Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Lühikokkuvõte inimese 3. raseduskuust". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rasedus, raseduskuu, suud, varbad, silmalaud, luud, avada, emakas, liikuda, suguelundid, igemed, vähemaks, organidmenstruatsiooni järgi. [1, lk 30] 4. nädal Munarakk on jõudnud emakasse ja pesastunud emaka limaskesta. Selleks ajaks on moodustunud umbes millimeetri suurune rakutombuke embrüo, millest moodustuvad loode ja teda ümbritsevad lootekestad ning platsenta. Arenev munarakk saab toitu emaka limaskestal olevatest veresoontest. Hakkavad arenema aju, südame, soolestiku, kopsude ja närvisüsteemi alged. Osa rakke hakkavad moodustama nahka, lihaseid ja veresooni. [1, lk 30] Naise 1. raseduskuu ehk 1.-4. rasedusnädal Esimesed rasedustunnused on igal naisel isesugused ning need võivad väljenduda erineva tugevusega. Paljud naised ei tunne veel, et kannavad endas uut elu. Lapseootusest võib märku anda väsimus ja unisus. Samuti võib tunda suuremat vajadust pissil käia, mis on tingitud sellest, et kehas toimuvad suured hormonaalsed muutused. [2, lk 15] 5. nädal Ultraheliuuringul on loode juba nähtav. [1, lk 30-31] 6. nädal Emakakael on omandanud sinaka värvi
rakust koosnev täiskasvanu, on ehk kõige märkimisväärsem nähtus looduses. Tänapäeval teavad teadlased, et paljud täiskasvanu keha tavafunktsioonid kujunevad välja raseduse jooksul - sageli tükk aega enne sündi. Üha rohkem peetakse sünnieelset arenguperioodi ettevalmistavaks ajaks, mille jooksul arenev inimorganism omandab hulgaliselt struktuure ja harjutab paljusid oskusi, mida läheb vaja, et pärast sündi hakkama saada. Inimese rasedus kestab tavaliselt ligikaudu 38 nädalat, mõõdetuna viljastumise hetkest ehk eostumisest kuni sünnituseni. Viljastumisele järgneva esimese 8 rasedusnädala jooksul nimetatakse arenevat inimorganismi embrüoks, mis tähendab "üsas kasvav". Seda aega, mida nimetatakse embrüonaalseks perioodiks, iseloomustab enamiku tähtsamate elundsüsteemide tekkimine. 8. rasedusnädala lõpust kuni raseduse lõpuni kutsutakse arenevat inimorganismi
See aeg jaotatakse kolmeks kolme kuu pikkuseks trimestriks. Esimesel trimestril on kõige suurem oht, et rasedus iseeneslikult katkeb. Raseduse iseeneslik katkemine võib tuleneda defektidest lootes või ema organismis. 2. VILJASTUMINE 3 Viljastumine on munaraku ja seemneraku ühinemine munajuhas. Suguühtel vabaneb miljoneid spermatosoide, mis peavad läbima naise suguteed. Naise tupes on happeline keskkond ja suur hulk spermatosoide hukkub. Edasi suudavad liikuda vaid tugevamad ja elujõulisemad spermid ehk spermatosoidid. Läbinud ka emaka, jõuavad spermid munajuhas oleva munarakuni. Mitusada spermi ümbriseb munarakku ja hakkavad munaraku kestasid lagundama. Tekib viljastumiskühmuke, üks spermatosoid siseneb munarakku ja viljastab selle. Pärast seda muutuvad munaraku kestad teistele spermidele läbimatuks. Nii tagatakse, et ainult ühe spermatosoidi tuum ühineb munaraku tuumaga
Loote areng Referaat Sisukord Viljastumine ja rasedus Viljastumine ehk fertilisatsioon ehk süngaamia on sugulise sigimise põhiprotsess, milles munarakk ning seemnerakk ühinevad munajuhas sügoodiks ehk viljastatud munarakuks. Suguühte käigus vabaneb miljoneid spermatosoide, mis peavad läbima naise suguteed. Naise tupes on happeline keskkond, mis tapab suure hulga sperme, edasi suudavad liikuda vaid tugevamad. Läbinud tupe ning emaka, jõuavad permid munajuhas oleva munarakuni
Inimese looteline areng(1. -12. nädal) 1.- 4. nädal Munarakk viljastub tavaliselt munajuhas. Munaraku ja seemne raku kromosoomid liituvad üheks tuumaks. Viljastunud munarakk jaguneb korduvalt. Mõne päeva möödudes on ta hulkrakse blastotsüstina emakas, kinnitudes selle seina külge. Osa balstotsüsti rakkudest moodustavad uue inimindiviidi, keda selle staadiumis nimetatakse embrüoks (idulane). Umbes 7 päeva pärast viljastumist on embrüol varakult eristatavad kolm kihti. Väliskihist (ektoderm) moodustuvad naha epiteel ja selle sarvkihilised struktuurid (küüned, karvad), mõned näärmed ning närvisüsteem. Keskmisest kihist (mesoderm) moodustuvad eritüüpi tugikoed, lihased, veri, vereringeelundid ning enamuse kuse- ja suguelundeist
Lõplikuks soo määramiseks läheb veel kuid. 4. NÄDAL Munarakk jaguneb kaheks: emrüoks ja platsentaks, mis on lapsele eluks vajalik. Embrüo kaalub alla ühe grammi ning on mõne millimeetri pikkune. Embrüol on märgatavad kihid, millest arenevad välja spetsiaalsed osad lapse kehas: · Kõige sisemine kih´ist ehk endotermis areneb välja seedesüsteem: maks ja kopsud. · Keskmisest kihist ehk mesodermis arenevad süda, suguorganid, luud ja lihased. · Välimisest kihist ehk ektodermist arenevad lõpuks organid ja koed, sealhulgas ka närvisüsteem, juuksed, silmad ja nahk. Kuna aju ja südame töö on vajalik teiste organite arenguks, areneb ülemine kehapool kiiremini. 5. NÄDAL Praegu koosneb beebi süda kahest peenikesest kanalist, mida kutsutakse südametorudeks. Alles nädalate pärast muutub nende töö koordineerituks. Kui need kaks toru ühinevad, saab laps endale funktsioneeriva südame
moodustuma lihased ning loode teeb mõne aja pärast oma esimesed liigutused. Moodustunud on lootekott, kus loode kasvab ja areneb kuni sünnituseni. 7 raseduse nädal: Loode on ligi 79 millimeetrit pikk. Välja hakkavad arenema käed, jalad ja nägu. Kõige paremini on näost eristatavad silmad (tumedamad täpid) ja kõrvad. Loote nahk on tundlik ja tal tekib võime tajuda puudutust. Tillukestes labades, millest arenevad jäsemed, hakkavad moodustuma luud. Peamised organid (süda, neerud, maks, kopsud ja pankreas) on moodustunud ning arenevad edasi. Moodustuvad beebi esimesed punaverelibled. Lootel on veel ,,saba 8 raseduse nädal: Loode on ligi 3 sentimeetrit pikk. Moodustunud on kõik peamised siseorganid (kuigi nad arenevad jätkuvalt edasi kogu raseduse jooksul). Süda lööb korrapäraselt, seda võib näha ultraheliuuringul. Moodustunud on esimesed veresooned ja vereringe.
,,Loote areng" Kristiine Salumäe 10.R Jüri Gümnaasium Jüri 2012 Järjekord Sissejuhatus..................................lk3 Implantatsioonieelne faas.................lk4 Implantatsioon Emakaväline rasedus Pärast munajuhast väljumist Rakkude pooldumine munajuhas Rakkude diferentseerumine................................lk5 Platsentavereringe Rasedus 5. nädalal..........................lk6 Rasedus 10. nädalal........................ lk7 Rasedus 15. nädalal........................ lk8 Rasedus 20. nädalal........................ lk9 Rasedus 25. nädalal........................ lk10 Rasedus 30
viljastumine üldse aset leidis. 3. nädal viimase menstruatsiooni alguspäevast On olnud ovulatsioon (munaraku väljumine munasarjast) ning viljastumine on toimunud. Spermatosoid on viljastanud munaraku ja see on liikunud piki munajuha emaka suunas. 4. nädal Munarakk on kinnitunud emaka limaskesta külge. See on umbes millimeetri suurune ning seda toidavad emaka limaskestas olevad veresooned. Hakkab moodustuma platsenta (tiinusajal emakas kujunev loote toitumis-, hingamis-, sisesekretsiooni- ja erituselund, emakook). Hakkavad arenema soolestiku, kopsude ja närvisüsteemi alged. Osa rakke hakkavad moodustama nahka, lihaseid ja veresooni. 5. nädal Ultrahelis on loode nähtav. Hakkab moodustuma loote selgroog ning ajul on moodustunud kaks sagarat (elundi suuremal või vähemal määral eristatav osa). 6. nädal Emakakael on omandanud sinaka värvi. Loote pikkus on 5 millimeetrit. 7. nädal
LOOTE ARENG ÜHEKSA KUU JOOKSUL Referaat 2018 1. RASEDUS Raseduseks nimetatakse naise seisundit munaraku viljastumise ja sünnituse vahel. Rasedusel on kolm trimestrit: · 1. trimester kestab esimesest kuni kolmeteistkümnenda nädalani. · 2. trimester kestab neljateistkümnendast kuni kahekümne seitsmenda nädalani. · 3. trimester kestab kahekümne kaheksandast kuni neljakümnenda nädalani (sünnituseni). 2 2. ESIMENE TRIMESTER 1.-3. nädal
· 5% enneaegselt · 10% hiljem Rasedu se kulg Embrüo, 2-8 nädal, rakust areneb 3 cm pikkune loode Loode, alates 3.kuust- sünnihetkeni. 1.kuu Rakk pesastub Tekib platsenta Emal võivad esineda menstruatsioonieelsed sümptomid (krambid, tujukõikumised) Embrüo seemnesuurune 2.kuu Emal suurenenud söögiisu, Hommikune iiveldus, Väsimus, Rinnad suurenevad Embrüo vaarikasuurune tal arenevad ajurakud, süda juba lööb, varbad ja sõrmed arenevad lahku 3.kuu Emal võib esineda uimasus, gaasid, väsimus Loode ploomisuurune, kuu lõpus greibisuurune Tal arenevad suguelundid, luud, hambad Loode toodab hormoone, uriini, seedemahlu, valgeid vereliblesid 4.kuu Kasvavad juuksed ja sooline erinevus on märgatav Loode 2025 cm pikk Kaalub 200g või rohkem Rasedus hakkab välja paistma 5.kuu Loode on umbes 30 cm pikkune Ema hakkab tundma lapse liigutusi 6.kuu
Tallin 2011 1 SISUKORD Lapse arengu pretanaalne periood...............................................................................................1 SISUKORD.................................................................................................................................2 sissejuhatus..................................................................................................................................4 1. raseduskuu...............................................................................................................................5 2. raseduskuu...............................................................................................................................5 3. raseduskuu...............................................................................................................................6 4. raseduskuu........................................................................
ktomosoom emalt ja teine Y kromosoom isalt, siis sünnib poisslaps. Viljastamata munarakk püsib eluvõimelisena 8-18 või kuni 24 tundi. Munarakkude areng toimub munasarjas. Viljastatud munarakku nimetatakse sügoodiks. Moorula ehk kobarloode on juba neljaks jagunenud ja liigub emaka suunas. Moorulast areneb blastotsüst (lootepõieke), mis on jõudnud emakasse ning kinnitub (pesastub) emaka limaskestale. Spermatosoid koosneb peast, kaelast ja kehast ning sabast, mis aitab seemnerakul liikuda. Meessugurakud arenevad munandites, väänilistes seemnetorukestes. Mida tean nüüd? Peale loengus viibimist tekkis mul embrüoloogia kohta hulgaliselt uusi teadmisi. Õpetuse rajajaks peetakse meil tuntud embrüoloogi Karl Ernst von Baer`i, kes avastas imetaja munaraku. Embrüonaalse arengu etappideks on prenataalne faas, mis hõlmab endast sugurakkude arengut, gametogenees (ovogenees ja spermatogenees), viljastumist e. fertilisatsiooni ning sünnijärgset (postnataalne) areguperioodi.
Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus Inimeseõpetuse referaat Rasedus. Raseduse kulg, loote areng, sünnitus. Koostas: Kerli Saluste KM11 Juhendaja: Ann Valang Paide 2014 1 Sisukord SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 Rasedus............................................................................................................... 4 Kuidas kindlaks teha, et oled rase ?....................................................................4 Raseduse kulg..................................................................................................... 5 Sünnitus............................................................................................................ 10
Referaat Rasedus Seemnerakk kohtub munarakuga Eostumine toimub kolmes põhietapis: ovulatsioon, viljastumine ja viljastunud munaraku jagunemine, mis kinnitub seejärel emaka seina külge kui see on toimunud, algab rasedus. Kuidas toimub ovulatsioon Ovulatsiooni ajal, mis toimub menstruatsioonitsükli keskpaigas, puruneb teistest suuremaks kasvanud folliikul ja munarakk pääseb välja. Purunenud folliikul moodustab kollakeha. Kollakeha eritab hormooni progesteroon, mis toetab loote kasvamist, kuni platsenta selle rolli üle võtab. Sel hetkel on munarakk pelgalt täpike ja palja silmaga vaevunähtav. Kui munarakk munasarjast vabaneb, satub see munajuhasse. Munarakk liigub mööda
.tegelikult sünnib elusolend juba üheksa kuud ennem .Referaadi eesmärgiks on uurida kuidas areneb ja käitub inimene, kui ta on veel üsas Sünnieelses arengus eraldatakse 3 perioodi : eostumisperiood ehk viljastumine, .embrüonaalperiood ja looteperiood 3 Eostumisperiood.1 Eostuse põhjustab munaraku viljastumine seemnerakuga, sellest algab naise rasedus. Eostusvilja nimetatakse tema arengu algstaadiumis embrüoks, aja möödudes muutub ta looteks. Hetk, millal embrüost saab loode, pole täpselt paika pandud: osa teadlasi loeb selleks 12 nädala ehk kolme kuu möödumist eostushetkest, sagedamini nimetatakse eostusvilja fetaalseks ehk looteliseks juba pärast kaheksa üsasisese elunädala möödumist. (Vikipeedia, (2013 Joonis 1. Munaraku viljastamine
elujõulisena püsida. Spermatosoidid on naise kehas võimelised elama umbes 72 tundi. Neil on pikk vibur, mida nad kasutavad ujumiseks, nad on ainsad inimese rakud, millel on selline võime. Need ühe kromosoomide komplektiga rakud on tekkinud mehe munandites sugurakkude pooldumisel. Ühe seemnepurske jooksul vallandub spermatosoide tavaliselt 100 kuni 300 miljonit. Munarakud on emassugurakud. Munarakk ühineb ühe seemnerakuga, moodustades viljastatud sügoodi, millest emakas kujuneb arenev vililane. Munarakud tekivad munasarjades. Iga menstruatsiooni ajal vallandub tavaliselt üks munarakk. Ovulatsiooni ajal liiguvad munajuha lõpus olevad narmad üle munasarja, et haarata vallandunud munarakk. Kui viljastumine leiab aset, siis spermatosoid kohtub munarakuga tavaliselt munajuhas. Selleks peavad seemnerakud ujuma tupe ülaosast läbi emakakaela ja emaka munajuhani, mis on seemneraku mõõtmetega võrreldes suur vahemaa.
... 4 · Diabeet.............................................................................. 5 Allergilised haigused.................................................................... 6 HIV............................................................................................... 7 Alkohol......................................................................................... 8 Suitsetamine.................................................................................. 8 Ravimid ja rasedus........................................................................ 9 Spontaan abort............................................................................. 10 Kasutatud kirjandus............................................................ 12 Loote areng Viljastunud munaraku arengut võib vaadelda kahe perioodina: 1) embrüonaalperiood: viljastumisest 60. elupäevani. Sellel perioodil arenevad välja kõik elundid; 2) looteperiood: 60. elupäevast sünnini
Kusagil kaheksandal nädalal tekib lootekott, mis hoiab embrüot kindlal temperatuuril. Looteperioodil hakkavad arenema luurakud ja väiksed detailid nagu sõrmeküüned, kulmud ja silmalaud. Kui enne oli luustik kõhreline, siis nüüd hakkab see tugevnema. Kolmandal raseduskuul on loode võimeline end vaikselt liigutama ja on võimalik kuulda tema südamelööke. Ema ise tunneb loote liigutusi alles neljandal või viiendal raseduskuul. Kuuenda raseduskuu lõpuks on loode võimeline hingama, nutma, neelama, seedima, uriini väljutama. Kahel viimasel kuul on lapse normaalse arengu korral näha kasvu ja kaalu suurenemist. Sünnieelne areng on tähtis näide, et looduse osa on väga tähtis. 9 3.2.Sünnieelsed riskid Viljastumisest sünnini kulgeval perioodil on arengu geneetiline determineerimine kõige tugevam. See aeg on keskmiselt 38 nädalat pikk (9 kuud)
PärnuJaagupi Gümnaasium XI klass Tairi Murel Rasedus ja sünnitus Referaat inimeseõpetusest märts 2009 Kaelasel Sisukord 1. Sissejuhatus.............................................................................................................................3 2. Rasedus................................................................................................................................... 4 3. Viljastumine............................................................................................................................4 4. Loote areng............................................................................................................................. 4 4.1 Mida loode tunneb? ..........................................................
· sisemine ehk kudede hingamine toimub rakkudes · Rakkudes toimub toitainete lõhustumine hapniku abil ning selle käigus vabaneb energia. Hingamine: Iga hingetõmbega uuendatakse umbes 1/10 kopsudes olevast õhust, mis võimaldab eemaldada venoossest verest CO 2 ja suurendada vere O2 varusid · hingamissagedust reguleerib piklikaju hingamiskeskus CO2 sisalduse järgi veres · normaalne hingamissagedus on 16-20 korda minutis SUGUELUNDKOND · Mehe suguelundid jagunevad sisemisteks ja välisteks. Mehe peamiseks sisemisteks suguelunditeks on munandid. Mehe välisteks suguelunditeks on munandikott ja suguti. · Munandeid on kaks. Need on sugunäärmed, milles paljunevad ja valmivad isasugurakud ehk spermid ning sünteesitakse meessuguhormoone. · Sugunäärmed hakkavad poistel talitlema umbes 12-15 aasta vanuses ning nende talitlus kestab elu lõpuni. Munandites sünteesitud
...........lk. 3.Loote ja emavaheline side.........................................................lk. 4.Poiss või tüdruk.........................................................................lk. 5.Raseduse kestvus........................................................................lk. 6.Sünnituse aega kalkuleerimine....................................................lk. 7.Lapse areng..................................................................................lk. 8.Lapse asend emakas.....................................................................lk. Sissejuhatus Rasedus on protsess, mille käigus naine kannab oma kehas üht või mitut elusat järglast. Rasedus algab eostumisega ehk viljastumisega ja lõpeb sünnituse või iseenesliku või kunstlikult esilekutsutud abordiga. Viimase menstruatsiooni esimese päeva ja sünnituse vahele jääb ligikaudu 40 nädalat. See aeg jaotatakse kolmeks kolme kuu pikkuseks trimestriks
Haaramisrefleks –kui puudutada peopesa, surub käe kokku (kaob 1-2 kuul) Otsimisrefleks –kui puudutada sõrmega lapse põske, pü üab suuga haarata (kaob 2. Kuul Ujumisrefleks– teeb vees ujumisliigutusi (kaob 2-3 kuul) Kõndimisrefleks–kõva aluse kohal teeb kõndimisliigutusi (kaob 2. kuul)- Pupillirefleks–pupilli suurus muutub vastavalt valgusele Babinski refleks–kui silitada talla alt, sirutab varbad laiali (kaob 1 ea lõpul) Moro refleks–kui kaob tugi, tõstab käed üles ja pigistab sõrmed kokku ( kaob 6 kuul ) 11.Imikuiga – arenguülesanded, füüsiline-motoorne, kognitiivne, psühhosotsiaalne, sotsiaalne, emotsionaalne ja kõne areng, kriitilised keskkonnamõjud
rasvkoes. II Naise reproduktiivanatoomia ja -füsioloogia Looteperioodil on suguelundite areng mõlemal sugupoolel ühesugune kuni 6. embüonaalnädalani. Munasari ja testis hakkavad arenema ühesugusest diferentseerumata gonaadist (sugunäärmest). Diferentseerumisega algab ka välisuguelundite moodustumine, lähtega ühtsest algvormist. Meesuguhormoonide e. androgeenide toimel arenevad need maskuliinses (mehelikus) suunas, kui androgeene ei ole, siis kujunevad naisetüüpi välised suguelundid.Sisemised suguelundid hakkavad arenema eri algeist, ent esialgu moodustuvad siiski mõlemad nii nais- kui meeslootel. Kummagi sugupoole sisesuguelundite eelastmed arenevad kahe, esialgu paraleellsete juhade süsteemina, mesonefrose ja paramesonefrose juhadena. Paramesonefrose juhad (Mülleri juhad) arenevad munajuhadeks, emakaks ja tupe ülaosaks. Mülleri juhad moodustavad 3.-5. lootekuu vahel uterovaginaalse kanali.Tupe keskosa kasvab
-10. päevaks valib seal endale kinnitumiseks mugava asukoha, ning seal ta pesastub.Esimseks märguandeks rasestumisel on menstruaaltsükkli peatumine(1). 4 2.RASEDUS, SÜNNIEELNE ARENG Rasestus kestab tavaliselt 266 päeva ehk 9 kuud(1). Raseduse ajal tuleks jälgida ravimite manustamist, samuti on raseduse ajal kahjulikud nikotiin, alkohol ja narkootikumid. Samuti tuleks raseduse algul(10 -12 rasedus nädalat) läbida võimlemsikursus, sellekas, et hiljem oleks kergem sünnitada. Tuleks käia regulaarselt naiste arsti juures vältimaks komplkatsioone(1). 1. kuu: Umbes üks nädal pärast viimase menstruatsiooni ärajäämist on ultrahelipildil juba võimalik ära tunda tibatillukesest viljastunud rakukogumit. See suureneb. Välja hakkavad arenema selgroog, aju ja süda. Süda lööb juba regulaarselt(1). 2. kuu: Embrüo sarnaneb aina enam lapsele
Loode on nüüd 5-10 mm pikk ja kaalub 0,1-0,2 grammi. Oma välimuselt ei erine inimloode sellel ajal peaaegu üldse sea- või elevandilootest. Kuna aju ja südame töö on vajalik teiste organite arenguks, kasvab nüüd ülakeha kiiremini kui alakeha. 5. elunädalal on loote aju tunduvalt suurem teistest organitest. Tekib ajukoor- liigutuste aktiivsuse ja intellekti juhtija. Moodustuvad rindkere ja kõht, kopsud, käte ja jalgade alged. Silmad on juba näha, silmalaud peavad aga veel arenema. Loode on nüüd 11-14 mm pikkune. 5. ja 6. nädala vältel areneb südamealgest neljakambriline süda. 7. elunädala lõpuks tekivad suguorganite alged, aga soolist vahet veel teha ei saa. 8. elunädalaks on embrüol kõik organid ja kehaosad olemas. Need peavad ainult veel kasvama. Nüüdsest peale nimetatakse teda looteks. Alates 8. Elunädalast algab looteperiood, mis kestab sündimiseni. Organid ja kehaosad ning nende talitus areneb üha intensiivsemalt
Keha töötab intensiivselt, loode tajub ema keha helisid ja tunneb tema meeleolu. 3. kuust loote kasv aeglustub pisut, pea moodustab umbes kolmandiku keha pikkusest. Nahk on väga õhuke ja sellest kumavad läbi veresooned. Loode oskab nüüd juba pöialt lutsida. Kuu lõpuks on ta 20- grammine ja 9 cm pikk. 4. kuul ilmuvad nahale karvad, luud hakkavad luustuma, loode liigutab aktiivselt. Nüüd on võimalik juba aru saada soost, (kas on tegemist tüdruku või poisiga). Kuu lõpuks on ta 100-grammine ja 16- sentimeetrine. Korduvsünnitaja võib tunda esimesi vaevuaimatavaid liigutusi. 5. kuul võib ema esimest korda tunda loote liigutusi, loote nahk kattub kaitsva lootevõidega. Laps on võimeline eristama ema häält. Ta on juba 300-grammine! Kuu lõpuks laps kuuleb ja tunneb hästi ema
· 8. elunädalast algab looteperiood, mis kestab lapse sünnini. Keha töötab intensiivselt, loode tajub ema keha helisid ja tunneb tema meeleolu. · 3. kuust loote kasv aeglustub pisut, pea moodustab umbes kolmandiku keha pikkusest. Nahk on väga õhuke ja sellest kumavad läbi veresooned. Loode oskab nüüd juba pöialt lutsida. Kuu lõpuks on ta 20-grammine ja 9 cm pikk. · 4. kuul ilmuvad nahale karvad, luud hakkavad luustuma, loode liigutab aktiivselt. Nüüd on võimalik juba aru saada, kas on tegemist tüdruku või poisiga. Kuu lõpuks on ta 100- grammine ja 16-sentimeetrine. · 5. kuul võib ema esimest korda tunda loote liigutusi, loote nahk kattub kaitsva lootevõidega. Laps on võimeline eristama ema häält. Ta on juba 300-grammine! · 6. kuul kasvab nahk üsna kiiresti ja on voldiline, rasvkudet on vähe. · 7
Spermid vajavad normaalseks arenguks keha temperatuurist paari kraadi võrra madalamat temperatuuri, seepärast siis ka asuvad munandikottides. Nad on kehavõõrad rakud mistõttu nad ei tohi kokku puutuda verega. Kui see juhtub siis hävinevad verega kokkupuutunud sugurakud. Sugurakke moodustub mehe organismis pidevalt. Tsükkel kestab 70-85 päeva. Valminud sugurakud talletuvad munandimanuses. Sealt kui see väljutatakse siis on see sperma. Naise suguelunditeks on munasarjad, munajuhad, emakas ja tupp. Tupe avaus paikneb kusitisuudme kõrval. Teed on eraldi. Naissugunäärmed on munasarjad ja need asetsevad kahel pool emakat. Need täidavad kahte ülesannet: toodavad suguhormoone, mis nõristuvad verre, ning seal valmivad ka naissugurakud ehk munarakud. Hormoonide toimel kasvavad naistel rinnad mis on piimanäärmed. Puusad muutuvad laiemaks ja naha alla koguneb rasvakiht mis annab kehale naiseliku kuju. Suguküpsel naisel valmib ja vabaneb munarakk iga 3-4 nädala järel
Spermid vajavad normaalseks arenguks keha temperatuurist paari kraadi võrra madalamat temperatuuri, seepärast siis ka asuvad munandikottides. Nad on kehavõõrad rakud mistõttu nad ei tohi kokku puutuda verega. Kui see juhtub siis hävinevad verega kokkupuutunud sugurakud. Sugurakke moodustub mehe organismis pidevalt. Tsükkel kestab 70-85 päeva. Valminud sugurakud talletuvad munandimanuses. Sealt kui see väljutatakse siis on see sperma. Naise suguelunditeks on munasarjad, munajuhad, emakas ja tupp. Tupe avaus paikneb kusitisuudme kõrval. Teed on eraldi. Naissugunäärmed on munasarjad ja need asetsevad kahel pool emakat. Need täidavad kahte ülesannet: toodavad suguhormoone, mis nõristuvad verre, ning seal valmivad ka naissugurakud ehk munarakud. Hormoonide toimel kasvavad naistel rinnad mis on piimanäärmed. Puusad muutuvad laiemaks ja naha alla koguneb rasvakiht mis annab kehale naiseliku kuju. Suguküpsel naisel valmib ja vabaneb munarakk iga 3-4 nädala järel
8. elunädalast algab looteperiood, mis kestab lapse sünnini. Keha töötab intensiivselt, loode tajub ema keha helisid ja tunneb tema meeleolu. http://www.amor.ee/17391 [2007, detsember 13] 9. elunädalal on loote pikkus ~30 mm ja kaal ~2 g. Lõpuspilud ja saba taandarenevad ning on võimalik teha kindlaks kas on tegemist poisi või tüdrukuga 12. elunädalal on loote pikkus ~90 mm ja kaal ~30 g. Loode suudab käsi liigutada, pead pöörata, silmi pilgutada ja suus avada. http://www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/anatoomia/sigimine/7-9-6-2.htm [2007, detsember 13] Kasutatud kirjandus: Uljas, J., Rumberg, T., 2002, Psühholoogia gümnaasiumiõpik. Koolibri, Tallinn, lk 35- 36 Sarapuu, T., Kallak, H. 1993. Bioloogia XII klassile: üldbioloogia. Koolibri, Tallinn, lk 118-121 http://www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/anatoomia/sigimine/7-9-6-2.htm [2007, detsember 13] http://www.amor.ee/17391 [2007, detsember 13]
võimalik nautida sporti enamiku osa raseduse ajast. Enne sportimist peaks pidama nõu enda arstiga. Asjad millega arvestada enne sportima hakkamist *Tervis ja raseduse katkemise risk mõnedel juhtudel võivad arstid keelata sportimist, eriti juhtudel kui naisel on olnud rasedusega seonduvaid haiguseid/probleeme nagu enneaegne sünnitus, raseduse katkemine või suur riskigrupp. Kuid ka nede seisunditega on võimalik lihtsama koeline treening(ujumine,kõndimine). *Kaugel rasedus on - Põhimõtteliselt on beebi emaüsas kaitstud looteveega(platsentaga),kuid tugev põrutus/löök võib siiski lõhkuda lootevee koti ja mõjuda beebi verele ja hapnikule. Raseduse esimesel trimestril on beebi kaitstud vaagnaluudega. Lapse kasvades ja arenedes ei ole ta enam ainult vaagnaluude taga peidus ja kukkumise korral on suur oht last kahjustada. *Sport millega soov tegeleda on - Sportimise ohtlikus sõltub suuresti spordialast millega soov tegeleda on
Seejärel lõikab ta platsenta ja beebi tükkideks ja kraabib need kausi sisse välja. Tavaliselt tuleb ohtralt verd. · Laiendamine ja tühjendamine Seda tehakse raseduse 4.-6. kuul. See meetod on enamasti asendanud füsioloogiliste lahuste abil tehtavad ning keemilised abordid, mille tulemus oli liiga sageli see, et laps sündis elusalt, mis muidugi oli abordiarsti seisukohast komplikatsioon! Kasutatakse tangitaolisi instrumente, sest beebi luud ning kolju on juba kaltsiumiga küllastatud. Beebile ei tehta mingit tuimestust. Abordiarst paneb instrumendi emakasse, haarab kinni jalast või mõnest teisest kehaosast ning väänab selle beebil otsast. Seda korratakse veel ja veel. Selgroog tuleb pooleks murda ning kolju lömastada, et neid eemaldada. Haiglaõe ülesanne on kehaosad kokku koguda ning vaadata, kas kõik on eemaldatud. · Osaline sünnitus Sedagi kasutatakse raseduse hilisemates järkudes
annaabi.ee 
