Hüdraulika eksami ja kontrolltöö küsimuste vastused (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Füüsika - Füüsika

5 VÄGA HEA

Lõik failist

Hüdro- ja pneumoajami eksami- ja kontrolltöö küsimused:

Hüdroajami koostisosad ja tööpõhimõte
Hüdroajamis toimub energia ülekandmine vedeliku abil ja ajami lõpplülis vedeliku hüdraulilise energia muutmine mehaaniliseks energiaks, mida kasutatakse seadmes kasuliku töö tegemiseks.
Hüdroajami põhikomponendid: - paak töövedeliku tarvis, - pump koos pumba ajamiga , - süsteemi kaitseseadmed, mis väldivad ülekoormuse ja süsteemi iseenesliku tühjenemise pumba mootori seiskumisel (kaitseklapp, vastuklapp), - reguleerimisseadmed kolvi liikumiskiiruse ja süsteemis toimiva rõhu reguleerimiseks ( drossel , rõhu regulaator ),
- juhtimisseadmed silindri juhtimiseks ( jaotur )
- hüdrosilinder mehaanilise energia saamiseks,
- süsteemi abiseadmed ( filter , torustik ).

Erinevate energialiikide ja ajamite omavaheline võrdlus (pneumo-, hüdro-, elektriseadmed )

Füüsikaliste suuruste tähistus ja mõõtühikud

Hüdrostaatika. Hüdrostaatika põhivõrrand. Rõhk. Rõhkude määratlus. Pascal ’i seadus. Jõudude ja rõhu muundumine
Hüdrostaatika – uuritakse vedeliku tasakaalu seadusi (vedelik liikumatu, kokkusurumatu, vedeliku viskoossust ei arvestata)
Hüdrostaatilise rõhu omadused:
- hüdrostaatiline rõhk mõjub risti pinda
- hüdrostaatiline rõhk on kõikides suundades ühesugune (rõhk on skalaarne suurus)
Hüdrostaatika põhivõrrand – seos punkti kõrguse z ja rõhu p vahel samas punktis
Hüdrostaatiliseks rõhuks nimetatakse vedeliku (gaasi) sees mõjuvat rõhku.
Pascal’i seadus – rõhu muutus millises tahes vedeliku punktis kandub niisamasugusena edasi kõigisse teistesse punktidesse.
0-lugemiks on rõhk p = 0. Sellise skaala järgi mõõdetud rõhku nimetatakse absoluutseks rõhuks. Relatiivse skaala
0-lugemiks on õhurõhk. Õhurõhust suuremat rõhku nimetatakse ülerõhuks. Seda rõhku näitavad manomeetrid, mistõttu nimetatakse teda ka manomeetriliseks rõhuks. Õhurõhust väiksemat rõhku nimetatakse alarõhuks e vaakumiks. Alarõhku mõõdetakse vaakummeetriga.

Vedelike voolamise seadused. Elementaarjuga. Elementaarjoa vooluhulk . Vedeliku voolu pidevusvõrrand. Vedeliku vooluhulga jagunemine ristumiskohtades.

Rõhulangud torudes ja aparaatides. Bernoulli võrrand ideaalvedelike ja reaalvedelike kohta, selle geomeetriline tõlgendus. Energiakaod vedeliku liikumisel.

Vedelike voolamise tüübid – laminaarne, turbulentne. Kiiruse jaotus laminaarses ja turbulentses voolus .

Laminaarsel(kihilisel) voolamisel on vedeliku osakestel vaid vedeliku voolusuunaline kiirus. Vedeliku laminaarset voolamist silindrilises torus võib kujutleda paljude õhukeseseinaliste vedelikusilindrite libisemisena üksteise peal.
Turbolentsel (keeriselisel) voolamisel liiguvad vedeliku osakesed korrapäratult, tekitades sageli keeriseid, kuigi samal ajal liigub kogu vedeliku mass voolu suunas. Selline vedeliku liikumine on tingitud asjaolust, et vedeliku osakestel on lisaks voolusuunalisele kiirusele veel voolusuunaga ristisuunaline kiirus. Re

Hüdrosüsteemi struktuur
Esiteks toimub hüdrosüsteemis mehaanilise energia muundamine hüdrauliliseks. See energia kantakse üle hüdrauliliselt, kasutades selleks tagasisidega või tagasisideta hüdrosüsteeme.
Lõpuks muundatakse hüdroenergia tagasi mehaaniliseks energiaks.

Energia muundamine- Mehaanilise energia muundamisel hüdroenergiaks on kasutusel hüdropumbad ja vastupidises suunas hüdrosilindrid ja hüdromootorid.
Energia reguleerimine- Hüdroenergiat ja koos sellega võimsust kantakse üle vedelikurõhuga või vedeliku voolamisega. Neid parameetreid on võimalik muuta kasutades reguleeritavaid pumpi või reguleerimisventiili, seda nii tagasissideta - kui ka tagasisidega süsteemides.
Energia ülekanne- Hüdraulilistes süsteemides toimub energia ülekanne torustikes ja lõdvikutes voolava hüdrovedeliku abil.
Lisaseadmed - Lisaks loetletud komponentidele vajatakse hüdrosüsteemis mitmeid lisaseadmeid nagu reservuaarid hüdroenergia salvestamiseks, filtrid , jahutid , soojendid ja mõõte- ning testimisseadmed.

Elementaarne hüdrosüsteem
Koormates käsipumba jõuga F1 tekitatakse silindris rõhk p, mille väärtus saadakse jagades jõu F1 suuruse kolvi pindalaga A1 (p = F1 / A1).Mida suurem on jõud kolvile, seda suurem tekitatud rõhk.Rõhk kasvab ainult väärtuseni, mis on vajalik selleks, et ületada jõud, mis on vajalik teise kolvi liikuma hakkamiseks. (F2 = p x A2).Kuni see jõud püsib konstantne , siis rõhk p enam ei kasva ja sõltub ainult vedeliku voolamist takistavast hõõrdejõust.Teise kolvi liikumiskiirus sõltub pumba poolt tekitatud vedeliku vooluhulgast. Mida kiiremini pumbatakse, seda kiiremini liigub teine kolb .
Rakendades sama põhimõtet teistele hüdrokomponentidele, mis:

juhivad silindri liikumissuunda (suunaventiilid)
mõjutavad silindri liikumiskiirust (vooluventiilid)
piiravad silindri poolt arendatavad jõudu (rõhuventiilid)
väldivad passiivses olekus süsteemi iseeneslikku tühjenemist läbi pumba (mittetagasivoolu ventiilid )
varustavad hüdrosüsteemi surve all oleva vedelikuga (hüdropumbad)

saame koostada erineva otstarbega hüdrosüsteeme.

Töövedelikud. Töövedelikele esitatavad nõuded

Mineraalõlid. Mineraalõlid on hüdroajamites kõige enam kasutatavad vedelikud. Nad ei ole kasutatavad tule– ja plahvatusohtlikes tingimustes. Maksimaalne kasutustemperatuur 60…90C, hangumistemperatuur -12…-70C.
Sünteetilised hüdrovedelikud. Sünteetilised hüdrovedelikud toodetakse eteenist, mis on nafta destilleerimise produkt . Tootmise käigus saab vedelikule anda täpselt soovitud omadused, mistõttu neil on tunduvalt paremad omadused kui mineraalõlidel. Neil on kõrge viskoossusindeks, nad taluvad kõrgeid temperatuure , nende hangumistemperatuur on madal ja kasutusiga suur. Maksavad palju.
Taimsetele õlidele põhinevad hüdrovedelikud. Taimsetele õlidele põhinevad hüdrovedelikud on omadustelt lähedased mineraalõlidele, kuid neil on paremad määrivad omadused ja nende viskoossus sõltub rõhust vähem kui mineraalõlidel. Samal ajal on madalatel temperatuuridel nende omadused nigelamad võrreldes mineraalõlidega. Nad on keskkonnasõbralikumad.
hüdrovedelikud. Mittesüttivaid hüdrovedelikke kasutatakse ajamites, mis töötavad tule- ja plahvatusohtlikes ruumides. Mittesüttivate vedelike omadused on muutuvad suurtes piirides ja nende tihedus on suurem, kui õlidele baseeruvatel vedelikel .
Hüdroajamis kasutatav vedelik peab vastama seadme tehnilises juhendis toodud tingimustele vedeliku liigi ja viskoossuse osas. Mingil juhul ei tohi segada eri liiki vedelikke!

Määrimisomadused
Viskoossus
Viskoossusindeks
Viskoossuse sõltuvus töörõhust
Kokkusobivus erinevate materjalidega
Vedelike vastupidavus "kägistamisele"
Vastupidavus temperatuuri kõikumistele
Vastupidavus hapendumisele
Minimaalne kokkusurutavus
Diiselefektiks
Minimaalne vahutavus
Minimaalne termiline paisumine

Kõrge keemispunkt ja madal aurustumisrõhk
Suur tihedus
Hea soojusjuhtivus
Halb elektrijuhtivus
Madal hügroskoopsus
Mittesüttivus
Kõrge korrosioonikaitse
Minimaalne vaikude moodustumine
Kokkusobivus ja vahetatavus teiste vedelikega
Sette moodustamine
Kasutajasõbralikkus
Vastavus ökoloogia nõutele
Hind ja kättesadavus

Hüdropumbad. Pumpadele esitatavad nõuded. Hüdropumpade põhikonstruktsioonid
Pumba abil toimub hüdrosüsteemi toitmine töövedelikuga. Pumbas muudetakse tema ajami poolt kulutatud mehaaniline energia töövedeliku hüdrauliliseks energiaks, mis väljendub vedeliku rõhu ja vooluhulga kaudu. Hüdrosüsteemi toitmiseks kasutatavad pumbad peavad sobima suhteliselt viskoossete vedelike pumpamiseks . Tavaliselt on kasutusel nn mahulised pumbad. Selliste pumpade puhul saadakse vedeliku vooluhulk pumbast tema tööruumi suurendamise ja vähendamise teel. Pumba tööruumi suurenedes täitub ta vedelikuga, tööruumi vähenedes tõrjutakse vedelik sealt välja.
Hüdroajamites kasutatavad pumbad on:

hammasrataspumbad
kruvipumbad
labapumbad
kolbpumbad

Pumpadele esitatavad nõuded>
Hüdropumpadele esitatavaid nõudeid võib kokku võtta ühe lausega:
Hüdropump peab muutma mehaanilise energia (pöördemoment, pöörlemis-kiirus) hüdrauliliseks energiaks (vedeliku voolamine , rõhk).
Praktikas on aga pumpadele esitatavad nõudeid rohkem. Hüdropumpa valikul tuleb arvestada järgmisi nõudmisi:

• kasutatav töövedelik
• töörõhkude diapasoon
• oletuslik pöörlemiskiirus
• minimaalne ja maksimaalne töötemperatuur
• töövedeliku minimaalne ja maksimaalne viskoossus
• paigaldus (torustike ühendus jne.)
• tööorgani tüüp
• oletuslik tööiga
• maksimaalne müratase
• hoolduse lihtsus
• lõplik oletuslik maksimaalne hind

Hüdromootorid. Sissejuhatus. Hüdromootorite tööpõhimõte

Hüdromootorid muudavad vedeliku hüdraulilise energia mootori väljuva võlli pöörlemise mehaaniliseks energiaks, mis väljendub väljuva võlli pöörlemise sageduse ja võllil rakenduva jõumomendi kaudu.
Jagunevad:

kiirekäigulised ja madalamomendilised mootorid n=1000...4000 p/min
Aeglasekäigulised ja suuremomendilised mootorid n=0...500 p/min

Hüdrosilindrid. Kolvivarre nõtkumine e pikipainde

Hüdrosilindri ülesandeks on vedeliku hüdraulilise energia muutmine kolvi sirgjoonelise liikumise mehaaniliseks energiaks (i.k termin – hydraulic cylinder, linear actuator).
Leiavad kasutamist mitmesuguste kulgevate liikumiste realiseerimiseks
Põhilised silindrite tüübid:

Ühepoolse toimega silindrid
Kahepoolse toimega silindrid

Ühepoolse toimega silindrid – töökäik hüdraulilise energia arvelt, tagasikäik raskusjõu või siis tagastusvedru toimel. Kasutatakse kui kolvi tagasiliikumisel on takistus väike. Juhtimiseks võib kasutada odavamaid seadmeid (3/2 jaotur). Osa kasulikust tööst kulub vedru kokkusurumiseks – väheneb efektiivsus.
Kahepoolse toimega silindrid – liikumine toimub mõlemas suunas vedeliku rõhu toimel.
Jagunevad :

diferentsiaalsilindrid – ühepoolse kolvivarrega
sünkroonsilindrid – kahepoolse kolvivarrega silindrid, kolvi tööpindalad on mõlemas silindripooles võrdsed
tandemsilindrid – saavutatakse suurim jõud
teleskoopsilindrid- suurima käigupikkusega
Kahejärgulised silindrid – ühe- ja kahepoolse toimega

Silinder peab oma ehituse ja asendiga tagama kolvi, kolvivarre ja tema poolt nihutatava sõlme pingevaba liikumise. Rakendatav jõud peab olema liikumissuunas tsentreeritud, et vältida kolvivarre kaardumist. Peab arvestama, et kolvi käigupikkus on piiratud kolvivarre nõtkejäikusega. Kolvivarre nõtkejäikus on sõltuv mõjuva jõu suurusest, kolvivarre ristlõikepindalast ja kolvivarre pikkusest. Kolvivarre nõtkejäikus on sõltuv nii silindri kui ka kolvivarre kinnitamisviisist.

Mittetagasivooluventiilid

Mittetagasivooluventiilide ülesandeks hüdrosüsteemis on vältida vedeliku voolamist ühes suunas ja võimaldada seda minimaalse takistusega teises suunas (muuta vedeliku voolamine ühesuunaliseks).Mittetagasivooluventiilides kasutatakse sulgeva elemendina kas kuul-, plaat- või tihenditega varustatud koonusklappe.
mittetagasivooluventiile kasutatakse:

vedeliku takistusest möödajuhtimiseks
ühe voolusuuna sulgemiseks
möödavoolu klappidena (näiteks möödavooluks ummistunud filtritest)
rõhuklappidena, et tagada vedeliku läbivool alles peale teatava sisendrõhu saavutamiseks.

Suunaventiilid

Suunaventiilide funktsioon on muuta õhuvoolu suunda muutes sisend - ja väljundavade
ühendusskeeme.
Suunaventiilide ülesanneteks pneumosüsteemis on:

• Täiturite juhtimine,
• Pneumosignaalide andmine,
• Loogikafunktsioonide realiseerimine .

1)Klapp-tüüpi ventiilid

Kuulklapiga
Plaatklapiga
Tasakaalustatud taldrikklapiga

2)SIIBER- tüüpi

Silindrilise siibriga
Plaatsiibriga
Pöördsiibriga(kraantüüpi)

Voolamist reguleerivad ventiilid. Vooluhulk vooluventiilides

Drosselid on reguleerimisseadmed, mille abil muudetakse täiturilt saadava liikumine kiirust. Drosselite ehituselt saab neid jagada viide rühma: Seibdrosselid (voolu ristlõike pindala muudetakse voolu teele paigutatava seibiga); Klappdrosselid(ristlõike pindala muudetkase klappidega(koonuseline, sälkotsik, kaldlõikega)); Paralleelse vastuklapiga drosselid(kasutakse vooluhulga reguleerimiseks ühes voolusuunas); Drosseli lülitamine sisenemisele (reguleeritakse sisenevat vooluhulka); Drosseli lülitamine väljumisele(reguleeritakse silindri tühjenduspoolsest väljuva õhu vooluhulka)

Filtrid ja nende liigid. Filtrite puhastusvõime ja seda iseloomustavad suurused. Vedeliku puhtuseklassi tähendus.

Enamlevinumateks filtermaterjalideks on:

roostevaba terasvõrk. Materjal on kasutusel pindfiltrites ja võib olla mitmekordse kasutusega. Filterelemendi saastumise korral võib teda pesemise teel puhastada ja uuesti kasutada. Sellised filtrid tagavad filtreerimispuhtuse 25...40 μm.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Hüdraulika eksami ja kontrolltöö küsimuste vastused #1

Hüdraulika eksami ja kontrolltöö küsimuste vastused #2

Hüdraulika eksami ja kontrolltöö küsimuste vastused #3

Hüdraulika eksami ja kontrolltöö küsimuste vastused #4

Hüdraulika eksami ja kontrolltöö küsimuste vastused #5

Hüdraulika eksami ja kontrolltöö küsimuste vastused #6

Hüdraulika eksami ja kontrolltöö küsimuste vastused #7

Hüdraulika eksami ja kontrolltöö küsimuste vastused #8

Hüdraulika eksami ja kontrolltöö küsimuste vastused #9

Hüdraulika eksami ja kontrolltöö küsimuste vastused #10

Hüdraulika eksami ja kontrolltöö küsimuste vastused #11

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-06-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti

92 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

elina00 Õppematerjali autor

Petritsenko ajami filtrid silindrid kolvivarre hüdrosüsteem pumbad klapp hüdraulilise viskoossus pumpade voolusuuna mootorid hüdrovedelikud vooluhulk

Sarnased õppematerjalid

doc

Hüdraulika, Pneumaatika Arvestustöö Nr. 1 vastused

Hüdraulika, Pneumaatika Arvestustöö Nr. 1 1. Hüdroajami mõiste ja põhilised komponendid. Hüdroajamis toimub energia ülekandmine vedeliku abil ja ajami lõpplülis vedeliku hüdraulilise energia muutmine mehaaniliseks energiaks, mida kasutatakse seadmes kasuliku töö tegemiseks. Hüdroajami põhikomponendid: - paak töövedeliku tarvis, - pump koos pumba ajamiga, - süsteemi kaitseseadmed, mis väldivad ülekoormuse ja süsteemi iseenesliku tühjenemise pumba mootori seiskumisel (kaitseklapp, vastuklapp), - reguleerimisseadmed kolvi liikumiskiiruse ja süsteemis toimiva rõhu reguleerimiseks ( drossel, rõhu regulaator ), - juhtimisseadmed silindri juhtimiseks (jaotur) - hüdrosilinder mehaanilise energia saamiseks, - süsteemi abiseadmed ( filter, torustik ). 2/3. Hüdroajami mehaanilise ja mahulise kasuteguri mõiste. Mehaaniline kasutegur mõjutab pumbalt saadavat rõhku ja sellega seadmelt saadava jõu suurust. Mahuline kasutegur mõjutab pumba vooluhulka ja selle kaudu h?

Hüdraulika ja pneumaatika

docx

Hüdraulika kontroltöö vastused

1.Hüdroajami mõiste. Tema kasutamist piiravad asjaolud. Hüdroajamis toimub energia ülekandmine vedeliku abil ja ajami lõpplülis vedeliku hüdraulilise energia muutmine mehaaniliseks energiaks, mida kasutatakse seadmes kasuliku töö tegemiseks. Hüdroajami puudustena tuleb nimetada: tuleohtlikus töövedeliku või tema aurude lekkimisel, töövedeliku tundlikus saastumise suhtes, temperatuuri ja rõhu mõju töövedeliku viskoossusele, suhteliselt madal kasutegur. 2. Hüdroajami kasutamist soosivad asjaolud. Hüdroajami kasutamist soosib : on lihtne saada nii kulgevat kui pöörlevat liikumist, võib saada suuri jõude ja jõumomente suhteliselt väikeste ja kergete komponentide abil; jõu, jõumomendi ja liikumiskiiruse reguleerimine on lihtne ja realiseeritav odavate vahenditega, ajami ülekoormusi saab vältida, lihtne on rakendada ajami elektrilist juhtimist, mis võimaldab ajami laialdast kasutamist automaatjuhtimise korral, ühtlane liikumine ja täpne positsioneerimine, v?

Hüdraulika ja pneumaatika

docx

Hüdro- ja Pneumoseadmed

eemaldatudsüsteemi pesemisel. · Vedeliku vananemime. · Süsteemi elementide (tihendid, klapid jne) kulumise- ja korrosiooniproduktid. · Väliskeskkonnast tulev saaste, mis pääseb vedelikku tihendite, kolvivarre või vedeliku paagi kaudu, kui paagi tuulutusaval puudub õhufilter. Vedeliku saastumise mõju süsteemi tööle: Töövedelikus esinevad osakesed vähendavad klapipesadesse sattudes klappide tihedust, hüdraulika komponentide liikumisel soodustuvad nende vahele sattunud osakesed liikuvate osade kulumist, väksemõõdulistesse avadesse sattudes põhjustavad osakesed nende ummistust. -arv - Näitab mitu korda väheneb filtri läbimisel tähistatud suurusega osakeste arv vedelikus. Näiteks: 75. Osakese suurusega 25 on vedelikus filtri läbimisel 75 korda vähem, kui enne filtri läbmist. 9. Hüdrofiltrites kasutatavad filtrimaterjalid, nende puhastusvõime

Hüdraulika ja pneumaatika

pdf

Hüdraulika teoreetilised alused ja Füüsikalised suurused

Tallinna Tööstushariduskeskus Hüdraulika teoreetilised alused 2 Hüdraulika teoreetilised alused Raskusjõud = mass × raskuskiirendus 2.1 Füüsikalised suurused F = 1 kg × 9,81 m/s2 =9,81 N Jõu mõõtühikuks SI-süsteemis on Mass m njuuton. Inertsi ja gravitatsiooni iseloomustaja Rõhk p ning mõõt. Keha mass on SI-süsteemi põhiühik. Massi mõõtühikuks SI- Suurus, mis iseloomustab keha pinna

Hüdroõpetus

doc

LAEVA ABIMEHHANISMID

madal ja kõrge välistemperatuur ), õkonoomsus , väike mass ja gabariidid, vibratsioonikindlus , elementide ja detailide unifitseeritus, teenindamise ja remondi lihtsus , distanstsioonjuhtimise ja automatiseerimise võimalus. Hüdrauliste mehhanismide mõiste ,otstarve ja liigitus. Hüdraulika on teadus ,mis tegeleb vedelike tasakaalu ja liikumise seaduste uurimisega ning nende seaduste praktilise rakendamisega. Sõna hüdraulika tuleneb kreekakeelsetest sõnadest " hydõr" - vesi ja "aulos " - toru. Esialgselt kujutas hüdraulika vaid torustikesse puutuvaid küsimusi empiiriliste , kogemuslikel valemitel põhinevat teadust. Peale hüdraulika uurib vedelike taskaalu ja voolamist ka teine teadus - teoreetiline hüdromehaanika, mis on teoreetilise mehaanika iseseisvaks aruks. Hüdromehaanika uurimused on peamiselt teoreetilist laadi. Tänapäeva hüdraulika on teadmiste kompleks , milles teooria on ühendatud praktikaga

Abimehanismid

pdf

Keemiatehnika osaeksami konspekt

Osaeksam hõlmab fluidumi voolamisega seonduvate massi- ja energiabilansside rakendusoskust, hüdrostaatika ja hüdrodünaamika põhialuseid ja rakendusi ning vedelike transporti (voolamist torustikes) ning pumpade ehitust ja arvutust. Loengumaterjal lk 2 kuni lk 71. Harjutustunni materjal. Geankoplis. 2.7A-2.7F, Paal jt. Hüdraulika ja pumbad. 1. MÕISTED Reaalne fluidum, ideaalne fluidum, perioodiline ja pidev protsess, statsionaarne ja mittestatsionaarne protsess, akumulatsioon, kokkusurutav ja mittekokkusurutav fluidum jne Füüsikalised suurused ja nende mõõtühikud. Tuleb teada igas peatükis esitatud mõisteid! Põhioperatsioonid on tootmisprotsessi astmed või osad, mis põhinevad sarnastele teaduslikele printsiipidele ja mille teostamiseks kasutatakse ühiseid meetodeid.

Keemiatehnika

pdf

Voolamist reguleerivad ventiilid

Tallinna Tööstushariduskeskus Voolamist reguleerivad ventiilid 9 Voolamist reguleerivad ventiilid 9.1 Sissejuhatus Vooluventiilidega reguleeritakse täiturite töökiirust muutes (vähendades või suurendades) ventiili ristlõikepindala, reguleerimispunktis. Vooluventiilide erandiks on vedelikku jaotavad ventiilid, mis jaotavad vedelikuvoolu kaheks või enamaks haruks. Vastavalt funktsioneerimisele jaotatakse vooluventiilid nelja rühma (sele 9.1, 9.2 ja 9.3). Voolamist reguleerivad ventiilid Takistid Vooluhulka reguleerivad p sõltuv funktsioneerimine p sõltumatu reguleerimine : sõltuvad : sõltumatud : sõltuvad : sõltumatud Sele 9.1 Vooluventiilide tüübid Sele 9.2 Takistid

Hüdroõpetus

docx

Gaaside ja vedelike voolamine eksam

Gaaside ja vedelike voolamine eksam. 1. Mõisted  reaalne fluidum- Reaalvedelikud jaotatakse: - tilkvedelikud – moodustavad homogeense võõristeta ja tühikuteta keskkonna (vedelikud), on praktiliselt kokkusurumatud ning väikese ruumpaisumisteguriga, - gaasid ja aurud - on kokkusurutavad, tihedus sõltub temperatuurist ja rõhust.  ideaalne fluidum -vedelik, millel on konstantne tihedus ja nulliline viskoossus. See tähendab, et ideaalvedelikul on lõpmatult suur voolavus, ta liikumine on hõõrdevaba (puudub viskoossus); ta ei ole rõhu mõjul kokkusurutav ning ta tihedus ei muutu temperatuuri muutudes.  perioodiline protsess- protsess,mis toimub tsüklitena (seeriatena) s.t. on teatud ajavahemike järel korduv, seejuures protsess viiakse igas tsüklis lõp

Gaaside ja vedelike voolamine

Rohkem sarnaseid