mis järel' nuttes leinasin, aeg andis teist mull' tagasi: ei e m a s ü d a n t - iialgi! ,, Vainulilled ,, Lauluõnnistus Tõe näol kostis ta: "Laulu õnn ei avita! Põllu vahel läksin ma Rukkililled hüüab ta lõo laulul kõndima: maa seest, põldu rikkuma!" hallipeaga põllumees seemet viskas vao sees. "Sõber, ei mo kannel ka lilli enam õitseta, "Toogu õnne," hüüdsin ma, kui so rukist ehitab, "mis jo nõdra käega lapselaps sull' pärjaks toob!" vanadus on viskanud, hallid juuksed külvanud!" Kroonlinn Sündisid lapsed: Hans-Voldemar, Hedwig
Saaremaa Ühisgümnaasium Karmel Pea VIIIb klass KUHU PÕGENEVAD HINGED? Referaat Kuressaare 2009 Käesolev referaat on kirjutatud filmi "Kuhu põgenevad hinged?" alusel, mis on valminud Exitfilmis 2007. aastal. Filmi rezissöör on Rainer Sarnet ja peategelased Ragne Veensalu Anni rollis, Lenna Kuurmaa, kes kehastab Mayat ja Andres Lõo, kes mängib Sethi. Film räägib kurval toonil kahe tüdruku iseseisvumisest ja armastuse avastamisest keskendudes eelkõige tegelaste salahirmudele ja lähedaste eest varjatuks jäävatele tunnetele. Inimestevahelistes suhetes halvaks peetavaid tundeid ei saa ületada enne, kui ei tunnista, et armukadedus, üksindustunne ja tähelepanuvajadus on lahutamatu osa inimloomusest. Ann oli tavaline koolitüdruk, kellele meeldis oma sõpradega pidutseda ja hängida.
.." nii ütleb üks teine traagilise saatusega luuletaja A. Alliksaar. LUULENÄITEID Tütarlapsele, keda ma nii väga armastin! Tütarlapsele, keda ma nii väga armastin! Su liikmed lõhnavad kui noored valged kased, mis oma ladvastikud peitnud uduloori. Ning omi sädelevaid õlgu, rindu noori sa läbi värisevi lehi paista lased. Ja vaade selge sul kui kaljust karglev läte, mis ripsmeilt vuliseb kui pehmest lepavõsast, sääl joomas käisin ma kui lõo, kes eksin pesast, uus elu vulas mul sääl üle pää ja käte. Fööniks Ma uuena tõusen tulest, sai tuhaks mu koltuv kest. Ma kergem udusulest ja tugevam terasest. Jäid lõõska vaid pehkinud jätted: väärmina ning ebamaailm. Nüüd jootmas mind Kõiksuse lätted ja silmaks mul Kõiksuse silm. Ja päiksekiirtega ühte mu ihu sulab uus. Ta üleni leegib kui lühter ja Elu Sõna tal suus. Viin kõikjale valgust ja rõõmu, mu hingusest sulab hang
.; hiiresõit; kus on põrnik`?. Väljas; tikk, takk; sula; kaks jänest; vastlasõidul; uisutajad; hällilaul. J.Oromuri ja mall; korstnapühkija; kiisu; varblane; lapse palve tibukesele, sõit; linnuke; väike jänes; minu hani; eideratas; illi mänguasjad; kiisu-ants; hällilaul; uni tuleb; õhtu õõtsub meie õue. Õhus tundub kevadet, varane kuldnokk; Märts; sinikellukese surm; aprill; kannikene emale; väike lillemüüja; emadepäevaks, lõo pesa; pääsukeste tulek. Õielõikaja; kägu; linavästrik; väike mall karjas; äike; jaaniõhtu; meri; õngitsemas. Väike jahimees; kivikasukas ; jänesepoeg; mängulaul; karutaat maiustamas; siplegapesa; siil; sääskja konn; ats ja liblikas, metsas; konn ja seen. Kirsipuu; rukkirääk; laps ja kuu; sügise tulekul; rukkilill lõikuskuul; varblased põllul; sügise võlud; jälle linna. Henn ja leevike; poisu tahab kooli;
sulin saadab tema teed, valguvad on Ema veed. Hele kumm on õhu süles kõrgel ülal, hiilges särav, ehab lääs, pilv leegib üles, näib kui öine tulivärav, lõke kustuv, punaleek, verev mõõk ehk oda, teek. Isamaa Ado Reinvald Kus on mu kallis isamaa, kus tahaks rõõmsast' elada, kus üliõnnis oleks ma ja millest võiksin kiidelda? Ei ole seal mul isamaad, kus vennad venda vihkavad, kus iga mees end targaks teeb ja sala kiusust üle keeb. Kodumaa metsad Jaan Lõo Kodumaa metsades kevade algus, kodumaa metsades -- hävitav talgus: heliseb kirves ja vihiseb saag, nende ees murdub viimne kui raag. Ohkaval hoigel langevad kased, kui surmani haavatud kangelased, maapinnale, emarinnale. Isamaale Juhan Liiv Mul puudub nii palju, palju, mis, ei tea ma ütelda: kas mehisust, välist viisi, ei mõista mind teised, ma teisi -- ei seda tea ma. Ühest aga pole mul puudu, oh seda on palju ju! Oh seda on palju, liig palju: mu armastus on mu kalju, mu kallis isamaa
Orgaanilise keemia praktikum Keemia instituut Töö pealkiri: Hantschi reaktsioon Teostaja:Marietta Lõo Kursus: Keemia III Töö algus Töö lõpp: Juhendaja: 27.11.2007 03.12.2007 Uno Mäeorg Kasutatud kirjandus: 1) Juhend,mis antud juhendaja poolt 2) Internet 3) ftp://ftp.ttkool.ut.ee/chem/balt/bko0506exp_eng.pdf 4)http://www.organic-chemistry.org/namedreactions/hantzsch-dihydropyridine- synthesis.shtm Meetodi olemus: 1,3-Dikarbonüülühendid koos aldehüüdidega ja ammoonumiga annavad 1,4
Orgaanilise keemia praktikum Keemia instituut Töö pealkiri: Infrapunaspektroskoopia Teostaja:Marietta Lõo Kursus: Keemia III Töö algus Töö lõpp: Juhendaja: 25.09.2007 25.09.2007 Uno Mäeorg Kasutatud kirjandus: 1) Juhend 2) Internet Kasutatavad ained: 1) Tahke KBr 2) metaan 3) isoamüülalohol 4) bensiil 5) kloroform-CHCl3 Kasutatavad töövahendid: 1) ahhaatuhmer 2) uhmrinui 3) spaatel 4) pressivorm 5) automaatpipett 6) vatt 7) KBr plaadid 8) gaasiküvett 9) spektofotomeeter
ARMASTUS LÄBI SÕNADE luulekava SONETT 29 William Shakespeare Kui õnnest hüljatuna nutan sala, sest oma kehva seisust kurtma pean, ehk taevas kurt küll kuulma on mu hala, ja vaatan end ja oma saatust nean ja soovin olla nagu see, kes kenam, kel lai on sõpruskond ja silmaring, kel lootusi ja kunstitaidu enam, ning mis mul head on, halvustab mu hing, siis, kui end põlgan mõttes iseendas, toob mõte meelde sind, ja helinal kui lõo, kes koidu ajal üles lendas, hing laulab hümne taeva väraval, sest sinu arm on rikkus, mille pärast ma loobuks kuninglikust aust ja särast. SONETT 90 William Shakespeare Siis vihka mind, kui pead, ja kohe praegu, sest praegu käib maailmaga mul riid, löö parem saatusega ühteaegu, kui et mind hiljem ahastusse viid. Ah, valu järelväes sa ära tule, kui nüüdne mure enam mind ei söö, et kurblik-vihmasele hommikule ei annaks aset tuulevinge öö!
Orgaanilise keemia praktikum Keemia instituut Töö pealkiri: Ritteri reaktsioon Teostaja:Marietta Lõo Kursus: Keemia III Töö algus Töö lõpp: Juhendaja: 20.11.2007 27.11.2007 Uno Mäeorg Kasutatud kirjandus: 1) Juhend,mis antud juhendaja poolt 2) Internet Töö eesmärk: Sünteesida N-tertbutüülbensamiidi tert-butüülakolholi ja bensonitriili omavahelisel reaktsioonil, kui katalüsaatoriks on väävelhape. Kasutatavad nõud: 1) 2 tk 1 ml-st plastiksüstalt 2) 25 ml ümarkolb
Kevadised veed, algab uputus. Kevad toob loomakestele palju häda. Lumi sulab kiirest, jõed tõusevad kallastest välja ja ujutavad üle niidud ja luhad. Kõige rohkem kannatavad suurvee ajal jänesed, mutid, hiired ja teisedki loomakesed, keselavad madalates kohtades maa peal ja maa all. Vesi tungib nende elamuisse. 30.september.2010 Lõoke kevadekuulutaja. Kõigile on lõo laul armas; kõik kuuatavad teda rõõmuga, kõik armastavad seda kevadekuulutajat, armastavad teda tihti kuulmise järgi, ilma et teda lähemalt tunneksid. Miks armastame kuldnokka? Kuldnokk on väga kasulik lind. Kasu toob ta määramatu hulga tõukude, röövikute, liblikate, põrnikate ja ussikeste hävitamisega. Peamiselt aga hävitab ta aga tigusid. 30.september.2010
2002 "RX - Cassiopeiae" op 82 sümfooniaorkestrile "Kevadele", kantaat op 85 sopranile, naiskoorile ja keelpilliorkestrile (Anne Kahro) "Ikeya Shangi komeet op 87 viiulile, klaverile ja vibrafonile "Universumi hääled" op 88 neljale klaverile (16 käele) 2002 2003 "Tõde" op 83 meeskoorile (Anne Kahro) "Benedicamus patrem" op 90 sopranile, 4 trompetile orelile ja timpanitele "Pro Patria", oratoorium sopranile, meeskoorile, poistekoorile ja puhkpilliorkestrile (Jaan Lõo) "Tuhala lood" häälele, hiiu kandlele ja kahele viiulile
Avalik linnaruum on sotsiaalne. Ehitusloata rajatud eluase, kus käis 10 000 külalist. Minu linnaruum, minu kodu linn. 25. Taavi-Hans Kõlar Schnelli tiigi ääres. Hüvastijätuhetk Tallinnaga enne reisile minekut ja tere, Tallinn. Täpp, millest kõik algab ja milleks kõik taandub tagasi. 26. Jaan Klisheiko Uues Maailmas. Delikaatseid isikuandmeid sisaldav lugu kaheaastasest poisist, kes pildil mängib klaverit. 27. Andres Lõo sadamas. Laevapasunate koori juhatamine, Tallinn, kui linn, kus kõik soovid lähevad täide. 28. Enn Kasak Mustoja silla juures, 100 meetri kaugusel maanteest. Koht, kus saab mõtelda. Olõ harit, aga olõ ometi inemene, ei ütle keegi. Inemine olemine läheb meelest ära. 29. Toomas Paul mere ääres. Kõik usuvad iseendasse. Valad ise oma õnne, aga mis sest välja tuleb... 30. Aleksander Sarapik kirikus. Üleminek füüsiliselt tegevuselt vaimsele tegevusele,
haavatava looduskoosluse. Mõningad näited orhidee liikidest võib näha allpool joonistel. Metsadesse on viimase 50 aasta jooksul elama asunud põdrad ja metssead. Ümbruskonnas leidub veel metskitsi, jäneseid, oravaid, põldhiiri, rebaseid ja teisi väiksemaid kiskjaid nagu kärp, nirk, tuhkur. Lindudest pesitsevad seal vares, harakas, kuldnokk, musträstas, pasknäär, pääsuke, lagle, leevike, tihane, varblane, lõoke (kelle nimest tuleb ka Lõo talu nimi), öökull, kanakull, linavästrik jt. Kevadel võib kuulda käo kukkumist. Mere ääres pesitsevad veelinnud: kajakad, tiirud, pardid, luiged. Sügisel ja kevadel peatuvad Muhus suured linnuparved, kes pesitsevad põhja pool ja veedavad talve lõunapoolsetes maades. Joonis 2. Kaunis Kuldking Joonis 3. Tõmmu käpp Joonis 4. Soohiilikas 7 3. Kultuurilugu Igaküla kaev
Ka novellis "Teise eest" võib lugeda naistegelast omamoodi võitjaks, kuigi jutt on traagilise lõpuga. Lesknaine Leili saab abi võhivõõralt mehelt, kes selle eest lõpuks oma eluga peab maksma. Leili aga pääseb aga tüssamisest ja veelgi vaesemaks tegemisest. Selle loo idee seisneb küll tegelikult selles, et ükski heategu ei jää karistuseta. Ideaalses elus saaks vana ihnuskoi ja röövel Jakob Mesilane oma õiglase palga, kuid ometi on Peep Lõo see, kes oma eluga maksab ja pealegi tembeldatakse ta veel röövliks, kes tahtis "ausat" ärimeest röövida. Selliseid keerdkäike leidub ka teistes novellides. Nimiloos "Elu nullpunkt" arutletakse samuti selle üle, et kas on üldse mõtet elada ausat elu ja seejuures vireleda, kui valetades ja varastades on palju kergem ning jääb ka tulevatele põlvedele midagi pärandada. Vastasel juhul elab iga järgmine põlvkond samuti peost suhu. Midagi pole võrreldes tänapäevaga muutunud
o Kill-kõll o Kiisu-Ants - lühike o Hällilaul o Uni tuleb - kui tudud, siis virgud suureks o Õhtu õõtsub meie õues · Varane kuldnokk o Õhus tundub kevadet o Varane kuldnokk o Märts o Sinikellukese surm o Aprill o Kannikene emale o Lõoke o Pääsukeste tulek · Paistis suvepäike särav o Õielõikaja o Lõo pesa o Kägu o Linavästrik o Väike Mall karjas o Äike o Jaaniõhtu o Meri o Õngitsemas · Metsas kõnnib väike Juss o Väike jahimees o Kivikasukas o Jänesepoeg o Mängulaul o Karu-taat maiustamas o Sipelgapesa o Siil o Sääsk ja konn o Ats ja liblikas o Metsas
ja märkad puude varjus ootajaid. Taas kordub see mis ununenud ammu, näed silmi teelt su poole vaatavaid. Sel ööl kõik hinged koju tulla tahaks, sel ööl ei seata riivi koduust. Sel ööl ei panda võõraid hääli pahaks, sel ööl käib ringi palju igatsust. Saan oma leinavalust teada anda kui lilleõit su kalmu peale säen. Võin oma palveid veelkord üle anda, on hingedele selleks jäetud päev. 12 HINGEDEPÄEV Jaan Lõo Täna hingedepäev. Täna tulevad kõik, kes mind on loonud ja aegade hämarusest ette toonud, mu muistsed vanemad, kallid kooljad, mu kodu ja rahva eest kostjad ja hooljad. Tulge kõik, tulge kõik, teid kutsun ma, kõik pirrud ma süütasin põlema, laud nõtkub söökide, jookide all ja õled puhtad on põrandal. Mu kojukutset nad kuulevad ja haudadest hulgana tulevad mu esiisad, kaugelt muinasmaalt: kes kütt, kes kalur Volga ra'alt, kes süütasid Muroma kütiste tuld,
Muhu metsadesse on viimase 50 aasta jooksul elama asunud põdrad ja metssead, kes paljunesid kiiresti ja tegid põldudel palju pahandust. Muhus on veel metskitsi, jäneseid, oravaid, põldhiiri, rebaseid ja teisi väiksemaid kiskjaid nagu kärp, nirk, tuhkur. Kümmekond aastat tagasi toodi saarele hirved, kes on siin hästi siginud ja kohanenud. Lindudest pesitsevad siin vares, harakas, kuldnokk, musträstas, pasknäär, pääsuke, lagle, leevike, tihane, varblane, LÕOKE (kelle nimest tuleb ka Lõo talu nimi), öökull, kanakull, linavästrik jt. Kevadel võib kuulda käo kukkumist. Mere ääres pesitsevad veelinnud: kajakad, tiirud, pardid, luiged. Sügisel ja kevadel peatuvad Muhus suured linnuparved, kes pesitsevad põhja pool ja veedavad talve lõunapoolsetes maades. Saart ümbritsevas meres elavad ahven, räim, kilu, haug, tuulehaug, angerjas, säinas, latikas, tursk, luts, koha, vimb, siig, särg, lest, lõhe, forell jt. Haruldane liik on tuur, kelle püüdmine on keelatud
Isa polnud nõus oma talu poegade nimele kirjutama. Lõpuks viskas isa oma rahakoti põrandale ja ütles, et pojad saavad talu kevadel endale. Poisid asusid uuesti põllule tööle. Armuleib Nooremärdi peremees Juhan ja tema naine Mari. Peremehe sugulane Tõnn tuleb Nooremärdile sulaseks. Noored sulased ei salli vanemat Tõnni. Heinatööd, kari, saunamaja, kivide õhkimine. Marile ei meeldi, et Tõnn nende juures elab, kuid lõpuks ta lepib vanamehega. Teise eest Peep Lõo asub tööle Jakob Mesilase vanakraamikaupluses. Tüürimehe lesk, Leili Kivi, toob sinna oma mööbli müüki, mille eest Jakob pakub talle 700 krooni. Peep aga teab, et ülemusel on mööblile ostja olemas ja viimane maksab selle eest 1500 krooni. Leili vireleb vaesuses. Ta tuleb poodi ja Peep räägib talle loo ära. Leili viib oma mööbli poest minema ja müüb ise eelpoolmainitud inimesele. Jakob on maruvihane. Ta saab teada, kuidas skeem toimis ja tahab Peepu tulistada
need on lilled tillukesed: (H.Mänd) Mai Paistab päev ja vihma sajab, kätte jõudnud õiekuu, varsti nupud lahti ajab imeilus õunapuu. (K.Merilaas) 28 Kevad Kevad jällegi on käes, pakatavad täies väes pungad põõsastel ja puul, tantsib aasal lõunatuul. Lepik sinililli täis, särab õie kõrval õis, lõhnab värske rohutukk, ülane ja nurmenukk. (K.Merilaas) Lõosilmad Kõrgel on taevas ja madalal maa, Lõo tahab kõrgele lennata. Lõo püüab kinni pilvekillud, Sinised killud ta sinule pillub. Üleval lõo mängib trilleripilli Kas juba leidsid lõosilmalilli? (O. Saar) Kevademärgid Tihane kaseladvas kevadet kuulutab. Ema peseb aknaid, Tubasid tuulutab. Tihane kaseladvas Trillerdab, ehitab pesa. Ema askeldab köögis, töölt koju ootab isa. (Ain Väät) 29 Varakevad Sul sulladi lumi sulab. Häid lompe läigib maas.
2 lambaid ja hobuseid. Kujunenud on nad ka muistsetele põldudele. Esimesed põllud rajati õhukestele paepealsetele muldadele, sest muinasaegsed töövõtted ja -riistad ei võimaldanud veel tüsedaid muldi harida. Veel võib neid leida ka maakerke tagajärjel merest kerkinud maadel. Levik peamiselt Lääne- ja Põhja-Eesti rannikualadel ning saartel, nt Lõo alvar Saaremaal. 30. Muldade levik paetasandikul Kh künkanõlval LKIe jõelammil AG künkajalamil D sootasandikul S'' 31. Selgita mõistete 'kliima' ja 'ilmastik' erinevust. Ilm on pidevalt muutuv õhkkonnaolek. Ilma kujundavad maapinnalähedase õhukihi ilmaelemendid (päikesekiirgus,
El" puudus ühtne esteetiline programm. Oma teised. kunstisuuna iseloomustamiseks võtsid Luulepeamised saavutused ja uuendused aastail nooreestlased tarvitusele nimetuse uusromantism. 1905-1916 on seotud üksikute võimekate Tänapäeval tarvitatakse mõistet "uusromantism" poeetidega. G.Suitsule, E.Ennole ja V. Grünthal- tavaliselt üldnimetusena sümbolismi ja Ridale järgnevad M.Heiberg ja J.Lõo. Üksikute impressionismi kohta. Tegelikult on sümbolism luuletustega esinesid prosaistid: J.Oks, F.Tuglas, kui kirjandusvool mõjutas "Noor-Eesti" vähe, sest A.Kallas. H.Visnapuu äratas oma vene Tuglase sümbolistlikku novellisüsteemi ei saa kubofuturismi jäljendavate katsetustega "Rohelises pidada "N-E" üldiseks arengu tähtsaks. momendis" noortest kõige enam kriitika
kohale. „Kratt seisis terve öö väravas nagu tohutu mägi ja katsus end pidevalt lahti kangutada. Küll punnitas vaene mürakas ja loksutas end edasi-tagasi, aga ta oli väravas kinni nagu nael ja ei saanud lahti. Pikkamisi hakkas kratis tõusma viha, ja nagu põrguloomad ikka, muutus ühes sellega kuumaks tema pea. Juba tõusis silmadest ja kõrvadest auru. Mida suuremaks paisus raev, seda heledamalt lõo miilama põrgutuli krati südames. Ja kui ta siis hommikul korraga põlema lahvatas, oli terve aidamehe õu musta tossu ning taevani tõusvat leeki täis.“ (lk. 117). Ka tema oli varas, käis mõisaaidast toitu varastamas, kuid samas oli ta ka kaval, kuid mitte nii kaval kui Rehepapp. Oskar sai Imbi ja Ärni käest kätte nende püütud merilehma oma kavaluse abiga. Tänapäeval kujutab justkui tavalist töölist, kes teeb tööd ja omab peret, kuid samas on ahne ja
Inimmõju on piirdunud vaid niitmisega ja eelkõige karjatamisega. Ajalooliselt on neil enamasti karjatatud lambaid ja hobuseid. Kujunenud on nad ka muistsetele põldudele. Esimesed põllud rajati õhukestele paepealsetele muldadele, sest muinasaegsed töövõtted ja -riistad ei võimaldanud veel tüsedaid muldi harida. Veel võib neid leida ka maakerke tagajärjel merest kerkinud maadel. Levik peamiselt Lääne- ja Põhja-Eesti rannikualadel ning saartel, nt Lõo alvar Saaremaal. 31. Vali kõige tõepärasem variant (A...E): Millist mulda võiks esineda: paetasandikul ........... Kh' A- jõelammil .......... AG B-D sootasandikul .......... S'' C- künkanõlval .......... LKIe D - LkIe künkajalamil ........
Veel on külma ööde põues, härmahalla koidikul, olgugi et päeval õues päike soe kui juunikuul." Kannikene emale Mina, pisikene poju, vaevalt nelja-aastane, tulen aasalt, tulen koju, tõttan vastu emale. Emakene, memmekene, nägin aasal liblikat. Esimene kannikene kasvas säälpool väravat. Kulla-kuku-kallis ema, kannikese panen ma sinu tuppa õilmitsema, memme tuba ehtima. Lõoke Laia sinitaeva all helisemas lõo laul: Liiri-lii, lõõri-lii! Juba vara kevadel näeme lõokest nurmedel. Liiri-lii, lõõri-lii! Hommik-koidust õhtuni lõoke laulab ikka nii: Liiri-lii, lõõri-lii! Armas lõoke, õpeta mindki laulma sinuga: Liiri-lii, lõõri-lii! Siis ma hõiskan samuti hommik-koidust õhtuni: Liiri-lii, lõõri-lii! Päikese ja taeva all ruumi laulda mõlemal: Liiri-lii, lõõri-lii! Pääsukeste tulek Oli jõudnud meie maale jälle kuldne kevade, lilled tõi ta heinamaale,
Aeg muudab inimeste vajadusi ja loob uusi väärtushinnanguid. Rannikumaastiku peamised väärtused on eelkõige looduslikud,harvem arheoloogilised, ajaloolised ja kultuurilised. Rannikumaastikus vajavad kaitset eelkõige mitmekesised elupaigad ranna ja looniitudel ning tallamisõrnad luitemaastikud. Kaitsealad Saaremaal Saaremaa rannikulõikudest on paljud kaitse all (Vilsandi rahvuspark,Kaugatuma Lõo maastikukaitseala, Viieristi looduskaitseala, Järve luitestik, Laidevahe looduskaitseala jt), kuid ainuüksi kaitsmisest (eriti poollooduslike koosluste esinemisaladel) ei piisa. Vajalikud on siinseid pärandmaastikke kaitsta aitavad hooldustööd. Maastik on seda stabiilsem ja tervem, mida vaheldusrikkam see on. Vaja läheb ka eri tasandiga
pidurdas vähene haridus ja intellektuaalne piiratus. Tema viimased luuletused ilmusid 1917-18 ajakirjas "Naiste Töö ja Elu" Meeri Tuuletare pseudonüümi all. Palju loomingut loonud hetkemeeleolude ja elamuste tõukel. 1905. aastal luuletused "Linda" ajakirjas ja Noor-Eesti koguteoses "Võitluse päevil". Umbes samal ajal valmis ka esikkogu. Heibergil tekkis lõhe reaalse maailma ja endaloodud maailma vahel. Jaan Lõo (1872-1939) ainus luulekogu "Nägemised" (1916) - keskendub inimese suhetele kodumaa ja rahvaga, kolm tsüklit: Isade maa, Vägilaste lood, Ihad. Lõo luule erineb mitmeti ajajärgu värsitoodangu põhiilmest. "Nägemiste" autor on eeskätt isamaalaulik, rahvusluse ülistaja ning propageerija. Lõo kodumaa ja loodusluules jääb kõlama kargus ja rahulik tõsidus, mis parematel juhtudel jõuab haaravuseni. Jaan Oks 1884-1918 suri enne oma esimese raamatu nägemist.
3. Kui linavästrik enne jüripäeva jää katki sõtkub, siis kasvab sellel aastal hirmus hea lina (Viljandi). 4. Enne ei minevatki jõgi lahti, kui västrik pärale jõudnud. 5. Västrik lõhkuvat oma pika sabaga jää puruks. 6. Linavästrikud tallavad jõed lahti, põrutavad ehk sõtkuvad jää katki. 7. Linavästrik on jäälõhkuja, sest kui ta väljas, siis jää laguneb, ilmad on sedavõrd soojad. q Henrik Visnapuu Kuldnokk tuli, üle kõndis, lõo lendas, laulu kandis, hänilane pildus hända. Siis lõi oras haljendama, kraaviperved tegid sama. Nii kõik kevadesse rändas. q Mart Raud Västri, väike väle lind, küllap tunnen sind: teised nii ei lenda, rända ega viska hända. q Linavästrik Peep Ilmet Võbeleb saba ning nõelub nokk teeveeres putukaid tokktokk-tokk. Hoiab just nii pikka vahemaad, nii et sa teda kätte ei saa. Küsi: ,,Kas purustada kevadel jää?" tokk-tokk-tokk ta nõkutab pääd. 14
- 3 Enriku puhkemajake Kärla, Kärla vald 500.- 4 Innu talu Abruka, Kaarma vald 200.- 5 Jaagu talu Varpe, Lümanda vald 400.- 6 Jurna turismitalu Upa, Kaarma vald 650.- 7 Kura talu Paiküla, Kaarma vald 300.- 8 Lause talu Jursi, Valjala vald 300.- 9 Lõo talu Vahtraste, Muhu vald 500.- 10 Mardise talu Lõmala, Salme vald 400.- 11 Mihkelsoni Talu Paaste, Leisi vald 12 Mihkli talu Koguva, Muhu vald 150.- 13 Palu turismitalu Ariste, Orissaare vald 360.- 14 Pärdi talu Koguva, Muhu vald 250.- - 400.- 15 Pühasoo turismitalu Neeme, Kihelkonna vald 380
varietee. VORMISTIKUST: · Ains part: -d (kuud, sood, truud, turneed) · Ains illat: -sse (karreesse, luusse, öösse). Ka masse e maha, peasse e pähe, soosse e sohu, susse e suhu, töösse e töhe, öösse e öhe. · Mitm part: kuid, kuusid, soid, soosid, truid, truusid, töid, töösid PÕHITÜÜP KOI · Koi, koid, koisse, koide, koisid, koidesse · Diftongiga lõppevad oma sõnad (au, hai, (h)ui, kae, kai, krae, lõo, mai, nõu, pai, peo, peoleo, prei, rai, reo, tai, toi, tui, tõu, täi, vau, viu, või, väi) · Pika vokaaliga ee, ii ja üü, ää lõppevad sõnad (jää, kee, kii, klii, küü, lee, pee, pii, prii, püü, rüü, süü, tee, tüü) · Pika vokaalifa aa ju uu lõppevad sõnad raa, muu (Hiina pinnaühik), paa, suu (Prantsuse rahaühik). · Diftongiga lõppevad võõrsõnad (asalea, bei, boi, boa, duo, epopöa, gonorröa, kakao, kauboi, konvoi, krai, lakei, levkoi,
- 3 Enriku puhkemajake Kärla, Kärla vald 500.- 4 Innu talu Abruka, Kaarma vald 200.- 5 Jaagu talu Varpe, Lümanda vald 400.- 6 Jurna turismitalu Upa, Kaarma vald 650.- 7 Kura talu Paiküla, Kaarma vald 300.- 8 Lause talu Jursi, Valjala vald 300.- 9 Lõo talu Vahtraste, Muhu vald 500.- 10 Mardise talu Lõmala, Salme vald 400.- 11 Mihkelsoni Talu Paaste, Leisi vald 12 Mihkli talu Koguva, Muhu vald 150.- 13 Palu turismitalu Ariste, Orissaare vald 360.- 14 Pärdi talu Koguva, Muhu vald 250.- - 400.- 15 Pühasoo turismitalu Neeme, Kihelkonna vald 380.- - 460.-
Luitemaa – 2010, Haapsalu- Noarootsi märgala – 2011 EESTI VARUNIMEKIRI ︎Väike väin* ︎Puhatu sookompleks (Puhatu LKA)* ︎Vasknarva lamminiidud ja vanajõed (Struuga MKA)* ︎Avaste madalsoo* ︎Mullutu Suurlahe rannikulõukad ︎Nätsi-Võlla raba (Nätsi-Võlla LKA) ︎Lavasaare sookompleks ︎Rahuste rannaniit ja Lõo laht Rahvusvahelise koostöö arendamine: ︎-Strateegilisedplaanid(IV 2016-2024) -COPid iga 3 aasta tagant -Piirideülesed rahvusvahelise tähtsusega märgalad – nt Eesti ja Läti – Nigula ja Sookuninga LKAd koos Läti Ziemelu Purvi LKAga/ Põhja soode LKA-ga (Northern Bogs) -Erinevad koostöövõrgustikud, nt NorBaltWet (Taani, Eesti, Soome, Norra, Island, Läti, Venemaa, Rootsi)
782728 25471 Tartu linn 25472 7820137-1Lõkketule 58.34602426.782814 25472 Tartu linn 21331 7400397-1Lõmala 58.18129622.127335 21331 Salme vald 29212 7400396-1Lõmala 58.18139222.127789 29212 Salme vald 22008 6700510-1Lõo 58.41440824.493646 22008 Pärnu linn 30140 5700214-1Lõo 58.5983 23.701379 30140 Hanila vald 31994 5700215-1Lõo 58.59765323.701429 31994 Hanila vald 138952 23933-1 Lõo tee 59.37618424.812815 138952 Rae vald 138953 23934-1 Lõo tee 59.37623324.813201 138953 Rae vald 24858 6700512-1Lõpe 58.57011223.986062 24858 Koonga vald 25782 6700511-1Lõpe 58.57041823.986233 25782 Koonga vald 29213 7400399-1Lõpi 58.46656822.747093 29213 Leisi vald 29214 7400398-1Lõpi 58.46663622.747675 29214 Leisi vald 5540 35007-1 Lõuna 59.57219425.724683 5540 Loksa linn
annaabi.ee 
