TALINNA POLÜTEHNIKUM Multimeedia erialaosakond Kert Kompus ASSEMBLER Referaat OPERATSIOONISÜSTEEMI ALUSED MS-18 Tallinn 2018 Sisukord Assembler..................................................................................................................................3 Assemblerprogrammi lähtekood................................................................................................5 Assemblerprogrammi loomine...................................................................................................6 Assemblerkeele laused...............................................................................................................8 Omistamine ja võrdlemine.........................................................................................................9
versiooni 2 alusel. Ülejäänud kood aga avaldati Apache litsentsiversiooni 2 alusel. Selle litsentsi alusel tohivad edasimüüjad lisada täiendusi ilma neid avatud lähtekoodi kogukonnale eelnevalt näitamata. Samuti avaldab Google ülevaadatud probleemid, et need oleks soovijatele nähtavad ja neid oleks võimalik kommenteerida. Open Handset Alliance töötab välja Androidi osa, mis seisneb muudatustes Kerneli tuumas ning selle lähtekood on avalik ja saadaval GPL litsentsi alusel. Ülejäänud osa Androidist töötatakse välja privaatselt, selle lähtekood avaldatakse tervikliku versiooni ilmudes. Tavaliselt teeb Google koostööd riistvara tootva firmaga, et välja töötada uut Androidi versiooni kasutav lipulaeva seade. Pärast seadme jõudmist poelettidele avaldatakse ka selle versiooni lähtekood. Ehkki Android on avatud lähtekoodiga, ei saa seadmete
Brauserid Google Chrome 2008 Mitu protsessi Automaatsed uuendused Omnikast PDF-lugeja Mozilla Firefox 2004 Avatud lähtekood Laiendused RSS’i tugi Do Not Track Internet Explorer 1995 OSiga kaasas Hüpikakende blokeerija Apple Safari 2003 Privaatne veebilehitsemine Opera 1996 Vahekaardid Speed Dial Opera Mini Opera Link Allikad http://en.wikipedia.org/wiki/Goo gle_Chrome http://en.wikipedia.org/wiki/Firefo x http://en.wikipedia.org/wiki/Inter net_Explorer http://en.wikipedia.org/wiki/Safa ri_(web_browser) http://en.wikipedia.org/wiki/Ope
C# keelekonstruktsioonid Viko Kõva 1 Web vs Win • Töötab veebiserveris • Üks protsess • Ligipääs läbi • Kasutatav kliendi veebilehitseja masinas • C/S arhitektuur • Igal käsk muudab • HTTP rakenduse omadusi 2 Veeb 3 Veeb 4 HTTP 5 HTTP 6 ASP.NET lehe anatoomia • .aspx • Lehekülje direktiivid – seadistus, mis kirjeldab serveri jaoks, kuidas antud lehte töödelda • Kood – Leheküljel käivitatav kood, mida veebiserver peab käivitama • Lehekülje küljendus – Andmete visuaalne esitlus 7 Veebirakenduste kompileerimine • Veebirakendused kompileeritakse dpnaamiliselt vahetult enne esmast käivitamist • Kompleerimise tulemusel moodustakase .dll (assembly) • Edaspidised päringud saadetakse .dll suunas • Selline kompileerimismu...
Rakendustarkvara Tarkvara tüübid autoriõigustest lähtuvalt Kaisa-Mai Hütt 10.klass OLPG Vaba tarkvara (free software) · Minimaalsed kasutus piirangud · Avatud lähtekood · Programm ei pruugi olla tingimata tasuta · Nt. Linux operatsioonisüsteemid Priivara ehk tasuta tarkvara ehk vabavara (freeware) · Tasuta · Ei pruugi olla avatud lähtekoodiga · Mõningased piirangud kasutamisel · Ainult isiklikuks kasutamiseks · Nt. viirusetõrje Avast! Postcardware Ärivara (commercialware · Põhiline tarkvara, mida ostame · Suletud lähtekoodiga · Õigus teha arhiivikoopia · Nt. Windows operatsioonisüsteem ja MS Office kontoritarkvara
Head tavad IT valdkonnas Ametlik valvegraafik, administraatori öörahu Eetika, kokkulepped: tööandja mobiiltelefon; kättesaadavus vabal ajal; isiklikud asjad ja tööaeg; firma ressursid ja töötaja (internet, telefon..) Ärisaladus IT valdkonnas On info, mille väärtus sõltub tema salastatusest Selleks võib olla kliendiuuringud, tarkvara, tarkvara lähtekood, riistvaralahenduste detailid või mistahes muu avalikkuse eest varjatav teave Vaba tarkvara puhul on ärisaladuse roll üsna teisejärguline
Opsüsteemid küsimused ja vastused: 1. Mis tarkvaral baseerub Android nutitelefonides? V: Linux'il. 2. Kes või mis on Kernel? V: Op. süsteemi nö. süda, jagab ressursse, juhib protsesse jne. 3. Kas IOS tarkvara saab töötada suvalisel nutitelefonil? V: Ei. 4. Mida tähendab suletud lähtekood? V: tasulised süsteemid, moodulid 5. Kus või miks kasutatakse Windows CE tarkvara peamiselt? V: GPS seadmed, DATA terminalid, auto multimeediakeskused. 6. Mida tähendab ,,Real-time OS" too 3 näidet kasutamise kohta? V: ESTCube-1, ABS kontrollsüsteem autodes, turvapatjade aktiveerimise süsteem autodes. Op.süsteem, mis on tehtud kasutamiseks reaalaja-arvutisüsteemis. 7. Mis eesmärke täidab operatsioonisüsteem nimeta vähemalt 3. V: Tõlgib kasutaja käsklusi masinakeelde
Ründajale on vaja ,,Browse" privileeg, et kasutada seda augu. Aga seda võib olla piisavalt, et vaadata näiteks mis tarkvara on arvutis installitud, ja sellest juba alustada tõelise rünnaku. Et augu kasutada, on vaja panna veebiaadressiks näiteks: http://hostname/browse?path=%2f.. %2f.. %2f Lahendus Autor ei toimeta proekti enam, sellega kõik originaalversioonid omavad seda turvaaugu. Aga oktoobris 2005 proekti veebilehekülgel pandi WAWI lähtekood. Sellega igaüks võib modifitseerida vajalikke funktsioone ja kasutada pluginit ohutult. Kasutatud materjalid (viimase kontrolli kuupäevaga) http://www.xakep.ru/post/35691/default.asp (16.01.2008) http://cve.mitre.org/cgi-bin/cvename.cgi?name=CVE-2006-6512 (16.01.2008) http://www.flippet.org/wawi/ (16.01.2008) http://aluigi.altervista.org/adv/wawix-adv.txt (16.01.2008) http://xforce.iss.net/xforce/xfdb/30827 (16.01.2008)
1. GUID partitioning table võimaldab rohkem primaarseid partitsioone kui 4 Kõrgkeeles kirjutatud programm mis pole veel ümber tõlgitud – Lähtekood Programmi tõlkur mis tõlgib kogu koodi korraga programmi saab käivitada kui kogu tõlge on tehtud – kompilaator Inimkeelele lähedane programmeerimiskeel, on vaja tõlkida madalkeeleks muidu riistavara ei mõista programmi – kõrgkeel Programmi tõlkur mis tõlgib koodi ridade kaupa tõlgitud koodilõiku saab käivitada ilma kogu programmi tõlkimata – interpretaator
Arvutiprogramm on paljudest lähtekoodidest ja õiguslikest komponentidest koosnev kompositsioon Translaatorid Kompilaatorid või interpretaatorid An interpreter translates some form of source code into a target representation that it can immediately execute and evaluate. The structure of the interpreter is similar to that of a compiler, but the amount of time it takes to produce the executable representation will vary as will the amount of optimization. Lähtekood objektkood Kompilaatorite omadused Palju aega kulub programmi tekstis arusaamisele, “analüüsimisele” ja transleerimisele objektkood on arvutispetsiifiline masinkood arvuti täidab objektkoodi programmi täitmine ja kasutamine on kiire Interpretaatorite omadused suhteliselt vähe aega kulub lähtekoodi analüüsimisele ja arusaamisele lõppkood nö mingi vahepealne (intermediate code) lõppkood on kasutatav ka teistes programmides
Lähtekood Esimese poole argumendid 11. klassi õpilasi Lauri P. ja Sergei B. Süüdistatakse arvuti ebaseaduslikus kasutamises. Prokuratuur leiab, et neid kahte poissi tuleks karistada arvutisüsteemile ebaseadusliku juurdepääsu eest kood, salasõna või muu kaitsevahendi vältimises teel. Kuna neil ei olnud teada selle lehekülje administraatori kasutajatunnust ega parooli. Nad poleks tohtinud sisse logida, vaid oleks pidanud kohe teatama administraatorile telefoni teel. Ja see, et nad muutsid salasõna raskendab asjaolusid, kuna võib-olla ei jõudnud e-mail administraatorini. Teiseks raskendab asjaolusid, see et nad lisasid leheküljele teavituse. Mis ei ole nende teha ja nad ei oleks tohtinud üldse mitte midagi seal leheküljel muutma, kuna see pole nende oma. Süütegu kergendab, aga see et nad ei kuritarvitanud informatsiooni mida nad nägid seal leheküljel. Ja nad teavitasid ühe korra administraatorit. Ja...
või muud piirangud. Litsentsipiiranguks vabavara puhul võib tuua selle, et vabavara võib kasutada isiklikel eesmärkidel kodudes, kuid kontorites ja muudes kommertsasutustes on selle omamine ja kasutamine keelatud. Terminit "vabavara" peetakse eksitavaks, kuna ta on sarnane terminiga "vaba tarkvara". Kui vabavara on enamasti vaba ainult tasust, siis vaba tarkvara on vaba igas mõttes: selle kasutamisele ei seata mingeid piiranguid ja selle lähtekood on vabalt saadaval, st avatud. Vabavara autoriteks on põhiliselt programmeerimise entusiastid, kuid alatihti on suuremate programmide loojateks suured organisatsioonid. Üheks vabavara alaliigiks on "postkaartvara" (postcardware), mille looja soovib ainsaks tasuks programmi kasutamise eest teilt saada üht kena postkaarti või e-maili. Kui vabavara programm näitab oma töötamise ajal ka reklaambannereid, nimetatakse seda ka reklaamtarkvaraks (adware).
(andmebaase, mille erinevad osad asuvad erinevatel arvutitel), on see leidnud järjest rohkem kasutamist ka PC andmebaaasisüsteemides. See võimaldab ühtlasi mitmel kasutajal üheaegselt töötada sama andmebaasi kallal üle kohtvõrgu. SQL 1986.a.tunnistas ANSI SQL standardiks piiratud versiooni, mida ta 1991. a. korrastas. Korrastatud standardi nimi on SAG SQL. MYSQL Avatud lähtekoodiga andmebaasihaldur mis kasutab SQL keelt. Kuna MySQL'i lähtekood on avalik, siis võib igaüks seda alla laadida ja oma vajadustele kohandada. MySQL paistab silma kiiruse, töökindluse ja paindlikkuse poolest. MYSQL MySQL'i esimene versioon tuli välja jaanuaris 1998. Praegu jookseb MySQL Linux'i , UNIX'i ja Windows'i platvormidel. DDL (Data Definition Language) andmekirjelduskeel Keel andmebaasis olevate andmete ja nende seoste kirjeldamiseks nii inimesele kui masinale loetavas keeles.
Mikrotuum Mikrotuumaks loetakse minimaalset tarkvara millega on võimalik siduda operatsioonisüsteemi riistvaraga (Protsessor, mälu ja lisaseadmed). Mikrotuuma ülesanneteks on juhtida protsessori tööaega, hallata mälu adresseerimist ning muud riistvara. Kõik ülejäänud ülesanded nagu protsesside haldus, mälu haldus, failisüsteemi ja riistvara juhtimine jäetakse operatsioonisüsteemi ja kasutaja kanda. Sellise ehitusega tuuma lähtekood on tavaliselt alla 10 000 rea. Monoliittuum Monoliittuumaks loetakse tarkvara, mis annab kasutaja või operatsioonisüsteemi hallata ainult rakendused. Mälu halduse ja adresseerimise, protsesside ajastamise ja haldamise, failisüsteemi juhtimise ja riistvara haldamisega tegeleb tuum ise. Kusjuures riistvara haldamine toimub läbi ajurite (driver) ning moodulitena mida saab sisse ja välja lülitada operatsioonisüsteem või kasutaja.
bitiseid rakendusi. Mac OS X-i nimetatakse ka suureks kassiks, sest tema varasemate versioonide nimed on enamjaolt tulnud kaslaste järgi nagu näiteks: leopard, tiger, puma ja nii edasi. MAC OS X MÜÜGIKARP KOOS LOGOGA . 4 Linux Linuxi loomisel oli eeskujuks Andrew S. Tanenbaumi 1987. aastal õppeotstarbeks loodud 16-bitine MINIX, mis mahtus ühele disketile. MINIX-i lähtekood on avalik ning selle muutmine ja levitamine on lubatud. 1991. aastal alustas Helsingi Ülikooli üliõpilane Linus Torvalds tööd oma operatsioonisüsteemi kallal, millest sai alguse Linuxi tuum. Linuxi all mõeldakse tavaliselt Linuxi tuumal põhinevat operatsioonisüsteemi, kuid algselt tähendas see ainult Linuxi tuuma. Linux võib tähendada ka selle operatsioonisüsteemi distributsiooni. Linux on UNIXi- laadne operatsioonisüsteem ja
Bill Gates arvuti äri, jutu või muidumees Bill Gates on üks tänapäeva jõukamaid inimesi, kelle vara ületab üle viie kümne miljardi dollari. Ta on rohkem tuntud firma Microsofti loojana. Bill Gates oli lapsepõlves küll üsnagi tark, ta lõpetas küll kooli ja sai Ameerika ühte tuntumasse ülikooli Harvardisse sisse kuid ta ka kukkus välja sealt sama lihtsalt. Põhjuseks võis olla tema äri algatamine, mis võttis tema aja ja kogu energia, et stardile saada. Sest siiski tema IQ (intelligentsuse test) oli 170, mis on üpriski kõrge näitaja. Arvatavalt on üle 150 IQ juba suhteliselt geenius ja umbes ainult 2% inimestest maailmas on kõrgem IQ. Kui Gates oma firma käiku sai kolleegidega, kellega ta tutvus ülikoolis olles, tegi ta algul ka suhteliselt palju häid otsuseid, mis võisid olla ta edule tähtis. Nagu näiteks Microsoft loomisel, kui löödi käed IBMiga. Ehk IBM tahtis, et Microsoft teeks nende arvutile operatsiooni süsteemi. Ja ka hiljem n...
eesmärgiks, et see mis oleks parem kui Minix (Minix on väike Unixi kloon), aga järgiks samu standardeid. Aastal 1994 valmis Linuxi Kernelist versioon 1.0 ja sellest ajast alustas Linux oma võidukäiku. Algul ühe inimese poolt hobikorras loodud süsteemi on praeguseks täiendanud tuhanded programmeerijad üle maailma ja Linuxit kasutab umbes 7,5 miljonit inimest. Litsents Linux kuulub GNU GPL litsentsi litsentsi alla, mis tähendab, et Linux ise ja tema lähtekood on kõigile vabalt kasutatavad. Selline vabadus tagab kõrge turvalisuse, kuna võimalikud turvaaugud avastatakse ja parandatakse kiiresti. 5 Levitamine Linuxit levitatakse distributsioonidena. Iga Linuxi distributsioon sisaldab lisaks kernelile veel ka palju muud tarkvara, sõltuvalt distribuutori nägemusest ja distributsiooni suunitlusest. Enamik neist sisaldab interneti tuge, www-serverit ja mailiserverit ja palju muud tarvilikku. Saamine
Mobiilsed operatsioonisüsteemid Symbian tuli kasutusele alates 2001 koos Nokia 9210-ga. Symbiani on kasutanud ka teised tootjad, Sony Ericsson, Samsung, Motorola jms. Symbiani tulekuga kaasnes Bluetoothi juhtmevaga ühenduse tugi. Täielikult on tehtud ta just nutitelefonide jaoks. Aastatega on muutunud operatsioonisüsteem ja seda kasutavad telefonid aina võimsamaks. Alates 2010 avati lähtekood ja telefoni tootjad saavad sellest ajast alates muuta oma telefone isikupärasemaks. Symbianil on erinevaid versioone. S60, S80, S90 ja UIQ. Kõige levinum nendest on S60, mis on kasutusel Nokia 7650-st kuni Xpressmusicuni. Operatsioonisüsteemi kasutus langes Android OS-i kiire leviku ja pealetungiga. Android on populaarne kogu maailma ja seda arendatakse aina edasi, Androidile tuleb välja iga päev mõni uus rakendus ja rakendusi on lõpmatu palju
example.com? 8 C. Milliseid protokolle kasutatakse tracert käsu täitmiseks? DNS, UDP D. Milline paketi eluaja (Time To Live, TTL) väärtus on kõikidel ICMP päringu pakettidel ning vastuse pakettidel? päringul on 128 ja vastusel on 64 E. Mida TTL näitab? päringu eluiga Lisada Wiresharkist salvestatud pakettide faili sisu. 4.5 WWW (protokollid TCP, HTTP) Lisada Wiresharki ülemisest aknast ekraanipilt. Lisada ekraanipilt külastatud veebilehest. Lisada salvestatud lehe lähtekood. http://web.zone.ee/166734/Sidelabor%205/ 4/6 11.12.2016 Side labor 5 aruanne TCP A. Milliste protokollide päiseid saadud paketid sisaldavad? IPV, DSF, lenght, identification, flags, fragment offset, TTL, protocol, checksum, source, destination, B. Kui pikk on TCP päis? 32 baiti C
loogiline ja füüsiline aadress samad; töötamise ajal aga võivad need erineda. · Viimasel juhul nimetatakse loogilist aadressi tihti virtuaalseks (virtual address) MMU · Aadressi teisendamise korraldab mäluhaldur · MMU (Memory Management Unit) riistvaraline seade loogiliste aadresside füüsiliseks teisendamiseks. · Kasutajaprogramm tegeleb oma loogiliste aadressidega (0...max) ega näe otseselt füüsilisi aadresse. Lähtekood kompilaator või assembler objektmoodul Linker laademoodul Laadur Programmi mälukujutis Teised objektmoodulid Linker Süsteemsed teegid Laadur Dünamiliselt laetavad süsteemsed teegid Programmi mälukujutis Kompilaator · Compiler * Kompilaator · Kõrgkeele translator ehk program, mis transleerib programmi lähtekoodi objektkoodiks · Nimetus "kompilaator" tuleb sellest, et kõigepealt otsitakse üles terviklikud lähtekoodi
Päringu pakettide TTL on 10 ja Vastuse pakettide TTL on 54 E. Mida TTL näitab? TTL näitab, mitu korda paketti võib edasi saata (mitu hüpet võib teha) võrgusõlmede vahel. Sellega tagatakse see, et paketid ei jääks võrgusõlmede vahel lõputult ringlema. Lisada Wiresharkist salvestatud pakettide faili sisu. TTL käitub hüppeloendurina. 4.5 WWW (protokollid TCP, HTTP) Teha ekraanipilt külastatud veebilehest. Salvestada lehe lähtekood. TCP A. Milliste protokollide päiseid saadud paketid sisaldavad? eth:ip:tcp B. Kui pikk on TCP päis? 32 baiti C. Millised väljad sisalduvad TCP päises? Source port, Destination port, Sequence, Length D. Kuidas TCP seanssi alustatakse (3 esimest paketti)? [SYN], [SYN], [SYN, ACK] E. Kuidas TCP seanssi lõpetatakse (4 viimast paketti)? [FIN], [ACK], [FIN] Salvestada Wiresharki ekraanipilt ühest paketist, kus keskmises aknas on TCP osa lahti. HTTP F
nimetama GNU/Linux, et mitte alahinnata GNU osa operatsioonisüsteemi loomises. See väide on aga vaidlusalune ka Linuxi algse looja Linus Torvaldsi poolt. Igal juhul on nimetus GNU/Linux täpsem kui Linux, sest viitab ainult operatsioonisüsteemile, mitte tuumale. Linux on tuntuim näide vabast ja avatud lähtekoodiga arendusmudelitega tarkvarast erinevalt teistest levinumatest operatsioonisüsteemidest (nt. Microsoft Windows ja Mac OS X) on kogu selle lähtekood avalik ja igaüks võib seda kasutada, muuta ja levitada. Suuremad/levinumad Linuxi distributsioonid on Ubuntu (Estobuntu, Kubuntu, Edubuntu, Xubuntu), Fedora, openSUSE, Debian, Mandriva, Gentoo, ja Slackware. 5 Linuxi maskott Tux 6 Windows Vista Windows Vista on arvutitele mõeldud operatsioonisüsteem, mille tootjaks ja arendajaks on Microsoft. Sihtgrupiks on personaalarvutid, kodu- ja tööarvutid,
Ülejäänud kood (võrk, tarkvara kogumik ja ka telefonipinu) aga avaldati Apache litsentsiversiooni 2 alusel. Selle litsentsi alusel tohivad edasimüüjad lisada täiendusi, ilma neid avatud lähtekoodi kogukonnale eelnevalt näitamata. Tavaliselt teeb Google koostööd riistvara tootva firmaga, et välja töötada uut Androidi versiooni kasutav lipulaeva seade. Pärast seadme jõudmist poelettidele, avaldatakse ka selle versiooni lähtekood. Ehkki Android on avatud lähtekoodiga, ei saa seadmete tootjad kasutada Google Android'i kaubamärki enne, kui Google ei ole tõendanud, et seade järgib nende sobivust määratlevat dokumenti ehk Compatibility Definition Document'i (CDD). Versioonid Kavand Androidi tuum on arendatud Linuxi tuumast ja seal on Google teinud ka arhitektuurilisi edasiarendusi, mis on väljaspool tavapärast Linuxi tuuma arenduse tsüklit
6.32. 2.3.x Gingerbread avaldatud 6. detsembil 2010 ja põhineb Linuxi tuuma versioonil 2.6.35. 3 3.x Honeycomb 3.0 avaldati 22. veebruaril 2011. On olemas ka versioonid 3.1 ja 3.2. 3.x Honeycomb on mõeldud tahvelarvutitele. Põhineb Linuxi tuumal 2.6.36. 4.0.x Ice Cream Sandwich avaldati koos Galaxy Nexusega (Samsung/Google GT- I9250) 19. oktoobril 2011. SDA avaldati samal kuupäeval. Selle versiooni lähtekood avaldatakse varsti peale seda, kui Galaxy Nexus poodidesse jõudis. Gabe Cohen Google'ist teatas, et teoreetiliselt sobib see kõigi Androidi 2.3.x seadmetega, mis hetkel tootmises on. 4.1.x Jelly Bean avaldati 9. juulil 2012 ja esimene seade millel see peal oli, oli Nexus 7 Pilt 2. tahvelarvuti. Selle versiooni eesmärgiks oli parandada kasutajaliidese jõudlust ja funktsionaalsust. 4.2.x Jelly Bean avaldati 13
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL LAC-5700 OPERATSIOONISÜSTEEMID KODUTÖÖ NR.1 ARUANNE Õppejõud : prof. Vello Kukk Tudeng : Anneli Kaldamäe Martr. nr : 991476 Rühm : LAP E-mail : [email protected] TALLINN 2000 SISUKORD Ülesande tingimused..................................................................3 Programmi lähtekood.................................................................3 Programmi disaini kirjeldus.........................................................9 Katsed: 1. katse listing........................................................................10 2. katse listing........................................................................11 3. katse listing........................................................................12 4. katse listing..................................................
Et erinevad arendusmetoodikad käsitlevad arenduse käigus toimuvat dokumenteerimist veidi erineval viisil, siis on raske anda ühest loetelu dokumentatsiooni osadest. Kitsamalt peetakse tehnilise dokumentatsiooni all silmas dokumente, mis on abiks süsteemi hooldamisel, töös ja ajakohasena hoidmisel (nt kuidas installeerida uuendusi). Dokument kirjeldab tarkvarasüsteemi ülesehitust (koodi ja muude failide loetelu). Võimalik on ka kommenteeritud lähtekood. Seega võib osa tehnilisest dokumentatsioonist paikneda tarkvara enda sees. Lisaks veel andmestruktuuride ja keerulisemate algoritmide kirjeldused, Dokumentatsioon võib sisaldada mitmeid jooniseid, mida saab näiteks esitada modelleerimiskeeles UML. Tehnilise dokumentatsiooni koostamisel võib olla abi spetsiaalsetest dokumendigeneraatoritest. Näiteks oskab selline generaator kokku korjata kõigi moodulis olevate
andmekandjale. 79. Kuidas vältida arvutiviirusi? Tuleks paigaldada viirusetõrje ja mitte avada kahtlaseid saite, faile vms. 80. Mis on litsents? Litsents - garanteerib kasutajatele vabaduse tarkvara levitada ja modifitseerida. 81. Mis on vabavara? FSF'i poolt levitatav avatud koodiga tarkvara, mida kasutajatel on õigus paremaks muuta ja levitada kas tasuta või tasu eest. Tingimuseks on seejuures, et muudatused oleksid korralikult dokumenteeritud ja lähtekood jääks avatuks. 82. Mis on jaosvara? Ühiskasutusega tarkvara, saab tasuta alla laadida, kuid kasutusaeg on piiratud või on osa funktsioone blokeeritud. 83. Mis on kommertsvara? Tarkvara, mille kasutamise eest tuleb alati maksta sõltumata sellest, kes seda kasutab. 84. Mis on andmekaitse? Andmekaitse seadused peavad vältima isiku personaalse informatsiooni sattumist sellelt arvutisüsteemilt, kus see seaduslikult asub, teistesse
luuretööd. Paari aasta möödudes hakkas lahendust edasi arendama DARPA, mille puhul oli tegemist USA kaitseministeeriumi ühe haruga. (1) The Onion Router ehk TOR nime all hakati antud lahendust kutsuma alles siis, kui seda arendas firma nimega Syversion eesotsas arvutiteadlastega Roger Dingledine ja Nick Mathewsoniga. TOR alfaversiooni tutvustati esimest korda valitsusele 20. Septembril aastal 2002. Aasta hiljem tehti projekt avalikuks ka kõigile teistele. 2004. Aastal tehti lahenduse lähtekood avalikuks ning USA merevägi hakkas Syversionit rahaliselt toetama TOR edasiarendamise eesmärgil. (2) 2006. Aasta detsembris asutasid Dingledine ja Mathewson mittetulundusühingu nimega The Tor Project, mille eesmärgiks oli Tori edasiarendamine. Algusaastatel toetas ühingut ECC ehk Electronic Frontier Foundation, hiljem ka rahvusvahelised firmad ning organisatsioonid, millest enimtuntavad on tänapäeval näiteks Google ja Cambridge ülikool
o IntelliJ IDEA o XCode o AppCode o Visual Studio o +100 muud vahendit lisaks o Õigesti valitud vahend võib tõsta arendaja produktiivsust väga palju o Õpi oma vahendit kasutama ja tunne selle võimalusi o Kasuta shortcute o Ära aja pilti liiga suureks Versioonihaldus o Ajalugu. Seotus nõuetehaldusega o Muudab arenduse paindlikumaks o Meeskonnatöö o Arusaamise, milline lähtekood on hetkel toodangus o Kes selle siia tegi? o Hajusad vahendid Git/GitHub (https://github.com) Mercurial TeamWare o Tsentraliseeritud vahendid SVN CVS Perforce Microsoft TFS o Bitbucket (https://bitbucket.org) – rohkem kui ainult versioonihaldus Projekti kodu: Lähtekood
2.3.x Gingerbread: avaldatud 6. detsembil 2010 (2). Lisati sensorid mis võimaldasid:kallutada, puudutada ja viibata (5). 3.x Honeycomb: 3.0 avaldati 22. veebruaril 2011. On olemas ka versioonid 3.1 ja 3.2. 3.x Honeycomb on mõeldud tahvelarvutitele. (2) 5 4.0.x Ice Cream Sandwich: avaldati koos Galaxy Nexusega (Samsung/Google GT- I9250) 19. oktoobril 2011. SDA avaldati samal kuupäeval. Selle versiooni lähtekood avaldati varsti peale seda, kui Galaxy Nexus poodidesse jõudis. Gabe Cohen Google'ist teatas, et teoreetiliselt sobib see kõigi Androidi 2.3.x seadmetega, mis hetkel tootmises on. (2) 4.1.x Jelly Bean: avaldati 9. juulil 2012 ja esimene seade millel see peal oli, oli Nexus 7 tahvelarvuti (2). Selle versiooni eesmärgiks oli parandada kasutajaliidese jõudlust ja funktsionaalsust. Lisati ,,Google Now" mis võimaldas info kohest omandamist olenemata asukohast. (5)
kompaniil AT&T, kaebas viimane BSD kohtusse. See sündmus vähendas tugevalt BSD edasist arengut ja levikut. (McKusick 1999) 1987. aastal ilmus Hollandi Vaba Ülikooli arvutiteaduse professori Andrew S. Tanenbaumi akadeemiliseks tööks loodud Unixi-laadne operatsioonisüsteem MINIX. Tegelikult oli kogu projekt ajendatud asjaolust, et Unixi uus versioon oli keelanud süsteemi lähtekoodi avalikustamise, mistõttu ei saanud Tannebaum seda enam õppetöös kasutada. Kuigi MINIXi lähtekood oli avatud, ei olnud see mõeldud modifitseerimiseks. (Kikkas 2004:8) 1.2 Linuxi sünd 1991. aastal tellis Helsingi Ülikooli arvutiteaduse üliõpilane Linus Torvalds enda 386- arvutile MINIXi operatsioonisüsteemi, soovimata kasutada tol ajal levinud MS-DOSi. Lähtuvalt tol perioodil saadaval olnud Unixi-laadsete operatsioonisüsteemide puudujääkidest tuli Torvaldsil mõte luua uus operatsioonisüsteem, mis oleks Unixi-laadne,
108 112.898713000 192.168.102.105 10.101.110.90 DNS 86 Standard query 0xc79f PTR 34.216.184.93.in-addr.arpa 109 112.971449000 10.101.110.90 192.168.102.105 DNS 157 Standard query response 0xc79f No such name 4.5 WWW (protokollid TCP, HTTP) Lisada Wiresharki ülemisest aknast ekraanipilt. Lisada ekraanipilt külastatud veebilehes ja Lisada salvestatud lehe lähtekood. TCP A. Milliste protokollide päiseid saadud paketid sisaldavad? IP, TCP, HTTP, XML B. Kui pikk on TCP päis? 20 C. Millised väljad sisalduvad TCP päises? Src ja Des port, Seq.nr, ja Lenght. D. Kuidas TCP seanssi alustatakse (3 esimest paketti)? Syn, syn Ack, ack. E. Kuidas TCP seanssi lõpetatakse (4 viimast paketti)? Fin Ack, Ack, Fin Ack, Ack. Lisada Wiresharki ekraanipilt ühest paketist, kus keskmises aknas on TCP osa lahti. HTTP F
2. Linux'i distributsioonid Linux on vabalt arendatav mitmeplatvormiline operatsioonisüsteem, mis põhineb Unix'il. Linux'it saab kasutada personaalarvutitel, sülearvutitel, mobiilseadmetel, tahvelarvutitel, mängukonsoolidel, serveritel, superarvutitel jm. (Wedopedia) 2.1 Üldiselt Linux' operatsioonisüsteemidest Linuxi loomisel oli eeskujuks Andrew S. Tanenbaumi 1987. aastal õppeotstarbeks loodud 16- bitine MINIX, mis mahtus ühele ümbrikkettale (disketile). MINIX-i lähtekood oli avalik ning selle muutmine ja levitamine oli lubatud. 1991. aastal alustas Helsingi Ülikooli üliõpilane Linus Torvalds tööd oma operatsioonisüsteemi kallal, millest sai alguse Linuxi tuum. Torvalds ei olnud rahul MINIX-i litsentsiga, mis lubas MINIX'it kasutada ainult õppetööks. Torvalds viis oma operatsioonisüsteemi GNU litsentsi alla ja kasutab siiani kompileerimiseks GCC'd. Kogu edasine Linuxi tuuma ja
101 23.636343000 93.184.216.34 192.168.252.188 ICMP 106 Echo (ping) reply id=0x0001, seq=160/40960, ttl=48 (request in 100) 102 23.637629000 192.168.252.188 193.40.252.145 DNS 86 Standard query 0xe45c PTR 34.216.184.93.in- addr.arpa 103 23.660275000 193.40.252.145 192.168.252.188 DNS 157 Standard query response 0xe45c No such name 4.5 WWW (protokollid TCP, HTTP) Lisada Wiresharki ülemisest aknast ekraanipilt. Lisada ekraanipilt külastatud veebilehest. Lisada salvestatud lehe lähtekood. (Täissuuruses pilt klõpsates peale.) (Täissuuruses pilt klõpsates peale.) (Täissuuruses pilt klõpsates peale.) TCP A. Milliste protokollide päiseid saadud paketid sisaldavad? TCP, HTTP B. Kui pikk on TCP päis? 32 C. Millised väljad sisalduvad TCP päises? Source port, Destination port, Sequence number, Acknowledgment number, Data offset, Flags, Window size, Checksum, Urgent Pointer, Options D
mälukiipe. DIMM-moodulitel on siini laiuseks 64 bitti. Pentium-tüüpi mikroprotsessorid kasutavad 64-bitist siini, seepärast tuleb nendega koos kasutada kas DIMM-mooduleid või siis SIMM-mooduleid paarikaupa (viimastel on siini laius 32 bitti) 50. Suni arvutid ja nende koht Eesti ühiskonnas. The Network is Computer Ülevaade ajaloost Loodi 1982 Stanford University Network 1995 JAVA 1999 64 bitine Solaris Star Office 2005 Solaris 10 avatud lähtekood Ülevaade ettevõtest Arenduseks kulutav aastas ~3 miljardit Sun põhiideed algusest peale: 1. Võrgu arendamine 2. Roheline mõtlemine 3. Alati kasutada uusi lahendusi 4. Avatud lähtekood Solaris Sun operatsiooni süsteem Töökohad ja serverid Põhineb Unixil Alates 5.2 Solaris SPARC Scalable Protsessor Architecture. Algselt kasutas Sun Motorolla protsessoreid Hiljem jõudsid oma arhitktuurini Ehituslikud ja põhimõtelised erinevused võrreldes teistega
· Tagauksed - lähtekoodi arendamisel kasutada suuremat turvalisust, nt U2F (Universal 2nd Factor Authentication) · Krüptosüsteemide nõrgendamine (salakanalid võtmete jaoks jne) - juhuarvude kehv genereerimine, entroopiat ainult natukene; genereeritud juhuarvude edastamine samaaegselt veel mujalegi jne; vt nt Juniper Networks hack · Andmete kogumine, nuhkvara (spyware) - opsüsteemid koguvad andmeid, kasuta Windows Enterprise Editionit, kus saab seda välja lülitada. · Avatud lähtekood aitab siin Tõrjumine · Esiteks, KOOLITAGE KASUTAJAID! · Jäävad turvaauke kasutavad ründeprogrammid Aktiivsisu filtreerimine · Antiviirustest on kasu, aga neile loota ei tasu Nad on alati ajast maas - kuni viiruse tuvastamise ning andmebaasi lisamiseni on viirusel vabad käed Nad võitlevad tagajärgede, mitte põhjustega, ja sedagi tagantjärgi pärast ohu levimist · Antiviirustele on enamasti ka levinumad ussid ja trooja hobused selgeks tehtud
ning mõeldi välja nimi ,,MySQL". Suurest edust põhjustatuna tekkis varsti ka vajadus ettevõtte nimi muuta MySQL AB'ks ning registreerida kaubamärk. Õnneks jätkub ka tänasel päeval Wideniusel jaksu jätkata -- senini on ta ettevõtte juhatuses ning üks osanikest -- see on märk, et firmas peitub veel tohutu potentsiaal. MySQL on väga populaarne avatud lähtekoodiga relatsioonbaasihaldur Rootsi firmalt MySQL AB, mis kasutab struktureeritud päringukeelt (SQL). Kuna MySQL'i lähtekood on avalik, siis võib igaüks seda GNU litsentsi tingimustele vastavalt alla laadida ja oma vajadustele kohandada. SQL on enamlevinud päringukeel andmebaasidega suhtlemiseks, mis arendati IBM poolt varastel 70-del. Andmetega töötamiseks kasutati selles keelt SEQUEL (Structured English Query Language), mis on SQL keele esimeseks versiooniks. Keelt kirjeldati 1976 a. novembris ajakirjas IBM Journal of R&D. Keelele anti hiljem uus nimi - SQL (Structured Query Language)
1.6.1.3 Termini ,,lõppkasutaja litsentsileping" tähendus. End User lõppkasutaja. Infosüsteemi või selle teavet oma tegevuses kasutav isik, samuti teenust sisuliselt tarbiv süsteem, protsess, seade vms. Lõppkasutaja litsentsileping End User License Agreement. EULA on juriidiline leping tootja ja/või autori ja rakenduse lõppkasutaja vahel. EULA sätestab, kuidas tarkvara kasutada ja millised on tootjapoolsed piirangud. 1.6.1.4 Terminite ,,jaosvara", ,,vabavara" ja ,,avatud lähtekood" tähendus. Freeware priivara, tasuta tarkvara. Autoriõigusega kaitstud tarkvara, mida autor lubab tasuta kasutada kas kõigil soovijatel või teatud kasutajate rühmal, näit. haridusasutustel. Priivara kasutamine oma isiklikuks tarbeks on vaba, kuid seda ei tohi edasi müüa (levitada kommertseesmärkidel). Tavaliselt kirjutab autor täpselt ette, mida konkreetse priivaraga tohib teha ja mida mitte. Shareware jaosvara, ühiskasutusega tarkvara
kvaliteet on madal"). 56. Millest koosneb tarkvaratoode? Tarkvaratoode koosneb järgmistest komponentidest: ● Arenduse käigus hangitud infotehnoloogiavahendid: riistvara, standardtarkvara, sideseadmed. Kvaliteedi vaates saab toetuda ka teiste kogemustele, kui keegi on varem samu asju kasutanud. ● Arenduse käigus tehtud töö: täitja arendatud tarkvara (sealhulgas lähtekood, objektkood, täitmiskood jm); installatsioonid, kohandamised, muudatused; andmehõive. ● Muudatused tellija organisatsioonis, protsessides, töökorralduses... Oluline, et kes teeb muudatusi, kuidas neid sisse viia, kes jälgib? ● Metoodika: tulemuste kasutamine; tulemuste edasiarendamine; uute arenduste tegemine.
Tarkvara kvaliteet = toode + nõuded + protsessid Tarkvara lõpptulemus sõltub kogu arendusprotsessist: · sealhulgas vajadustele vastavast riistvarast · tarkvara arenduse meetoditest ja vahenditest · projekti- ja kvaliteedihaldusest · organisatsioonist · standarditest Tarkvaratoode koosneb · Arenduse käigus hangitud infotehnoloogiavahendid: riistvara, standardtarkvara, sideseadmed. · Arenduse käigus tehtud töö: täitja arendatud tarkvara (sealhulgas lähtekood, objektkood, täitmiskood jm); installatsioonid, kohandamised, muudatused; andmehõive. · Muudatused tellija organisatsioonis, protsessides, töökorralduses... · Metoodika: tulemuste kasutamine; tulemuste edasiarendamine; uute arenduste tegemine. · Projektdokumentatsioon kasutamise kohta (kasutajajuhendid); objektsüsteemi (nt organisatsioon, mille jaoks tarkvara arendatakse) kohta; loodavate objektide kohta (programmi/testimise dokumentatsioon); installeerimise ja
POSIX määratles minimaalset süsteemi mida kutsuti liideseks, mis käskis UNIX süsteemidel toetuda. On fakt, et mõni teine opsüsteem nüüd samuti toetab POSIX-i liidest. 12 1987. aastal autor väljastas UNIX-i klooni MINIX-i, hariduslikul eesmärgil. See on väga sarnane UNIX-le, samuti POSIX-i toetus. See on sisesüsteem ja loetluse lähtekood, mille lisa on samuti saadaval. MINIX on saadaval tasuta internetist. Kuna ajajaotussüsteemid olid keerukamad kui eelmised süsteemid ja sellega seoses kerkisid ülesse mitmed uued nõudmised operatsioonisüsteemidele. Kuna multiprogrammeerimine nõudis mitme töö samaaegset mälushoidmist, tekkis vajadus mäluhalduse ja kaitse järele. Kuna töid võis olla rohkem kui kiiret mälu, siis osutus vajalikuks peatunud tööde saalimine(swapping) kõvakettale. Probleem lahendati
· programmist võib teha koopiaid ja neid ka levitada, va kommertseesmärkidel · vabavara alusel uue programmi arendamine (nn tuletatud programm) on lubatud tingimusel, et uus programm oleks samuti loodud vabavaraks 1.4 Kommertsvara- Kommertsvara (commercial software, payware) on arvuti tarkvara, mis on loodud müümiseks või see teenib muid kommertseesmärke. Kommertsvara on enamasti tarkvara, mille kasutamise eest nõutakse tasu ning lähtekood ei ole avalik. Kommertseesmärkidel loovad tarkvara sellised suurfirmad nagu Red Hat, Apple Computer, Sun Microsystems, Google ja Microsoft Corporation. Ärivaraks on väga sageli tasuta tarkvara, mille erinevate teenuste kasutamiste eest nõutakse raha. Kommertsvara peamiseks levimismeetodiks on selle turustamine infotehnoloogiafirmade, arvutisalongide ja kaupluste kaudu. Kommertsvara näited: 1) Microsoft Office 97 2010 kontoritöö tarkvara paketid 2) Microsoft
1. Tarkvaratoode mis siia kuulub? Tarkvara arenduse tulem (toode, teenus) hõlmab mitmesuguseid komponente, mis kõik võivad olla kvaliteedihalduse objektid, näiteks arenduse käigus hangitud infotehnoloogiavahendid: riistvara, standardtarkvara, sideseadmed arenduse käigus tehtud töö: täitja arendatud tarkvara (sealhulgas lähtekood, objektkood, täitmiskood jm); installatsioonid, kohandamised, muudatused; andmehõive muudatused tellija organisatsioonis, protsessides, töökorralduses... projektdokumentatsioon kasutamise kohta (kasutajajuhendid); objektsüsteemi kohta; loodavate objektide kohta (programmi/testimise dokumentatsioon); installeerimise ja seadistamise kohta; arenduse (sh testimise) kohta metoodika: tulemuste kasutamine; tulemuste edasiarendamine; uute arenduste tegemine
programmide kirjutamise , mis töötaksid UNIX systeemis, IEEE arendas standardi UNIX i jaoks, seda kutsuti POSIX-ks, mis toetas enamust UNIX-i versiooni. POSIX määratles minimaalset süsteemi mida kutsuti liideseks, mis käskis UNIX süsteemidel toetuda. On fakt, et mõni teine opsüsteem nüüd samuti toetab POSIX-i liidest. 1987. aastal autor väljastas UNIX-i klooni MINIX-i, hariduslikul eesmärgil. See on väga sarnane UNIX-le, samuti POSIX-i toetus. See on sisesüsteem ja loetluse lähtekood, mille lisa on samuti saadaval. MINIX on saadaval tasuta internetist. Kuna ajajaotussüsteemid olid keerukamad kui eelmised süsteemid ja sellega seoses kerkisid ülesse mitmed uued nõudmised operatsioonisüsteemidele. Kuna multiprogrammeerimine nõudis mitme töö samaaegset mälushoidmist, tekkis vajadus mäluhalduse ja kaitse järele. Kuna töid võis olla rohkem kui kiiret mälu, siis osutus vajalikuks peatunud tööde saalimine(swapping) kõvakettale. Probleem lahendati
kirjutamise , mis töötaksid UNIX systeemis, IEEE arendas standardi UNIX i jaoks, seda kutsuti POSIX-ks, mis toetas enamust UNIX-i versiooni. POSIX määratles minimaalset süsteemi mida kutsuti liideseks, mis käskis UNIX süsteemidel toetuda. On fakt, et mõni teine opsüsteem nüüd samuti toetab POSIX-i liidest. 1987. aastal autor väljastas UNIX-i klooni MINIX-i, hariduslikul eesmärgil. See on väga sarnane UNIX-le, samuti POSIX-i toetus. See on sisesüsteem ja loetluse lähtekood, mille lisa on samuti saadaval. MINIX on saadaval tasuta internetist. Kuna ajajaotussüsteemid olid keerukamad kui eelmised süsteemid ja sellega seoses kerkisid ülesse mitmed uued nõudmised operatsioonisüsteemidele. Kuna multiprogrammeerimine nõudis mitme töö samaaegset mälushoidmist, tekkis vajadus mäluhalduse ja kaitse järele. Kuna töid võis olla rohkem kui kiiret mälu, siis osutus vajalikuks peatunud tööde saalimine(swapping) kõvakettale. Probleem lahendati
Keel, mis võimaldab andmehaldust (data management) Milline SQL käskudest muudab valuutat dollarist eurodeks? Update prices set amount=amount*0.7 and cuurency="Euro" where currency="Dollar" Milline kirjeldus vastab protseduursele päringukeelele? Me peame ette andma sammud, kuidas ülesannet täita. Milline järgnevatest tegevustest on keelatud, kui tegemist on vaba lähtekoodi litsentsiga kaetud tarkvaraga? Levitada tarkvara ilma et selle lähtekood oleks avalikustatud Milline järgnev lause sideteooria kohta on tõene? Vastuvõtja teisendab vastu võetud signaali sõnumiks. Missuguse arenduse etapp on tavaliselt järjekorras esimene tarkvaraarenduse koskmudeli kasutamisel? Nõuete analüüs Millised toodutest on olulised tegevused süsteemi teostuse faasis? Tarkvara arendus ja kasutajate koolitus Milline selgitus kirjeldab kõige paremini süsteemi testimise eesmärki?
Programmi käivitamisel leitakse nullide asemele sobilikud numbrid (vt ekraanipilt 8). Ekraanipilt 8 – programmi SudokuSolver sisend ja väljund Programmi lähtekood on kättesaadav järgmisel lingil: https://gist.github.com/aliendeveloper/889044 59 9.2. Programmipõhiste testide koostamine Programmipõhiste testide koostamisel on kasutatud PHPUnit3 raamistiku viimast stabiilset
– selline suhe on alati olemas ja abiks hinnaefektiivsel tegutsemisel kõigis rollides. Kvaliteet kui mõõt – mõõt on alati olemas(ka näiteks siis, kui “selle süsteemi kvaliteet on madal”). Tarkvaratoode Millest koosneb? • Arenduse käigus hangitud infotehnoloogiavahendid: riistvara, standardtarkvara, sideandmed. • Arenduse käigus tehtud töö: täitja arendatud tarkvara (sealhulgas lähtekood, objektkood, täitmiskood jm); installatsioonid, kohandamised, muudatused, andmehõive. • Muudatused tellija organisatsioonis, protsessides, töökorralduses • Metoodika: tulemuste kasutamine, tulemuste edasiarendamine, uute arenduste tegemine • Projektdokumentatsioon kasutamise kohta(kasutajajuhendid), objektsüsteemi(nt organisatsioon, mille jaoks tarkvara arendatakse) kohta, loodavate objektide kohta (programmi/testimise
operatsioonisüsteemi peaks nimetama GNU/Linux, et mitte alahinnata GNU osa operatsioonisüsteemi loomises. See väide on aga vaidlusalune ka Linuxi algse looja Linus Torvaldsi poolt. Igal juhul on nimetus GNU/Linux täpsem kuiLinux, sest viitab ainult operatsioonisüsteemile, mitte tuumale. Linux on tuntuim näide vabast ja avatud lähtekoodiga arendusmudelitega tarkvarast erinevalt teistest levinumatest operatsioonisüsteemidest (nt. Microsoft Windows ja Mac OS X) on kogu selle lähtekood avalik ja igaüks võib seda kasutada, muuta ja levitada. Suuremad/levinumad Linuxi distributsioonid on Ubuntu (Estobuntu, Kubuntu, Edubuntu, Xubuntu), Fedora, openSUSE, D ebian, Mandriva, Gentoo, ja Slackware. Ubuntu Linux on Debiani pakihaldust kasutav Linuxi distributsioon, mis on kasutamise lihtsustamiseks teinud kindla programmide valiku: üks aknahaldur GNOME, üks veebilehitseja Firefox, üks meiliprogramm Evolution jne. Seetõttu mahub Ubuntu Linux ära ühe CD peale
Kaks eraldi lehte olemas, nüüd siis tarvis nad omavahel siduda. Ja praegusel juhul soovitavalt mõlemat pidi nii et avalehelt saaks vastutajate lehele ning viimasest omakorda tagasi avalehele. Viite loomiseks on vajalik teada anda kaks asja: mille peale vajutades viide käivitub ning kuhu vajutades satutakse. Viidetega ümber käimiseks on HTMLi sisse mõeldud element nimega a. Selline lihtne ühetäheline nimi, pärit sõnast anchor (ankur). Kõige lihtsam ühendusmoodus on avada avalehe lähtekood ning sinna sobivasse kohta lihtsalt vedada Solution Exploreri alt vastav fail. Ehk siis haaran hiirega kinni failinimest vastutajad.html ning sikutan ta lehe lähtekoodis kohta, kus võiks viide olla. Tulemusena tekkis siis rida vastutajad.html Atribuudi href ( reference) juures on kirjas avatava faili nimi. Elemendi a sisu (ehk siis ja vahelt on lehel nähtav tekst. Praegu seal lihtsalt sama faili nimi,
annaabi.ee 
