Rakvere eragümnaasium REFERAAT KIRJANDUS ,, PIIBEL ,, Anett Uska 10.A 14.04.2010 1. SISU & alginformatsiooni Piibel on ristiusu kanoniseeritud Pühakiri. Sõna "Piibel" tuleneb kreekakeelsest sõnast biblia, mis üldiselt tähendab raamatut. Seetõttu on Piibli ja raamatu kohta paljudes keeltes kasutusel sama sõna. Piibel koosneb 66 "raamatust" ehk iseseisvast osast, mis on koostatud erinevate autorite poolt ajavahemikus 1200 a eKr kuni 2. sajand pKr. Paljud kristlased usuvad, et Piibel on "Jumala Sõna", mis on kirjutatud või inspireeritud Jumala poolt. Piibliks nimetatakse mõnikord ülekantud tähenduses ka mingi valdkonna tähtsaimat või põhilist raamatut või andmekogu. Piibel on ajalooallikas kultuuri- ja keeleteadlastele, sest raamatute
Liivalaia Gümnaasium Ristiusu teke ja areng Vana-Rooma Impeeriumis Kevin Kadak 11 b klass 2009 Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Piibel ja kristlik kirjandus · Jeesuse sünd · Jüngrid · Jeesuse vangistus ja surm · Ülestõusmine ja taeva minek · Vana Testamendi koosseis · Vana Testamendi keel · Vana Testamendi ajaloolisus · Uus testament 3. Ristiusu levik 4. Kokkuvõte 5. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Siin essees on kirjutatud ristiusust ning selle levikust. On ka lahti seletatud, kust tuli kristlus ja kes on Jumal
Kristluse teke Piibel, Vana ja Uus Testament Religioon oli Roomas vabariigi ajast peale riigiga lahutamatult seotud: provintsidesse rajatud Rooma jumalate ja keisrite kultusel oli poliitiline tähendus neile austust avaldades näidati lojaalsust Rooma riigile. Polüteistlike religioonide puhul, kus oma jumalate austamine ei välistanud respekti võõraste vastu ja eripäritolulised jumalused sageli segunesid ning ühte sulasid, ei tekitanud riikliku kultuse formaalse järgimise nõue mingeid probleeme.
PIIBEL VANA ja UUS TESTAMENT Piibel on Jumala sõna. Ta avab meile maailma ja inimese tekke saladuse ning eksisteerimise mõtte üldse. Piibel on pühade kirjade kogu, mis on kirjutatud 1500 aasta vältel neljakümne autori poolt, keda on inspireerinud Jumala Püha Vaim. Piibel koosneb kahest osast Vanast Testamendist ja Uuest Testamendist. Vana Testamendi raamatud on kirjutatud enne Jeesuse sündi; Uus Testament aga I sajandil pärast Jeesuse sündi. Jeesuse sünd sai lähtekohaks meie kaasaegsele ajaarvamisele. Vana Testament kirjutati vana-juudi e heebrea keeles; Uus Testament aga kreeka keeles, mis oli tolle aja kultuurikeeleks. Vana Testament jutustab universumi loomisest Jumala poolt, inimese pattulangemisest, Iisraeli (Jumala poolt välja valitud) rahva ajaloost ja prohvetikuulutustest. Sinna kuulub ka Laulude raamat, mis sisaldab endas vanu hümne ja palveid Jumala poole, Koguja raamat jne.
