10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-04-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
robotkoer
Õppematerjali autor
.......................................................................................................20 1.Sissejuhatus Mina valisin oma Uurimustöö teemaks,vabavara programmi ja interneti brauseri: Google Chrome.Põhjus miks ma just selle programmi valisin oli see, et seda kasutan ma ka ise igapäevaselt. Ja ta on minu arvates kindlalt kiirem kui Internet Explorer ja Mozilla Firefox. 2.Google Chrome-i Ajalugu 6.aastat, oli Google tegevdirektor Eric Schmidt vastu, ideele luua uus interneti brauser. Kuna sellel ajal oli Google väike firma ja polnud vajatust astuda brauserite sõtta.Kuid pärast asutajaliikmete Sergey Brin ja Larry Page palkas Mozilla Firefoks mitu uut arendajat. Kelle käe läbi loodi uus veebi brauser Chrome. Schmidt tunnistas, et ´´see oli hea idee ja nüüd ma muudan meelt´´. 2.1 Teade Esimene välja lase toimus 3. septembril aastal 2008. Koomik Scott McCloudi poolt saadeti ajakirjanikud ja blogijad seletama uue brauseri funktsioone. 2.2 Avalik Vabastamine
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond GOOGLE DOCS Referaat Juhendaja: Taavi Tamberg Pärnu 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1.TARKVARA OMADUSED.......................................................................................... 4 2.TARKVARA RAKENDAMINE................................................................................... 7 KOKKUVÕTE..................................................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS..........................................................................................10 LISAD............................................................................................................................. 11 Lisa 1 Üldine informatsioon............................................................................................11 SISSE
informatsiooni. Selle kasutamist nimetatakse ka internetis surfamiseks. Esimene veebilehitseja lõi 1990. Aastal Tim Berners-Lee ja see kandis nime WorldWideWeb. (vaata lisaks tabel 2) Veebilehitsejaid on mitmesuguseid ja nende tööpõhimõtted on samuti erinevad. Enimlevinud veebibrauserid: · Internet Explorer · Google Chrome · Mozilla Firefox · Safari · Opera Tabel 2. Brauserite andmed (praeguste versioonide juures ainult stabiilsed versioonid) Brauser Esmane väljalase Praegune versioon Operatsioonisüsteem Internet Explorer 16.08.1995 10.0 Microsoft Windows Microsoft Windows (XP SP2 ja Google Chrome 02.12.2008 11.0
193798 – matrikli number
1. Kontrolltöö
Meie kursus lõpeb ....
193798 – matrikli number
1. Kontrolltöö
Meie kursus lõpeb ....
1. Suuruse numbrid ja mida nad tähendavad ? 1 bit = 1 binary digit 1bait = 8bitti 1kilobait = 1024 baiti Megabait = 1,048,576 baiti Gigabait = 1,073,741,824baiti Terabait = 1 trillion baiti Esimene mikroprose: intel 4004 von Neumann-type computer - Stored-program Computer KÜSIMUSED: Nimeta vähemalt üks oluline teooria- alane tulemus Alan Turingilt. Millisel aastakümnel see tulemus saadi? Turingu test 1940 Millal loodi programmeerimiskeel Fortran (pluss- miinus kolm aastat on OK)? Mille poolest on Fortran eriline? 1957, kõrgema taseme programmeerimiskeel, mis võimaldas loop´ida. Millisel sajandil elas saksa filosoof Leibniz? Milliseid tehteid suutis teha Leibnizi ehitatud arvuti? 17. sajandil , liitis, lahutas, korrutas, jagas Mis aastal hakati müüma arvutit nimega Commodore PET(pluss - miinus kaks aastat on OK)?1968 Millal loodi Intel Corp (pluss miinus kaks aastat on OK)? Mida ütleb Inteli asutaja ja kauaaegse presi
Charles Babbage 1822: Difference Engine, jäi pooleli Idee: Analytical Engine esimene programmeerija: Ada Lovelace Telegraaf Morse 1837: elektritelegraaf Wheatstone 1857: perfolint 1902-1910: teleprinter George Boole, de Morgan Loogika (lausearvutuse) alused 1847-1854 Matemaatilise algebra ideede kasutamine loogika jaoks: Loogika algebra: 1A = A, 0A = 0, A+0 = A, A+1 = 1 A+B = B+A, AB = BA, AA = A Loogikatehted on funktsioonid tõeväärtustel T ja V. Enimkasutatud tehted on & (ja e. konjunktsioon) V (või e. disjunktsioon) - (ei e. eitus) => (järeldus e. implikatsioon) == (samasus e. ekvivalents) Kaasaegse loogika alus: Gottlob Frege 1879: Kontseptuaalne notatsioon ("Begriffsschrift") loob kaasaegse predikaatarvutuse Näide: Isa(Jaan,Mihkel). Isa(Jaan,Ants). Isa(Ants,Peeter).
A... AA Auto Answer AAA Authentication, Authorization and Accounting AAB All-to-All Broadcast AAC Advanced Audio Coding AACS Advanced Access Control System AAL Asynchronous Transfer Mode Adaption Layer AAM Automatic Acoustic Management AAP Applications Access Point [DEC] AARP AppleTalk Address Resolution Protocol AAS All-to-All Scatter AASP ASCII Asynchronous Support Package AAT Average Access Time AATP Authorized Academic Training Program [Microsoft] .ABA Address Book Archive (file name extension) [Palm] ABAP Advanced Business Application Programming [SAP] ABC * Atanasoff-Berry Computer (First digital calculating machine that used vacuum tubes) ABEND Abnormal End ABI Application Binary Interface ABIOS Advanced BIOS ABIST Automatic Built-In Self-Test [IBM] ABLE Adaptive Battery Life Extender + Agent Building and Learning Environment [IBM] ABM Asynchronous Balanced Mode ABR Available Bit Rate ABRD
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid