Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Infrapunaspektroskoopia (0)

1 Hindamata
Punktid

Orgaanilise keemia praktikum

Keemia instituut
Töö pealkiri:
Infrapunaspektroskoopia
Teostaja:Marietta Lõo
Kursus:
Keemia III
Töö algus
25.09.2007
Töö lõpp:
25.09.2007
Juhendaja :
Uno Mäeorg
Kasutatud kirjandus:
1) Juhend
2) Internet
Kasutatavad ained:
1) Tahke KBr
2) metaan
3) isoamüülalohol
4) bensiil
5) kloroform- CHCl3
Kasutatavad töövahendid:
1) ahhaatuhmer
2) uhmrinui
3) spaatel
4) pressivorm
5) automaatpipett
6) vatt
7) KBr plaadid
8) gaasiküvett
9) spektofotomeeter
11) kummikindad
12) vaakumpump
Töö eesmärk:
Määrata ära uuritavate ainete puhtus
Meetodi olemus
1)Infrapunane spektroskoopia on analüüsimeetod, mis lubab (osaliselt) identifitseerida või tõestada ainete struktuuri (eeskätt iseloomulike neeldumismaksimumidega funktsionaalrühmad).
2) See põhineb sobiva sagedusega IP-kiirguse neeldumisel aines, mille tulemusena kasvab vastavate sidemete võnkumise amplituud (molekul läheb üle kõrgemasse võnke- ja rotatsioonolekusse).
3) IP kiirguse toimel ergastuvad vaid nende sidemete võnkumised, kus toimub dipoolmomendi muutus.
Katse kirjeldus:
Tahke aine spektri mõõtmine
Tableti valmistamine
1) Kaaluda kaalumispaberil 70-80 mg KBr
2) Viia kaalutud KBr ahhaatuhmrisse
3) Lisada sinna spaatli otsaga (~1mg) uuritavat ainet
4) Saadud segu peenestada ning segada uhmrinuia abil peeneks
5) Saadud segu viia pressvormi ühtlase kihina ( kahe ketta vahele, peegelpinnad vastamisi )
6) Pressida rõhu all tabletiks( 10 t), kui on saavutatud vastav rõhk, siis oodata 30 s ning avada kraan
7) Saadud tablett asetada tabletihoidjasse
8) Tabletihoidja asetada spektrofotomeetri proovikambrisse
9)Mõõta spekter ning määata korrelatsioontabelite abil neeldumismaksimumidele vastavad sidemete võnkumised
10) Pesta tableti tegemiseks kasutatud vahendid( v.a tabletihoidja) kraani all veega ning kuivatada hoolikalt
11) Tabletihoidja puhastada niiske vatiga ja kuivatada
Vedela aine spektri mõõtmine
1) Puhta vedeliku spektri mõõtmiseks kasutada KBr plaate , mis lasevad IP-kiirgust läbi
2) NB! KBr plaadid kardavad niiskust( tuleb hoida servadest) ning purunevad kukkudes
3) Viia automaatpipeti abil ( millele on pandud ühekordseks kasutamiseks plastikots) uuritava aine tilk ühele KBr plaadile
4) Asetada servadest hoides teine KBr plaat peale nii, et plaatide vahe oleks ühtlaselt ilma õhumullideta vedelikuga täidetud
5) Asetada plaadid koos uuritava prooviga küvetihoidjasse
6) Fikseerida ühtlaselt reguleerimismutrite abil, et õhk ei pääseks KBr plaatide vahele( liiga kõvasti keerates võivad KBr plaadid katki minna)
7) Asetada proov küvetihoidjaga spektrofotomeetri proovikambrisse
8) Mõõta spekter ja interpreteerida
9)KBr plaate pesta tõmbekapis veevaba kloroformiga
10) Kasutada kummikindaid ja hoiduda mürgiste gaaside sissehingamisest
11) Asetada KBr plaat jääkide pudelil olevale lehtrile ja pesta Pasteuri pipeti abil veevaba kloroformiga
12) Kuivanud KBr aetada ettenähtud küvetihoidjasse
Gaasilise aine spektri mõõtmine
1) Avada gaasiküveti mõlemad kraanid
2) Juhtida tõmbe all uuritav gaas balloonist vastava otsiku abil gaasiküvetti
3) Sulgeda mõlemad kraaanid
4) Asetada gaasiküvett prooviga spektofotometri proovikambrisse
5) Mõõta spekter
6) Interpreteerida
Gaasiküveti puhastamne
1) Tõmbe all avada mõlemad kraanid
2) Juhtida gaasiküvetist 5-10 minuti jooksul läbi õhku vaakumpumba abil
3) Kontrollida küveti puhtust spektrofotomeetriga uuesti mõõtes, kui neeldumismaksimune pole enam näha, siis on küvett puhtaks saanuud
Isoamüülakohol
33306,87
O-H (m)
(vesinkside)
2958,34
C-H (s)
2852,73
C-H (s)
1448,08
CH3 (m)
Ained
1.Isoamüül alkohol -isoamyl alcohol -C5H12O
M(C5H12O)= 88.1492 g/mol
ρ=0.809 g/cm3
CAS: 123-51-3
Keemistemp =130 0 C
Sulamistemp= -117 0 C
Lahustuvus vees:lahstub, 54 mg/ml
Ohtlikkus:alkoholi sisaldusega värvitu vedelik, mis võib põhjustada köhimist
Kasutatud kirjandus.
1. http://chemfinder.cambridgesoft.com/result.asp
2. http://riodb01.ibase.aist.go.jp/sdbs/cgi-bin/direct_frame_top.cg i
Bensiil
3069,24
Aromaatne (s)
1669,87
C=O (s)
1569,54
CH2 (m)
877,7 (s)
Aromaatne
Side väljaspool tasapinda
2.Bensiil-benzil
M(C14H10O2) = 210, 23 g/mol
ρ=1.23 g/cm3
Keemistemp= 346-348 0 C
Sulamistemp= 94-95 0 C
CAS: 134-81-6
Lahustuvus vees:ei lahustu
Ohtliikus- ärritava toimega
Kasutatud kirjandus:
1. http://webbook.nist.gov/cgi/cbook.cgi?Name=benzil&Units=SI
2. http://www.chemexper.com/
3. http://en.wikipedia.org/wiki/Benzil
4. http://chemfinder.cambridgesoft.com/result.asp
5. http://h105.ath.cx/fwe.de/gefahrstoffdaten.de/134-81-6_362.ht m
6. http://riodb01.ibase.aist.go.jp/sdbs/cgi-bin/direct_frame_top.cg i
3.KBr- kaaliumbromiid
M(KBr)= 118.994 g/mol
ρ=2,75 g/cm3
CAS:7758-02-3
Keemistemp= 1435 °C
Sulamistemp= 734 °C
Lahustuvus vees: 53.5 g/100 ml (0 °C)
10 g/100 ml (15 °C)
Valge tahke aine,niiskustundlik, hügroskoopne, valged kristalline pulber
Kasutatud kirjandus.
1) http://chemfinder.cambridgesoft.com/result.asp?molid=7758-02-3
2) http://en.wikipedia.org/wiki/Potassium_bromide
4.Metaan-metane-CH4
M(CH4)= 16.0425 g/mol
ρ= 0.717 kg/m³, gaasiline aine
Keemistemp= −161.6 °C
Sulamistemp= −182.5 °C
Lahustuvus vees: 3.5 mg/100 ml (17 °C)
CAS: 74-82-8
Värvitu, lõhnatu gaas , plahvatusohtlik
Kasutatud kirjandus:
1) http://en.wikipedia.org/wiki/Methane#Potential_health_effects
2) http://chemfinder.cambridgesoft.com/result.asp
5.Kloroform, Trichloromethane - CHCl3
M(CHCl3)= 119.3779 /mol
ρ= 1.48 g/cm³, vedel
Sulamistemp= -63.5 °C
Keemistemp= 61.2 °C
Lahustuvus: 0.8 g/100 ml at 20 °C
CAS: 67-66-3
Iseloomuliku lõhna ja narkootilise toimega, kergesti lenduv värvuseta mürgine vedelik, , lahustub orgaanilistes lahustites . Oksüdeerub õhuhapniku toimel aeglaselt süsinikoksiidkloriidiks.
Kasutatud kirjandus;
1) http://chemfinder.cambridgesoft.com/result.asp
2) http://mt.legaltext.ee/esterm/
3) http://en.wikipedia.org/wiki/Chlorofor m
Infrapunaspektroskoopia #1 Infrapunaspektroskoopia #2 Infrapunaspektroskoopia #3 Infrapunaspektroskoopia #4 Infrapunaspektroskoopia #5 Infrapunaspektroskoopia #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-06-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor keemik Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Ritteri reaktsioon
7
doc

Ritteri reaktsioon

Orgaanilise keemia praktikum Keemia instituut Töö pealkiri: Ritteri reaktsioon Teostaja:Marietta Lõo Kursus: Keemia III Töö algus Töö lõpp: Juhendaja: 20.11.2007 27.11.2007 Uno Mäeorg Kasutatud kirjandus: 1) Juhend,mis antud juhendaja poolt 2) Internet Töö eesmärk: Sünteesida N-tertbutüülbensamiidi tert-butüülakolholi ja bensonitriili omavahelisel reaktsioonil, kui katalüsaatoriks on väävelhape. Kasutatavad nõud: 1) 2 tk 1 ml-st plastiksüstalt 2) 25 ml ümarkolb 3) magnetsegaja 4) magnetsegja pulk 5) jahuti 6) Pasteuri pipett 7) jää vann 8) katseklaas-vee mõõtmise jaoks 9) Termomeeter 10) spaatel 12) klaasfilter ( vahejupp+ kolb alla) 13) Petri tass 14) keeduklas Ained: 1) 0,50 ml bensonitriili 2) 0,400 g tert-butüülalkoholi-0,51 ml 3) 10 ml etanooli ja vee segu 4) 0,5 ml

Orgaaniline keemia
Biokeemia praktikumi juhend
97
pdf

Biokeemia praktikumi juhend

Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool BIOKEEMIA LABORATOORSED TÖÖD Koostajad: Malle Kreen Terje Robal Tiina Randla Tallinn 2010 SISUKORD 1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA ........................... 4 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID ............................................................................... 4 1.1.1 Biureedireaktsioon ....................................................................................... 9 1.1.2 Ksantoproteiinreaktsioon (Mulderi reaktsioon) ........................................... 10 1.1.3 Milloni reaktsioon ....................................................................................... 10 1.1.4 Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon ...................................................................

Biokeemia
Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2014 2015 õppeaastal
68
docx

Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2014/2015 õppeaastal

Keemia ja materjaliõpetus Kordamisküsimused 2014/2015 õppeaastal 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria – kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Aine – mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (kuld, hapnik). Keemia uurib ainete omadusi, nende koostist ja ehitust ning reaktsioone ainete vahel. 2. Keemilise elemendi mõiste. Keemiline element – Ühesuguse aatominumbriga aatomite kogum, kuulub kas liht- või liitainete koostisse. Perioodilisussüsteemis on 118 elementi. 3. Keemiline ühend. Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast erinevast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega. Keemilist ühendit iseloomustab alljärgnev:  homogeenne  molekulis olevate koostiselementide suhteline sisaldus on muutumatu  molekulis on aatomid seotud kindlas järjestuses ja kindlate keemiliste sidemete kaudu, aatomite ruumiline

Keemia ja materjaliõpetus
ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED
304
doc

ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED

1. ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED 1.1. Elementide jaotus IUPAC’i süsteemis Reeglid ja põhimõtted, kohaldatuna eesti keelele: Karik, H., jt. (koost.) Inglise-eesti-vene keemia sõnaraamat Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk. 24-28 Rühmitamine alanivoode täitumise põhjal 2. ELEMENDID   Vesinik Lihtsaim, kergeim element Elektronvalem 1s1, 1 valentselektron, mille kergesti loovutab → H+-ioon (prooton, vesinik(1+)ioon) võib ka siduda elektroni → H- (hüdriidioon, esineb hüdriidides) Perioodilisusesüsteemis paigutatakse (tänapäeval) 1. rühma 2.1.1. Üldiseloomustus Gaasiline vesinik – sai esimesena Paracelsus XVI saj. – uuris põhjalikult H.Cavendish, 1776 – elementaarne loomus: A.Lavoisier, 1783 Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1 3 isotoopi: 1 H – prootium (“taval.” vesinik) 2 H = D ?

Keemia
Keemia ja materjaliõpetuse eksami küsimuste vastused
30
docx

Keemia ja materjaliõpetuse eksami küsimuste vastused

1. Elemendi ja lihtaine mõisted ja nimetused ning nende mõistete õige kasutamine praktikas. Süsteemsuse olemus ja süsteemse töötamise vajalikkus inseneritöös. Näiteid praktikast. Milline on süsteemne materjalide korrosioonitõrje? Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass. Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid, keemilises reaktsioonis ei saa seda lõhkuda lihtsamateks aineteks. Lihtaine valemina kasutatakse vastavate elementide sümboleid (üheaatomilised: Fe, Au, Ag, C, S; kaheaatomilised: H2, O2, F2, Cl2, Br2). Enamik elementidele vastavaid lihtaineid on toatemperatuuril tahked ained või gaasid. Mõistete kasutamine: Segadust tekitavad mitmed asjaolud:1) Aatomite liigil ja nendest moodustunud lihtainetel on enamikel juhtudel ühesugune nimi! (Erandid

Keemia ja materjaliõpetus
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi
Maailmataju
477
pdf

Maailmataju

UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim

Karjäärinõustamine
Maailmataju ehk maailmapilt 2015
990
pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta

Üldpsühholoogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun