, Leedus (AHK) president.
Miinusena nimetati kõige sagedamini üleminekuga seotud kulusid. Peaaegu pooled küsitletutest näevad praktilisi ettevalmistusi ja rahalisi kulutusi seoses vääringu vahetusega kui eurole ülemineku negatiivseimat aspekti. Seejuures arvestavad mõned ettevõtted kasvava hinnakonkurentsiga ning kõrgemate tootmiskuludega. Mõned kardavad ka kasvavaid palgakulusid. Võimalikud turuosade kaotused seoses uute turule tulijate poolt tekitatud tiheneva konkurentsiga ei valmista aga ettevõtjatele eriti muret4.
Saksa-Balti Kaubanduskoja Eesti presidendi Michael Stenneri sõnul täitusid ootused Euroopa ühisraha kasutuselevõtu osas ja aasta pärast euro kasutuselevõttu kaaluvad positiivsed mõjud tuntavalt negatiivsed üles5.

Majanduskoostöö

Eesti ja Saksamaa majandussuhted on suures osas reguleeritud mõlema riigi Euroopa Liidu liikmelisusest tulenevate õiguste ja kohustustega, millest olulisemad on ühisturu põhimõtted, lisaks veel järgmised majanduslikud kokkulepped:
Kokkulepe rahandusalasest koostööst (jõustunud 10.02.1995);

• Kokkulepe töövõtjate töötamise kohta nende kutsealaste ja keeleliste teadmiste avardamiseks (jõustunud 21.08.1995);
  
• Kaubandusliku meresõidu alane kokkuleppe (jõustunud 6.06.1996);
  
• Investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse leping (jõustunud 12.01.1997);
  
• Tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustunud 30.12.1998, tagasiulatuva mõjuga kuni aastani 1994);
  
• Lennuühenduse kokkulepe (jõustunud 27.03.2002);
  
• Kokkulepe Eesti Sotsiaalministeeriumi ja Saksamaa Töö- ja Sotsiaalministeeriumi vahel lubamaks monteerijatel Eesti ettevõtetest püstitada palkmaju Saksamaal ja monteerijatel Saksa ettevõtetest teha montaažitöid Eestis (jõustunud 13.09.2002).
  

Saksamaa on olnud aastaid kolmas väliskaubanduspartner kaubavahetuse kogukäibe järgi Eestile Soome ja Rootsi järel6.

Eesti majanduskliima Saksa ettevõtete seisukohalt 2000. aastal

2000. aastal saksa majanduse osakaal Eestis jättis soovida. Kuna Eesti on nii väike ja kauge Saksamaast, siis oli maa veel vähetuntud saksa investorite seas. Samuti polnud piisavalt atraktiivsed Eesti majandussüsteem, investeerimiskliima ja avatus. Kaubavahetuses oli pilt küll parem, kuid neljas positsioon Soome, Rootsi ja Venemaa järel andis siingi tunnistust potentsiaalsest kasvuruumist, eriti kuna Saksamaa poolt vaadatuna on olnud Eesti kaubanduspartnerina tähtsuselt alles 78. riik. Küll aga on muidu 1995.-2000. aastal Saksa-Eesti majandussuhted stabiilsed olnud. Rõõmustab, et enamik Eestis tegutsevatest Saksa firmadest on oma koha leidnud ning pikemas perspektiivis nähti piisavat potentsiaali tegevust laiendada.7

Eesti majanduskliima Saksa ettevõtete seisukohalt 2007.-2010. aastal

2007. aastal halvenes Eesti, Läti ja Leedu situatsioon dramaatiliselt. Negatiivne trend jätkus: 2008. aastal pidurdus Kesk- ja Ida-Euroopa maades majanduse kasv tuntavalt. Eriti halb oli olukord 2008. aasta neljandas kvartalis kui Eestis, Lätis ja Leedus oli esmakordselt näha märgatavat SKP langust. Majanduse languse tempo oli Eestis ja Lätis kriitilisemas seisus kui Leedus. Ülemaailmse majanduskriisi tulemusena langes Saksamaa 2009. aastal viiendale kohale kaubandussuhetes (osatähtsus 8,4%), olles muidu aastaid kolmas väliskaubanduspartner kaubavahetuse kogukäibe järgi, mis tulenes eelkõige impordi järsust kukkumisest. 2009. aastal oli kaubavahetuse kogukäive Saksamaaga 1,15 miljardit eurot8. 2009. aasta konjunktuuriuuringute andmed peegeldasid halba olukorda: peaaegu 80% saksa firmadest eeldasid majandusliku olukorra halvenemist. Need olid mõjutused finants - ja majanduskriisist. 2009. aasta konjunktuuriuuringute kokkuvõttes oli samuti näha, et kui 2007. aastal vähenesid investeeringud 28%, siis 2008. aastal tervelt 51%.9
Saksa otseinvesteeringud 2009.aasta seisuga, nii vahetud kui kaudsed , olid Eestisse 404 miljonit eurot. Sakslased olid kõige rohkem Tšehhisse ja Poolasse investeeringuid teinud, kõige vähem aga Makedooniasse10. 2009. aasta lõpp ja 2010. aasta konjunktuuriolukord stabiliseerus ja kaubavahetus Saksamaaga paranes märkimisväärselt.

Euroopa Liidu liikmesriigiks astumise mõju

Saksa investorite huvi Eesti vastu on pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga tunduvalt kasvanud. Eesti Panga andmetel oli 31.12.2010 seisuga Eestisse tulnud otsestest välisinvesteeringutest 2,4% pärit Saksamaalt kogusummas 295 548 EUR. Enim investeeriti kinnisvarasse, haldustegevusse, kutse-, teadus- ja tehnikaalasesse tegevusse ning tervis- ja sotsiaalhoolekandesse. Samal perioodil Eestist Saksamaale tehtud investeeringute maht oli tagasihoidlik, moodustades 13 013 EURi. Saksa investorite kapitalipaigutuste suurendamise tulmusena Eestisse tõusis Saksamaa Eestisse investeerinud välisriikide järjestuses kuuendale kohale peale Rootsit, Soomet, Hollandit, Venemaad ja Norrat.

Eesti riigi esindamine välismaal

Eesti ettevõtted on näidanud Hannoveri messil nutikat efektiivsust . Hannoverist tulev sõnum oli näiteks 2011. aastal, et me võime kiiremini energiat säästa, kui ehitada uusi seadmeid. Mess näitas, et tööstus pakub juba praegu efektiivseid tehnoloogiaid , mida tuleb ainult rakendada. Messist osa võtnud OÜ GrabCAD müügidirektor Lauri Põldre mainis messi kohta järgmist: “Viis messipäeva olid tiheda graafikuga, kohtusin seal paljude tootmisfirmade juhtide ja inseneridega. Et meie n-ö toode asub internetis ja on kättesaadav üle maailma, siis me kohapeal ei näidanudki mingit füüsilist asja, vaid kasutasime kogu messiaja selleks, et inimestega suhelda, kontakte vahetada ja jagada materjale. Tulemustega jäime rahule ja töötame saadud kontaktidega edasi.” 11.
17.-19. november 2011 leidsid Hamburgi südalinnas HSH Nordbanki ostukeskuses aset Eesti Päevad. Hamburgi linnaelanikel avanes hea võimalus osa saada mitmekesisest meelelahutusprogrammist, mille eesmärgiks oli tutvustada Eestit kui põnevat reisisihti kogu selle kultuuririkkuses. Jätkusid majandusteemalised üritused äriseminariga Saksa ettevõtjatele Hamburgi Kaubanduskojas. Seminaril käsitleti Eesti ja Saksamaa kaubandussuhteid ja Eestisse investeerimise võimalusi. Seminari aukülaliseks oli Eesti Vabariigi peaminister Andrus Ansip, kes oma ettekandes tõstis esile Eesti ja Saksamaa vahelisi ajaloo- ja kultuurisidemeid. Samas toonitas peaminister, et arvestades Saksamaa majanduse võimalusi, moodustab Saksamaa 1,8%line osakaal Eestisse tehtud välisinvesteeringutest vähem kui tagasihoidliku osa. Peaminister kummutas oma kõnes ka kartusi töökohtade liikumisest Euroopa Liidu vanadest liikmesriikidest uutesse. Võrreldes Euroopa Liidu uutesse liikmesriikidesse investeeringutega Aasiasse ja Ameerikasse, on esimeste osakaal väga väike, kommenteeris peaminister.
Lisaks peaministrile esines äriseminaril Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Signe Ratso, kes tutvustas kuulajatele Eesti majanduskeskkonda ning tõi esile selle eelised nagu majandusvabadus, lihtne ja läbipaistev maksusüsteem, innovatiivne keskkond.
EASi juhatuse esimees Alar Kolk rääkis Eesti tulevikuväljavaadetest, tõstes esile Eesti riigi visiooni üleminekuks tehnoloogiapõhiselt majanduselt teadmistepõhisele. See tähendab suuremaid investeeringuid inimestesse, teadmistesse ja oskustesse, et tõsta pakutavate toodete ja teenuste kvaliteeti, mis omakorda aitab säilitada/tõsta Eesti riigi konkurentsivõimet12.

Saksa investorite huvi Eesti vastu

Saksa investorite huvi Eesti vastu on üldiselt olnud pigem tagasihoidlik: kaks kolmandikku nägi Balti riikide rahvamajandusi halvas seisus. Investeeringud suunduvad eeskätt Ida- ja Kesk-Euroopa riikidest Tšehhisse, mis on alates 2006. aastast atraktiivsuselt esimene olnud, Poola on kahel viimasel aastal teisel kohal olnud, Eesti ei asu ka väga kaugel- 5. kohal kiidetava maksusüsteemi, raamatupidamise ja poliitilise stabiilsuse tõttu. Kõige mitteatraktiivsem on aga Kossovo, kuna sealne majanduslik olukord pole just kiita13. Äriregistri andmetel oli 1. juuli 2010. aasta seisuga Eestis registreeritud 501 Saksamaa osalusega äriühingut, sellest 100%liselt Saksa kapitalil põhinevaid äriühinguid 283. Kõigi välisriikide osalusega äriühingute pingereas on Saksamaa jätkuvalt viiendal kohal. Tegelikult tegutsevaid Saksamaa ettevõtteid oli äriregistrile esitatud majandusaruannete põhjal 2008. aastal 314. Suuremad investeeringud on tulnud ERGO Kindlustusse, Tartu Milli , Eesti Gaasi ja Tallinna Prügilasse.
2011. aastal üle 90 protsendi saksa kapitaliga firmadest ennustas majandusliku olukorra paranemist või vähemalt oma firma pidevat stabiilset arengut, investeeringute suurenemist ja kolmandik firmasid kavatses töötajaid ka juurde palgata. Investeerimisotsuse teinud välisettevõtted Saksamaalt olid näiteks Finsterwalder Transport & Logistik AS ning Leonhard Weiss RTE AS14.
investeeringuid Euroopa Liidu uutesse liikmesriikidesse investeeringutega Aasiasse ja Ameerikasse, on esimeste osakaal väga väike, kommenteeris peaminister.
Lisaks peaministrile esines äriseminaril Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Signe Ratso, kes tutvustas kuulajatele Eesti majanduskeskkonda ning tõi esile selle eelised nagu majandusvabadus, lihtne ja läbipaistev maksusüsteem, innovatiivne keskkond.

Oskustööliste vähesus Eestis

Ettevõtted saavad kasu tunduvalt madalamatest palgakuludest võrreldes kriisieelsete aastatega. Need aga hakkavad küsitletute arvates jälle kasvama. Eeliseid varjutavad ettevõtjate arvates ikka veel liigne jäikus tööõiguslikes reeglites ja kutsehariduse madal kvaliteet. Oskustööliste vähesus piirab saksa ettevõtete investeerimis - ja tegevuskavu. Majanduse taastumisel peab arvestama probleemidega tööturul. KIE kutseharidussüsteemid leevendavad vaid mõningal määral oskustööjõu puudust, seetõttu umbes 60 protsenti küsitletutest tervitaksid saksa duaalsele kutseharidussüsteemi- 2/3 õppekavast hõlmab praktilist väljaõpet ettevõtetes reaalses tööprotsessis ja 1/3 teoreetiline õpe. Majanduskasvu püsimise jätkuks tuleb parandada seniseid korruptsiooni ja kuritegevuse vastaseid meetmeid, avalikke hankekonkursse ja riigiaparaadi efektiivsust.
Duaalse õppe kuludest katavad Saksamaa haridusministeeriumi andmetel ettevõtted ligi 84 protsenti (pärast praktikandi tootliku panuse mahaarvamist) ja liidumaad 16 protsenti. Mõne aasta eest pakkus duaalset õpet ligi neljandik Saksa firmasid. Üle 500 töötajaga ettevõtetest pakkus seda koguni 93 protsenti. Firmad on küsitluse kohaselt duaalsest haridusest huvitatud ennekõike seetõttu, et just nii on võimalik saada endale sobivat tööjõudu.
Üks põhjusi, miks Saksamaal edukaks osutunud töökohapõhine õpe Eestis juurdunud pole, on haridus - ja teadusministeeriumi kutsehariduse talituse juhataja Kalle Toomi sõnul traditsioonide puudumine. Eestis on kutseharidus aastaid olnud pigem koolipõhine, nagu ka näiteks Soomes ja Rootsis. «Samuti on ettevõtjate jaoks harjumatu õppekava täitmise kohustusega kaasnev suur vastutus,» lisas Toom. Ka ütles ta, et Eestis leidub vähe suurettevõtteid, kuid väikestes firmades on õppe korraldamine paratamatult keerulisem15.

Saksamaale muret tegevad asjaolud Eestis

Eesti kui Euroopa Liidu liikmesriigi riigihangete turg on avatud ka teiste liikmesriikide ettevõtjatele, samuti saavad eesti ettevõtjad konkureerida riigihangetel teistes liikmesriikides. Hankekonkursside vähene läbipaistvus teeb kõige rohkem muret Saksa ettevõtetele Eestis. Ettevõtetel paluti hinnata asukohamaad 24 kategoorias skaalal, kus 1 tähendab täielikku rahulolu ning 5 rahulolematust . Eesti puhul pälvis kõige negatiivsema hinnangu ehk 3,19 hanketingimuste läbipaistvus. Madal oli rahulolu ka kutsehariduse kvaliteediga (3,0). Kõige positiivsemaid hinnanguid saanud tegurite seas olid Eesti poliitiline stabiilsus (2,06) ning maksusüsteem ja -haldus (2,16). Võrreldes teiste Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega pälvis Eesti positiivseid hinnanguid. Eesti sai kõigist teistest Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest parema hinde tervelt 13 kategoorias, nende hulgas poliitiline stabiilsus, maksusüsteem ja raamatupidamine . Suur enamus saksa investoritest Kesk- ja Ida-Euroopas oma külalismaale truuks. 76 protsenti küsitletuist väitis, et nad kordaksid oma investeeringuid 2011. aastal olevates tingimustes. Kõige rahulolevamad olid ettevõtted Eestis ja Poolas. 16

Uuringu läbiviimine Saksa firmades

Autori küsitluse eesmärk

Andmed firmade kohta sain saates kirja Saksa-Balti Kaubanduskojale Eestis, Lätis ja Leedus. Tagasiside oli Saksa-Balti Kaubanduskoja nõunikult Elo Saarilt, kes saatis mulle tabeli Justiitsministeeriumi juures asuvast ettevõtete registrilt. Tabelis olid ettevõtted, kes olid mingilgi viisil Saksamaaga seotud (mitte ilmtingimata saksa kapitali osalusega).
Edasi saatis autor küsitluse seal samas tabelis olevale sajakuuekümnele firmale . Kiri jõudis sajakaheksale firmale kohale, ülejäänud viiekümne kahele ettevõttele saadetud kirjad tulid autorile aga automaatselt tagasi, kuna nende meiliaadressid olid valed Justiitsministeeriumi juures asuvas ettevõtete registris.
Minu uurimustöö meetodiks oli firmade küsitlemine. Koostasin küsimustiku Google Docsis . Abiks oli Microsofti tabelarvutuse programm diagrammide tegemiseks. Kuigi Google Docsis andis aruandena välja graafikud , polnud tulemused nii head kui soovisin. Kuna küsitlus oli erinevas keeles tehtud, nii eesti kui saksa keeles, siis pidin Microsofti tabelarvutuse programmi kasutades küsimuste vastused kokku võtma ja diagrammid koostama, et täpsed tulemused saada. Autor saatis küsitluse sajakuuekümnele Saksamaaga seotud firmadele.
Kuna autor polnud küsitluses ettevõtete nimesid küsinud ja oleks pidanud Google Docsis META (andmeväljades teatud andmed kirjas) andmetest aru saama kes ja millal vastas. Seetõttu võib vaid ainult oletusi teha, kes vastas.
Autor sai vastused viieteistkümnelt firmalt, millest kaksteist olid eestikeelsed ja kolm saksakeelsed vastused. Viis firmat aga vastas, et nad ei sobi küsitlusele vastamiseks.

Küsitluse tulemused

Saksamaa ja Eesti omavahelised suhted mängivad olulist rolli firmades: neli vastanut peavad suhteid väga tähtsaks, kuus tähtsaks, viis vastanutest ei pea neid nii väga tähtsaks ja mitte keegi ei pidanud Saksamaa ning Eesti omavahelisi suhteid üldse mitte tähtsaks. Kuna antud ettevõtted, kes mulle vastasid, olid mingil viisil Saksamaaga seotud, siis oli mõistetav, et nad Saksamaa ja Eesti omavahelisi suhteid tähtsaks peavad ja need, kes suhteid nii väga tähtsaks ei pidanud, polnud võib-olla mitte nii suurel määral Saksamaaga seotud. Need tulemused on väga positiivsed näidates kui olulist rolli Saksamaa mängib ettevõtetes.
Joonis 1. Omavaheliste suhete tähtsuse hindamine Saksamaa ja Eesti firmade vahel.
Kõigil vastanutel oli areng stabiilne olnud, välja arvatud ühel firmal, kellel oli töötajate arv, käive ja ettevõte suurus samaks jäänud. Küllaltki edukal seitsmel ettevõttel, kes plaanisid oma firmat laiendada, käive suurenes. Nende arengusuunad (valdkonnad) olid:

Import - ja kvaliteetvein ning mõningad toiduained

Ehitus

Informaatika
Ülejäänud kaheksal firmal, kes ei plaaninud ettevõtet tulevikus laiendada, oli käive samaks jäänud ning neil polnud seega ilmselt majanduslikult nii hästi läinud laiendamaks ettevõtet. Samas ettevõtte laiendamise plaaniga seitsmest ettevõttest kahte oli majanduskriis väga tugevasti mõjutanud, kuid nende käive ja ettevõte olid siiski suurenenud, mis näitab, et firmad suudavad ilusti raskustega toime tulla kui vaid tahtmist on.
Joonis 5. Käibe kasv võrreldes eelnevate aastatega.
Muidu kümnel vastanul oli ettevõte kasvanud ja viiel mitte.
Joonis 6. Ettevõtete laiendust plaanivate Saksa firmade hulk.
Kolmel, kes ei pidanud Saksamaa ja Eesti omavahelisi suhteid mitte nii väga tähtsaks, oli käive samaks jäänud ja ühel (saksakeelsel vastanul) isegi kasvanud. Siiski enamusel , kes pidasid suhteid tähtsaks ja üks, kes pidas väga tähtsaks, oli käive suurenenud. Võib väita, et suhted mängivad rolli ettevõtte käibe suurenemisel .
Enne 2001. Aastat oli turule tulnud üheksa firmat ja peale 2001. aastat kuus firmat.
Raskustega on tuldud hästi toime: areng on peamiselt stabiilne kümnel ettevõttel olnud ja ainult viiel mitte nii stabiilne.
Joonis 3. Firmade arengu stabiilsuse hindamine.
Praegust majanduskliimat võrreldes teiste riikidega, kus vastanute firmad tegutsevad, hinnati neljateistkümne poolt heaks ja ühe poolt väga heaks, mis on väga hea tulemus, näidates, et Eesti on küllaltki heal arengutasemel hoolimata kunagisest 2007.-2009. aastal meid puudutavast majanduskriisist, mis 2009. aasta lõpus hakkas vaibuma ja 2010. aastal oli juba olukord palju parem. Viit firmat oli majanduskriisist ilusti välja tulnud, seitset ettevõtet oli kriis natukene mõjutanud ja kahte oli kriis tugevasti mõjutanud. 2011. aastal korraldatud konjunktuuriuuring näitas, et Eesti majanduslikud väljavaated on ühed parimad ja tundub, et need aastatega üha paranevad.
Seitsmel firmal on euro kasutuselevõtt Eestis tegevust mõjutanud: kõigil on euro kasutuselevõtt ettevõtte tegevust parandanud ja kolmele pole see erilist mõju avaldanud. Muidugi mõjus euro kasutuselevõtt soodsalt : lihtsustades raamatupidamist, ülekandekulude alanemist ja vahetuskursist tingitud riskide ärajäämist.
Kaheteistkümnel firmal on hetkel kuni kakskümmend viis töötajat. Kahel on praegu isegi kuni viiskümmend töötajat. Nendest esimene alustas tegevust ka juba suure töötajaskonnaga: üle kahekümne töötajaga enne 2001. aastat, aga töötajate arv on vastanul vähenenud. Teine alustas tegevust kuni kümne töötajaga ja töötajate arv on suurenenud. Enamik alustas oma tegevust kuni kümne töötajaga (kolmteist ettevõtet) ja üks kümne kuni kahekümne töötajaga, kuid kellel töötajate arv on vähenenud. Paljudel ettevõtetel (kümnel vastanul) on töötajate arv muutunud ja ainult viiel mitte. Kolmel vastanul on töötajate arv suurenenud, kahel aga vähenenud.
Üheksa vastas, et eestlaste ja sakslaste töökultuuris on erinevusi, kuus vastas eitavalt. Kuigi ühel vastanul firmas sakslasi ei tööta, oskas vastanu välja tuua eestlaste ja sakslaste töökultuuri erinevused. Erinevustena toodi üldiselt teiste firmade poolt välja:

Saksa ettevõtetes on hierarhia , Eesti ettevõtetes tavaliselt tasane juhtimissüsteem

Eelistatakse ainult saksamaist (autod, tootmistehnika ). Kõik mis on võimalik tuua Saksamaalt, seda ka tuuakse. Muidu inimesed nagu me kõik, unustavad, hilinevad, muudavad päevapealt plaane ja kohapealne töötaja peab väga paindlik olema.

Eestlased on rohkem paindlikumad

Kohusetunne on sakslastel suurem

5.1. Saksamaal suhtutakse pisipettustesse rangemalt (nt isiklik telefonikõne firma arvel on vargus)
5.2. Ametihierarhia mängib enam rolli kui Eestis.
5.3. Lubadustesse suhtutakse tõsisemalt kui Eestis
Kolmeteistkümnes ettevõttes ei tööta sakslasi ja vaid kahes ettevõttes töötab ja on rahul Eestis olevate töötingimuste ja eluoluga.

Küsitluse järeldus

Saksamaa ja Eesti omavahelised suhted mängivad olulist rolli enamusel ettevõtetel. Kaks, kes pidas väga tähtsaks omavahelisi suhteid, tunduvad küllaltki edukad hetkel olevat. Mõlemad omavad hetkel kahekümne viie kuni viiekümne töötajaskonnaga ettevõtet. Ühel on aga positiivsemad näitajad:käive ja ettevõte on suurenenud, areng on stabiilne olnud, firmas töötab ka sakslasi ja plaanitakse ettevõtet laiendada. Teisel on ettevõte ja käive küll kasvanud, kuid areng pole eriti stabiilne olnud, ei tööta seal sakslasi ning ettevõte oma tegevust laiendada ei püüa.
Nendel, kelle areng eriti stabiilne pole olnud on käive jäänud samaks, vaid ühel kasvanud. Kolmel neist on aga ettevõte kasvanud, teistel mitte.

Menerga Eesti OÜ

Menerga Eesti OÜ ettevõte sai alguse 1980. aastal kui väike grupp insenere tuli kokku revolutsioonilise ideega arendada välja kliimaseadmed siseujulatesse, millega optimiseerida nii mõõdetavat kui tajutavat temperatuuri17. Kuigi agregaadid on küllaltki kallid soetamiseks, tasuvad need end siiski pikapeale ära olles küllaltki energiasäästlikud. Näiteks efektiivse ventilatsiooniagregaadiga väheneb vajadus jahutusvõimsusele, lisaks säästetakse paigaldusajas, ruumivajadus ja ka materjalikulus. Aastatega on kogutud hulgaliselt väärtuslikke teadmisi kliimaseadmete tehnoloogia valdkonnas ja muidugi ka isiklikel sidemetel partnerite ja klientidega. Ettevõte peab oma eeliseks eelkõige innovatiivseid ideid.
Menerga tootevalik jaguneb nelja jaotusse:

ventilatsiooni- ja kliimaseadmete tehnoloogia
Industrial Resolair
Tegemist on taastuva energiaventilaatoriga, mis on suunatud tööstusele . Seade on kõige sobilikum kohtadesse, kus värske õhu hulk on suur. Kasutusalad on tootmishooned, industriaalhooned jne18.
2.) kliima jahutamine
Frecolair
Seade tegeleb õhuvahetuse ja -jahutusega. See on mõeldud suuremate soojushulkade eemaldamiseks hoides temperatuuri konstantse19.
3.) õhukonditsioneerid ujulates
ThermoCond Public
Seade on mõeldud kasutamiseks avalikes ujulates20.
4.) veetehnoloogia
AquaCond
Seadet kasutatakse ujulates, pesumajades ja fotolaborites tagastamaks soojust reoveest.
Ettevõttel oli alguses 15 töötajat 750 ruutmeetrise tööpinnaga. Energiasüsteeme müüsid ainult mõned müügibürood. Tänapäeval on firmal aga juba 250 töölist ja tootmispind on kasvanud 10050-le ruutmeetrilisele tööpinnale.

UD-Chemie Tallinn OÜ

UD-Chemie on kõrgkvaliteetse keemilise toorainete tarnija. Kaubandus ja-tööstusettevõte UD Chemie oli loodud Dubberke poolt 1984 aastal. 11 aasta jooksul ettevõte arenes ja laienes, niiet tänaseks on ettevõttel oma tööstus Saksamaal, tütarettevõtte Venemaal, esindused Baltikumis ja Hiinas ning eksklusiivsed õigused esindata suuremaid rahvusvahelisi toidu, farmaatsia , kondiitri - ja ehitustoormaterjalide tööstuskonserne21. Firma kliendid ja tarnijad on UD-Chemie perekonna liikmed.
UD-Chemie tooteid kasutatakse farmaatsia-, ehitus- ja kondiitritööstuses ning toidulisandites.
Firma toorained on näiteks
1.)Viinhape
Viinhape on värvitu kristalliline valge pulber , lõhnatu, tugeva happelise maitsega. Kristallid on stabiilsed õhus, hüdroskoopilised relatiivse niiskusega üle 75%. On väga levinud looduses, leitud paljudes puuviljades. Ainet kasutatakse toiduainetööstuses konservide, džemmide, tarretiste ja kondiitritoodete valmistamises, farmaatsia- ja ilutööstuses Tablettide ja lahustuvate preparaatide , Keha ja näo naturaalsete kreemide valmistamisel, ehitustööstuses aga kipsi ja betooni parameetrite parandamiseks.
2.)Želatiin
Želatiin kujutab endast loomse päritoluga valkude segu, mis keetmisel vees või vähehappelises keskkonnas lahustub kergesti ja moodustab kleepuva vedeliku.
Farmaatsias ja bioloogias kasutatakse želatiini hemostaatikuna, laboratoorsetes uuringutes toitekeskkonna valmistamiseks, farmaatsias ravipreparaatide valmistamiseks, toiduainetetööstuses eelkõige kondiitritööstuses želee ja marmelaadi valmistamisel, fotograafias ja filmitööstuses fotofilmi ja -paberi valgustundliku kihtemulsiooni valmistamisel. Želatiini kasutatakse ka rahatähtede, värvide ja kunstpärlite valmistamisel.

Kokkuvõte

Uuringust, mida autor viis läbi saksa firmade seas, ilmnes , et Saksamaa ja Eesti omavahelised suhted mängivad olulist rolli firmades. Kellele mängisid suhted olulist rolli, olid suuremal määral Saksamaaga seotud kui need, kellele Eesti ja Saksamaa omavahelised suhted nii olulist rolli ei mänginud.
Erilist erinevust turule tulemise aastal ei olnud: enne 2001. aastat oli üheksa firmat ja peale 2001. aastat kuus firmat turule tulnud.
Töötajate arv on ettevõtetes väike: kuni 25 töötajat, välja arvatud kahel suuremal firmal, kellel on kuni 50 töötajat. Peaaegu mitte üheski firmas sakslasi ei tööta, kuid siiski osati välja tuua sakslaste ja eestlaste töökultuuri erinevusi:

Saksa ettevõtetes on hierarhia, Eesti ettevõtetes tavaliselt tasane juhtimissüsteem.

Eelistatakse ainult saksamaist (autod, tootmistehnika). Kõik mis on võimalik tuua Saksamaalt, seda ka tuuakse. Muidu inimesed nagu me kõik, unustavad, hilinevad, muudavad päevapealt plaane ja kohapealne töötaja peab väga paindlik olema.

Eestlased on rohkem paindlikumad.

Kohusetunne on sakslastel suurem.

Saksamaal suhtutakse pisipettustesse rangemalt (nt isiklik telefonikõne firma arvel on vargus).

Ametihierarhia mängib enam rolli kui Eestis.

Lubadustesse suhtutakse tõsisemalt kui Eestis.
Enamusel oli areng stabiilne olnud, kuigi võis majanduskriisist mõjutusi olla. Kümnel firmal oli ettevõte kasvanud ja viiel mitte. Oma ettevõtet plaanis laiendada veel seitse ettevõtet, kõigil erinevad arengusuunad:

import- ja kvaliteetvein ning mõningad toiduained

ehitus

informaatika
Käive oli suurenenud seitsmel ettevõttel, kes oma tegevust laiendada soovisid ja kaheksal ülejäänul firmal oli käive samaks jäänud.
Seitsmel firmal on euro kasutuselevõtt Eestis tegevust mõjutanud: kõigil on euro kasutuselevõtt ettevõtte tegevust parandanud ja kolmele pole see erilist mõju avaldanud. Muidugi mõjus euro kasutuselevõtt soodsalt: lihtsustades raamatupidamist, ülekandekulude alanemist ja vahetuskursist tingitud riskide ärajäämist.
Praegust majanduskliimat võrreldes teiste riikidega, kus vastanute firmad tegutsevad, hinnati neljateistkümne poolt heaks ja ühe poolt väga heaks näidates, et Eesti on väga hea majanduskliimaga 2007.-2009. aastal olnud majanduskriisist hoolimata, mil 2007. aastast majanduslik situatsioon halvenes dramaatiliselt. 2009. aasta lõpus ja 2010. aasta konjunktuuriolukord stabiliseerus. Viit firmat oli majanduskriisist ilusti välja tulnud, seitset ettevõtet oli kriis natukene mõjutanud ja kahte oli kriis tugevasti mõjutanud. 2011. aastal korraldatud konjunktuuriuuring näitas, et Eesti majanduslikud väljavaated on ühed parimad ja järeldan, et need aastatega üha paranevad.
Arenguruumi vastanud firmadel veel on. Nendel, kellel näitajad nii head ei olnud, peaksid ehk suhtumist natuke muutma : hindama Eesti ja Saksamaa omavahelisi suhteid rohkem ja võib-olla plaanima ettevõtte laiendust, sest äkki just see utsitab tagant rohkem vaeva nägema parema käekäigu pärast tulevikus.

Lisad

1. Kui tähtsaks peate Saksamaa ja Eesti omavahelisi suhteid seoses oma firmaga ?
Joonis 1. Omavaheliste suhete tähtsuse hindamine Saksamaa ja Eesti firmade vahel.
2. Millal olete turule tulnud?
Joonis 2. Eestis turule tulemise aeg.
3. Kui stabiilne on Teie areng olnud?
Joonis 3. Firmade arengu stabiilsuse hindamine.
4. Kas ettevõte on kasvanud?
Joonis 4. Ettevõtete laiendamise hulk.
5. Kas Teie käive on suurenenud võrreldes eelnevate aastatega?
Joonis 5. Käibe kasv võrreldes eelnevate aastatega.
6. Kas Te plaanite tulevikus oma tegevust Eesti turul laiendada?
Joonis 6. Ettevõtete laiendust plaanivate Saksa firmade hulk.
6.1 Kui jah, siis millised on firma arengusuunad (valdkonnad)?
Ettevõte1: import- kvaliteetvein, mõningad toiduained
Ettevõte2: Ehitus
Ettevõte3: Informatik
Joonis 6.1. Firmade arengusuunad (valdkonnad).
7. Kuidas hindate praegust majanduslikku olukorda Eestis võrreldes teiste riikidega, kus teie firmad tegutsevad?
8.Kas euro kasutuselevõtt on firma tegevust mõjutanud?
8.1 Kui vastasite "jah", siis kuidas on euro kasutuselevõtt firma tegevust mõjutanud?
Joonis 8.1. Euro kasutuselevõtu mõju firmadele.
9. Kuidas majanduskriis on mõjutanud firma tegevust?
Joonis 9. Majanduskriisi mõju firmade tegevusele.
10. Kui palju on Teil töötajaid praegu?
Joonis 10. Töötajate arv hetkel firmades.
11. Kas töötajate arv on muutunud?
Joonis 11. Firmade hulk, kellel on töötajate arv muutunud.
12. Kuidas on töötajate arv muutunud?
Joonis 12. Töötajate arvu hulga muutus.
13. Kas eestlaste ja sakslaste töökultuuris on erinevusi?
Joonis 13. Eestlaste ja sakslaste töökultuuri erinevused.
13.1 Kui vastasite "jah", siis millised erinevused?
Ettevõte1. Saksa ettevõtetes on hierarhia, meil tavaliselt flat juhtimissüsteem
Ettevõte2. eelistatakse ainult saksamaist ( autod, tootmistehnika jne, kõik mis on võimalik tuua saksast ka tuuakse)Muidu inimesed nagu me kõik, unustavad, hilinevad, muudavad päevapealt plaane ja kohapealne töötaja peab väga paindlik olema!
Ettevõte 3. Me oleme rohkem paindlikumad
Ettevõte 4. Kohusetunne on sakslastel suurem
Ettevõte 5. (1) Saksamaal suhtutakse pisipettustesse rangemalt (nt isiklik telefonikõne firma arvel on vargus)
(2) Ametihierarhia mängib enam rolli kui Eestis.
(3) Lubadustesse suhtutakse tõsisemalt kui Eestis
Joonis 13.1. Erinevused eestlaste ja sakslaste töökultuuris
14. Kas Teie firmas töötab sakslasi?
Joonis 14.
15. Kui palju oli töötajaid firma tegevusaastate alguses?

Kasutatud kirjandus

http://ahk.de/ahk-news/detail-view/artikel/geringes-insolvenzrisiko-fuer-estland/?land=9576&cHash=bc666ed2209606939315ecedc1cb7761

http://www.ahk-balt.org/ee/

http://www.vm.ee/?q=node/172#majandus

http://www.ahk-balt.org/ee/uudised/uudiste-arhiiv/single-view/artikel/der-euro-in-estland-eine-bilanz-nach-100-tagen/?cHash=6ff5b8b1b85e26a6740e5eb24a307e63

http://www.e24.ee/695366/saksa-firmad-eestis-euro-on-aritegevust-soodustanud/

http://www.vm.ee/?q=node/11063

tekst: Heiki Sirkel , Luup, Nr. 11 (119), 29. mai 2000

http://www.vm.ee/?q=node/11063

http://www.ahk-balt.org/ee/truekised/konjuktuuriuuring/

http://www.ahk-balt.org/fileadmin/ahk_baltikum/Publikationen/Konjunkturumfrage/2011/Konjunkturbericht_MOE_2011.pdf

http://www.eas.ee/component/content/article/161-harjumaa/5368-eesti-ettevotted-naeitasid-hannoveri-messil-nutikat-efektiivsust

http://www.eas.ee/index.php?option=com_content&view=article&Itemid=1945&id=2881

http://www.ahk-balt.org/fileadmin/ahk_baltikum/Publikationen/Konjunkturumfrage/KU_MOE2011_Pressemitteilung_Juni_ee.pdf

http://technopolis.ee/uudised/valisinvesteeringud-eestisse-naitasid-moodunud-aastal-tousu

http://www.e24.ee/227605/tookohapohine-ope-ei-taha-eestis-juurduda/

http://www.e24.ee/480732/saksa-firmadele-teevad-muret-eesti-hankekonkursid/

http://www.menerga.ee/ee/the_company/our_idea/how_everything_started/index.ht m

http://www.menerga.ee/ee/our_range/products/db4.ht m

http://www.menerga.com/Frecolair-Type-14.162.0.html?&L=2

http://www.menerga.ee/ee/our_range/products/db6.ht m

http://ud-chemie.ee/ee/company.ht m
1http://ahk.de/ahk-news/detail-view/artikel/geringes-insolvenzrisiko-fuer-estland/? land =9576& cHash =bc666ed2209606939315ecedc1cb7761
2http://www.ahk- balt .org/ee/
3http://www.vm.ee/?q= node /172#majandus
4http://www.ahk-balt.org/ee/uudised/uudiste-arhiiv/single-view/artikel/der-euro-in-estland-eine-bilanz- nach -100-tagen/?cHash=6ff5b8b1b85e26a6740e5eb24a307e63
5http://www.e24.ee/695366/saksa-firmad-eestis-euro-on-aritegevust-soodustanud/
6http://www.vm.ee/?q=node/11063
7tekst: Heiki Sirkel, Luup, Nr. 11 (119), 29. mai 2000
8http://www.vm.ee/?q=node/11063
9 http://www.ahk-balt.org/ee/truekised/konjuktuuriuuring/
10http://www.ahk-balt.org/fileadmin/ahk_baltikum/Publikationen/Konjunkturumfrage/2011/Konjunkturbericht_MOE_2011.pdf
11http://www.eas.ee/ component /content/article/161- harjumaa /5368-eesti-ettevotted-naeitasid-hannoveri-messil-nutikat-efektiivsust
12http://www.eas.ee/index.php? option =com_content&view=article&Itemid=1945&id=2881
13http://www.ahk-balt.org/fileadmin/ahk_baltikum/Publikationen/Konjunkturumfrage/KU_MOE2011_Pressemitteilung_Juni_ee.pdf
14http://technopolis.ee/uudised/valisinvesteeringud-eestisse-naitasid-moodunud-aastal-tousu
15http://www.e24.ee/227605/tookohapohine-ope-ei-taha-eestis-juurduda/
16http://www.e24.ee/480732/saksa-firmadele-teevad-muret-eesti-hankekonkursid/
17http://www.menerga.ee/ee/the_company/our_idea/how_everything_started/index.htm
18http://www.menerga.ee/ee/our_range/products/db4.htm
19http://www.menerga.com/Frecolair-Type-14.162.0.html?&L=2
20http://www.menerga.ee/ee/our_range/products/db6.htm
21http://ud-chemie.ee/ee/company.htm
28