Birgit Lippmaa Antiik ja Piibel, Vana ja Uus Testament. Antiik (vastused) 1. Antiikkirjanduseks nimetatakse Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ühiskonnas kujunenud kirjandust, mille algust tähistavad Homerose eeposed "Ilias" ja "Odüsseia" 8.7. sajand eKr ning mis sirutub välja hilisantiiki 4.6. sajand pKr. 2. Antiikkirjandus jääb ajavahemikku 8.-7. sajand eKr ja kestis kuni 4.-6. Sajandini pKr. 3. Homeros elas arvatavasti 8. sajandil eKr oli vanakreeka pime laulik, keda peetakse kahe kuulsa eepose autoriks
KRISTLUS Referaat 2012 SISUKORD KRISTLUS Kristlus ehk ristiusk on monoteistlikusund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga 2001. aastal on kristlus suurim maailmareligioon. Kristlus on valitsevaks religiooniks Euroopas,Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas ja Lõuna-Koreas. Kristlus oli algselt judaismi usulahk, ning käsitleb seega pühakirjana ka juutide Tanahi raamatuid, mida kutsutakse kristluses Vanaks Testamendiks. Sarnaselt judaismile ja islamile liigitatakse kristlusAabrahamlikuks religiooniks. Nimetus "kristlane" tähendab "Kristusele kuuluvat" või "Kristuse pooldajat", ning seda
Kokkuvõtte piiblist Kristlik Piibel jaguneb kaheks osaks: Vanaks ja Uueks Testamendiks. Vana Testament koosneb kokku 39st erinevast raamatust ja on kirja pandud 12. - 2. sajandil eKr. Enamus sellest on heebrea keeles, mõned üksikud osad arami keeles. Ka juutide pühakiri Tanah koosneb samadest raamatutest, kuid seal on nende järjekord ja numeratsioon erinevad. Esimesed viis raamatut Vanas Testamendis on Moosese raamatud. Esimene jutustab maailma loomisest ja pattulangemisest ja Iisraeli rahva varajase ajaloo Aabrahami, Iisaki, Jakobi ning nende perekondade loo kaudu. Teine räägib iisraellaste põgenemisest Egiptuse vangipõlvest Moosese juhtimisel. Kolmanda sisuks on Jumala poolt Iisraeli rahvale edasiandmiseks Moosele antud õpetussõnad. Neljas kirjeldab Iisraeli rahva rännakut läbi kõrbe Siinai mäe juurest Tõotatud maale ja viiendas võetakse kokku eelnevad raamatud ja
laule. Teine, ,,Anführung zu der Ehstnischen Sprach" (,,Juhatus eesti keele õppimiseks" 1637), ei sisalda süstemaatilist grammatikat, vaid juhatuse eri vormide või konstruktsioonide moodustamiseks ning sõnastiku. 17.s ilmub veel eri autorite grammatikaid (Hornungi oma reeglistab vana kirjaviisi) ja J. Rossihniuse lõunaeestikeelsed evangeeliumid, epistlid, katekismus. 5. 1686 ,,Wastne Testament" 1739 Piibel 6. Eestikeelne juhuluule. Reiner Brocmann, Tallinna gümnaasiumi kreeka keele professor, kirjutas sakslastest linnakodanike pulmapidudeks frivoolsevõitu õnnitluslaule. Puhja köster ja koolmeister Käsu Hans kirjutas eestlastest lugejatele 32-stroofilise kaebelaulu Tartu põlemise ja inimeste küüditamise järel jeremiaadi "Oh, ma vaene Tarto liin". 7. Valgustusaja alguses 18. s Tartu ülikool ei töötanud ning õpetlasedki olid Eestist lahkunud. Alles 1802. a
PIIBEL Inimese üle ei saa otsustada milline ta on tema tegude põhjal, ta teod võivad olla tahtmatult sellised mis ei ole õige. Et keegi ei taha et neid süüdistatakse ja ssiis nad hakkavad teistmoodi käituma. Ning pärast tunnevad kahetsust. Inimene hakkab oma elu eest alateadlikult võitlema. Ristiusu alus on usk ainujumalasse ja tema ilmutusse. Kristlus on lunastuse religioon. Kristluse järgi on iga inimese elu eesmärk lunastuse saavutamine. Kristliku õpetuse sõnastab Piibel. Piibel on kristlaste pühakiri alustekstide kogumik. Piibli kohta öeldakse tavaliselt Raamat, teda peetakse kõige tähtsamaks sellepärast nimetataksegi teda nii. Kõige vanemad osad pärinevad 12saj eKr ja uuemad osad 2saj pKr. Kogu keskaeg põhineb Piiblile. Piibli lugude aluseks on müüdid, just vana-idamaa loomismüüdid. Peamiselt räägib juutide ajaloos.
PIIBEL Sõna "piibel" tuleneb kreekakeelsest sõnast biblia, mis tähendab raamatut. Piibel koosneb 66 raamatust ehk iseseisvast osast, mis on koostatud erinevate autorite poolt. Piibel jaguneb: 1. Uueks Testamendiks 2. Vanaks Testamendiks Vana Testament on kirjutatud heebrea ja aramea keeles, sisaldab juudi rahva ajalugu. (käsuseadus) Vana Testament jaguneb: 1. Tarkuse raamatud (Koguja, õpetus, Rutt, Ester) 2. ajalooraamatud/ajaraamatud 3. Prohveti raamatud (Jesaja, Joel) 4. Laulud 5. seaduse raamatud (1-5 Moosese raamat) Vana Testament on juutide ja kristlaste pühakiri. Ka islam tunnistab Vana Testamenti. Uus Testament on kirjutatud kreeka keeles. Uue Testamendi juured on Vanas Testamendis, Uue Testamendi keskne kuju on Jeesus Kristus. (lunastusseadus) Uus Testament jaguneb: 1. evangelismid 2. kirjad 3. ilmutuste raamat
Umbes 3 aastat veetis ta rändjutlustaja ja tervendajana Naatsareti ja Jeruusalemma ümbruses. Kristlased usuvad, et ta on Jumal või Jumala poeg, kes võttis inimese kuju, taastamaks Jumala ja inimkonna suhet. Selle suhte olid rikkunud Jumala käskude suhtes sõnakuulmatud inimesed. Öeldakse, et Jeesuse ema Maarja viljastas Jumal, mitte mees. Jeesus on tõeline inimene ja tõeline jumal. Jeesus löödi risti ja ta tõusis surnust üles ning elab senini kui kõige loodu Issand. Kuigi kristlus kasvas välja juutlusest, muutus ta kiiresti iseseisvaks usundiks. Tänapäeval on kristlus maailma levinuim usund(2miljardit kristlast). Kristlusel on palju harusid (kirikuid ja denominatsioone) Selle põhjuseks on aja jooksul tekkinud erimeelsused, mis puudutavad õpetust või usutavasid. Nimetus ,,Kristus" tuleneb kreekakeelsest sõnast christos Jumala poolt valitud valitseja. Kristlased usuvad, et 1.saj Palestiinas sündinud Jeesus oli Kristus.
kirikuõpetajana. 1637.ilmus esimene eesti keele õpik, lisaks grammatikale sisaldab see ka eesti-saksa sõnastikku. Tema grammatikaga algab eesti kirjakeele kujunemise protsess. 17.sajandil keeleõpetuse käsitluse autor Hornung rajas nn. vana kirjaviisi, mis pakkus kindla ortograafilise süsteemi. Samal ajal avaldas Lõuna-Eestis Rossihnius lõunaeesikeelseid raamatuid, sellega tekkiski kaks pralleelset kirjakeelt- lõuna ja põhja. Piibel on ristiusu õpetuse aluseks olev tekstide kogumik, kristlaste pühakiri, jumalik ilmutus, teistpoolsest maailmast. Piibel on religgioosne ajalookäsitlus. Piiblis esineb peaaegu kõiki kirjandusliike, zanre ja stiile. Piiblist on Euroopa kultuurivaramusse kandunud vaimuvara (Sümboeleid, väljendeid, lendsõnu) Piibel koosneb kahest põhiosast Vanast ja Uuest Testamendist. Vana Testament jutustab Jumala tegudest enne Kristuse sündimist, lepingutest mille Jumal tegi oma valitud rahvaga.
5. Mis on saatusetragöödia? Too näide. 6. Nimeta 3 antiikaja tuntud filosoofi-mõtlejat. Pythagoras , Eukleides , Aristoteles 7. Mis ajast mis ajani kestis keskaeg? 5/15.saj 8. Iseloomusta varakeskaja kultuuri. * feodaalse korra kujunemine ja võidukäik * valitseb naturaalmajandus * perioodi lõpul algab linnade kujunemine * feodaalne killustatus 9. Kes ja millal leiutas trükikunsti, mida see endaga kaasa tõi? 1440. Johann Gutenberg 10. Miks nimetati Piiblit raamatute Raamatuks? 11. Mida tead Vanast Testamendist? Vana Testament oli algselt kirja pandud heebrea ja aramea keeles. Üldistatult sisaldab Vana Testament Iisraeli rahva ajalugu. Tegemist ei ole aga puhtakujulise ajalooteosega - iisreallaste ajaloole vaadatakse kui Jumala tegutsemisele maailmas, kui Jumala kaitsele ja juhtimisele, mida Ta osutab oma rahvale. Vana Testamendi raamatud on omakorda jagatud neljaks suuremaks grupiks: * Seadus * Ajalooraamatud * Tarkuseraamatud
PIIBEL Kristlus on lunastusreligioon, kristluse järgi on iga inimese elu eesmärk lunastuse saavutamine. Kristliku õpetuse sõnastab piibel(kr bilion- raamat, kiri), mis on ristiusu alustekstide kogumik, kristlaste pühakiri. Piibli kõige vanemad osad pärinevad 12saj eKr, uusimad 2saj eKr. Ta esitab religioosses käsitluses Vana-Idamaade loomismüüte ning juutide ajalugu puudutavaid pärimusi. Piiblilood edastavad õpetust, kuidas peavad inimesed elama. Täielik piibel koosneb kahest põhiosast: Vanast(algselt heebrea ja aramea keeles) ja Uuest Testamendist(kreeka keeles), mille moodustavad vastavalt 39 ja 27 raamatut. Vana Testamendi raamatud jagunevad kolme rühma: seaduseraamatud, prohvetiraamatud ja kirjad. Uus Testament jaguneb neljaks: evangeeliumid, ajalooline raamat, õpetusraamatud ning prohvetiraamat. Piibli lisana esinevad veel apokriiva raamatud. Piiblis on esindatud suur osa kirjanduszanreid ja -stiile. Piiblit hakati tõlkima juba keskajal
lõplik liidendamine leidis asset veelgi hiljem. Kogu sellest Rooma järeleandlikkusesr hoolimata püsis juutides sügav rahulolematus oma seisukorra suhtes ja koos sellega juba aastasadadevanune lotus Taaveti soost messia tulekule. Messias pidi tegema lõpu iisraeli rahva hädadele, taastama tema muistse hiilguse ja kehtestama maapeale jumalariigi. Niisugustes oludestegutses 1 saj pKr. Palestiinas juudi soost rändjutustaja Jeesus. Kuulutades peatselt saabuvat jumalariiki, tõlgendas ta seda eelkõige kui Jumala piiritu armastuseilmingut, ja otsustas, et inimeste siiras usk, armastus Jumala ja ligimeste vastu on Jumalariiki pääsemise peamised tingimused. Ühes sellega pööras ta tavapärasest vähem tähelepanu Moosese seaduse ja juudi usutavade järgimisele. Ta rõhutas korduvalt sedagi, et rikku, kõrge ühiskondlik positsioon ja prestiizei anna jumalariiki pääsemisele mingit eelist
Eesti keele kirjasõna ja Anton Thor Helle Eelika Viies Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium 11 BH Sisukord Sündmused Eestikeelne kirjasõna Wanradti ja Koelli katekismus Katekismuse säilinud leheküljed Rootsi ajal ilmunud esimene eestikeelne grammatika 2 Säilinud leheküljed esimesest eestikeele grammatikast. Uus lõunaeestikeelne Testament Vana ja Uus Testament Anton Thor Helle 28.10.1683 24.04.1748 Anton Thor Helle tõlgitud esimene eesti keelne piibel. Säilinud Piibli kaas. 3 Sündmused 1525 - Lüübekis trükitakse ja hävitatakse esimene teadaolev eestikeelne raamat. 1535 Wandradt Koelli "Katekismus" esimene säilinud eestikeelne raamat. 1637 Rootsi ajal valmis Heinrich Stahli esimene eesti keelne grammatika. 4
Talurahvale oli see kui entsüklopeedia, mis tutvustas kaugeid maid ja kalleid asju. Piibel on kristlaste pühakiri ristiusu õpetuse aluseks olev tekstide kogumik. Piiblis esitatakse vanade idamaade müüte maailma ja inimese loomisest ning juutide ajaloost. Piibli peamised tegevuspaigad asuvad Väike-Aasias, peamiselt Palestiinas. Piiblisse kuulub 66 eri aegadest pärit ja aja jooksul üheks teoseks koondatud raamatut. Piibli Vanimad osad on loodud 12. saj eKr ja uusimad 2. saj pKr. Piibel koosneb kahest põhiosast: Vanast ja Uuest testamendist. Vana testament jutustab juma-la tegudest enne Kristuse sündimist. Uus testament sisaldab rõõmusõnumit Jeesusest Kristusest. Piibli lisadena esinevad veel apokriiva raamatud. Piiblis esineb peaaegu kõiki kirjandusliike (vaimu-likke laule, rahvapäraseid ütlusi, ülevat luulet, pilkelaule, vanasõnu jne). Piiblist on pärit ka paljud üld-tuntud
.......................................................................... 3 1.1. Pooldjad ja vastasseis........................................................................ 3 2. Uskumused......................................................................................... 4 3. Kristluse levik.................................................................................... 4 3.1 Varakristluse levik......................................................................... 4-5 4. Kirik................................................................................................ 5 4.1 Kiriku struktuur............................................................................... 5 4.2 Kiriku funktsioonid.......................................................................... 5 5. Pühad tekstid...................................................................................... 6 5.1 Uus Testament.................................................................
................................................................ 2 1. Kristluse tekkimine.................................................... 3 1.1. Pooldjad ja vastasseis.......................................................... 3 2. Uskumused.............................................................. 4 3. Kristluse levik.......................................................... 4 3.1 Varakristluse levik............................................................ 4-5 4. Kirik...................................................................... 5 4.1 Kiriku struktuur.................................................................. 5 4.2 Kiriku funktsioonid............................................................. 5 5. Pühad tekstid............................................................ 6 5.1 Uus Testament................................................................... 6 5.2 Vana testament......................................................
pikk kaashäälik sõna lõpus kirjutati ühe tähega - rõhulise kinnise silbi täishäälik kahe tähega Misjonilingvistika piibli tõlkimiseks vajaliku lingvistilise eeltöö tegemine, o ajendatud jumalasõna rahvani viimise vajadusest, o mis algas Eestis 17. sajandil esimeste grammatikatega. Ø 1686 ilmus Riias lõunaeestikeelne uus testament (,,Wastne Testament"), Ø põhjaeestikeelset piiblit polnud o takistused: o Vene-Rootsi sõda 1656-1661, Põhjasõda 1700, näljahäda, nakkushaigused, o kirikuringkondade vaidlused § tõlkimise lähtekeele suhtes (ka heebrea ja kreeka või Martin Lutheri saksakeelne), § kirjaviisi suhtes (kas Stahli või Forseliuse ), § võimalik trükikoht.
4) Iseloomusta religiooni ja mütoloogia osa antiikaja inimese maailmapildis ning kristluse tekkelugu ja kujunemist ristiusuks.- Religioon oli Rooma riigivõimuga tihedalt seotud ja preestrid olid tegelikult riigiametnikud. Roomlased võtsid omaks mitmed etruskide ja kreeklaste jumalad ning vallutussõdade käigus ka paljud idamaised jumalad ning rituaalid. Rooma esimeste keisrite valitsusajal sai Palestiinas juutise usu ühe haruna alguse ristiusk. Selle rajaja Jeesus kuulutas jumalariigi peatset saabumist ja kutsus meeleparandusele kõiki, kes sinna pääseda lootsid. Jeesust peeti Vanas Testamendis tõotatud messiaks ehk Kristuseks ja Jumala pojaks. Jeesuse sõnum võeti kokku Vanale Testamendile lisatud Uues Testamendis. Jeesuse uskujaid hakati nimetama kristlasteks. Kristlust levitasid usukuulutajad ehk apostlid. Paulus kõige mõjukam kristluse levitaja Süürias, Väike-Aasias ja Kreekas.
Piibli kujunemine Piibel koosneb 66st raamatust e. iseseisvast osast, mis on koostatud erinevate autorite poolt ajavahemikus 1200 a eKr 2. sajand pKr. Vana Testament oli algselt kirja pandud heebrea ja aramea keeles. Üldiselt sisaldab see Iisraeli rahva ajalugu. Vana Testament oli algselt juutide pühakiri, mis hiljem sai kristlaste pühakirjaks. Raamatud jaotuvad: · Seadus · Ajalooraamatud · Tarkuseraamatud · Prohvetiraamatud Uus Testament on kirjutatud kreeka keeles, sest ta sündis hellenistlikus maailmas. Uue Testamendi juured on Vanas Testamendis - nimelt oli Uue Testamendi keskne kuju Jeesus Kristus ning tema pühakiri oli Vana Testament. Raamatud jaotuvad: · Evangeeliumid · Kirjad ehk epistlid · Ilmutusraamat 10 käsku Lutheri katekismusest: 1. Sul ei tohi olla muid jumalaid minu kõrval. 2. Sa ei tohi Jumala nime ilma asjata suhu võtta. 3. Sina pead pühapäeva austama
Piibli kontrolltöö X klassile 1. Vana ja Uue Testamendi erinevus, tekkeaeg, algkeel, jagunemine. Vana Testament: Oli algselt kirja pandud heebrea keeles, Sisaldab 39 raamatut Juutide pühakiri Loodi enne kristuse sündi, 1200 eKr Jaguneb neljaks suuremaks grupiks: Seadus- ja, Ajalooraamatud, Õpetusraamatud, Prohvetiraamatud. Uus Testament: Kreeka keeles. Sisaldab 27 raamatut Kristlaste pühakiri Loodi pärast Vana Testamenti Raamatud on jagatud kolmeks suuremaks grupiks: Evangeeliumid, Ajaloolised raamatud (õpetussõnad, prohvetiraamat) 2. Testamentide 5-6 olulisemat tegelast, nende roll. · Aabraham - Legendi järgi on Aabraham paljude Lähis-Ida araablaste ja iisraellaste, samuti edomiitide ja mitme teise Euraasia rahva esiisa
2 17. sajandi lõpul levis esimese eesti koolmeistrite seminari asutaja ja õpetaja Bengt Gottfried Forseliuse lihtsustatud kirjaviisiga aabits, mida anti välja mitmes kordustrükis. Forselius lähendas saksa ortograafial põhinevat kirjaviisi eesti keele tegelikule hääldusele ja peagi sai tema rakendatud kirjaviis üldkasutatavaks. Esimene eestikeelne piibel Eesti kirjanduse ajaloo esimesi suursaavutusi on täieliku eestikeelse Piibli ,,Piibli Ramat / se on keik se Jummala Sanna..." ilmumine 1739. aastal. Eesti lugejateni oli jõudnud maailmakirjanduse tähtteos. See pakkus nii õpetlikku lugemisvara kui ka meelelahutust, andis teadmisi teiste maade ja rahvaste ajaloo ja kirjanduse kohta, tõi eestlase mõttemaailma uusi mõisteid ja sõnu. Piibel oli tõlgitud põhjaeesti keelde ja selle laialdane levik rahva hulgas
Referaat Ristiusu teke ja areng Sisukord - Ristiusu teke - Ristiusu levik - Kristlased ja Rooma riik - Apostel Paulus - Uus Testament - Ristiusu kiriku kujunemine - Kasutatud kirjandus Ristiusu teke Ristiusk tekkis 1. saj pKr, apostlid lõid siis esimesi kogudusi. Ristiusu tunnistas lubatuks keiser Constantinus Milano ediktiga aastal 313 ja 381 kuulutati kristlus Roomas riigiusuks. Kirikust sai range hierarhia ja territoriaalse korraldusega institutsioon, millest võtsid eeskuju ilmalikud valitsejad. Ristiusk levib Roomas kõige vaesemates kihtides ja väikelinnades. Osadel vallutatud aladel võtsid inimsed selle ise vastu. Tehti misjonäritööd ja suruti peale ka vallutuste käigus, ainult Iirimaal võeti vastu rahumeelselt. Viimasena ristiusustati Leedu 14. saj. paavstluse teke. Alguses oli Rooma piiskop samasugune nagu mujal piiskopid
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga 2001. aastal on kristlus suurim maailmareligioon[1]. Kristlus on valitsevaks regiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas[2] ja Lõuna-Koreas[3]. Kristlus oli algselt judaismi usulahk, ning käsitleb seega pühakirjana ka juutide Tanahi raamatuid, mida kutsutakse kristluses Vanaks Testamendiks. Sarnaselt judaismile ja islamile liigitatakse kristlus Aabrahamlikuks religiooniks. Nimetus "kristlane" (kreeka keeles ) tähendab "kristusele kuuluvat" või "kristuse pooldajat"[4], ning seda kasutati esmakordselt Antiookia (praegune Antakya) jüngrite puhul (Apostlite teod 11:26)
tegelenud Kask (periodiseering, ülevaade olulisematest autoritest ja sõnavarauurimused), Ariste (ülem- ja alamsaksa laenud, sõnavarauurimused), Valmet (mitmuse osastav, allikatutvustused nt Helle kohta), Alvre (sõnavara ja morfoloogia küsimused), Peebo (tartu kirjakeele varasem periood), Kingisepp (vana kirjakeele sõnavara), Laanekask (ühtse kirjakeele kujunemise probleemid, 19.saj I poole seisukohad eesti kirjakeele ühtlustamisel), Ross (piiblikeele areng, heebrea k laensõnad). 2. Vana kirjakeele mõiste ja kirjakeele ajaloo periodiseerimine (A. Kase ja H. Laanekase järgi) Vana kirjakeel nähtus, millega tegeleb kirjakeele ajalugu. Alguseks peetakse esmaseid kirjapanekuid 13.saj ja lõpuks Hornungi grammatika ilmumist 1693, mis fikseeris vana kirjaviisi põhimõtted. 1686 suur pööre rahvakeelsuse poole ilmus ,,Wastne Testament", mille tõlkijate keelekasutus leidis poolehoidu üle Eesti. Hornungi grammatika kui murrangu tipp
Ristiusu teke Uue usuna tekkis Rooma impeeriumi aladel ristiusk ehk kristlus. Sellest sai maailma levinum usk maailmas. Juutide maa alistati Rooma võimule 1. sajandil eKr. Roomlased mõistsid juutide ainujumalausu erandlikkust teiste uskude seas ja ei nõudnud esialgu juutidelt rooma jumalate austamist (paljujumalalistes usundites lisati kohalikele austatavatele jumalatele ka rooma jumalaid). Ka jäeti Juuda valitsejale nimeline iseseisvus ja tavapärasest suurem sisemine otsustamisõigus. Alles Augustuse valitsemisaja lõpul nimetati Juudamaale asevalitseja
Hiline Rooma keisririik. Keskaja algus 1. Kes on Jeesus Kristus? Esimesel sajandil elas Juudamaal jutlustaja Jeesus, kes kuulutas Jumalariigi saabumist. Millised on tema õpetuse põhiseisukohad? · Taevariiki pääsevad need, kes usuvad selle saabumisse, armastavad jumalat ja ligimesi · Rikkus võib olla taevariiki pääsemiseks takistuseks, sest ta hoiab inimesi maises elus kinni. · Jumalariik on avatud eelkõige vaestele ja õnnetuile · Miks pidi Jeesus ristiusu õpetuse järgi surema? Jeesuse tegevus tundus ohtlik, sest võis põhjustada rahvarahutusi. 2. Miks võtsid paljud rahvad kristluse meelsasti omaks? TV I ül.147. · Jeesus ei jutlustanud mitte ainult juutidele osaks saavast õnneajast, vaid kogu maailma hõlmavast rahu-ja õnneajast, neile kes usuvad jumalasse. · Kristlus sarnanes idamaiste ja Kreeka jumalate kultusega nt. Müüt Osirise ülestõusmisest meenutas Kristuse ülestõusmist.
§2. Keskaja kirjandus Piibel 1) Mis on piibel? Kistliku õpetuse raamat, mis on ka ristiusu alustekstide kogumik, kristlaste pühakiri. Moraali või eetika kogumik lisaks sellele, et ta on püha raamat. 2) Kui vana on piibel? Vanemad osad pärinevad 12. Saj. eKr. Uuemad osad pärit 5. Saj. eKr. 3) Mis osadest piibel koosneb? 1. Vana-Testament 2. Uus-Testament Vana-Testament oli algselt kirja pandud heebrea ja aramea keeles ning Uus-Testament kreeka keeles. Vana-Testament jaguneb 3-e osaks, Uus-Testament aga 4-ks osaks. Vana-Testament jaguneb seaduseraamatuteks, prohvetiraamatuteks ja kirjadeks. Uus-Testament jaguneb aga evangeeliumiteks, ajaloolisteks raamatuteks, õpetusraamatuteks ja rohvetiraamatuteks. Vana-Testamendi põhilised teemad on maailmaloomine, usunduse areng, pattulangemine, veeuputus ja Kaieni ning Abeli lugu.
Veel enam paneb see imestama, kui loeme, et mõnes kihelkonnas oli vaid kümneid inimesi ellu jäänud. 1728. a. hakati taas tegema ettevalmistusi Piibli väljaandmiseks. Eestimaa vaimulikud ülemad kutsusid Liivimaa konsistooriumi ühisel jõul tõlkimist ette võtma. Piiblis kavatseti kõrvuti esitada nii tartu kui ka põhjaeesti murdes tekst, seal kus murded lahku läksid. See plaan jäeti aga õnneks varsti katki. Tallinna mehed asusid üksi tööle. Jumal saatis neile abiks hea heebrea ja eesti keele tundja Anton Thor Helle, kes oli Jüri kiriku õpetaja. Tema võttis kogu tõlkimise juhendamise enda peale. Talle oli abiks Kullamaa õpetaja Heinrich Gutsleff. Mitmed teised õpetajad võtsid jõudu mööda tõlkimisest osa. Anton Thor Helle vaatas aga kõik tõlked ise üle ja võrdles heebrea algtekstiga. Kuigi Anton Thor Helle tundis eesti keelt suhteliselt hästi, tekkis mitmete mõistete tõlkimisel siiski raskusi, sest eesti keeles puudusid vastavad sõnad. Niisugustel
) Joeli raamat (Jl.) Väikesed prohvetiraamatud Aamose raamat (Am.) + Apokriiva raamatud Hilised Obadja raamat (Ob.) prohvetid Joona raamat (Jn.) Juuditi raamat (Juudit) Miika raamat (Mi.) Saalomoni Nahumi raamat (Na.) Tarkuseraamat ( Saal. Tark.) Habakuki raamat (Ha.) Jeesus Siiraki Sefanja raamat (Sf.) Tarkuseraamat (Sii) Haggai raamat (Hg.) Paaruki raamat (Par.) Sakarja raamat (Sk.) Toobija raamat (Tob.) Malakia raamat (Ml.) 1. Makabite raamat (1 Mak) 2.Makabite raamat (2 Mak.) Seeeiolekonto 1
teenimine), secta (sekt). Selline keelekasutus säilib kogu keskaja vältel. Varasel uusajal tähistab religio enamasti ristiusku, ka CALVINil ja LUTHERil. XV-XVII sajandil tihenevad kontaktid teiste usunditega. Üksikutest rahvastest rääkides kasutatakse mõnikord rahva usundi kohta mõistet religio. XVII sajandi II poolel hakatakse kasutama sõna religio kõigi religioonide kohta. Valgustusajal võrdsustatakse kristlus teiste religioonidega. Religiooniteadus on aru saanud, et teaduslike meetoditega pole võimalik välja selgitada, kas jumal on olemas või mitte. Mõiste religioon on aja jooksul muutuse läbi teinud. Vanade roomlaste jaoks ei tähendanud religioon kirevat nähtuste kompleksi, mida tänapäeval. Viimasel ajal on vaieldud teemadel, kas võib kardinaalselt erinevaid nähtusi ühe, religiooni mõiste alla. Religioon on tinglik mõiste väga suurele arvule nähtustele, mis võivad ajas ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
