Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Andmebaasid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
ANDMEBAASID
Marek Kärner
AA-31
Andmebaas
andmebaas Infokogum, mis on organiseeritud
sellisel viisil, et arvutiprogramm suudab sellest
kiiresti üles leida vajalikud andmed. Andmebaasi
võib ette kujutada kui elektroonilist arhiivi.
Traditsioonilised andmebaasid on organiseeritud
väljade (fields), kirjete (records) ja failidena.
database server
(andmebaasiserver)
Kohtvõrku ühendatud arvuti, mille ülesandeks
on andmebaaside säilitamine ja nende
kättesaadavaks tegemine. Selles hoitakse
andmebaasihaldurit (DBMS) ja andmebaase.
Kui klientarvutilt saabub nõue, otsib
andmebaasihaldur andmebaasist välja nõutud
kirjed ja saadab need üle võrgu kliendile
tagasi.
Andmebaasiserver ja failiserver võivad olla
koos, sest sageli pakub failiserver ka
andmebaasiteenusi.
XMLandmebaas
Andmebaas, kus hoitakse XML dokumente
Extensible MarkupLanguage
(laiendatav märgistuskeel ) .
XML on suvaliste andmete struktureerimiseks
mõeldud märgistuskeel, mis loodi eesmärgiga võtta
see veebis kasutusele HTML'i asemel. Nimelt
osutus HTML oma fikseeritud elementide ja
atribuutidega paljude ülesannete jaoks liialt
piiratuks.
On olemas 2 tüüpi XML andmebaase.
Esimene tüüp
"XMLvõimeline andmebaas"
Selle meetodi korral toimub alati
andmebaasis oleva struktuuri
konverteerimine XML-dokumendiks ja tagasi.
Peale selle saab taolises andmebaasis hoida
ainult üht osa XML-dokumendist.
Teine tüüp
"päris XMLandmebaas"
mis indekseerib XML-dokumente otse ja
salvestab terveid XML-dokumente koos
juurdekuuluvate elementidega. Sõltuvalt
rakendusest võib päris XML-andmebaas
töötada paremini kui XML-võimeline
andmebaas.
SQL (Structured Query Language)
Enimkasutatav päringukeel. Päringukeeled
kujutavad endast reeglite kogumit, mille alusel
konstrueeritakse päringuid andmete otsimiseks
andmebaasist.
SQL esialgne versioon kandis nime SEQUEL
(Structured English Query Language) ja töötati välja
firmas IBM (1974-75). Esimene turule jõudnud SQL
versioon pärines firmalt Oracle Corporation (1979).
SQL
Ajalooliselt oli SQL miniarvutite ja suurarvutite
andmebaasihaldurite jaoks populaarseim
päringukeel. Kuna SQL toetab hajusandmebaase
(andmebaase, mille erinevad osad asuvad
erinevatel arvutitel), on see leidnud järjest rohkem
kasutamist ka PC andmebaaasisüsteemides. See
võimaldab ühtlasi mitmel kasutajal üheaegselt
töötada sama andmebaasi kallal üle kohtvõrgu.
SQL
1986.a.tunnistas ANSI SQL standardiks
piiratud versiooni, mida ta 1991. a. korrastas.
Korrastatud standardi nimi on SAG SQL.
MYSQL
Avatud lähtekoodiga andmebaasihaldur mis
kasutab SQL keelt.
Kuna MySQL'i lähtekood on avalik, siis võib
igaüks seda alla laadida ja oma vajadustele
kohandada.
MySQL paistab silma kiiruse, töökindluse ja
paindlikkuse poolest.
MYSQL
MySQL'i esimene versioon tuli välja jaanuaris
1998.
Praegu jookseb MySQL Linux'i , UNIX'i ja
Windows'i platvormidel.
DDL (Data Definition Language)
andmekirjelduskeel Keel andmebaasis olevate
andmete ja nende seoste kirjeldamiseks nii
inimesele kui masinale loetavas keeles.
SQL sisaldab andmekirjelduskeele käske (näit.
CREATE ja DROP), mida saab kasutada kas
interaktiivselt või programmikeele lähtekoodist, et
defineerida andmebaase ja nende komponente.
DML (Data Manipulation Language)
andmekäitluskeel Keel andmete
käitlemiseks andmebaasi rakenduste poolt
ja/või otseselt lõppkasutaja poolt.
SQL sisaldab selliseid DML käske nagu
SELECT, INSERT, UPDATE JA DELETE
RDBMS (Relational Database Management
System)
relatsioonbaasihaldur Andmebaasihaldur (DBMS),
mis salvestab andmeid omavahel seostatud
tabelitena. Relatsioonandmebaasid on väga
võimsad, sest nad nõuavad vähe eeldusi selle
kohta, kuidas andmed on omavahel seoses või
kuidas neid andmebaasist välja võetakse. Seetõttu
on võimalik andmebaasi käsitleda väga mitmel
erineval viisil.
RDBMS (Relational Database Management
System)
Relatsioonbaasihaldurite tähtsaks
omaduseks on see, et üks andmebaas võib
olla jaotatud üle mitme tabeli. See eristab
neid lameandmebaasidest, kus kogu
andmebaas sisaldub ühesainsas tabelis.
andmebaasidraiver Alamprogramm, mis võimaldab
rakendusprogrammil või kompilaatoril pöörduda
ühes kindlas vormingus andmebaasi poole.
andmebaasimootor Andmebaasihalduri keskne
funktsionaalne osa, mis salvestab ja otsib andmeid.
Vasakule Paremale
Andmebaasid #1 Andmebaasid #2 Andmebaasid #3 Andmebaasid #4 Andmebaasid #5 Andmebaasid #6 Andmebaasid #7 Andmebaasid #8 Andmebaasid #9 Andmebaasid #10 Andmebaasid #11 Andmebaasid #12 Andmebaasid #13 Andmebaasid #14 Andmebaasid #15 Andmebaasid #16
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 53 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Koolimaterjal Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

SQL ajalugu ja areng
8
doc

SQL ajalugu ja areng

millistest tabelitest milliseid andmeid vajatakse. Päringus määratakse soovitud tabelid, veerud ja valiku kriteeriumid. Andmete töötlemise laused e. andmete käitlemise laused (data manipulation statements) - muudavad andmeid andmebaasis. Nad lisavad, muudavad ja kustutavad andmeid. "INSERT", "UPDATE", "DELETE" laused. Data Procedural Language (DPL) Protseduurne keel salvestatud protseduuride loomiseks. Protseduurne keel töötleb ridu ükshaaval. Klient-server andmebaasid Klient/server arhitektuurist võib rääkida arvutivõrgu ülesehituse aga ka programmide omavahelise suhtlemise kontekstis. Samuti andmebaaside kontekstis. Klient/server andmebaas on hajussüsteem, kus arvutivõrkudega ühendatud andmebaasi serveritele ja klientidele on mingite kriteeriumide alusel jaotatud andmed ja funktsioonid. Omavahel lähedal paiknevad kliendid võivad moodustada kohtvõrgu, mis on ühendatud lokaalserveriga, lokaalserver omakorda võib abil olla ühenduses keskserveriga

Programmeerimine 2
Andmebaasisüstemide võrdlus
18
pdf

Andmebaasisüstemide võrdlus

Oracle Corporation) loodus potentsiaali ning arendas oma versiooni SQL'st. Nagu öeldud on SQL andmebaasistandard. Kuid iga SQL arendaja lisab juurde täiendavaid omadusi ja seega on tekkinud mitmeid versioone. Enam levinumad andmebaasimootorid on MySQL, PostreSQL, aga ka Microsoft SQL server. Andmebaasid lubavad teil hoida palju informatsiooni lihtsasti ligipääsetaval viisil. Andmebaasid ise ei ole inimeste poolt lihtsad lugeda. MySQL andmebaasid on vajalikud paljudele veebi programmidele/skriptidele kaasaarvatud foorumitele, CMS'idele ja teistele. Et kasutada andmebaasi, peate selle looma. Ainult MySQL kasutajad millel on antud andmebaasi jaoks õigused saavad sealt lugeda ja sinna kirjutada. Algajal on vast kõige lihtsam võrrelda MySQL'i MS Exceli või mõne muu tabeliarvutusprogramiga. Nii nagu Excelis on failid, mis võivad sisaldada palju tabeleid, on MySQLis andmebaasid, mis võivad samuti sisaldada palju tabeleid.

Andmebaasid
Andmebaaside eksami kordamisküsimuste vastused
56
doc

Andmebaaside eksami kordamisküsimuste vastused

Kapseldamine tähendab objektide ja atribuutide grupeerimist objektiks, kusjuures atribuutide väärtusi saab kasutada ja muuta vaid läbi operatsioonide. Operatsiooni polümorfism tähendab, et erinevates klassides saab defineerida sama nimega kuid erineva käitumisega operatsiooni. Muutuja polümorfism tähendab, et klassi muutuja võib viidata erinevatel aegadel erinevate klasside objektidele. Pole ühtset standardit selle kohta, milline peaks olema objekt-orienteeritud andmemudel ja andmebaas. 1997 oli objektiandmebaaside käes 3% andmebaasi turust. Andmebaaside valdkonnas tuntud inimesed Relatsioonilise mudeli väljamõtlejaks võib pidada dr. Edgar. F. Codd'i, kes esitas esimesena relatsioonilise andmebaasi põhimõisted 1970 a. ilmunud artiklis: "A relational model of large shared data banks". Pakkus esimesena välja ka normaliseerimise protsessi. Olemi-suhte diagramm töötati Peter Cheni poolt välja 1970-ndate keskel.

Andmebaasid I
Nimetu
575
docx

Nimetu

Sisukord Eessõna Hea õpilane! Microsofti arenduspartnerid ja kliendid otsivad pidevalt noori ja andekaid koodimeistreid, kes oskavad arendada tarkvara laialt levinud .NET platvormil. Kui Sulle meeldib programmeerida, siis usun, et saame Sulle pakkuda vajalikku ja huvitavat õppematerjali. Järgneva praktilise ja kasuliku õppematerjali on loonud tunnustatud professionaalid. Siit leid uusimat infot nii .NET aluste kohta kui ka juhiseid veebirakenduste loomiseks. Teadmiste paremaks omandamiseks on allpool palju praktilisi näiteid ja ülesandeid. Ühtlasi on sellest aastast kõigile kättesaadavad ka videojuhendid, mis teevad õppetöö palju põnevamaks. Oleme kogu õppe välja töötanud vabavaraliste Microsoft Visual Studio ja SQL Server Express versioonide baasil. Need tööriistad on mõeldud spetsiaalselt õpilastele ja asjaarmastajatele Microsofti platvormiga tutvumiseks. Kellel on huvi professionaalsete tööriistade proovimiseks, siis tasub lähemalt tutvuda õppuritele

Informaatika
Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat
159
doc

Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat

Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat Kvaliteedi parendamine kodanike hüvanguks Versioon 1.2 ­ kavand Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Toimetanud MINERVA 5. töörühm. 6. november 2003 MINERVA 5. töörühm Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Tegevuse eestvedaja Henry Ingberg (Prantsuse Kogukonna Ministeeriumi kantsler, Belgia) Koordinaator Isabelle Dujacquier (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia) Liikmed: Majlis Bremer-Laamanen (Soome Rahvusraamatukogu); Eelco Bruinsma, Digitaalpärandi lähtekohad (Madalmaad); David Dawson, Ressursid (Ühendkuningriik); Ana Maria Duran, Kultuurivõrk (Rootsi); Pierluigi Feliciati (Itaalia); Fedora Filippi (Rooma Arheoloogiajärelevalve Amet, Itaalia); Muriel Foulonneau Euroopa kultuurivaramu (Prantsusmaa); Antonella Fresa, MINERVA tehniline koordinaator; Franca Garzotto (Milano Polütehnikum, Itaalia); Hubau

Kultuurilugu
Logistika õpik
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
268
pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Baas Logistika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun