,,Kuritöö ja karistus" Fjodor Dostojevski 1. Romaanis seostuvad vaesusega mitmed probleemid, nende hulgas alkoholism, prostitutsioon, eneseväärikuse kaotamine ning kuritegevus. Alkoholismi all kannatas teoses näiteks endine riigiametnik Marmelodov, kes jõi selle tõttu maha ka pere viimased sendid. Tema tütar Sonja teenis elatist prostituudina, et aidata vaesuse käes kannatavat isa, tema naist ja kolme nälja käes kannatavat last. Selle käigus kaotas ta eneseväärikuse. Teoses kirjeldati ka umbes 16-aastast tütarlast, kes joobunult tänavatel kooberdas ja lõpuks pingile vajus. Raskolnikov sai aru, et tüdruk oli üsna purjus ning ei taibanud ilmselt, mis toimub. Tütarlaps hakkas aga huvitavama mõisnikku Svidrigailovit, kellel polnud tüdrukuga kindlasti häid kavatsusi plaanis. See noor tüdruk on justkui sotsiaalsete probleemide kogum. Ta oli ilmselgelt vaen...
riskinud Pilatus rahutusi kartes Jesua päästimiseks rohkemat teha ja sisuliselt ohverdas Jumala Poja poliitilise stabiilsuse eest piirkonnas. Alles hiljem mõistis ta, mida ta tegelikult oli ohverdanud. Pilatus oli ja on romaani kontekstis tegelikuks kohtumõistjaks ja Jesua ristile saatjaks. Seda vaatamata sellele, et formaalselt tegi otsuseid Sineood (juutide ülemkohus). Kas ta sellepärast oli halb? Kas ta sellepärast on teeninud ära põlguse, igavese kannatuse ja pidi loobuma lunastusest? Vastuse saame romaani lõpuosast, kus meistri ja Margarita ühisel soovil pääseb Pilatus koos oma truu koeraga neile määratud karistusest. Võiks küsida, et miks Pilatust karistati? Põhjuseks tundub olevat see, et kuigi Pilatusel oleks tegelikult võimuka mehena olnud võimalik teha rohkemat Jesua päästmiseks, ei pingutanud ta piisavalt. Tsiviilisiku ja inimesena uskus ta Jeesuse süütu olevat, kuid andis siiski rahvale valida: kas surmata Jeesus või üks röövel
1908), jäi ta võõrsilgi veendunud eestlaseks ning rahvusliku muusika eest võitlejaks. Just seal hakkas ta ooperit "Kalevipoeg" looma. Selgeima ettekujutuse R. Tobiase geniaalsusest ning tähtsusest maailma muusikakultuuris annab ta peateos grandioosne oratoorium "Joonase lähetamine". See on eelkõige sügavalt filosoofiline helitöö, ilmutuslik oma paljutähenduslikkuses, väljendades autori prohvetlikku nägemust oma rahva kannatusest, kohtumõistmisest ja lunastusest. Olles loonud suure seesmise põlemise ja kaasaelamisega ning kõigi vaimsete jõudude pingutuste tulemusena, võime seda teost käsitleda kui autori ideede ja tõekspidamiste kehastust. "Ma loodan, et mu töö Eesti rahvale kaduma ei lähe. Oma kõige sügavamast südame juurtest saadik olen ta välja toonud, kuna ma selle juures kõik läbi elada tohtisin, mis ma oma kangelastest jutustada tahtsin", kirjutas Tobias pärast oratooriumi valmimist. Rudolf Tobias suri 29. oktoobril 1918.a
2008. Esmakordselt ilmus see eestikeelsena 2009.aastal Varrak kirjastuse poolt. Eesti keelde tõlkis selle raamatu Jan Kaus. "Puhastus" See raamat kinnitab pilgu Eesti lähiajaloole, ühe rahvakillu ja üksikisikute valikutele või valikute puudumisele repressiivses ühiskonnas. Samuti on see lugu vaimsest ja füüsilisest vägivallast, ühtaegu nii nõrkadest kui vapratest naistest meeste agressiivses maailmas; kummitavast minevikust, lugu kadedusest, kättemaksust ja lunastusest. Psühholoogiliselt kihiline, sotsiaalselt tundlik, süzeeliselt hoogne, põhjamaiselt poeetiline. Kõrvalpilk meie rahvuslikule traagikale ajaloo alasi ja haamri vahel. Autogramm Sofi Oksanen´ilt Sofi stiil Sofi armastab Gooti stiili ja seega ka riietub ja käitub sellele stiilile vastavalt. Praegu Praegu on Sofi Oksanen´il palju teha ja seega pole ka aega uuteks teostek, kuigi tal juba keerlevad mõtted uue romaani ümber, mis räägib Eesti ajaloost.
Ta oli kuningapoja soosung. Londonis kirjutas ta osa oma olulisemaid teoseid. Elu lõpul jäi ta pimedaks. Suri Saksamaal. Ta oli esimene helilooja, kes ei olnud alaliselt ööl õukondades ja ooperimajades vaid ta oli esimene karjääri helilooja. Looming Tema loomingus on üle 20 ooperi, neist tuntumad on ,,Xerxes" ja oratoorium ,,Messias" valmis 1742, on 3osaline, kus esimene osa kirjeldab ettekuulutusi Messiase tulekust. Teine osa on pühendatud Jeesuse kannatustele. Kolmas osa räägib lunastusest ja igavesest elust. Tuntuim ooper on ,,Julius Cesar" Händeli eeskujuks on itaalia ooper. Ta on kirjutanud orkestrimuusikat (elades Londonis) Kuninga õukonna pidustuste auks on kirjutanud ,,Muusika vee peal" ,,Tulevärgi muusika" on kirjutatud(1749) tellimustööna aheni rahulepingu jaoks. Händeli muusikas on ühendatud saksa, itaalia, inglise ja prantsuse muusika traditsioonid.
jõudu. Budd(h)a Buddha (563-483 e.Kr.) ehk ärganu-virgunu on budaismi rajaja, tähistab budismis teadvuse kõige kõrgema seisundi ehk virgumiseni jõudnud inimest. Tema meel on täiesti virge ja puhas, kuna sealt on kõrvaldatud kõik meeleplekid, vabanenud sansaarast ehk lunastusest ja jõudnud nirvaanasse. Laozi Taoismi rajaja, vana õpetaja, kes elas VI saj e.Kr. Peetakse põhiteose ,,Daodejingi" ehk kulgemise väe raamatu autoriks. Kong-Fuzi Konfutsius (551-479 e.Kr.), Vana-Hiina poliitik ja filosoof, tema on konfutsianismi looja. ,,Fuzi" tähendab õpetaja. Jahve Ka Jehoova. Juutide jumala nimi Vanas Testamendis, ainus jumal, keda
Kristuse elust. Romaani-Pilatus kannatab oma süüteo pärast palju sügavamalt kui tema prototüüp, ta ei saa hingepiinadest kunagi lahti. Jesua on aga B-l eelkõige inimene, kes astub julgelt oma hukutajatele vastu, mitte Jumala Poeg. Piiblist tuntud reetur Juudast saab kirjaniku tahtel vaid käsutäitja, võimu tööriist nii vabastab B. Juuda iidsest süüst ja paneb kogu vastutuse Pilatuse õlule. Kirjanik heidab kõrvale ka piibelliku käsituse hauatagusest elust, lunastusest ning pattude andeksandmisest. Meister ei saa andeks, tema osaks on rahu, mille ta saavutab mitte jumala, vaid saatana abiga. B. kujundab Meistri saatust kui looja saatust, kelle surematus, igavene elu sõltub suutlikkusest oma teos lõpetada selleski vajab ta kõrvalist abi. Piibli jumalat vastumeelselt teenivast saatanast sai romaanis Woland, kes ei valitsenud mitte ainult teispoolsust, vaid kujundas ka Moskva tegelaste saatust. Nii
Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Migratsiooni tõttu on hinduistlikke templeid rajatud paljudes maades. Hinduism on väga salliv: ainus nõue on tunnistada veedade autoriteeti. On palju erinevaid suundi. Hinduismil puudub ühtne organisatsioon, vaid on palju sarnase aluse ja ajalooga organisatsioone. Hindu leiab oma jumala umbes 3 miljoni jumala ja jumalanna seast. Pole dogmasid ega usutunnistusi. Õpetusel elust, surmast ja lunastusest (vabanemisest) on siiski palju kokkulangemisi. Hinduismis puudub Jumal ühtse isiku või jõuna. Puudub ka kindel rajaja nagu Jeesus kristluses või Buddha budismis. Hindu mõiste "Hindu" tähendas algselt Induse jõge, seejärel ka seda ümbritsevaid alasid ja nende asukaid. Seetõttu on hindu all mõistetud lihtsalt India elanikku. Juba Pärsia kuningas Kyros II ja hiljem Aleksander Suur nimetasid sealset elanikkonda Induse jõe järgi. Asi muutus, kui alates 8
tõmmatakse. Inimesel on mõnikord nii raske iseendaga tuttavaks saada. «Oh, kui vaid inimesed võiksid tunda ja elada koos oma sisemise hullusega! Kas maailm oleks siis halvem? Ei, inimesed oleksid ausamad ja õnnelikumad.» P.Coelho "Kurat ja preili Prym" "The Devil and Miss Prym" (2000) Õpetlik lugu inimese muutumisest, valikutest, hirmudest, kiusatustest ning ahnusest, mis pannakse proovile pidevas võitlustes Hea ja Kurja vahel. Maailm on tulvil täis ahvatlusi rikkusest, lunastusest ja piiritust armastusest. Kuid inimesed ei märka, et sel kõigel on oma hind. Ühed kujutlevad, et võivad välja anda mis tahes lubadusi, teised on valmis uskuma ükskõik mida, mis neile paremad päevad tagaks. Pea kõik, kes taolisi lubadusi annavad, muutuvad ise seepeale jõuetuks ja kibestunuks, nagu ka need, kes neid lubadusi uskuma jäävad. 4 P.Coelho "Üksteist minutit" "Eleven Minutes" (2003)
11. klass 20. sajandi kirjandus Puhja Gümnaasium Juudas · Piiblist tuntud reeturist saab Bulgakovil vaid käsutäitja, võimu tööriist nii vabastab Bulgakov Juuda iidsest süüst ja paneb kogu vastutuse Pilatuse õlgadele. Meister Margarita · Kirjanik heidab kõrvale ka piibelliku · Meistri armastatu. käsitluse hauatagusest elust, lunastusest · Kangelanna prototüüp on kirjaniku ning pattude andeksandmisest. kolmas naine Jelena. · Meister ei saa andeks, tema osaks on · Margarita on abielus, kuid pole õnnelik, rahu. armastuse leiab ta Meistris. · Bulgakov kujundab Meistri saatust kui · Kohtumine Meistriga oli just kui ette looja saatust (kirjanik kui oma teoste määratud (kõrgemate jõudude
Kõrgrenessanssi perioodi jäid Leonardo da Vinci, Michelangelo ja Raffael. Manerismiperiood hõlmas kunstnikke nagu Andrea del Sarto, Pontormo ja Tintoretto. Temaatika Katoliku kirik volitas või oli volitatud suurele osale renessansi maalikunstist. Need tööd olid tihti suuremõõtmelised ja sageli freskos maalitud tsüklid Kristuse elust, Neitsi elust või mõne pühaku elust, iseäranis Püha Fransiscusest Assisist. Oli ka palju allegoorilisi maale lunastusest ja kiriku rollist selle saavutamisel. Kirikud tegid ülesandeks maalida ka altarimaale temperas paneelidele ja hiljem õlis lõuendile. Peale suurte altarimaalide toodeti suurtes kogustes väikseid pühendatud pilte nii kirikutele kui eraisikutele, mille puhul oli tavalisimaks motiiviks Madonna ja laps. Kogu perioodi vältel olid tähtsad ka tellimused linna poolt: kohalikud valitsushooned nagu Palazzo Pubblico Sienas dekoreeriti freskodega ja teiste teostega, nii ilmalike, nagu Hea
e r . k s k u u l s a m a t e s t o o p e r i t e s t o n # J u l i u s C a e s a r # . 1 5 . K i r j e l d a H n d e l i o r a t o o r i u m e i d . L i ~#a n ri nagu inglise oratoorium, mis oli inglisekeelne. Oratooriumite sisu oli tavaliselt Vana-Kreeka ja Vana-Rooma mtoloogiliste tegelastega. Ta andis oratooriumis osa ka koorile. Ta kirjutas kokku le 130 oratooriumi, millest kuulsaim on Messias (I osa on kannatusest, II osa rgib lunastusest ja elust peale surma). Veel on kuulsamad Saul ja Iisrael Egiptuses. 16. Hndeli instrumentaalmuusika. KUI KEEGI TEADA SAAB, ANDKE MULLE KA TEADA!!!
habemega, mis ulatub alla kaelale ja vististi ka rinnale. Üldse on raske öelda, kus sellisel mehel habe võib lõppeda. Jalasääredki ehk täis tokerjat karva." Näide lk 6 Tema eesmärk oli: õndsaks saada. Lihtsameelne, töökas, sihikindel, kannatlik, hooliv, aus, truu. 12. Kas Vanapagan sai õndsaks? Põhjenda. Jumala sõna järgi käitumine osutub Vanapaganale maa peal võimatuks ning õndsaks ta ei saa. Lunastusest saab justkui märk, millel polegi tähendust, sest jumal saab ka ise aru, et maapealses maailmas tema lunastuseteooria ei toimi. 13. Milliseid arhetüüpseid tegelasi, motiive leidub selles teoses? Arhetüüpsed tegelase: Vanapagan, ingle. Arhetüüpsed motiivid: Leping jumalaga, ohverdamine, saatus, paradiis, põrgu. 14. Rahvajuttude Vanapagan ja Kaval-Ants? Jürka ehk Vanapagan on rumalam ning Kaval-Ants "targem" pool. Vanapagan tahtis ainult
Onini sõda oli esimene paljudest, mis kestsid aastani 1590. Lõpp oli tingitud sellest, etväpealik Toyoyomi Hideyoshi saavutas absoluutse võimu kogu Jaapani üle. 1540 lõpeb ajutisel Jaapani isolatsioon, sest sinna jõuavad esimesed Euroopa kaupmehed ja misjonärid. Kaupmehed otsivad siidi ning väärtuslikke vürtse, samas ka kulda ning vääriskivisid. Misjonärid hakkavad levitama ristiusku, mis erinevalt jaapanlaste tavalisele ebavõrdsele ühiskonna ehitusele, räägib lunastusest ja sellest, et kõik inimesed on tegelikult võrdsed, läheb väga hästi peale kõikidele vaestele ja põlatutele. 1603 kolib endine pealinn Kyotost Edosse (praegune Tokyo). Vahetub shogunivõimu dünastia. Ja umbes siin saab Jaapanist taaskord suletud maa. Kristlasi kiusatakse taga ja kaupmehed aetakse minema. Luba Jaapanisse tulla saavad ainult Hollandlased. Pärast pisukest riisumist algas pikk rahuperiood. Linnad arenesid jõudsalt, samuti ka kunst, kirjandus, meelelahutus ja kõik muu
(Uku Masing) 7 Paul Viiding Paul Viiding(1904-1962) kellelt ilmus ainult üks luulekogu ,,Traataed"(1935); hiljem kirjutas Viiding peamiselt proosat. Viidingu lähtekoht on enam-vähem sama mis Talvikul: pessimistlik tõdemus, et olemasolu sügavam tähendus on inimese eest varjatud, enese määrata pole õieti miski. Realist Viidingu skepsis on tegelikult palju sügavam kui humanist Talvikul, tal pole mingeid illusioone lunastusest loomingu läbi ega leia ta eneses ka usku kõrgemasse vaimu. Mürk nagu morfium on mõõta kõike maastabil igaviku. Valu leevendab ja fiibreid anastab tuim, umbne rahu. Ent sama murk kui varajane kahu sul kärbib ladvad, ega seemendu head vilja sinu anesteesit õitest. (,,Enesega") (Paul Viiding) 8 August Sang August Sang(1914-1969) kes väljendab oma luules tõeotsinguid ja kahtlusi
A.H. Tammsaare ,,Tõde ja õigus IV" Nõnda sai inimsoo lunastusest isikliku mugavuse küsimus. Rindel tapetagu kas või kogu inimsugu, kui muidu ei osata teda lunastada, aga mind lubatagu ehitada oma pesa, teda vooderdada võimalikult pehmelt ja soojalt. Teisendatult mõtles sõdur lõpuks samuti: vaenlane võtku või kogu maailm, ainult mind laske koju. (lk.28) ,,Sellest sa võid näha, kui leplikuks ja vähenõudlikuks muutub inimene aastatega" ,,Õige revolutsionäär, see tähendab ideeline, ei ole kunagi rahul, sest ei ole seisukorda, millest
Oratooriumis võime näha helilooja isikupärase eneseväljenduse otsinguid ja püüdlusi, millega ta on tahtnud öelda oma sõna kaasaegses oratooriumizanris. Ja tõepoolest Tobiase teos osutub sel alal märkimisväärseks saavutuseks XX sajandi alguse muusikas. See on eelkõige sügavalt filosoofiline helitöö, ilmutuslik oma paljutähenduslikkuses, väljendades autori prohvetlikku nägemust oma rahva kannatusest, kohtumõistmisest ja lunastusest. Selles on bachilikku sügavust ja usulist hardust ning händellikku suurejoonelisust ja monumentaalsust, lähenedes professor R. Pätsu sõnade järgi ka meisterlikkuse poolest Bachile ja Händelile. Olles loonud suure seesmise põlemise ja kaasaelamisega ning kõigi vaimsete jõudude pingutuste tulemusena, võime seda teost käsitleda kui autori ideede ja tõekspidamiste kehastust. "Ma loodan, et mu töö Eesti rahvale kaduma ei lähe. Oma kõige
Reformatsiooni algust tähistavates ,,Teesides" väitis noor Luther 44. teesis, et ainult ilma Aristoteleseta saab teoloogiks ja seda, et Aristoteles kuulub nagu pimedus valguse juurde (50. tees). Tegelikult oli Luther eelkõige teoloog, keda ainult teoloogia oli teaduse juurde viinud ja kellele tõeline humanism jäi sisemiselt võõraks. Noor Luther ründas ilmalikku haridust, mis kiskuvat hinge jumala juurest eemale. Luther ütles, et Cicero ja Vergilius ei teadnud midagi patust ega lunastusest. Karmi hinnangu annab reformatsiooni haridusvaenulikkusele Rotterdami Erasmus, kes ütles, et sinna, kuhu siseneb luterlus, sealt lahkub ka teadus. Reformatsioon koondas ühiskonna peatähelepanu religiooni probleemidele. Religiooni katte all arutati ka majanduslikke ja poliitilisi probleeme, kuid see nõrgestas siiski humanismi löögijõudu. Reformatsiooni tähtsamaks tulemuseks tuleb siiski pidada seda, et
Ta on talupojaelu epopöa, üldistav läbilõige Eesti ühiskonnast ja selle arengust, Andrese ja Indreku arenguromaan. Ta on lugu inimese neljast võitlusest, võitlusest maa, jumala, ühiskonna, iseenda ja oma eluõnnega ja järgnevast resignatsioonist. Lugu inimese algamisest mullakamara juurest ja pidevast kaugenemist sellest "kultuuri" arenemist mööda. Lugu inimlikest illusioonidest ja inimkonna arenguloost, maailmaloomisest, pattulangemisest ja lunastusest. Inimkonna arenguloo tasandlil algab lugu Andrese maailmaloomisega. Iga köide algab pingutusega kuhugi jõuda, midagi uut luua, ja lõpeb eikuhugi. Ja järgmises tsüklis hakkab võitlus jälle otsast peale. Köitest köitesse suureneb aga resignatsioon, hoog väheneb järjest; teine köide algab Indreku peaaegu andreseväärse õppimistuhinaga, takistusi on aga palju ning hoog vaibub. Kolmas käide algab taas
Hidsra - Lahkumine Mekast Medinasse. Kogus populaarsust Medinas, pöördus 8 a. pärast tagasi Mekasse ja puhastas Meka ebausklikest. 632. a. - Olid kõik araabia hõimud ühendatud ja islam oli üle terve araabia poolsare vastu võetud. Muhamed suri. Islam sai mõjutusi judaismist ja kristlusest. Algselt palvetati Jeruusalemma suunas, hiljem Meka suunas. Paastuseadused on võetud üle judaismilt. Kristlusest võtsid üle arusaamad viimsest kohtupäevast ja õpetus lunastusest. Islami õpetused on pandud kirja Koraani(eelmine aasta tõlgiti eesti keelde). Koraan pandi kirja Muhamedi juttude põhjal. Koraani täiendab püha pärimus e. sunna. Islami 5 tugisammast: 1. Pole ühtki jumalat peale Allahi ja Muhamed on tema prohvet. 2. Palveta Meka poole viis korda päevas. 3. Paastumine Ramadaani kuul. (Kalendri 9. kuu) 4. Kord elus tuli minna Mekasse palverännakul. 5. Almuste jagamine vaestele.
Mees väljuski toast, pannes ukse vaikselt kinni. Kui uks kinni, kuulis mees kuidas keegi tasakesi teda nimepidu hüüab. See oli hallijuukseline vanahärra, keda mees oli söögi laua juures näinud. Vanahärra mõtles, et mehel oleks huvitav kohtuda pastor Rothiga. Nüüd võttis vanamees isalikult mehe käsivarrest kinni ja viis ta ruumi kus oli umbes 20 inimest, kes seisid istuva keskealise mehe ümber. See mees kes seal istus oli pastor Roth. Nad rääkisid piiblist, lunastusest, elust pärast surma ja pattudest. Mees ei tahtnud seda jutuajamist jumalateemal kuulata ja hakkas ukse poole liikuma, et ära minna. Vanahärra ja mees läksidki koridori ja mees küsis vanahärralt miks ta siin majas on. Vanahärra vastas, et kui teda on ära tüüdanud need inimesed siin majas, siis nad võiksid minna näiteks maalikunsti näitusele. Mees nõustus kohe, sest oli selle valikuga nõus. Nad läksidki ühte ruumi
Algselt valitses Araabias polüteism. Mekas oli Kaaba kivi, mida austati. 7. saj hakkas kuulutama usku ainujumalasse Meka kaupmees Muhamed. Ainujumalaks oli Allah. Muhamed sattus konflikti Mekalastega ja lahkus Mediinasse a. 622. Sellest sai Islamiusulise ajaarvamise algus. Mediinalaste toetusel pöördus ta 620 a. tagasi Mekasse. Sai alguse Islamiusk, mis sai mõjutusi judaismilt: palvetamine, seaduse usk, kristlusest: idee viimsest kohtupäevast ja lunastusest. Koraan kirjutati üles Muhamedi surma järel. Islamiusuliste põhikohustused: - usutunnistus: Muhamed on nende prohvet ja Allah on ainus jumal - palvus: mošees palvetada 5x päevas Meka suunas - almus: pidi toetama vaeseid ja abivajaid - paast: 9’dal kuul pidi pidama Ramadani - palverännak Mekasse, kui rahakott seda lubab. 11. ARAABIA KALIFAAT Islami riik tekkis 7. saj. Riigi nimeks sai Kalifaat, prohveti järglase e. kaliifi järgi. Kaliif
ta hoolega raha. Ta armastab Dimitrit. Palju tema halvast ülalpeost meeste suhtes on seletatav kättemaksuihaga nendele (A.Meiessaar 1935:16). Romaan ,,Vennad Karamazovid" (Lisa 5) kujutab nagu teisedki Dostojevski teosed inimhinge tumedamaid külgi, lõhestatud hingega isikud, ja on ses mõttes tema teiste teoste võtete ja ideede kordamine. Siingi liigume tuttavas Dostojevskilikus ümbruses. Ideed karistusest ja lunastusest, ohjeldamatust kirest, kõlvatusest, usust, vabadusest ja armastusest nagu mujalgi. Sellele romaanile on puuduseks pikkade monoloogide sage kordumine ja kirjelduste venitamine. Teos on ka ebaühtlane ja teatud mõttes sünteseerimata ning lõpetamata. Kuid mõnede arvustajate arvates on see romaan Dostojevski paremaid, kui mitte parim (A.Meiessaar 1935:16). 5. ,,Kuritöö ja karistus" Dostojevski, kes oli näinud elu pahupoolt, näitas oma kaasaega süngetes värvitoonides. Tema
,,Tõde ja õigus" on mitme tähendusega romaan. Lugu inimese 4 võitlusest: iseenda, maa, ühiskonna, jumalaga ja oma eluõnnega. Tegemist on ühe võitluse erinevate tahkudega. Lugu sellest, kuidas inimene alustab mullakamaraga juurest ja pidevast kaugenemisest selle juurest kultuuri arenemist mööda. Maa võib anda jõudu, kuid maa on inimese suurim vastane, mida ei saa iialgi võita. Lugu inimlikest illusioonidest ja inimkonna arenguloost, maailmaloomisest, pattulangemisest ja lunastusest. Inimkonna arenguloo tasandil algab lugu Andrese maailmaloomisega kolimine Vargamäele ja seal uue elu alustamine, maaharimine ja elamistingimuste paremaks muutmine. Andres fokusseerib kogu oma tegevuse tulevikule. Vargamäe lugu = Andrese lugu. Pidev edasitormamine viib pattulangemiseni, kõrvalolijate vaevade unustamiseni. Andres ei näe midagi muud peale oma eesmärgi. Pearu ajab Andrese suuna sassi, misõttu vahetab Andres jumala ära piiblitekstiga ja tõe ära oma õiguse tagaajamisega
1) Raamatusari on talupojaelu epopöa, üldistav läbilõige Eesti ühiskonnast ja selle arengust, Andrese ja Indreku arenguromaan. See on lugu inimese neljast võitlusest: võitlus maa, jumala, ühiskonna, iseenda ja oma eluõnnega – ja järgnevast resignatsioonist. Lugu inimese algamisest mullakamara juurest ja pidevast kaugenemist sellest “kultuuri” arenemist mööda. Lugu inimlikest illusioonidest ja inimkonna arenguloost, maailmaloomisest, pattulangemisest ja lunastusest. Inimkonna arenguloo tasandil algab lugu Andrese maailmaloomisega. 2) Iga köide algab pingutusega kuhugi jõuda, midagi uut luua, ja lõpeb eikusagil. Järgmises tsüklis hakkab võitlus jälle peale. Köitest köitesse suureneb aga resignatsioon: hoog üha väheneb. II köide algab Indreku andreseliku õppimistuhinaga, takistusi on palju ning hoog vaibub. III köide algab otsusega alustada uuesti ja paremini – sedakorda on II ja III köite vahel üks Indreku eluring välja jäetud
pöördus ta 630. aastal tagasi Mekasse. Võitluses vanade jumalajate kummardajate ja Allahi kummardajate vahel jäi peale ikkagi Allahit pooldav seltskond. Nii saigi alguse islami usk. Islamiusu pooldajaid nimetatakse moslemiteks. Islam on saanud mõjutusi varem eksisteerinud uskudest: Judaismist palvetamine, paastuseadused, seaduseusk (usk sellesse, mis seadusega kirja on pandud) Kristlus ideed viimsest kohtupäevast ja lunastusest Islami põhitõed on kirja pandud koraani. Koraan on põhimõtteliselt üles kirjutatud ikkagi Muhamedi surma järel. Viis islamiusu tugisammast: Usutunnistus pole teisi jumalaid peale Allahi ja Muhamed on prohvet Palvus viis korda päevas näoga Meka suunas Almus teatud osa oma sissetulekust annetatakse vaestele Paast 9. kuul päikesetõusust päikeseloojanguni ei tohi süüa
laialdaselt (üle Rooma piiri, ka Lähis-Idas) Mani edu ja hukatuse aluseks oli suhe kuningavõimuga teda soosinud kuninga surmaga kadus soosing ning uus kuningas kartis, et Manilus, olles nõnda edukas, võib üle võtta zoroastrismi positsiooni. Mani vangistati ning ta suri seal; manilasi hakati taga kiusama Maniluse tunnused: Gnostiline õpetus maailma tekkest ja lunastusest Erinevate religioonide elementide assimileerimine kuna pidas nii kristlus, budismi kui ka zoroastrismi põhiolemuselt samaks usundiks, kuid väitis, et manilus on siiski teistest kõrgemal Dualistlik õpetus - on olemas 2 alget/juurt, mis on mittemateriaalsed sfäärid, koosnevad erilisest ainest: I. Valguse headus, mida valitseb Valguse Kuningas oma kaaskonnaga; rahu ja harmoonia II. Pimeduse kurjus, mida valitseb Pimeduse Vürst deemonitega; rahutus
jaoks puhtaks. Juutide religioosne eripära takistas rahvusliku ja sotsiaalset integratsiooni "paganate maailma", vaatamata muudele mugandumistele ümbruskonnale kuni keele omaksvõtmiseni. Templit ei saanud babülooniasse ehitada seetõttu, et rüve maa. Rüvedal maal põhimõtteliselt ei ole mõeldav legitiimne ohvrikultus. Traditsioonilise arusaamise kohaselt tähendas tõotatud maast ja Jumala presentsi sümboliseerivast laekast eemalolek mitte midagi muud kui eemalolekut Jumalat ja tema lunastusest ja pagendust paika, kus ei ole Jahvet, kus Jahve ei õnnista, ei kõnele ja vaikib, sest tema võim ei ulatu võõrale maale. Teosed eksiili ajal: deutronomistlik ajalooteos /alged/. Jeremija nutulaul. Hesekiel- preesterlikest ringkondadest pärist. Deutorojesaja- kuulutas küüditatute tagasipöördumist. Kyrost on nimetatud messiaks. Mitte see messias, keda juudid ootasid, vaid kui jumala tööriist, kes lõpetab eksiili. Kyros
Sümboolika poole pealt seostub vastandite ühendamisega krutsifiks. Kristuse ristisurm kahe röövli vahel, kellest üks läheb paradiisi ja teine põrgusse sümboliseerib kahe moraalse vastandi ühendamist uues kvaliteedis. Kristus sümboliseerib valgust, ristipuu pimedust. (JUNG 2008: 65 236) Huvitav asjaolu siinjuures on see, et kiriklikus keelekasutuses on ristisurmast rääkides Kristus ja rist muutunud sünonüümideks. Nii räägitakse lunastusest Kristuse või risti läbi. ,,Kristus on enda lõhenemise tõttu kannatanud ning pöördub elu juurde tagasi Ülestõusmispühal, olles taas maetud neitsiliku ema üska." (ibid) Siit edasi näeb Jung tihedaid seoseid Attise ja ka Adonise kultusega - noored surevad ja taas sündivad jumalad. Üldiselt kipub Jung Kristuse inimlikku külge alahindama teatud määral gnostilises vaimus. Ta kasutab katoliiklikku vaadet, mille kohaselt ka juba Maarja sünd oli patuta. Samuti oli ta isaks Jumal
aga ei pidanud oma lubadust, valetas oma igavesele isale, ja nõnda läks ta sinna, kus ta on tänapäevani. Sest on ju võimata, et jumal katsus maailma lunastada esimest korda alles paari tuhande aasta eest, kuna ju maailm on nii vana, palju vanem kui lunastus. Tähendab: kurat oli esimene, kelle läbi jumal katsus maailma lunastada, aga nüüd ootab seesama vaene kurat ise lunastust. Sest pange tähele: ei ole kasu inimese lunastusest, ei ole mõtet tema lunastamisel, kui on kurat lunastamata, sest kõik ilm peab lunastatama. Aga kes lunastab kuradi? Jumala teine poeg lunastas inimese, aga kes kuradi, selle esimese poja? Jumal ise ei või seda teha, sest tema sõna ja nõu on muutumatu. Aga kes siis teeb, mis te arvate? Inimene, inimene ainuüksi võib kuradi lunastada ja siis tuleb viimne päev, mitte enne. Aga kus on see inimene, kes võib lunastada kuradi? Teen seda mina või teete teie seda
annaabi.ee 
