Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Operatsioonisüsteem Android (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on operatsioonisüsteem ?

Sisukord


Sisukord 1
SISSEJUHATUS 2
1. Mis on operatsioonisüsteem? 3
1.1. Android 'i operatsioonisüsteem 3
2. Funktsionaalsus [5] 5
2.1. Koduekraan 5
2.2. Seade 5
3. Rakendused 7
3.1. Android Marketist 7
KOKKUVÕTE 8
Kasutatud allikad: 9




SISSEJUHATUS


Valisin referaadi teemaks Androidi operatsioonisüsteemi. Valisin selle, sest kasutan ka ise palju Android operatsioonisüsteemi ja uutest teadmistest on palju kasu. Android on operatsioonisüsteem nutiseadmetel, mida kasutatakse nutitelefonides, süle- ja tahvelarutites, Google TV’s, käekellades, kõrvaklappides ja teistes seadmetes .
2005. aasta juulis ostis Google ära pisikese tarkvaraettevõtte Android, mis tegutses Californias Palo Altos. Sel ajal oli ettevõttest vähe teada peale selle, et ta tootis mobiilseadmetele tarkvara . Androidi töötajad, sealhulgas Andy Rubin , jätkasid tööd Google'i heaks. 2006. aasta detsembris hakkasid levima kuuldused, et Google kavatseb siseneda mobiiltelefoniturule. BBC ja "The Wall Street Journali" uurimused näitasid, et Google soovib oma otsimootori ja rakenduste lisamist mobiiltelefonidele ning töötab kõvasti selle eesmärgi saavutamiseks. Trüki - ja võrgumeediaväljaanded teatasid peagi, et Google töötab välja omaenda tootesarja mobiiltelefoni. Kui välja arvata mõned uuenduste perioodid, on Android olnud saadaval 21. oktoobrist 2008 litsentsi alusel. 5. jaanuaril 2010 tuli müügile esimene Androidi kasutav nutitelefon Nexus One, mida toodab Taiwanis asuv HTC Corporation .

1. Mis on operatsioonisüsteem?


Operatioonisüsteem on programmide kogum, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad operatsioonisüsteemile nõudeid mitmesuguste teenuste järele läbi rakendusliideste. Kaasaegsete OS'ide arendusel tehakse tööd, et toetada uuemat riistvara, uusi rakendusi ja kaitsta OS'i turvaohtude eest.

1.1. Android'i operatsioonisüsteem


Pärast esmast väljalaset on Androidil olnud palju uuendusi . Need baasoperatsioonisüsteemi uuendused on olulised selle jaoks, et parandada vigu ja lisada uusi elemente.
  • Beta avaldatud 5. novembril 2007, SDK (Tarkvara arenduse komplekt) avaldati 12. novembril 2007.
  • 1.0 Android avaldatud 23. septembril 2008. Tuli ka esimene Androidi operatsioonisüsteemiga seade, milleks oli HTC Dream (G1). Pilt 1.
  • 1.1 Android avaldatud 9. veebruaril 2009 ja oli ainult T-Mobile G1’le.
  • 1.5 Cupcake avaldatud 30. aprillil 2009 ja see põhineb Linuxi tuuma versioonil 2.6.27.
  • 1.6 Donut avaldatud 15. septembril 2009 ja põhineb Linuxi tuuma versioonil 2.6.29.
  • 2.0/2.0.1/2.1 Eclair avaldatud 30. aprillil 2009 ja põhineb Linuxi tuuma versioonil 2.6.27. Vahel nimetatakse 2.1 versiooni nimega Flan, kuid ametlik nimetus on tal endistviisi Eclair.
  • 2.2.x Froyo avaldatud 20. mail 2010 ja see põhineb Linuxi tuuma versioonil 2.6.32.
  • 2.3.x Gingerbread avaldatud 6. detsembil 2010 ja põhineb Linuxi tuuma versioonil 2.6.35.
  • 3.x Honeycomb 3.0 avaldati 22. veebruaril 2011. On olemas ka versioonid 3.1 ja 3.2. 3.x Honeycomb on mõeldud tahvelarvutitele. Põhineb Linuxi tuumal 2.6.36.
  • 4.0.x Ice Cream Sandwich avaldati koos Galaxy Nexusega ( Samsung /Google GT-I9250) 19. oktoobril 2011. SDA avaldati samal kuupäeval. Selle versiooni lähtekood avaldatakse varsti peale seda, kui Galaxy Nexus poodidesse jõudis. Gabe Cohen Google'ist teatas, et teoreetiliselt sobib see kõigi Androidi 2.3.x seadmetega, mis hetkel tootmises on.
  • 4.1.x Jelly Bean  avaldati 9. juulil 2012 ja esimene seade millel see peal oli, oli Nexus 7 Pilt 2. tahvelarvuti . Selle versiooni eesmärgiks oli parandada kasutajaliidese jõudlust ja funktsionaalsust.
  • 4.2.x Jelly Bean avaldati 13. novembril 2012 ja esimesed seadmed millel see peal oli olid LG Nexus 4 nutitelefon ja Samsungi Nexus 10 tahvelarvuti, mis avaldati 13. novembril 2012. Algul pidi avaldamine toimuma 29. oktoobril New Yorgis , aga orkaan Sandy tõttu jäi see ära.
  • 4.3 Jelly Bean avaldati ametlikult 24. juulil 2013. aastal. Erilisi uuendusi polnuld, aga uuendused sisaldasid kiiremat jõudlust, erinevate appide lisamist erinevatele kasutajakontodele (administraatori kontolt enda appide jagamine teistele kasutajatele), energiasäästlikumat bluetooth -i. Veel on ka väiksemad uuendusi.
  • 4.4 KitKat Sellega lubatakse veel mugavamat ja puhtamat Androidi. Ametlikult saadaval. Avaldati koos Nexus 5-ga 31. oktoobril 2013 Pilt 3. Põhineb Linuxi tuuma versioonil 3.8.

Pilt 1.[1] Pilt 2 [2]
Pilt 3.[3]

2. Funktsionaalsus [5]


2.1. Koduekraan


Tegemist on sarnase pinnaga nagu Windowsi töölaud. Sellel on enim kasutatavate rakenduste ikoonid ja otseteed menüüdesse. Koduekraani saab ise kujundada endale vajalike vidinate ja App' idega . Koduekraanil on staatuseriba, millelt saad ülevaate seadme hetkeseisust. Sellel on toodud kellaaeg , akukasutus, levi, mobiilse interneti staatus, WiFi . Mõndadel mudelitel saab andmesidet sisse-välja lülitada. fotode , Taustapildi muutmiseks tuleb hoida näppu koduekraani tühjal pinnal. Avaneb menüü ja saab valida uue taustapildi, kas salvestatud fotode, seadme algupäraste piltide või rakenduste pakutavate piltide seast.

2.2. Seade


Vanemas Androidi seadmes on seaded peidetud hammasrattaga ikooni alla, värskemas aga staatuseribal ikoonina, millel on lülitid või nupud. Android ühendatakse internetiga juhtmevabalt. Seadmes saab Wifi või Bluetoothi sisse lülitada. Saab ka kontrollida mobiilse interneti andmemahtu. Seadet saab panna lennurežiimile. Uusimad Androidi seadmed toetavad ka NFC-ühendust ehk lähiväljasidet. Heliseadetena pakub Android erinevaid võimalusi helisid muuta. Näiteks saab seada erineva helitugevusega tavalise muusika ja meedia mängimise, teadaanded või äratused. Mäluseadetes saab mälukaarti hallata ja jälgida, kui palju vaba ruumi on. Samuti saab jälgida akukasutust. Rakendusi saab hallata ehk kustutada ja vaadata nende mahtu ja õiguseid seadmes tegutseda. On võimalik asukohta määrata nii WiFi ja mobiisidevõrgu, kui ka GPS satelliitide abiga. Seadet võib koodiga kaitsta. Keele ja klaviatuuri seadetes saab vahetada keelt ja klahvistikke. Võib sisse lülitada ka sõnaraamatu, mis hakkab sõnu ära arvama. Nagu tavalise operatsioonisüsteemi puhul, nii ka Androidi puhul on mõistlik andmetest varukoopiaid teha. Google pakub selleks automaatselt võimalust. Tehaseandmeid on võimalik taastada. Klaviatuur on virtuaalne, ehk klahvid ilmuvad ja kaovad õigel hetkel. Funktsioon on sama mis füüsilisel klaviatuuril.

3. Rakendused


Eelnevalt paigaldatud rakendused - Android sisaldab eelnevalt paigaldatud rakendusi nagu telefon, e-mail, kalender, veebibrauser ja kontaktid. Need toimivad nii kasutaja rakendustena kui ka võtmevõimalustena, mida saavad kasutada teised rakendused. Eelpaigaldatud rakendused võivad olla osa Androidi tegevusprogrammist või on originaaltootja poolt arendatud kindla seadme jaoks.
Kasutaja poolt paigaldatud rakendused – Android pakub arengut soodustavat avatud keskkonda, mis toetab erinevaid kolmada osapoole rakendusi, millesarnaseid pakub Android Market kasutajatele tuhandeid.

3.1. Android Marketist


Android Market on veebipõhine tarkvarapood, mille Google arendas välja Google Androidi seadmete jaoks. Rakendus nimega „Market“ on eelnevalt installeeritud enamikele Androidi seadmetele ja see võimaldab kasutajatel sirvida ja alla laadida sinna riputatud rakendusi, mis on avaldatud kolmanda osapoole arendajate poolt. Ainult seadmetel, mis järgivad Google sobivusenõudeid, on lubatud eelinstalleerida Google’i suletud lähtekoodiga Android Marketi rakendust ja sellele ligipääsu omada. Praeguseks Androidi Marketit enam ei ole, selle asemel on seadmetel Google Play Store, mis on põhimõtteliselt sama asi, ainult teise nime ja kujundustega.

KOKKUVÕTE


Android on praegu väga levinud ja mitmekülgse tootevalikuga alustades süle- ja tahvelarvutitest ja lõpetades käekelladega. Androidi operatsioonisüsteem on kõige parem ja mitmekülgsem tasuta platvorm . Kõik Androidi tooted on enam-vähem sarnased, aga just koduekraanid võivad eri tootjatel olla väga erinevad. Androidi kasutusloogika on alati sama.
Praegu on suuruseid igale maitsele. Sellest ka hindade suur erinevus. Androidi seadme ostmisel võib valida odavaima, mille saab kätte juba 100 Euro ringis kui ka endale sobiva maksimaalse kvaliteediga 1000 Euroga arvestades toote. Google play on rakenduste osas väga laiahaardeline. Seal on väga palju tasuta kui ka tasulisi rakendusi. Androidi kasutades ei pea kasutama ainult ametlikult Google play poodi, võib kasutada ka teisi "marketeid". Androidiga on igapäevased väikesed liigutused mugavad ja käepärased.

Kasutatud allikad:


  • http://cdn2.gsmarena.com/vv/pics/htc/htc-dream-3.jpg / 02.11.14
  • http://images.techhive.com/images/article/2012/07/nexus7heade-100000767-orig.png / 03.11.14
  • http://i.i.cbsi.com/cnwk.1d/i/tim2/2013/11/04/nexus-5-35828372-6361.jpg / 03.11.14
  • http://et.wikipedia.org/wiki/Android_%28operatsioonis%C3%BCsteem%29 / 02.11.14
  • Tahvelarvutite käsiraamat 2013, lk 48-53 / 03.11.14
  • Vasakule Paremale
    Operatsioonisüsteem Android #1 Operatsioonisüsteem Android #2 Operatsioonisüsteem Android #3 Operatsioonisüsteem Android #4 Operatsioonisüsteem Android #5 Operatsioonisüsteem Android #6 Operatsioonisüsteem Android #7 Operatsioonisüsteem Android #8 Operatsioonisüsteem Android #9
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-01-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Liisike994 Õppematerjali autor
    Sisukord

    SISSEJUHATUS 3
    1. Mis on operatsioonisüsteem? 4
    1.1. Android'i operatsioonisüsteem 4
    2. Funktsionaalsus [5] 6
    2.1. Koduekraan 6
    2.2. Seaded 6
    3. Rakendused 7
    3.1. Android Marketist 7
    KOKKUVÕTE 8
    Kasutatud allikad: 9

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Android nutitelefonid ja operatsioonisüsteemid
    16
    docx

    Android nutitelefonid ja operatsioonisüsteemid

    PÄRNU ÜHISGÜMNAASIUM Erich Kivi G1D ANDROID NUTITELEFON Kursusetöö Juhendaja: Katrin Vunk PÄRNU 2015 Sisukord SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.ANDROID AJALUGU.............................................................................................. 4 2.ANDROIDI VERSIOONID....................................................................................... 5 3

    Tehnoloogia
    Android operatsioonisüsteem
    3
    docx

    Android(operatsioonisüste em)

    Android (operatsioonisüsteem) Android on operatsioonisüsteem nutiseadmetel, mida kasutatakse peamiselt nutitelefonides, süle- ja tahvelarutites. Ajalugu Google ostis 2005. aasta juulis ära pisikese tarkvaraettevõte Android, mis tegutses Californias. Võib öelda, et tava rahvale oli sel ajal Android veel tundmatu. Ettevõte tootis mobiiliseadmetele tarkvara. Androidi töötajad jätkasid tööd aga Google heaks. Lõpuks, mitu aastat hiljem, tutvustas Google oma esimest nutitelefoni Nexus One, mis kasutas operatsioonisüsteemi Android. Seadet toodetakse Taiwanis ning seda müüakse alates 2010. aasta jaanuari algusest. Mida aeg edasi, seda populaarsemaks Android muutub. Androidi versioonid Esimesed verisoonid: Beta (november 2007) 1.0 Android (september 2008) 1

    Majandus
    Android os
    6
    docx

    Android os

    Android Ajalugu 2005. aasta juulis ostis Google ära pisikese tarkvaraettevõtte Android, mis tegutses Californias Palo Altos. Sel ajal oli ettevõttest vähe teada peale selle, et ta tootis mobiilseadmetele tarkvara. Androidi töötajad, sealhulgas Andy Rubin, jätkasid tööd Google'i heaks. Rubini juhitav töörühm töötas välja mobiilseadmete platvormi, mis põhines Linuxi tuumal. Alates 5. jaanuarist 2010 toodab Taiwanis asuv HTC Corporation Google-i nutitelefoni Nexus One, mis kasutab operatsioonisüsteemi Android

    Informaatika
    Microsoft Operatsioonisüsteemid
    39
    doc

    Microsoft Operatsioonisüsteemid

    Windows 3.0 oli esimene õnnestunum Windowsi versioon. Esimestel MS-Windows-idel puudus TCP/IP võrgutugi. Peale MS-Windowsi winsocki (Windows Sockets API) defineerimist kasutati Interneti ühenduseks Trumpet Winsock jaosvara, mille autoriks oli Peter Tattam Tasmaania Ülikoolist. 2 Desktop: Desktop programmidega: Notepad: 3 Meediapleier: 1.3.Windows 95 on graafilise kasutajaliidesega operatsioonisüsteem. Microsoft lasi selle välja 24. augustil 1995 ja see oli oluline edasiarendus eelmistest versioonidest. Arengutegevuse jätkudes kutsuti seda Windows 4.0-ks või koodnime Chicago järgi. Windows 95 hõlmab esimesena endas Microsoft MS-DOS-i ja sisaldab suuri muudatusi oma eelkäija Windows 3.1 suhtes: enamjaolt parandati graafilise kasutajaliidese omadusi. Windows 95 müüs väga hästi. Juba mõne aastaga sai sellest kõige edukam operatsioonisüsteem

    Microsofti operatsioonisüsteemid
    Andmeturve konspekt- kokkuvõte
    63
    docx

    Andmeturve konspekt / kokkuvõte

    Andmeturve Meelis Roos Kursiivis tekst on Meelis Roosi loengukommentaaride põhjal lisatud. Kollasega märgitud osa kohta on Meelis Roos öelnud, et seda on ta tavaliselt eksamil küsinud. Kava · Turvaeesmärgid, ohud, riskianalüüs, turvapoliitika, turbestrateegiad, turvatasemed, turvastandardid · Mitmekasutajasüsteemide turve, DAC & MAC, usaldatavad süsteemid · Autentimismeetodid, paroolid, NIS(+), Kerberos, NT domeenid, LDAP kataloogid, Active Directory, single signon · PKI (avaliku võtme infrastruktuuride) idee, rakendamine autentimisel ja signeerimisel, hierarhiad · Ohud võrgus, tulemüürid, krüpto rakendamine · Rünnakute avastamine: IDS (Intrusion Detection System), logimine; taasteplaanid; turvaprobleemide PR · Viirused, ussid, trooja hobused, tagauksed, ... · Privaatsus ja anonüümsus Internetis · Pöördkodeerimine, seadused, kopeerimiskaitsed, ... Kirjandus · Infosüsteemide turve 1: turvarisk. Vello Hanson, Märt Laur, Monika Oit, Kristjan Alliksoo. Cy

    Andmeturbe alused
    Logistika õpik
    1072
    pdf

    Logistika õpik

    Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

    Logistika alused
    Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
    268
    pdf

    Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

    Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

    Baas Logistika




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun