Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eksponent Võrrandid (2)

3 HALB
Punktid
Eksponentvõrrandid
järgmine slaid esitluse lõpp
Eksponentvõrrandi definitsioon
Eksponentvõrrandiks nimetatakse võrrandit, milles tundmatu esineb
astendajas.
Näiteks võrrand 4 3 + 8 0,1 - 4 = 0 on eksponentvõrrand.
x x
Võrrand 2 x 2 - 4 = 0 ei ole eksponentvõrrand (on ruutvõrrand).
algusesse eelmine slaid järgmine slaid esitluse lõpp
Eksponentvõrrandi lahendamine
Eksponentvõrrandi lahendamiseks puuduvad üldised võtted, seetõttu
vaatleme mõningaid erivõtteid.
1. Võrrandi viimine ühe ja sama alusega astmete võrdusele.
Lahendamiseks kasutatakse järgnevate võrrandite samaväärsust:
a f ( x) = a g ( x) f ( x) = g ( x), a > 0, a 0.
Näide
Lahendame võrrandi 0,125 x -1 = 2 4 x.
0,125 x -1
=2 4x
(1 / 8) x -1
=2 4x (2 -3 ) x-1 = 2 4 x
2 -3 x + 3 = 2 4 x
Võrdsete alustega astmete võrdsusest järeldub astendajate võrdsus:
- 3x + 3 = 4 x 3 = 7 x x = 3/ 7
algusesse eelmine slaid järgmine slaid esitluse lõpp
Eksponentvõrrandi lahendamine
2. Kui eksponentvõrrand on ax või af(x) suhtes algebraline võrrand, siis
lahendame selle vastavalt ax või af(x) suhtes , millega taandame antud
eksponentvõrrandi ühele või mitmele võrrandile kujul ax= b või af(x) = b.
Näide Lahendame võrrandi 34 x -1 - 32 x -1 - 2 = 0
korrutame kolmega:
4 x -1 2 x -1
3 -3 -2 = 0 3 4x
3 -1
- 3 2x
3 -1
-2 =0
asendus u = 32x :
(32 x ) 2 - 32 x - 6 = 0 u 2 - u - 6 = 0 u1 = 3, u2 = -2.
Lahend u2 = -2 ei sobi, kuna 3 -2
2x
Lahendist u1 = 3 saame: 32 x = 3 32 x = 31
1
2x = 1 x=
2
algusesse eelmine slaid järgmine slaid esitluse lõpp
Eksponentvõrrandi lahendamine
3. Sulgude ette toomise võte.
Näide
2 x +1 2 x -1
Lahendame võrrandi 5 + 2 5 2x
+ 5 = 900
5 2 x +1
+ 25 + 5
2x 2 x -1
= 900 52 x-1 (52 + 2 5 + 1) = 900
5 2 x -1
36 = 900 52 x-1 = 25 = 52
3
2x -1 = 2 2x = 3 x=
2
Kontroll
2 3 +1 2 3 2 3 -1
5 2
+ 25 2
+5 2
= 54 + 2 53 + 52 = 625 + 250 + 25 = 900
algusesse eelmine slaid järgmine slaid esitluse lõpp
Eksponentvõrrandi lahendamine
4. Logaritmimisvõte
Näide
Lahendame võrrandi 1,995 x
= 3,02
Logaritmime võrrandit:
log 1,995 x = log 3,02 x log1,995 = log 3,02
log 3,02
x= 1,6
log1,995
algusesse eelmine slaid esitluse lõpp
Eksponent Võrrandid #1 Eksponent Võrrandid #2 Eksponent Võrrandid #3 Eksponent Võrrandid #4 Eksponent Võrrandid #5 Eksponent Võrrandid #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-01-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 193 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Keiro Jõgisalu Õppematerjali autor
Palju aitav õppematerjal . Kui tahad kiirkursust, et selgeks saada eksponent võrrandite lahendamine, siis see on mõeldud sulle.

Sarnased õppematerjalid

Lineaarvõrrandi lahendamine-Ruutvõrrandi lahendamine
14
pdf

Lineaarvõrrandi lahendamine. Ruutvõrrandi lahendamine

Lineaarvõrrandi lahendamine. Ruutvõrrandi lahendamine Lineaarvõrrand Ühe tundmatuga lineaarvõrrandiks nimetatakse võrrandit kujul ax + b = 0, kus a 0 ja b on antud arvud ja tähega x on tähistatud tundmatut. Seejuures nimetatakse korrutist ax lineaarliikmeks ja b vabaliikmeks. Näiteks on lineaarvõrrandid vabaliige lineaarliige 2 x 3 0, (tundmatu on tähistatud tähega x) 5 z 0, (tundmatu on tähistatud tähega z, vabaliige b = 0) Lineaarvõrrandid ei ole: 2 x 2 3 0, (kuna tundmatu on ruutu tõstetud) 2 3 5, (kuna tundmatut seoses ei esine) algusesse eelmine slaid järgmine slaid esitluse lõpp Lineaarvõrrandi lahendamine Lineaarvõrrandi ax + b = 0 ainsaks lahendiks on b x . a Nä

Matemaatika
Logaritmid
11
ppt

Logaritmid

Logaritmid järgmine slaid esitluse lõpp Logaritmi definitsioon Definitsioon Arvu x logaritmiks alusel a ( a > 0, a 1 ) nimetatakse arvu c, mille korral ac = x. Näited Arvu 25 logaritm alusel 5 on 2, kuna 52 = 25 Arvu 0,125 logaritm alusel 2 on -3, kuna 2-3 = 1/8 = 0,125 Logaritmi leidmist nimetatakse logaritmimiseks. Arvu x (logaritmitava) logaritmi alusel a märgitakse sümboliga loga x . Näited logaritm log 3 81 = 4 log1/ 2 1024 = -10 alus logaritmitav algusesse eelmine slaid järgmine slaid esitluse lõpp Kümnend- ja naturaalogaritmid Logaritmi aluseks võib olla suvaline positiivne arv a 1. Kui alus a = 10, siis nimetatakse vastavat logaritmi kümnendlogaritmiks ja tähistatakse sümboliga log x (venekeelses kirjanduses lg x) . Näited log 100 = 2, sest 10 2 = 100 log 0,00001 = -5, s

Matemaatika
Murd- ja juurvõrrand
12
pdf

Murd- ja juurvõrrand

Murd- ja juurvõrrand © T. Lepikult, 2010 Murdvõrrandi definitsioon Murdvõrrandiks nimetatakse võrrandit, milles muutuja esineb murru nimetajas. Murdvõrrandit saab samasusteisenduste abil teisendada kujule f ( x) 0 g ( x) Murdvõrrandi lahendamiseks lahendatakse võrrand f ( x) 0, mis on esialgse võrrandi järeldus (lahendite arv võib olla kasvanud). Et muutuja x lubatavad väärtused on kitsendatud tingimusega g ( x) 0, siis tuleb lahendamisel alati kontrollida, kas saadud muutuja väärtused on esialgse võrrandi lahendeiks või mitte. algusesse eelmine slaid järgmine slaid esitluse lõpp Murdvõrrandi lahendamine Näide x2 x 2x Lahendada võrrand 20 x 3 x 3 Lahendus Viime vasakul pool võrdusmärki olevad avaldised ühisele

Matemaatika
Astmed ja juured
19
pdf

Astmed ja juured

Astmed ja juured © T. Lepikult, 2010 Astme mõiste. Definitsioon Ühest suurema naturaalarvu n korral nimetatakse astmeks an korrutist, milles on n võrdset tegurit a, s.t. a n a a ... a. n tegurit Näited 32 3 3 9. 104 10 10 10 10 10000. 3 1 1 1 1 1 . 4 4 4 4 64 1 kilobait = 210 baiti = 2·2·2·2·2·2·2·2·2·2 baiti 1024 baiti. = algusesse eelmine slaid järgmine slaid esitluse lõpp Negatiivse arvu astendamine Näited (2)3 (2) (2) (2) 8. (0,5) 4 (0,5) (0,5) (0,5) (0,5) 0,0625. Järeldus viimastest näidetest: Kui negatiivset arvu astendada paarisarvulise astendajaga, on tulemus positiivne, kui paarituarvulise astendajaga, on tule

Matemaatika
Üks-ja hulkliikmed
11
pdf

Üks-ja hulkliikmed

Üks- ja hulkliikmed © T. Lepikult, 2010 Matemaatiline avaldis Matemaatiliseks ehk analüütiliseks avaldiseks nimetatakse eeskirja, mis määrab teatava skalaarse suuruse (ehk avaldise väärtuse) leidmiseks konstantide ja muutujatega sooritatavad tehted ning nende sooritamise järjekorra. Näited 1) 2 52 on matemaatiline avaldis, mille väärtus on 27. 2) r2 on matemaatiline avaldis, mille väärtuse leidmiseks tuleb esmalt leida muutuja r väärtuse ruut ja seejärel korrutada tulemust arvuga = 3,14... 3) log( 5 x 2 sin x) - selle matemaatilise avaldise väärtuse leidmiseks tuleb 1) leida siinus nurgast, mille suurus radiaanides on x; 2) leida muutuja x väärtuse ruut ja korrutada see viiega jne. 4) 32 - lihtsaimaks matemaatiliseks avaldiseks on konstant (arv). algusesse eelmine sl

Matemaatika
VÕRRANDID-mõisted
17
docx

VÕRRANDID (mõisted)

VÕRRANDID Võrrand on muutujaid sisaldav võrdus, milles üks või mitu muutujat loetakse tundmatuks (otsitavaks). Tundmatu väärtust, mille korral võrrand osutub samasuseks (tõeseks arvvõrduseks), nimetatakse võrrandi lahendiks. Võrrandil võib olla üks või mitu lahendit, kuid neid võib olla ka lõpmata palju või mitte ühtegi. Lahendada võrrand tähendab leida tundmatu kõik need väärtused, mis rahuldavad võrrandit (st tundmatu asendamisel lahendiga muutub võrrand samasuseks). Võrrandi lahendamisel püütakse võrrandit teisendada nii, et iga uus võrrand oleks eelmisega samaväärne. Lubatud teisendused (võrrandi põhiomadused) on järgmised: 1) võrrandi pooli võib vahetada; 2) võrrandi mõlemale poolele võib liita või mõlemast poolest lahutada ühe ja sama arvu või muutujat sisaldava avaldise (mis omab mõtet võrrandi kogu määramis- piirkonnas), see annab sisuliselt teisenduse, mida tuntakse kui võrrandi liikmete teisele poole

Matemaatika
MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE
100
pdf

MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE

MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED, ÜLESANDED LEA PALLAS I OSA SISUKORD 1. ARVUHULGAD …………………………………………………… 2 2. ARITMEETIKA ……………………………………………….…… 3 2.1 Mõningate arvude kõrgemad astmed ………………………….……. 3 2.2 Hariliku murru põhiomadus ………………………………….…….. 3 2.3 Tehetevahelised seosed ……………………………………….…….. 3 2.4 Tehted harilike murdudega ………………………………….……… 4 2.5 Tehete põhiomadused ……………………………………….……… 5 2.6 Näited tehete kohta positiivsete ja negatiivsete arvudega …….…….. 5 2.7 Näited tehete kohta ratsionaalarvudega ……………………….……. 6 2.8 Protsent ja promill ……………?

Matemaatika




Meedia

Kommentaarid (2)

PinkLullaby profiilipilt
PinkLullaby: Mac seda välja ei loe, mingid kummalised märgid tulevad :S
20:59 10-11-2011
anonymous.x5  profiilipilt
anonymous.x5 : sain abi !!!

21:11 12-11-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun