Tööajagraafik teenindusettevõttele "Hüva nõu" Aprill 2012 Nimi Ametikoht 1 2 3 4 Mai Mets Klienditeenindaja plaan 9 12 12 tegelik algus lõpp lõuna puhkepausid öine aeg algus lõpp 1 2 3 4 Vahur Veesoo Klienditeenindaja plaan 9 12 12 tegelik algus lõpp lõuna puhkepausid öine aeg algus lõpp 1 2 3 4
Sugu saab määrata sõnalõpu järgi. 1. meessugu – genus masculinum (m) nt sõnad, mille lõpus –us (musculus ‚lihas’, gallus ‚kukk’) või –er (cancer ‚vähk’); 2. naissugu – genus femininum (f) naissoole viitab sõnalõpp –a (vena ‚veen’, gallina ‚kana’ etc); 3. kesksugu – genus neutrum (n) sõnalõpp –um (erratum ‚viga’) NB! kreeka kesksoost laensõnade lõpp –on Kasutusel paralleelselt mõlemad lõpud: sceleton = sceletum ‚skelett’, cranion = cranium ‘kolju’, bakterion = bacterium ’bakter’ 6. Mis soost on a-lõpulised nimisõnad? Naissoost. 7. Mis soost on –um, -on- lõpulised nimisõnad? Mis on nende Gen. Sing. lõpp? Tooge näiteid. Kesksoost. Nende Gen. Sing lõpp on –i. Nt. Collum. 8. Mis soost on enamik –us-lõpulisi nimisõnu? Meessoost. 9
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr: 1f Töö pealkiri: Soola integraalse lahustumissoojuse määramine Üliõpilase nimi ja eesnimi: Õpperühm: Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 13.02.2012 SKEEM Lahustumissoojuse määramiseks kasutatav adiabaatiline kalorimeeter Tööülesanne: Töös määratakse soola integraalne lahustumissoojus vees. Kasutatava adiabaatilise kalorimeetri soojusmahtuvus kas arvutatakse või täpsema töö korral määratakse kindla koguse puhta KCl lahustumissoojuse alusel. Töökäik: Katse algul tehakse kvalitatiivselt kindlaks, kas uuritav sool lahustumisel neelab või eraldab soojust. Vastavalt sellele toimub Beckmanni termomeetri kaliibrimine ja kalorimeetrisse valatud vee temperat...
Mille alusel jaotatakse organismid autotroofideks ja heterotroofideks?Vastavalt süsinikallikale. Heterotroofide süsiniku allikaks on orgaanilised ühendid. Autotroofide süsiniku allikas on süsihappegaas. Kust saavad autotroofid energiat?Põhiosa moodustavad rohelised taimed. Nad sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Kust saavad autotroofid orgaanilisi aineid?Nad saavad esmase orgaanilise aine fotosünteesiprotsessis. Glükoos on paljude teiste orgaaniliste ühendite sünteesi lähteaine. Nimeta autotroofe Taimed, kemosünteesijad, vetikad Kust saavad heterotroofid energiat?Toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Kust saavad heterotroofid orgaanilisi aineid?Väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest (tavaliselt on selleks süsihappegaas). Nimeta heterotroofe Inimene, loomad, seened, enamus bakterid Milliseid organisme nim miksotroofideks?Seg...
ÕITSEB VILJAD VARISEVA VILJAKND SEEMNEAA VALMIVAD D VUSE STA ALGUS H. MÄND Juuni algul Teise aasta Järgmisel 25-30 novembris kevadel H. Sügisel Kevadel Mai algus KADAKAS H. KUUSK Mai lõpp Oktoobri novembris 35-40 lõpp H. aprill juuni Iga aasta JALAKAS ARUKASK mai Valmib juuli 20-25 3 aasta tagant lõpus- augusti algul KÜNNAPU Aprilli-mai juuni Iga aasta U SOOKASK mai Augusti lõpp 2 aasta tagant
t. a n a a ... a. n tegurit Näited 32 3 3 9. 104 10 10 10 10 10000. 3 1 1 1 1 1 . 4 4 4 4 64 1 kilobait = 210 baiti = 2·2·2·2·2·2·2·2·2·2 baiti 1024 baiti. = algusesse eelmine slaid järgmine slaid esitluse lõpp Negatiivse arvu astendamine Näited (2)3 (2) (2) (2) 8. (0,5) 4 (0,5) (0,5) (0,5) (0,5) 0,0625. Järeldus viimastest näidetest: Kui negatiivset arvu astendada paarisarvulise astendajaga, on tulemus positiivne, kui paarituarvulise astendajaga, on tulemus negatiivne. Negatiivset arvu astendades tuleb see alati sulgudesse panna: (4) 2 (4) (4) 16; aga: 42 4 4 16.
: 1. ....., ....... 2. ..... 3. ..... 4. ....., .... 5. ......., ..... 6. ......, ..... 1 7. ......, ...... 8. ......, ....... 9. ....... 10. ..... 11. ......, ..... 15. a. Kirjuta õige lõpp. : . . - - 1. ......2. ......3. .....4. ....5. ....6. ......7. .....8. ....9.,, .....10. ......11. ......12. ......13. ...... 14. .......15. ...... 16. . Vali õige lõpp. : . . . - - - - 1. ...... 2. .....3. .....4. ......5. .....6. ......7. ......8.,, ...... ....9. .....? 10. .....? 11. ......? 12. ..... 13. .....
Muinasjutt on rahvajutu peamine liik. Muinasjutud jagunevad looma- ja pärismuinasjuttudeks. Muinasjutu põhisüzee on nõrga või vaese, aga tubli ja abivalmis tegelase võit tugeva või rikka, aga halva (rumala, õela jne.) vastase üle. Ta on välja mõeldud jutustus, mis oli algselt mõeldud täiskasvanutele. Muinasjutul on 6 kindlat tunnust nagu: kindel algus; kindel lõpp; sündmustiku kordumine; olulised arvud; tegelased on vastandlike omadustega ja õnnelik lõpp. 1. ,,Õnne-rublatükk" on imemuinasjutt, sest jutus esinevad tegelastel üleloomulikud võimed, kasutatakse esemeid, millel on imettegevad võimed ja miljöö on üleloomulik. 1)Kindel algus: Ükskord elas nõukas peremees, kellel oli kolm poega 2)Õnnelik lõpp: Peeter elas kui kuninga väimees suure au ja ilu sees. 3)Sündmustiku kordumine: 3 rändamis katset 4)Olulised arvud: 3 koera, 3 rändamis katset,
Silp on väikseim kõnes esinev hääldusüksus. Silbi ülesandeks on muuta häälikud kõnes kergesti hääldatavaks ja tajutavaks. Silbi tähtsaim osa on silbituum. Silbi tuumaks on täishäälik või täishäälikuühend. Silbi alguses ja lõpus saavad esineda ainult kaashäälikud. Lühikesel silbil Sales rep müügiesindaja. Accountant - raamatupidaja. Finance rahandus. Department puudub lõpp ja tuumas on üks täishäälik. Pikad silbid on need, millel on osakond. Company ettevõte. Receptionist administraator. Occupation elukutse. olemas silbi lõpp või mille tuumas on kaks täishäälikut. Silbipiir läheb Insurance kindlustus. Division jaotus. Conference konverents, nõupidamine. geminaatsulghäälikuga sõnades geminaadi liikmete vahelt. Eesti keeles Manufacturing tööstus, tootmis. Deputy asetäitja. Arrangements ettevalmistused,
Vaikelus nõder surelik, sa ära ole murelik.(Suits: "Jahedus" ) Me seisame kahe riigi väraval: see üks on pimedus ja teine valgus. (Suits: 1905: "Lõpp ja algus" ) Ei ammu näinud ma nii palju päikest!(Under: "Kevad1") kui irdub sinu ümbert päeva pahkund koor. (Under: "On siiski kurb") Kas tunnete: väriseb maa! Kas tunnete: kisendab veri! (Suits: 1905: Lõpp ja algus) Nüüd tulen kas e i või j a a! Nüüd on kallastest tõusnud meri. (Suits: 1905: "Lõpp ja algus") siis on ka võetud kõige arv ja mõõt; hirm sul, kui oleksid teind veretööd, (Under: "On siiski kurb") Ja mina tohin elada! Mis eest?! (Under: "Kui imelik ma elan") nüüd see ligineb: lõpp ja algus! (Suits: 1905: "Lõpp ja algus")
I käändkond Esimesse käändkonda kuuluvad (peamiselt) a-lõpulised naissoost nimisõnad, mille ainsuse genitiivi lõpp on -ae. * Käändelõpud liituvad I käändkonnas sõna nominatiivi tüvele, mis saadakse nominatiivi lõpu -a eraldamisel: puell-a. II käändkond * II käändkonda kuuluvad: a) us- ja er-lõpulised meessoost sõnad ja b) um-lõpulised kesksoost sõnad. * II käändkonna ainsuse genitiivi lõpp on –ī * Erandlikult on us-lõpulised II käändkonna maade, saarte, linnade ja puude nimed naissoost. Nt Aegyptus, ī f – Egiptus Parus, ī f – Paros (saar) pōmus, ī f – viljapuu / õunapuu * Erandlikult on kesksoost II käändkonna us-lõpulised sõnad: vulgus, ī n – lihtrahvas pelagus, ī n – meri vīrus, ī n – mürk III käändkonna nimisõnad * III käändkonda kuuluvad kõigist kolmest soost (mees-, nais- ja kesksugu) nimisõnad.
Logaritmid järgmine slaid esitluse lõpp Logaritmi definitsioon Definitsioon Arvu x logaritmiks alusel a ( a > 0, a 1 ) nimetatakse arvu c, mille korral ac = x. Näited Arvu 25 logaritm alusel 5 on 2, kuna 52 = 25 Arvu 0,125 logaritm alusel 2 on -3, kuna 2-3 = 1/8 = 0,125 Logaritmi leidmist nimetatakse logaritmimiseks. Arvu x (logaritmitava) logaritmi alusel a märgitakse sümboliga loga x . Näited logaritm log 3 81 = 4 log1/ 2 1024 = -10
1 + 0,45 = 1 + = 1 + + = 1 + 3 3 9 3 9 + =1 =1 8 8 20 8 20 8 5 20 2 40 40 33 Vastus Avaldise täpne väärtus on 1 . 40 algusesse eelmine slaid järgmine slaid esitluse lõpp Näide 2 Näide 2 1 3 + 1 3 - 0,411 : 0,59 Arvutame avaldise täpse väärtuse. 8 4 Lahendus Teeme kindlaks tehete järjekorra. Esmalt tuleb arvutada sulgavaldise väärtus, teostades sulgudes sisalduvad liitmised-lahutamised vasakult paremale. Leitud väärtus tuleb seejärel jagada 0,59-ga. 3 3 3 3 3 3 2 3+ 6 9 1
Suur (2 s A-t II välde või 1 s B-t III v, AV, l-, n-, r-, s- -t -te -id lõpp) -t -te Vokaal Harjutus (2 silpi, I välde, ne- või s-lõpp) III Tubli (2 silpi, II välde, astmevahelduseta) Kõne (2 silpi, I välde, astmevahelduseta, e-lõpp) -t -de -sid IV Idee (1 silp, lõpp pikk vokaal v.a. ii, -üü) -sid/-id Koi (1 silp, lõpp täishäälikuühend või ii, -üü) -d -de -sid V Pesa (2 silpi, I v, astmevahelduseta, A- ja B-t ühesugused) -sid (36%) Sõda (laadivahelduslik, B-tüvi I vältes) Jalg (laadivahelduslik, B-tüvi III vältes) Sepp (vältevahelduslik)
lõpp-punkt on teisele vektorile alguspunktiks. Summavektor algab esimese vektori alguspunktist ja lõpeb teise vektori lõpp-punktis. Rööpkülikureegel Liidetavad vektorid on rakendatud ühisesse alguspunkti. Täiendame joonise rööpkülikuks nii, et antud vektorid on rööpküliku külgedeks. Summavektoriks on rööpküliku diagonaal, mis algab nende ühisest alguspunktist. Hulknurgareegel Selleks, et liita mitu vektorit, asetame nad nii, et esimese lõpp ühtib teise algusega, teise lõpp kolmanda algusega ja nii edasi. Summavektoriks on vektor, mis ühendab esimese vektori algust viimase lõpuga. Koordinaatide järgi vektorite summa saame, kui liidame omavahel mõlema vektori vastavad koordinaadid. Antud vektori summa ja tema vastandvektori summa on nullvektor. Vektorite vahe. Geomeetriliselt vektorid on rakendatud ühisesse alguspunkti, vahevektor ühendab nende lõpp-punkte ja on suunaga vähendatava poole. Asendusega lahutamistehte
Kokkuvõte secunda kolmandast bioloogia kontrolltööst läbi aastate (2002-2009) * 1. Osa Mõisted (1p) -) Assimilatsioon kõik organismi sünteesiprotsessid. -) Dissimilatsioon kõik organismi lagundamisprotsessid. -) Heterotroof organism, kes vajab elutegevuseks toidus sisalduvaid orgaanilisi aineid. -) Autotroof organism, kes sünteesib anorgaanilisest ainest orgaanilist ainet. -) Produtsendid toodavad anorgaanilisest ainest orgaanilist ainet. -) Destruendid lagundajad, kes lagundavad surnud orgaanilisi ühendeid. -) Anaeroone glükolüüs ilma hapnikuta toimuv glükoosi lagundamise protsess. -) Aeroobne glükolüüs hapnikuga toimuv glükoosi lagundamise protsess. -) Metabolism organismi aine- ja energiavahetus. -) Makroergiline ühend energiarikas ühend, mis talletab energiat. -) Herbivoor taimtoiduline tarbija. -) Omnivoor segatoiduline tarbija. -) Karnivoor lihatoidumine tarbija. * 2. Osa Kas väited on tõesed või ...
6. Rõhk tagant kolmandal silbil sõnades músculus, língula, tubérculum, vítreus, gástricus, fácilis jt. Nimisõnadel on kolm sugu: 1. meessugu genus masculinum (m) nt sõnad, mille lõpus us (musculus ,lihas', gallus ,kukk') või er (cancer ,vähk'); 2. naissugu genus femininum (f) naissoole viitab sõnalõpp a (vena ,veen', gallina ,kana' etc); 3. kesksugu genus neutrum (n) sõnalõpp um (erratum ,viga') NB! kreeka kesksoost laensõnade lõpp on Kasutusel paralleelselt mõlemad lõpud: sceleton = sceletum ,skelett', cranion = cranium `kolju', bakterion = bacterium 'bakter'. Loengutes kasutatavad terminid: · (NIMI)SÕNA ALGVORM · SÕNA TÜVI · KÄÄNDELÕPP · KÄÄNDKOND · KÄÄNDTÜÜP · KÄÄNE nimisõna Tunica, ae f omadussõna Mucosus, (mucos)a, (mucos)um Tunica mucosa `limaskest' nimisõna Morbus, i m omadussõna Sacer, sacra, sacrum
g ( x) Murdvõrrandi lahendamiseks lahendatakse võrrand f ( x) 0, mis on esialgse võrrandi järeldus (lahendite arv võib olla kasvanud). Et muutuja x lubatavad väärtused on kitsendatud tingimusega g ( x) 0, siis tuleb lahendamisel alati kontrollida, kas saadud muutuja väärtused on esialgse võrrandi lahendeiks või mitte. algusesse eelmine slaid järgmine slaid esitluse lõpp Murdvõrrandi lahendamine Näide x2 x 2x Lahendada võrrand 20 x 3 x 3 Lahendus Viime vasakul pool võrdusmärki olevad avaldised ühisele murrujoonele: x 2 x 2 x 2( x 3) x2 x 6 0 0 x2 x 6 0 x 3 x 3 Saadud ruutvõrrandi lahendid on: x1 2, x2 3. Neist x1 2 on esialgse võrrandi lahend, x2 3 on aga võõrlahend
*Mille alusel jaotatakse organismid autotroofideks ja heterotroofideks? - Vastavalt toitumistüübile ja energiasaamis viisile *Kust saavad autotroofid energiat? - Põhiosa moodustavad rohelised taimed. Nad sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. *Kust saavad autotroofid orgaanilisi aineid? - Nad saavad esmase orgaanilise aine fotosünteesiprotsessis. Glükoos on paljude teiste orgaaniliste ühendite sünteesi lähteaine. *Nimeta autotroofe - Taimed, kemosünteesijad, vetikad *Kust saavad heterotroofid energiat? - Toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil *Kust saavad heterotroofid orgaanilisi aineid? - Väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest *Nimeta heterotroofe - Inimene, loomad, seened, enamus bakterid *Kuidas on omavahel seotud autotroofsete ja heterotroofsete organismide elutegevus? - Heterotroofid toituvad autotroofidest *Milli...
Aine- ja energiavahetus 1) Mille alusel jaotatakse organismid autotroofideks ja heterotroofideks? Vastavalt toitumistüübile ja energiasaamis viisile. · Autotroofid - Sünteesivad ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. · Heterotroof - Heterotroofid saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Enamus loomi on heterotroofid. 2) Kuidas saavad autotroofid energiat? Valgusenergia - Fotosünteesijad (rohelised taimed) saavad energiat valgusenergiast. Keemiline energia - Kemosünteesijad (väävlibakterid merepõhjas elavad sümbioosis ainuraksete loomadega). 3) Kuidas saavad autotroofid orgaanilisi aineid? Autotroofid on organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ained väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Rohelised taimed saavad orgaanilisi aineid fotosünteesiprotsessi käigus. 4) Nimeta au...
Anorgaanilised aineklassid Aineklass Tunnus valemis Tunnus nimes Näide Oksiidid Metalli(aluselised, Metall ja hapnik -oksiid lõpp CrO amfoteersed) kroom(II)oksiid Mittemetalli (happelised, Mittemetalli ja -oksiid lõpp Cl2O7 - neutraalsed) hapniku dikloorheptaoksiid Happed Vesinik + happe -hape lõpp HCl - anioon vesinikkloriidhape Hüdroksiidid Metall + hüdroksiid -hüdroksiid lõpp NaOH - (OH) naatriumhüdroksiid
Eksponentvõrrandid järgmine slaid esitluse lõpp Eksponentvõrrandi definitsioon Eksponentvõrrandiks nimetatakse võrrandit, milles tundmatu esineb astendajas. Näiteks võrrand 4 3 + 8 0,1 - 4 = 0 on eksponentvõrrand. x x Võrrand 2 x 2 - 4 = 0 ei ole eksponentvõrrand (on ruutvõrrand). algusesse eelmine slaid järgmine slaid esitluse lõpp Eksponentvõrrandi lahendamine Eksponentvõrrandi lahendamiseks puuduvad üldised võtted, seetõttu vaatleme mõningaid erivõtteid. 1. Võrrandi viimine ühe ja sama alusega astmete võrdusele. Lahendamiseks kasutatakse järgnevate võrrandite samaväärsust: a f ( x) = a g ( x) f ( x) = g ( x), a > 0, a 0. Näide Lahendame võrrandi 0,125 x -1 = 2 4 x. 0,125 x -1 =2 4x (1 / 8) x -1
Vektorid. Vektoriks nimetatakse suunatud sirglõiku, millel on kolm omadust: 1. siht d 2. suund 3. pikkus a Siht näitab vektori asendit ruumis või tasandil. Kaks vektorit b võivad olla samasihilised või erisihilised. Joonisel on vektorid a ja b samasihilised ( tähis a|| b ), vektor c siht on aga c nendest erinev. Samasihilisi vektoreid kujutatakse joonisel paralleelsetena. Vektori suund näitab kuhu poole on vektor suunatud. Samasihilised vektorid võivad olla kas samasuunalised ( a b ) või vastassuunalised ( a d ). Vektori pikkus näitab tema alguspunkti ja lõpp-punkti vahelist kaugust. ...
seejärel korrutada tulemust arvuga = 3,14... 3) log( 5 x 2 sin x) - selle matemaatilise avaldise väärtuse leidmiseks tuleb 1) leida siinus nurgast, mille suurus radiaanides on x; 2) leida muutuja x väärtuse ruut ja korrutada see viiega jne. 4) 32 - lihtsaimaks matemaatiliseks avaldiseks on konstant (arv). algusesse eelmine slaid järgmine slaid esitluse lõpp Algebraline avaldis Matemaatilist avaldist, milles on vaid lõplik arv kordi kasutatud aritmeetikatehteid ning astendamist ja/või juurimist, kus astendajad ja juurijad on täisarvud, nimetatakse algebraliseks avaldiseks. Näiteks : algebralised avaldised on: 1) 4ax 2 5bx 6 ; 2) 3 2a 2 3 y ; 7x2 2 3) 4x 5
murdudega: Kahe murru korrutiseks on murd, mille lugejaks on teguriteks olevate murdude lugejate korrutis, ja nimetajaks on teguriteks olevate murdude nimetajate korrutis: a c ac b d bd Näide x y 3x z ( x y ) (3x z ) . 3a y 5 x 5 x (3a y ) algusesse eelmine slaid järgmine slaid esitluse lõpp Algebraliste murdude korrutamine ja jagamine Kahe murru jagatiseks on murd, mille lugejaks on jagatava lugeja korrutis jagaja nimetajaga, ja nimetajaks on jagatava nimetaja korrutis jagaja lugejaga: a c ad : b d bc Näide 5 x x 2 25 (5 x)( x 7) : 2 x 2 x 35 x 7 2
Aastatöö 1. 476- Lääne- Rooma lõpp, vanaaja lõpp, keskaja algus. 2. 622- Islami ajaarvamise algus- (Muhamed) 3. 800- Karl Suur krooniti keisriks- (Karl Suur, Leo 3) 4. 882- Oleg vallutab Kiievi, tekib Vana- Vene riik- (vürst Oleg) 5. 988- Venemaa ristiusustamine- (Vladimir Püha) 6. 1054- Suur kirikulõhe SKISMA 7. 1208- 1227 Eestlaste muistne vabadusvõitlus- (Lembitu, Kaupo, Albert, Meinhard, Läti Henrik, Voldemar 2) 8. 1202-1204 Neljas ristisõda 9. 1337- 1453 saja aastane sõda- (Jeanne d´Arc) 10
traditsiooniline algus/lõpp uskumust peegeldab? kasvatada? vastandus: hea vs kuri; Kirjuta see vanasõnana. rumal vs tark jne õnnelik lõpp arvud 3, 7, 12 kordamine (näit tegevused) imeesemed üleloomulike võimetega inimesed tegevus toimub määramatus kohas ja määramatul ajal 1
Mille?) LÕPUD: t vihikut LÕPUD: te vihikute d tuld de tulede Lõputa vokaal asja de asjade ERANDID: autot autode koera koerte MITMUSE OSASTAV (Keda? Mida?) auto autosid mõru -mõrusid lõpp on SID roosa roosasid hoolas hoolsaid kole koledaid lõpp on ID suur suuri vana vanu lõpp on VOKAAL ilm- ilmu (täishäälik) õnnelik õnnelikke kasulik kasulikke lõpp on LIKKE Seos ainsuse osastava ja mitmuse osastava vahel Mitmuse osastav käänet kasutatakse TULEB TIGE PENI JA URISEB I mitmuse moodustamisel. Kui ainsus on U siis mitmus on E Mitmuse sisseütlevast (sse) kuni saavani (ks)
osastavas on -id Kui ainsuse osastava lõpus on - t, -t > -i Suurt - suuri. keel, luuletus, harjutus mitmuse osastav i. Kui sõna koosneb 2. silbist ning ainsuse -t > sid Firmat - firmasid osastava lõpus on - t, mitmuse osastav Foto, ema, auto, raha. -sid Tuleb tige peni ja uriseb u>e põld,põllu,põldu - põlde Tuleb : Kui ainsuse osastava lõpus on u siis osastava mitmuses on e lõpp tige : Kui ainsuse osastava lõpus on i, siis I>e nelk, nelgi, nelki - nelke osastava mitmuses on e lõpp peni : Kui ainsuse osastava lõpus on i, e>i kask, kase, kaske kaski siis osastava mitmuses on e lõpp ja uriseb: a > u a > u Kana-kanu, õrna õrnu, silda sildu, leiba- Kass kõrtsis ei käi / kui ainsuse osastava leibu lõpus on a ja 1. silbi vokaal on a, õ, i,
arvteljel kujutava punkti kaugust nullpunktist. 3 3 2 1,5 x -3 -2 -1 0 1 1,5 2 3 |3| = 3 |-3| = -(-3) = 3 |-2| = -(-2) = 2 |1,5| = 1,5 algusesse eelmine slaid järgmine slaid esitluse lõpp Vastandarvud Arvud a ja a on teineteise vastandarvud. Näiteks arvu 10 vastandarvuks -10, arvu 15 vastandarvuks on (-15) = 15. Vastandarvud asetsevad arvsirgel nullpunktist ühekaugusel, teine teisel pool. Seega on vastandarvudel võrdsed absoluutväärtused: | a | = | a | Positiivse arvu või nulli absoluutväärtuseks on see arv ise, negatiivse
Tallinna Ülikool Ühiskonnateaduste Instituut .... Kas ajaloo lõpp Fukuyama – stiilis on üleüldse võimalik? Essee Juhendaja:... Tallinn 2015 Sissejuhatus Essee eesmärgiks on anda täpsem ülevaade autori Francis Fukuyama artiklis Ajaloo Lõpp. Soovides leida eelkõige vastuseid küsimusele, kas ajaloo lõpp Fukuyama – stiilis on üleüldse võimalik? Kuna F. Fukuyama artiklit mõistetakse tihti erinevalt, siis sellest tulenevalt on ka vajadus suuremale taiplikkusele ja sisukamale analüüsile, et vastata täpsemalt eeltoodud küsimusele. Seega kästitlen täpsemalt teemat, mis võib praegust liberalismi ohustada ning soovin anda laiemat ülevaadet Fukuyama liberalismi käsitluse valu kohtadele. Soovides eelnevat analüüsi siduda uue võimaliku ideoloogiaga, mis liberalismi säärasel kujul
Isiku oskuse määrab oskuse liik ja oskuse tase. Tasemete määratlused on kõikidel oskustel erinevad ÜLESANNE Luua MS Word'ga (või mõne muu tekstitöötlussüsteemiga) ankeedi vorm, kuhu saab sisestada all pool kirjeldatud (,,personali töötaja poolt antud kirjelduse lehel") töötajate andmeid. ÕPPEJÕU MÄRKUS: Näiteks võiks töövõimetuste (haiguste) tabel välja näha selline (koos näite andmete reaga): Töövõimetuse põhjus Algus Lõpp Tööpäevi Kommentaar Trauma 15.09.2009 02.09.2009 14 Tööl alates 05.10.2009 kell 11:00 Personali osakonna kartoteek lõpp 1. Isikuandmed nimed sünniaeg 7. Täiendkoolitus isikukood Kursuse nimetus Kursuse liik sugu
C-C C=C CC C6H6 Küllastunud Küllastumata Küllastumata Aromaatne CH4 C4H10 on gaasid, kuni C10 C2H4 C4H8 on toatemperatuuril C2H2 C4H6 on gaasid. Benseen on toatemp. on vedelikud, ülejäänud on tahked gaasid. kergestilenduv vedelik Nimetuse lõpp aan. Peaahel on Nimetuse lõpp een. Näidata ära Nimetuse lõpp üün, mitme Benseen ehk 1,3,5 pikim järjestikku loetav ahel. peale mitmendat süsinikku kordse sideme korral eesliide di-, tsükloheksatrieen. Kõrvalrühma nimetuse lõpp on peaahelas on kaksikside. Mitme tri- jne.. Näidata ära sidemete -üül. kaksiksideme korral kõigi asukoht. numbrid ja eesliide vastavalt
Kui Harlan teada saab, et peale Reaalsuse Muutust ei eksisteeri Noys mitte mingil kujul, võtab ta naise endaga kaasa Igavikku ning saadab ta 111 394. sajandisse, kus ei ole kedagi. Sellest areneb omakorda tohutult uusi muresid. Teost lugedes on võimatu, et igav hakkaks. Minu arvates on see ülimalt põnev raamat. Olen seda ka varem lugenud, kuid uuesti lugedes oli see sama huvitav, kui esimene kord. Teoses on ettearvamatud seosed ja huvitavad inimsuhted. Kuigi lõpp on teada, on lugedes rohkelt üllatusi. ,,Igaviku lõpp" on üks paremaid romaane, mida ma viimasel ajal lugenud olen. Nooremalt lugedes ei saanud ma mitmetest asjadest aru, erinevalt praegusest. Raamat on üpriski õhuke (alla 200 lehekülje), kuid selle läbilugemiseks kulus rohkem aega, kui oleks osanud arvata. Kuid mulle see meeldis, sest seda kauem on lugemisrõõmu. Arvan, et seda romaani peaks lugema. Kes teab, ehk ongi tulevik selline? Ise kahtlen, kuid nii kiire arenemisega on
organiseerimisele ja koordineerimisele. juht Juht on amet, millega kaasneb õigus, kohustus ja vastutus tagada organisatsiooni ettenähtud toimimine. arendusjuht Arendusjuht on inimene, kelle töö sisu on organisatsiooni tegevuse edendamine ja inimeste otstarbekam rakendamine organisatsiooni põhitegevusse. Samuti on organisatsioonijuhi vastutusalas ümberkorralduste planeerimine, arengukavade loomine ning elluviimise koordineerimine. Lõpetuseks... Kas on küsimusi ?! Lõpp lõpp lõpp lõpp lõpp lõpp Ongi siis tänaseks kõik. J
kuul/mast, kuul/maks, kuul/mata). Kesksõnad e partitsiibid 1. Oleviku kesksõnad, -v (luge/v, tööta/v), -tav (loe/tav, laevata/tav), -dav (möön/dav, käi/dav). 2. Mineviku kesksõnad: -nud (tul/nud), -tud (loe/tud), -dud (käi/dud, laul/dud). 3. des-vorm e gerundiiv, tunnused -des (möön/des), -tes (hüpa/tes), -es (käi/es, tull/es). Pöördelised vormid e finiitsed vormid 1. Pöördekategooria 1) ainsuse 1. pööre, lõpp -n (tee/n, hakka/n); 2) ainsuse 2. pööre, lõpp -d (loe/d, seleta/d); 0 (käi, too); 3) ainsuse 3. pööre, lõpp -b (jaluta/b); 4) mitmuse 1. pööre, lõpp -me (tee/me); -m (teh/ke/m); 5) mitmuse 2. pööre, lõpp -te (käi/te); 0 (käi/ge); 6) mitmuse 3. pööre, lõpp -vad (hakka/vad); -d (käi/si/d). 2. Kõneviisikategooria 1) kindel kõneviis e indikatiiv. Tunnuseta;
Silp. Silp on väikseim kõnes esinev hääldusüksus. Silbi ülesandeks on muuta häälikud kõnes kergesti hääldatavaks ja tajutavaks. Lühikesed silbid on sellised,millel puudub silbi lõpp ja tuum koosneb ainult ühest täishäälikust . Pikad silbid on sellised , millel on olemas silbi lõpp, või mille silbituum koosneb kahest täishäälikust. Lahtised silbid on need, millel puudub silbi lõpp. Kinnistel aga on silbi lõpp. Rõhk. Rõhk on keelenähtus, mille puhul sõna teatud silpe hääldatakse suurema intensiivsusega kui teisi. Eesti keeles on rõhu ülesanne tähistada sõna algust. Kõnetakt on keele kõige väiksem rütmiüksus. 1) Rõhulisele silbile järgneb üks rõhutu silp : e-ma 2) Rõhulisele silbile järgneb kaks rõhutut silpi : Tüd-ru-kud Välde. Lühike häälik : g,b,d
süütut tütarlast enda huvides ära kasutada ja siis minema visata. Siinkohal astub aga vahele mees, kes omast arust armastab Esmeraldat, kuigi tal puuduvad selleks kõik õigused. Omamoodi osutab ta sellega Esmeraldale teene. Too jääb vähemalt Phoebuse võimaliku ärakasutamise osas hingeliselt rüüstamata ning talle jääb kuni lõpuni unistus printsist, keda tegelikkuses ei eksisteerinud. Selle mõttega oli tal kerge surra. Phoebuse enese jaoks ei olnud just lõpp muidugi eriti roosiline. Meestele nagu tema, võib abielu põrguks osutuda. Oli ta ju harjunud vaid võtma, midagi vastu andmata. Vähemalt lugejale jääb siin väike kahjurõõm halvale õiglase karistuse saamisest. Ka teine kuri saab õiglase karistuse. Vähemalt niimoodi paistab see kindlasti neile, kes teose lõppu traagiliseks peavad. Olgu see siis neile lohutuseks, et kuri saab teenitud palga oma surnukskukkumise näol. Mõneti oleks olnud ahvatlevam
Keskaeg 476-1492 Termin tuli kasutusele 18. sajandil Itaalia uushumanistide poolt. Euroopa keskaja algus: 476, Lääne-Rooma lagunemine. Euroopa keskaja lõpp: 1492, Kolumbus avastas Ameerika. Eesti keskaja algus: 1227, muistne vabadussõja lõpp. Eesti keskaja lõpp: 1583, Liivi sõja lõpp. Keskaja jagunemine: Varakeskaeg 5-11 Kõrgkeskaeg 11-14 Hiliskeskaeg 15 lõpp Mõisted: 7 vabat kunsti on keskajal välja kujunenud hariduskompleks, mille juured on juba antiikriigis. Aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika, grammatika, retoorika, dialektika. Dualism võitlus hea ja halva vahel. Skolastika keskaegne filosoofia, mille eesmärgiks oli hästi jumalaid tundmaõppida. Nad uurisid piiblit ning Vana-Kreeka raamatuid. Nad tõestasid piiblit, võrreldes allikaid. Skolastikud olid põhiliselt mungad. Kuulsaim skolastik on Aquino Thomas.
is 4.us 6. ei 5) Kuidas määrata sugu? Nominatiivi järgi 6) Mis soost on kõik a-lõpulised nimisõnad? naissoost 7) Mis soost on -um, -on-lõpulised nimisõnad? Mis on nende Gen.lõpp? Tooge näide. Kesksoost, skeleton. 8) Mis soost on enamik us-lõp.nimisõnu?Meessoost. 9) Mis lõpud võivad olla us-lõp.nimisõnadel genitiivis? I, us, is 10) Nimetage us-lõp.nimisõnad, mis on kesksoost. Corpus, pectus, tempus viscus, crus 11) Mis soost on u-lõp.nimisõnad, mis on nende genitiivi lõpp? Kesksugu, us Omadussõnad 1)Millest koosneb omadussõna põhivorm?Sootunnuse lõpust 2) Kui omadussõna meessoo lõpp on us, siis naissoos ja kesksoos see on ... a ja um 3) Kui omadussõna naisoos on is lõpp, siis meessoos ja kesksoos tal on is, e, er 4) Us, -a, -um ja er, -a, -um-lõp.omadussõnad kuuluvad I rühma. 5) Us-lõp.omadussõnadel Gen.Sing. on i., -a-lõp. on ae. ja is või e-lõp.on is. 1) Mis on 3.dekl. tunnus? is 2) Nom.Pl
Liide alkaani ette tuleb vastavalt süsinike arvule ... on ühendid, kus süsiniku ahelat e. alküülradikaal on seotud ühe hapniku ALKAAN Alkoholi saab kääritamisel Alkaani ühendi lõpp aan sillaga. Alkeenid on süsinike ja vesinike ühendid, kus süsiniku vahel on ainult ühekordsed C6H12O6 C2H5OH + 2CO2 // C2H5Cl + KOH C2H5OH + KCl 1 met 5 pent 9 non ROR sidemed
kovalentne side. Üldvalem: CnH2n+2 Nimetused: CH4 metaan C2H6 etaan C3H8 propaan C4H10 butaan C5H12 pentaan C6H14 heksaan C7H16 heptaan C8H18 oktaan C9H20 nonaan C10H22 dekaan 3) Millised ained on alkeenid, nende üldvalem + nimetused Alkeenid on küllastamata süsivesinikud, mille molekulis süsiniku aatomite vahel on üks kaksikseos. Üldvalem: CnH2n Nimetused tuletatakse vastavast alkaanist, kus lõpp aan asendatakse een'iga. 4) Millised ained on alküünid, nende üldvalem + nimetused Alküüniod on küllastamata süsivesinikud, mille molekulis süsiniku aatomite vahel on üks kolmikseos. Üldvalem: CnH2n2 Nimetused tuletatakse vastavast alkaanist, kus lõpp aan asendatakse üün'iga. 5) Millised ained on alkadieenid, nende üldvalem + nimetused Alkadieenid on küllastamata süsivesinikud, mille molekulis süsiniku aatomite vahel on kaks kaksikseost. Üldvalem: CnH2n2
Vektorid Vektorid Matemaatikas, füüsikas jt. loodusteadustes vaadeldavad suurused skalaarsed vektoriaalsed (neid iseloomustab (neid iseloomustab lisaks kindel arv) arvulisele väljendusele ka fikseeritud suund) pikkus kiirus vanus kiirendus mass jõud Vektorid Öeldakse, et lõigu AB puhul on määratud suund, kui on fikseeritud, kumba punkti A või B loetakse alguspunktiks, kumba lõpp-punktiks. Lõiku, millel on määratud suund, nimetatakse vektoriks. Vektorit tähistatakse kas üheainsa tähega või kahe suure tähega, mille kohal on nool: a, b, AB Vektori kui suunatud lõigu pikkuseks nimetatakse selle lõigu pikkust. Vektori a pikkust märgit...
Vektorid Vektorid Matemaatikas, füüsikas jt. loodusteadustes vaadeldavad suurused skalaarsed vektoriaalsed (neid iseloomustab (neid iseloomustab lisaks kindel arv) arvulisele väljendusele ka fikseeritud suund) pikkus kiirus vanus kiirendus mass jõud Vektorid Öeldakse, et lõigu AB puhul on määratud suund, kui on fikseeritud, kumba punkti A või B loetakse alguspunktiks, kumba lõpp-punktiks. Lõiku, millel on määratud suund, nimetatakse vektoriks. Vektorit tähistatakse kas üheainsa tähega või kahe suure tähega, mille kohal on nool: a, b, AB Vektori kui suunatud lõigu pikkuseks nimetatakse selle lõigu pikkust. Vektori a pikkust märgit...
Vektorid Vektorid Matemaatikas, füüsikas jt. loodusteadustes vaadeldavad suurused skalaarsed vektoriaalsed (neid iseloomustab (neid iseloomustab lisaks kindel arv) arvulisele väljendusele ka fikseeritud suund) pikkus kiirus vanus kiirendus mass jõud Vektorid Öeldakse, et lõigu AB puhul on määratud suund, kui on fikseeritud, kumba punkti A või B loetakse alguspunktiks, kumba lõpp-punktiks. Lõiku, millel on määratud suund, nimetatakse vektoriks. Vektorit tähistatakse kas üheainsa tähega või kahe suure tähega, mille kohal on nool: a, b, AB Vektori kui suunatud lõigu pikkuseks nimetatakse selle lõigu pikkust. Vektori a pikkust märgit...
Mida tean? Sellel ajal toimusid ususõjad, portugali keeles barokk- eripärane, lopergune.. Kunsti ja muusika stiil mis hõlmab 16 saj lõpp ja 18 saj keskpaik. Mida tean? Sellel ajal toimusid ususõjad, portugali keeles barokk- eripärane, lopergune.. Kunsti ja muusika stiil mis hõlmab 16 saj lõpp ja 18 saj keskpaik. Tähendab veel dünaamilist ja rahutut muusikat. I ooperid kir, I onatooriumid kir, I laulu kogumik ,,uus muusika". Heliloojad; Bach, Händel, Monteverdi, Tähendab veel dünaamilist ja rahutut muusikat. I ooperid kir, I onatooriumid kir, I laulu kogumik ,,uus muusika". Heliloojad; Bach, Händel, Monteverdi, Vivaldi, Lully. Kammer-koosseis väikeses ruumis. Arhitektuur- Prntsm Versai Loss, Venemaal Petergof, Eestis Kadrioru loss
vaenlane- islami maailm, rünnakud Roomale ja Sitsiiliale Karl Suur Hispaanias) Uued koolid Reini jõe taga, Iiri mungad õpetajaks- ei oska kirjutada. Puudub pealinn , püüab teha Aachenisse. Aacheni kabel ( Lääne-Saksamaal) Karolingide tähtsaim ehitis -keisri loss -kabel ( 3-korruseline) -eeskujuks Saint Vitale kirik ( mosaiigid) -8-nurkne -hiljem kampaniil- kõrgeim, gooti> kellatorn 2. Romaani kunst 10.saj algus-12.saj lõpp rõdud=empoorid, empoori asemel käik= trifoorium (romaani keelt kõnelenud rahvad (itaallased, prantslased) Rooma eeskujud, linnade areng, ehitusmeistrid mungad- kiritkud, *travee- 4-samba vaheline ala, pseudotrifoorium ( kitsas) kaitsemüürid, kuninga võim hakkab kinnistuma( Pr, It) senjööride õigus sõda pidada, kodusõjad, juhtiv riik- Saksama Elbeni, teiselpool -sammas- piilar paganad. Roomas keisriks Otto I 962
KIRJANDUS 19.saj ERLE MAIDO ANTIIK KESKAEG RENESSANSS KLASSITSISM SENTIMENTALISM ROMANTISM REALISM NATURALISM UUSROMANTISM JA MODERNISM 19.saj algus – ROMANTISM 19.saj keskpaik – REALISM 19.saj lõpp – NATURALISM 19.saj lõpp ja 20.saj algus – UUSROMANTISM JA MODERNISM ROMANTISM (kõrgaeg 19.saj I pool) • Kirjanduses on romantism suund, mida oli ette valmistanud 18.sajandi eelromantism ja osaliselt sentimentalism ning mille teooria kujunes 18. ja 19.sajandi vahetuse Saksamaal, mõneti Friedrich von Schellingi filosoofia mõjul. • Romantism mängis tähtsat osa 19.saj Euroopa kirjanduses ja levis ka Ameerikasse. Romantismi mõju on olnud eriti suur lüürika arengus. Vene kirjanduses
Vektorid Skalaarsed ja vektoriaalsed suurused Suurusi mis on kirjeldatavad üksnes arvulise väärtusega nagu aeg, lõigu pikkus, kujundi pindala jne, nim skalaarseteks suurusteks ehk skalaarideks. Suurusi mille iseloomustamiseks on vaja teada peale arvulise väärtuse ka suunda nagu jõud, kiirus jne, nim vektoriaalseteks suurusteks ehk vektoriteks. Vektori pikkus Iga vektorit võime geomeetriliselt kujutada kindla pikkuse ja suunaga sirglõiguna. Vektori pikkuseks ehk moodduliks nim vektori kui lõigu pikkust. *Vektorit, mille moodul võrdub ühega nim ühikvektoriks. Nullvektoriks nim vektorit mille alguspunkt ja lõpp-punkt ühtivad. Vektorite võrdsus Kaht vektorit nim võrdseteks kui nad on võrdse pikkusega ja samasuunalised ja vektorite võrdsus erineb lõikude võrdsusest. Vabavektor- see on veektorid mille alguspunkti valik ei ole millegagi kitsendatud. Vektorite kollineaarsus ja komplanaarsus Vektoreid nim kollineaarseteks, kui peale ühisesse alg...
Küllastumata ühenditega liituvad halogeenid, vesinikhalogeenid, vesi (hapekatalüütiliselt), vesinik (katalüsaatori abil). Kolmikside on -side + kaks -sidet. Kaksik- või kolmikside on nukleofiilne tsenter. Liitumisreaktsioon küllastumata ühendiga algab elektrofiilse osakese ühinemisega. Küllastumata ühendid on ühendid, kus süsiniku aatomite vahel esineb kahekordne side ehk kaksikside või kolmekordne side ehk kolmikside. Esimesed neist kaanavad nime alkeenid (nimetuse lõpp een), teised nime alküünid (nimetuse lõpp üün). Nimetused antakse lähtuvalt süsiniku aatomite arvust, kordse sideme asukoht määratakse ära selle süsiniku järgi, mille järel ta asub. CH 2=CH CH2CH3*1-buteen ehk but-1-een, CH 3CH=CHCH3*2-buteen ehk but-2-een, CHC CH2CH3 *1-butüün ehk but-1-üün, CH3CCCH3*2-butüün ehk but-2-üün, CH2=CHCH=CH2*1,3-butadieen ehk but-1,3-dieen.