Mobiilsed operatsioonisüsteemid (0)

Mobiilsed operatsioonisüsteemid

Symbian tuli kasutusele alates 2001 koos Nokia 9210-ga. Symbiani on kasutanud ka teised tootjad, Sony Ericsson , Samsung , Motorola jms.
Symbiani tulekuga kaasnes Bluetoothi juhtmevaga ühenduse tugi. Täielikult on tehtud ta just nutitelefonide jaoks. Aastatega on muutunud operatsioonisüsteem ja seda kasutavad telefonid aina võimsamaks. Alates 2010 avati lähtekood ja telefoni tootjad saavad sellest ajast alates muuta oma telefone isikupärasemaks. Symbianil on erinevaid versioone. S60, S80, S90 ja UIQ.
Kõige levinum nendest on S60, mis on kasutusel Nokia 7650-st kuni Xpressmusicuni. Operatsioonisüsteemi kasutus langes Android OS-i kiire leviku ja pealetungiga.
Android on populaarne kogu maailma ja seda arendatakse aina edasi, Androidile tuleb välja iga päev mõni uus rakendus ja rakendusi on lõpmatu palju. Android on avatud lähtekoodiga ja põhineb Linuxil .
Operatsioonisüsteemil on olemas koheselt Gmail, YouTube, Google Maps, Google Talk , Google Calendar ja teised rakendused , mis teevad kasutajate igapäevaseid toiminguid kergemaks.
Androidil on „multitasking“ ehk saab samal ajal kasutada mitut erinevat rakendust, ilma et eelneva sulged. Rakendusi ei pea eraldi kuskilt allalaadima, enamus rakendused on kättesaadavad Android Marketist. Uusim versioon on 5. Erinevad Android versioonid kujundatakse just telefonile sobilikuks, selle tõttu võivad samad versioonid erinevates telefonides näha välja erinevad, kuid tegelikult on samad. Androidi kasutatakse väga paljudes seadmetes, tahvelarvutites, nutiseadmetes ja uusim seade on AndroidTV.

Windows Mobile OS on Microsofti poolt toodetud operatsioonisüsteem, mis on mõeldud tahvelarvutitesse, nutitelefonidesse ja pihuarvutitesse. Selle operatsioonisüsteemi suureks plussiks on see, et see ühildub täielikult teiste Windowsi seadmetega. Uuemate versioonidega on võimalik täielikult siduda kasutajapõhiselt oma tahvelarvuti , nutitelefon, sülearvuti ja lauaarvuti. Kõik kontaktid, pildid, isikupärastamine kajastub igas seadmes samamoodi, loomulikult saab igas seadmes ka seda muuta. Kõik e-posti profiilid on samad ja igas seadmes saab kõik oma e-postil olevad kirjad kätte. Kõik kontaktid saab sünkroniseerida väga lihtsalt.
Apple iOS-i kasutab Apple iPhone , mis on küll väga kallis, kuid seda kasutavad siiski väga suur hulk inimesi. Apple tooted on enamjaolt väga töökindlad, sellepärast neid ka ostetakse. Väga suurt rolli mängib iPhone juures iTunes rakendus , mille abiga saab allalaadida laule, teha oma muusika list. Väga ebamugavaks teeb selle kasutamise see, et iTunes-i peab registreerima kasutaja, mille aktiveerimiseks küsitakse krediitkaardi andmeid. Kuid saab ka teha kasutaja ilma krediitkaardiga, aga paljud seda võimalust ei leia.
Bada operatsioonisüsteem on arendatud Samsungi poolt. Sõna „bada“ tähendab korea keeles merd või ookeani. Mõeldud kasutamiseks nutitelefonides. Tänaseni on Eestis müügil olnud ainult üks Bada OS-ga telefon –Samsung S8500 Wave . Selle telefoni menüü on kiire ja loogiline. Otseteed ja programmid on paigutatud menüüs mitmele menüülehele. Sarnaselt iPhone-ga saad vasakule või paremale näputõmbega liikuda menüülehtede vahel.
Telefon toetab kuni 10 avaekraani, mida saad vidinatega sobivaks sättida.Avaekraanil ülalt alla suunas näpuga tirides avaneb menüü, kus saad lihtsalt sisse välja lülida WiFi , Bbluetooth ühendused ja muuta heliprofiili hääletu asendisse. Bada OS võimaldab kasutada mitut rakendust korraga ehk „multitasking“ tugi on olemas.
Toimetavaid rakendusi näed tegumihaldurist. Sinna pääsed menüü nuppu pikalt all hoides . Vajadusel saad sealt miinusmärgil toksides mittevajalikud programmid sulgeda.Veebilehitsejal on Flash tugi ilusasti olemas. Mitme näpuga zoom tugi on OS-is olemas. Lisarakendused leiad Samsung Apps lehel. Neid ei ole veel väga palju, kokku umbes paarikümne ringis . Muu poolest meenutab Bada OS kasutamise kogemus teisi puuteekraaniga Samsung telefone.
Brew OS jõudis meile esimesena HTC Smart -is kasutatuna. HTC Smartil on kasutatud Brew jaoks kohandatud HTC Sense UI ( user interface ) kasutajaliidest. Välimuselt meenutab HTC Sense UI-ga Brew teisi sama kasutajaliidesega HTC telefone näiteks nagu HTC Tattoo .
Menüüdes liikumine on piisavalt kiire ja mugav. Muidu viisaka OS-i üheks nõrkuseks on Brew jaoks väheste lisarakenduste olemasolu. Pika otsimise peale, ei leidnud hetkel ühtegi minule vabalt kätte saadavat rakendust.
Maemo on Nokia „Maemo Devices “ grupi poolt arendatav operatsioonisüsteem, mis on mõeldud kasutamiseks nutitelefonides ja interneti tahvelarvutites. Põhineb avatud lähtekoodil.
Telefonidest on Maemo OS peal Nokia N900-l, mis on nüüdseks juba mõnda aega müügil olnud. Maemoga N900-l on flash toega veebilehitseja olemas. Lisaks kõik need funktsioonid, mida oleme harjunud nutitelefonis kasutama. Tänaseni ei ole Maemo veel väga levinud ja raske on leida lisarakendusi, mida telefoni saaks ise lisada. Küllap tulevik näitab kui hästi sel OS-il edaspidi läheb.
2010. aastal tõid Intel ja Nokia avalikkuse ette ühiselt arendatud uue mobiilse operatsioonisüsteemi nimega MeeGo. Tegemist taaskord avatud lähtekoodiga tarkvaraga. MeeGo takvaras on väidetavalt ära kasutatud Maemo ja Moblin (Intel-i mobiilne Linux ) OS-ide plussid.

Kuidas on muutunud populaarsus viimase 7 aasta jooksul?
Viimase seitsme aasta jooksul on operatsioonisüsteemid väga arenenud ja väga kiiresti tungis peale Android, mida kasutatakse ka tänapäeval väga palju. Enne seda valitses nutitelefone operatsioonisüsteem Sympian. Praegu kasutatakse põhiliselt kolme operatsioonisüsteemi mobiilides. Android, mida kasutatakse kõige rohkem. Windows Phone , mida kasutatakse ka palju, kuid mitte nii palju kui Androide. iOS on kasutusel ainult iPhoneil, mille tõttu teda ei kasutata nii palju, hind on kallis.