Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Lühendid ja nende käänamine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
luge, konsonant, lühendi, panema, algustähe, kirjutatakse, mõningaid, teisega, keeruliste, nato, kääna, eraldama, aktsiaseltsMääruslikud nud- ja tud-lühendid: Teinud päevast päeva ühetoonilist tööd, kavatses ta puhkuse ajaks Kreekasse sõita. Kiri kirjutatud, jäi ema tükiks ajaks mõtlema. Verbita lühendid: Lektor astus kuulajate ette, paberileht käes. Ta lahkus kodust, sada krooni taskus, ning sõitis maale. Lühemad verbita lauselühendid (eriti püsiühendid) võivad jääda ka komata: Suu täis (= täis suuga) ei räägita. Määruslikud des- ja mata-lühendid, mille peasõna on lühendi algul: Seistes kõrgel paekaldal, ei julgenud tütarlaps alla vaadata vrd Kõrgel paekaldal seistes ei julgenud tütarlaps alla vaadata. Tuna- ja maks-lauselühendi komakasutus on tavaliselt vaba. Väsinuna pikast sõidust ~ pikast sõidust väsinuna heitis ta puhkama. Otsustamaks tegeliku olukorra üle pöördugem faktide poole. Hoolimata, vaatamata, alates, lõpetades, arvates, võrreldes, vastavalt, erinevalt > koma ei panda: Võrreldes eelmiste aastatega on eksamitulemused paranenud
muhamedi usk. Ülekantud tähenduses mingi isikutüübi iseloomustamiseks suure tähega: Andresed ja Pearud, uus Jaan Talts, tundsid end Robinsonidena. Loodusnähtustele antud nimed isikunimede reegli järgi: orkaan Camille, taifuun Alice. Isikunime täpsustav täiendosa suure tähega, liitub sidekriipsu abil: Kaval- Ants, Pime-Kaarli, Julk-Jüri, Sauna- Madis. Kui täiendosa käändub – lahku: Suur Tõll. Isikunime juhuslik täiend säilitab oma algustähe, kirjutatakse lahku: matemaatika Kull, proosa Kangro ja luule Kangro, balleti Toots, Abeli Kiir. Isikunimi kirjutatakse suure algustähega ka isikunimelise täiendiga ühendeis: Browni liikumine, Gregoriuse kalender, Aleksandr Nevski katedraal, Juhan Liivi luuleauhind, Napoleoni kook. PERIOODIKAVÄLJAANNED SUUR TÄHT VÄIKE TÄHT
VÕÕRNIMEDE KIRJUTAMINE Võõrad isiku-, koha- jm nimed kirjutatakse nii nagu lähtekeeles. Võõrnimede käänamisel kasutatakse ülakoma, kui nimi lõpeb häälduses vokaaliga, aga kirjapildis konsonandiga või vastupidi. Nt Renault'ga, Joyce'ile, Balzacile, Sydneysse, Seattle'is, Dumas'le. TSITAATSÕNADE KIRJUTAMINE Tsitaatsõnad ja väljendid on puhtvõõrkeelsed ning neid kirjutatakse nagu võõrkeeles, kust nad on võetud. Muust tekstist eristamiseks tuleb tsitaatsõnu kirjutada teises, nt kursiivkirjas. Käänata tuleb neid ülakoma abil. Liitsõnas tuleb tsitaatsõna ühendada omasõnaga sidekriipsu abil. Nt performance'eid, macho-mees, moe-show, boutique'is, benji-hüpe, after-party'l, reality- show'sid VÕÕRNIMETULETISTE KIRJUTAMINE Võõrnimetuletised kirjutatakse nime ortograafiat säilitades. Üldsõnastumist näitab väike algustäht
...............................13 Lühendid ja nende reeglid..............................................................................................................14 Tuntumad lühendid........................................................................................................................ 15 Tuntumad võõrsõnad..................................................................................................................... 17 ORTOGAAFIA Täheortograafia Eesti keeles kirjutatakse suhteliselt häälduspäraselt, rakendatakse häälduspärase põhiprintsiibi kõrval traditsiooni- ja vormiprintsiipi. Hääldusest erinevat kirjutatakse nii üksikhäälikuid kui ka häälikuühendeid. Hääliku pikkuse õigekiri Hääliku pikkuse põhireegel lähtub hääldusest. · Lühike häälik kirjutatakse ühe ( nt ehe, asi), pikk ja ülipikk kahe tähega (nt tsehhid - tsehhe, kassid - kasse).
Seepärast on sõnavälte määramisel oluline jälgida sõna sisehäälikuid, st häälikuid, mis algavad (pea)rõhulise silbi esimese vokaaliga ja lõpevad järgmise silbi vokaali ees, nt ka-la, kal-lis, kau-nis, kar-tul, arheoloo-gia, põu-e. Morfoloogilistesse tunnustesse kuuluvaid häälikuid sisehäälikute hulka ei arvata, nt sõnas heintele ei kuulu t sisehäälikute hulka: hein-tele. Sõna, mille sisehäälikuteks on lühike vokaal ja lühike konsonant, on alati I vältes, nt kala, kodu, inimene. Sõna, mille sisehäälikute hulka kuulub pikk foneem, diftong või konsonantühend, on II või III vältes. Eesti õigekiri eristab II ja III väldet ainult siis, kui sisehäälikuteks on lühike vokaal ja pikk klusiil ning neile järgneb lühike vokaal, nt pika : `pikka. Muudel juhtudel eesti õigekiri II ja III välte vastandust ei kajasta. Seesuguste sõnade väldet saab määrata ainult häälduse alusel: II välde III välde
Suur, väike algustäht · Lausealgused kirjutatakse suure algustähega · Enamik nimesid koosneb nimest ja nimetusest, nimi kirjutatakse suure ja nimetus tavaliselt väikese tähega. · Väikese tähega, kirjutatakse : tähtpäevad (nt. kadripäev, naistepäev); pühad (nt.jõulud, emadepäev); nädalapäevad, kuud (nt.esmaspäev, veebruar); üritused (nt.olümpiamängud, üldlaulupidu); au- ja ametinimed (nt.professor, direktor) · Isikunimi kirjutatakse läbiva suurtähega: Kõik nimes esinevad sõnad kirjutatakse suure tähega Täpsustav täiendosa eraldatakse sidekriipsuga:Kupja-Prits, Kaval-Ants ,Julk-Jüri, Veni-
Üleminekueksami kordamine 11.kl 1.Suur ja väike algustäht *Nimi Kirjutatakse Läbiva Suurtähega.(v.a.side-ja abisõnad,nt.Keel ja Kirjandus) *nimetus kirjutatakse väikese algustähega(väljendab liiki v tüüpi, nt.kass, aktsiaselts) *"Pealkiri kirjut. esisuurtähega ja jutumärkides." Erireeglid:*Kui Nimetust Kasutatakse Nimena,Võib Ta Kirjutada Läbiva Suurtähega. Sümbolireegel tühistab nimetusreegli:1.kui nimetusele omistatakse sümboli tähendus (nt.Poiss,Tüdruk,Saatan(jutus)) 2.kui rõhutatakse nimetuse kandja ainulisust 3.kui soovitakse esile tõsta nimetuse kandja erilisust
ja 6. mail. 5 grammi on lühemalt 5 g (tühikuga), mitte ,,5gr". Majutuskohas on üheinimesetuba (kokku), sobib ka ühetuba (nagu spordis kahepaat, ühekelk), ent ei sobi kirjutada ,,1-inimesetuba". Võib kirjutada kas 20aastaselt või 20-aastaselt. Võib kirjutada 1980. aastatel või 1980ndatel ~ 1980-ndatel. Kahe kümnendi puhul võib kirjutada nt 1980.90. aastatel, ent veel parem on 1980.1990. aastatel. Arvu ja mõõtühiku lühendi vahel on tühik, nt 200 milliliitrit on 200 ml, 1 sentiliiter on 1 cl, 25 liitrit on 25 l, 18 sentimeetrit on 18 cm, 15 millimeetrit on 15 mm. Numbrid 110 kirjutada tekstis tavaliselt sõnaga. Kas sobib kirjutada ,,2004ndal aastal" ja ,,2005ndast aastast"? Korrektsed on 2004. aastal ja 2005. aastast. 770 tuhat on õige kirjutada 770 000, aga kuidas kirjutada 770,5 tuhat? See on 770 500. Õige on kirjutada 70aastane (kokku) ~ 70-aastane (sidekriipsuga), aga 70 aasta vanune (lahku).
a) kirjapilt ja hääldus on erinevad (nt bordeaux´lane, poe´lik) b) ei taheta rikkuda konsonantühendi õigekirja. (nt faehlmann´lik, mutt´lik, artur-kapp ´lik) 3) Mitmesõnalistest nimedest saadud tuletised võib kirjutada kokku või panna sidekriipsu (nt riodejaneriolik, rocca-al-marelane) 4) Ainult kõige üldtarvitatavamates nimedes on võõrnimi mugandunud (nt budism, darvinism) KÄÄNDSÕNADE KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE KOKKU KIRJUTATAKSE SÕNA MÄRKUS NÄIDE Liitsõnad uus tähendus Südametunnistus, vanaisa Nimisõnad, kui... ...esimene sõna vastab Mootorpaat, puhkusereis, küsimusele mis liiki? missugune? nahkmööbel, juhtnöör ...esimene sõna on lühenenud Purskkaev, võõrkeel, inimhääl Nimisõna või omadussõna ..
Sisukord EESTI KEEL 1 HÄÄLIKUÕIGEKIRI 1.1 Üksikhääliku õigekiri 1. Helitud häälikud: g, b, d, k. p, t, s, h,f, s, z, z, helilised: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü, I, m, n, r, v. Sõna sees kirjutatakse helitute häälikute kõrvale k,p,t: võtsin, heitsin, kaktus. Selle reegli järgi tuleb helitu hääliku järele kirjutada rõhuliide -ki: mütski, karpki, leibki, helilise hääliku järele -gi: laulgi, koergi. Erandina võib helitute häälikute kõrval olla g, b, d järgmistel juhtudel: 1) liitsõnades ei muutu üksiksõnade kirjapilt: raudtee, kingsepp, kaudkõne; 2) liite ees säilib sõnatüvi muutumatuna: jalgsi, kodakondsus, õudsed;
Suur, väike algustäht · Lausealgused kirjutatakse suure algustähega · Enamik nimesid koosneb nimest ja nimetusest, nimi kirjutatakse suure ja nimetus tavaliselt väikese tähega. · Väikese tähega, kirjutatakse : tähtpäevad (nt. kadripäev, naistepäev); pühad (nt.jõulud, emadepäev); nädalapäevad, kuud (nt.esmaspäev, veebruar); üritused (nt.olümpiamängud, üldlaulupidu); au- ja ametinimed (nt.professor, direktor) · Isikunimi kirjutatakse läbiva suurtähega: Kõik nimes esinevad sõnad kirjutatakse suure tähega Täpsustav täiendosa eraldatakse sidekriipsuga:Kupja-Prits, Kaval-Ants ,Julk-Jüri, Veni-
tuumaks on verbi käändeline vorm. Alati eraldatakse koma(de)ga 1) verbita lauselühend: Koolimajas ei käida, müts peas ja saapad jalas, ega lasta vilet. 2) määruslikud nud- ja tud- lühendid: Töötanud kogu suve, jätkas ta sügisel õpinguid. Töö lõpetatud, mindi peole. 3) kesksõna- ja mata- lühend järeltäiendina: Kirjand, pool ümber kirjutatud, vedeles laual. Määruslik des-, mata-, maks- ja tuna- lühend eraldatakse koma(de)ga, kui lühendi tuum asub lühendi alguses: Istusin laua taga, kuulates järjejuttu, ja unustasin oma töö sootuks. Vastamata ainsalegi esitatud küsimusele, vangutas vanamees ainult pead. Komaga ei eraldata 1) des-, mata-, maks-, tuna- lühendit, kui tuum paikneb lühendi lõpus: Pead õlgade vahele tõmmates jooksis tüdruk vette. Kodus sobivat rakendust leidmata kolis vanaisa maale. Pean ennast kokku võtma paremat tulemust saavutamaks.
. Õpetajate lehes 26. aug. 2017 a. Õpetajate Lehes 26. aug 2017. a ilmunud artiklis .. ilmunud artiklis ..; parem: 2017. a 26. augusti Õpetajate Lehes ilmunud artiklis ..; Õpetajate Lehes 26.08.2017 ilmunud artiklis .. Kuupäeva puhul peab sõnaga kirjutatud kuu nimetus olema alalütlevas käändes. (Kirjalikus pöördumises kirjutatakse suure algustähega ainult `Sina' ja `Teie', aja- ja kohamääruse vahel koma ei ole.) Vigane Õige Olete Meie poole pöördunud Olete meie poole pöördunud sooviga osaleda täiendkoolitusel, sooviga osaleda täiendkoolitusel, mis toimub 1-3 mai käesoleval mis toimub 1.-3. maini käesoleval aastal, Tallinna koolituskeskuses. aastal Tallinna koolituskeskuses. .. mis ilmus 25. august 2017 .. mis ilmus 25. augustil 2017
Erinevaid vormistussüsteeme ja -juhendeid leidub palju, neis on palju sarnast, kuid ka palju erinevusi detailides. Elust endast kasvab välja vajadus kokku leppida peamised reeglid, mida konkreetses osakonnas või kindlat tüüpi tekstide puhul järgida. See materjal on mõeldud nii üliõpilastele kui ka nende juhendajatele. Lähtutud on võimalust mööda kõige enam levinud reeglitest ja nõuetest, aga ka kunstihariduse osakonnas tavaks saanust. Käesolevas juhendis on nõuetele lisatud ka mõningaid keelereeglite meeldetuletusi ning arvutis vormindamise soovitusi. Loomulikult kasutatakse erinevaid arvutiprogramme ja nii peab mõnigi otsima/ kasutama oma programmi analoogseid võtteid ja vahendeid. Mitmed võtted on paljudele enesestmõistetavad ja pidevalt kasutuses. Samas on praktika näidanud, et vähemalt sama paljud on suunamise eest tänulikud. Juhendile on lisatud sisukord ning liigendatud sisu just niipalju, et saaks koostada hierarhilise sisukorra näidisena kasutamiseks.
- guasid guasse tibu tipu tippu saapad vaipu lagi laki lakki puuki kõike rada ratas rattad paati lauta KONSONANTÜHENDI ÕIGEKIRJAREEGLID 1. REEGEL KONSONANTÜHENDIS KIRJUTATAKSE KÕIK HÄÄLIKUD ÜHE TÄHEGA. nt raske, vendade · kaks tähte võib olla liitsõna liitumiskohal (nt pannkook, metallraha, võrkkiik) liite -gi/-ki ees (nt lillgi, kammgi, kappki) liidete liitumiskohal, kui liide algab sama tähega, millega lõpeb sõna (nt õhk+kondõhkkond, moder+nemodernne) l, m, n, r-i järel oleva ülipika s-i märkimiseks (nt pulss, pimss, kirss) 2
Õige on ema Teresa (ühendi esimene sõna väikese algustähega). Õige on kirjutada Pimedate Ööde filmifestival. Õige on kirjutada Esimene maailmasõda ~ I maailmasõda ja Teine maailmasõda ~ II maailmasõda. Kirjutada Pärnu kontserdimaja ja Estonia kontserdisaal. Õige on kirjutada ugri keeled. Õige on kirjutada Eesti kodanikud (ühendi esimene sõna suure algustähega). Lause sees on sõnad lisa ja joonis väiketähega: vt lisa 1, vt joonis 2. Soovime head uut aastat! Suure algustähe läbiv kasutamine (Soovime Head Uut Aastat!) on väär. Kirjutada Kadri sai. Õige on Eesti loodus (ühendi esimene sõna on suure algustähega). Kauneid jõule! Teine sõna on väikese algustähega. Õige on e-valitsus, aga lause alguses E-valitsus. Ühendis Egiptuse nuhtlus on esimene sõna suure algustähega. Õige on kirjutada Mandri-Soome ja Mandri-Eesti. Kohanime täpsustav täiendosa on suure algustähega ja ta liitub põhisõnaga sidekriipsu abil.
ALGUSTÄHEORTOGRAAFIA Algustäheortograafia käsitleb suure ja väikese algustähe opositsiooni, st missugune tähendus on suurel algustähel võrreldes väikesega. Suur algustäht tähistab: 1) lause algust 2) nimesid (pärisnimesid) 3) osa nimetusi (üldnimesid) nende ametlikkuse ja püsikindluse märkimiseks 4) tunderõhku (ülimussuurtäht, personifitseeriv suurtäht, adressaatide Sina ja Teie suurtäht). Algustäheopositsiooni tähistamise vahendid on: 1. esisuurtäht -- algussuurtäht, millega kirjutatakse ainult esimene nime, nimetuse või
Sõna siseminister on väikese algustähega. Õige on kirjutada jaanilaat, mardilaat ja mihklilaat. Õige on kirjutada üldlaulupidu (väikese algustähega), samuti XXIV üldlaulupidu. 23. juunil on võidupüha (väikese algustähega). Õige on kirjutada president (väikese algustähega). Õige on Euroopa-sisene (suure algustähega). Õige on kirjutada Taani Kuninga aed. Õige on kirjutada Kiievi kotlet. Sõna number lühend on nr (mitte „Nr“). Selle lühendi peame suure algustähega kirjutama vaid lause algul. Kas järgmises lauses on algustähed õigesti: .. oskab eesti keelt, Skandinaavia keeli ja saksa keelt? – Jah, Skandinaavia on siin suure algustähega. Õige on kirjutada Saksa okupatsioon (täiend Saksa tähistab riiki). Õige on kirjutada valge kepi päev (mitte Valge kepi päev). Kõik sõnad on väikese algustähega. Õige on Eesti standard. Õige on kirjutada Tsaari-Venemaa.
kokku- või lahkukirjutamisel toimida samade eeltoodud reeglite järgi. Nt lahku: elu ja surma küsimus, teaduse ja tehnika päevad; pronks on vase ja tina sulam, nafta ja naftasaaduste eksport, impordi ja ekspordi maht. Nt kokku: ooperi- ja balletiteater, õuna- ja marjaaed, suu- ja sõrataud, hinna- ja turupoliitika, aruande- ja valimiskoosolek, liha- ja villalammas. Omadus, arv, asesõna või muutumatu sõna + nimisõna Omadus-, arv- ja asesõna kirjutatakse järgnevast nimisõnast üldiselt lahku: suur maja, rõõsk koor, raske koorem, head tõugu, sinist värvi, kolm nurka, meie maa, meie aja, oma aja, omal ajal, tol ajal, tolle aja, ses suhtes, sel määral. Sama reegli järgi kirjutatakse lahku ka: teist laadi kaalutlused, seda liiki juhtumid, mitut seltsi mehed, igat sorti külalised, sama tüüpi suvila jms juhtumid. KOKKU LAHKU
jne) jäetakse ülalt vabaks 6 - 7cm laiune äär. Tekstilõigud eraldatakse taandrea või tühja reavahega. Kõik töö lehed (alates tiitellehest kuni resümee lõpuni) nummerdatakse, sealhulgas ka lehed, kus on tabelid ja joonised. Töö kirjutamise stiil ja keel Töö keeleks on üldreeglina eesti keel. Oluline on töö stiililine ja keeleline korrektsus. Kõneviis ja – vorm, milles töö kirjutatakse, peab olema ühtne kogu töö ulatuses. Soovitav on umbisikulise tegumoe kasutamine (näiteks ”töös käsitletakse, analüüsitakse, uuritakse” või “on käsitletud, analüüsitud” jne). Kirjutamisel tuleb silmas pidada järgmisi üldistatud nõudeid: referaat peab olema sõnastatud korrektselt ja loogiliselt; tuleb kasutada selget ja täpset oskuskeelt, üldtunnustatud ja väljakujunenud terminoloogiat; väljendused olgu loomulikud ja lihtsad;
aga leheküljenumbreid nendele ei trükita). Selleks kõrvaldatakse piirid lehekülgede vahel kuni sissejuhatuse teise leheküljeni (Insert>Break>Next page). 2. TIITELLEHT Tiitellehe kõik elemendid paigutatakse eraldi ridadele ja joondatakse keskele, välja arvatud andmed töö juhendaja kohta: - ülikooli nimetus suurtähtedega (TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL) - teaduskonna nimetus (Majandusteaduskond) - instituudi nimetus, mille õppeaine raames või juhendamisel tööd kirjutatakse - õppetooli nimetus, mille õppeaine raames või juhendamisel tööd kirjutatakse - autori ees- ja perekonnanimi - töö pealkiri suurtähtedega - töö liik (uurimistöö korral ka õppeaine, mille raames tööd kirjutatakse) - töö juhendaja(te) kutse või ametikoht, eesnimi ja perekonnanimi (joondatakse paremale) - tööd juhendanud üksuse asukoht (linn) ja aasta.
Eesti keele allkeeled Transkriptsioon 17.09.2013 Litereerimine (10 min) põhitasandil Esitamise tähtaeg 20. november! CD ümbrisel on kirjas, missugune osa tuleb litereerida Transkriptsioon · Kasutatakse vestlusanalüüsi transkriptsiooni · Kirjutatakse nagu kõneldakse · Tuuakse välja need seigad, mis on olulised suhtluse jaoks Transkriptsioon · sõnad ja mitmesugused suhtlushäälitsused · suhtlusüksused · pausid · kõne omadused (intonatsioon, venitused, katkestamised, rõhud, valjus jne) · pealerääkimised ja haakumised · transkribeerija kahtlused (nt halvasti kuuldud sõnad) · niisuguste nähtuste kirjeldused, mille kohta puudub transkriptsioonimärk või mida ei taheta transkribeerida,
Sulghäälikud e klusiilid: k, p, t, g, b, d. Helilised häälikud: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü, j, l, m, n, r, v. Helitud häälikud: k, p, t, g, b, d, s, h, f, s, z, z. 2. Liide gi ja ki -gi liitub pärast helilisi häälikuid. -ki liitub pärast helituid häälikuid. 3. Kaashäälikuühend Põhireegel: kaks või enam kõrvuti olevat erinevat kaashäälikut kirjutatakse ühekordselt. Erand nr 1: liide gi/-ki (nt: kasski, pallgi). Erand nr 2: liitsõna (nt: lillkapsas). Erand nr 3: liide algab sama tähega, millega tüvi lõpeb (nt: modernne). Erand nr 4: pingsalt häälduv s pärast l-i, m-i, n-i, r-i (nt: kurss, pulss). 4. Poolitamine Üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi (nt: te-re, va-na).
Käskivas kõneviisis aga ainult üks aeg – olevik. Verbi ajavormi tähendus seisneb sündmuse ja kõnehetke seostamises vaatlus-hetkega. 1) Preesens e olevik märgib sündmuse toimumist kõnehetke suhtes mitteminevikulisel vaatlushetkel, kusjuures sündmushetk võib olla kõnehetkega samaaegne, nt Ta kirjutab kirja; sündmushetk võib järgneda kõnehetkele, st et tegevus toimub tulevikus, nt Ta kirjutab homme kirja. Olevikul on säilinud mõningaid ajaloolisi tunnuseid: -b (ainsuse 3. p. lõpus), -va/d (mitmuse 3. p. lõpus), -kse (umbisikulises tegumoes), -v (oleviku kesksõna tunnuses). 2) Imperfekt e lihtminevik on üheplaaniline aeg (puudub seos olevikuga), mis märgib sündmuse toimumist kõnehetkele eelneval konkreetsel vaatlushetkel, sidumata seda muu ajaga. Tegevust vaadeldakse sellega kaasa liikudes, s.t vaatlushetk langeb kokku sündmushetkega. Tegevuse toimumine on seotud
mida peavad erinevad referaadi osad sisaldama ning millest võiks/tuleks neis kirjutada. Referaat iseenesest on kokkuvõtlik ülevaade teatud probleemi või teema kohta, mille koostamisel tuginetakse eelkõige kirjalikele allikatele. Referaadi koostamisel on eesmärgiks süvendada üliõpilase/õpilase oskusi kasutada erialast kirjandust ja arendada väljendusoskust. Referaadis on soovitav esitada järeldused ja omapoolne arvamus. Üldjuhul ei ole referaadi kirjutamisel juhendajat. Referaat kirjutatakse ühe õppeaine teema piirides. Referaadi maht on orienteeruvalt 10-20 lehekülge (Lepikult, Tamm 2003, lk.10). Referaat ei tähenda mitte tõlkimist, vaid just antud teksti refereerimist emakeeles. Ümberjutustus peab olema sidus ja arusaadav. Kui tekib raskusi mingite terminite tõlkimisel, panna kindlasti sulgudesse originaali mõiste. Soovitav on ära märkida, miks valiti just see teema, kuivõrd tekst vastas ootustele, milles autoriga nõustuti ja
(väiketähtedega) · Autori ees- ja perekonnanimi (pealkirja kohal keskel, väiketähtedega, va esitähed) · Töö pealkiri (keskel, suurtähtedega) · Töö üldnimetus (pealkirja all keskel: seminari-, diplomi-, bakalaureuse- või magistritöö) · Töö juhendaja andmed (paremal servas: teaduslik kraad lühendatult, ees- ja perekonnanimi). Kui tööl on mitu juhendajat ja/või konsultanti, siis kirjutatakse nende andmed esimese juhendaja andmete alla. Kui juhendaja/konsultant on väljapoolt kõrgkooli, tuuakse nime ees ära ka töökoht ja amet). · Töö tegemise koht ja aasta (all keskel). Sisukord pane sel juhul, kui sinu referaadil on mitu peatükki. Sealt saab vaadata, millisel leheküljel üks või teine neist paikneb. Kui sinu referaadil peatükke ei ole, siis ei ole vaja ka sisukorda teha. Sisukorras märgitakse ära ainult peatüki alguslehekülg.
Üksikhäälikute õigekiri bool külm veini või mahlajook, marjade või puuviljaga buur Lõuna-Aafrika rahvus blokk - ühendus tiisel veopuu kramm kriimustus boor keemiline element dokk sadamarajatis laevade remondiks gild keskaegne ametiühendus kaasitama pulmalaule laulma krillima jonni ajama duur heliredeli osa, muusika termin Sõna keskel kirjutatakse helitu hääliku kõrvale K, P, T Tähtsad kapsad uhkelt ohtlik üksnes Erandid on: 1. Liitsõnad - NT: varbsein, kõrgkiht, umbsõlm 2. Liidete liitumiskohad NT: kukkki, jalgsi, argsi 3. Sama sõna muutevormid NT: jõudma, jõudsin, jõudke (nimetav: kärbes kärbse) NB!: hõlbus , hõlpsa 4. Võõrsõnades NT: gangster, röntgen Helitute häälikute kõrvale võivad G, B, D jääda
kvalifitseeritud ja võimalikult sõltumatu keele- ja stiilivarude poolest. Tekst tuleb liigendada. Uurimuse kirjutamisel tuleb see lugejaskonnale arusaadavaks teha, tuleb valida lugejaskond, võimalikult lihtsalt seletada võhikutele. Uuurimuse lõppjärgus tuleb täpsustada ja viimistleda kirjutamise abil töö tulemused esitamiskõlblikeks. Uuurimuse läbiviimiseks on hea teha kavandeid, sest kirjutamine on distsiplineeritud tegevus. Esimene kavand kirjutatakse üldpildi saamiseks. Esimene versioon on lähtekohaks uuele versioonile, millest järgmisel etapil, sisu töödeldes, kärbitakse üleliigsed harud, täidetakse augud, kontrollitakse sisu järjekindlust. Kavandades on kirjutajal ohjad enda käes ja tal on võimalus muuta mõtted sõnadeks leida oma kirjutajahäält. Uurimuse edenemise kohta tuleks pidada uurimispäevikut, kuhu panna kirja kõik mõtted ja leiud, loetud tekstid.
aga leheküljenumbreid nendele ei trükita). Selleks kõrvaldatakse piirid lehekülgede vahel kuni sissejuhatuse teise leheküljeni (Insert>Break>Next page). 2. TIITELLEHT Tiitellehe kõik elemendid paigutatakse eraldi ridadele ja joondatakse keskele, välja arvatud andmed töö juhendaja kohta: - ülikooli nimetus suurtähtedega (TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL) - teaduskonna nimetus (Majandusteaduskond) - instituudi nimetus, mille õppeaine raames või juhendamisel tööd kirjutatakse - õppetooli nimetus, mille õppeaine raames või juhendamisel tööd kirjutatakse - autori ees- ja perekonnanimi - töö pealkiri suurtähtedega - töö liik (uurimistöö korral ka õppeaine, mille raames tööd kirjutatakse) - töö juhendaja(te) kutse või ametikoht, eesnimi ja perekonnanimi (joondatakse paremale) - töö koostamise koht (linn) ja aasta. Tiitellehe pöördele kirjutatakse kinnitus, et töö on kirjutatud iseseisvalt ja et kõiki-
väljendverbide kokkukirjutised, mida võib mõnes vormis kirjutada ka lahku ja sellisel juhul pole tegemist liitverbidega, nt taasesitas näidendi, aga esitas näidendi taas. Sama näib olevat ka verb ülehindama (ta ülehindas oma võimeid ta hindas oma võimeid üle).. 3. Ühendverbid afiksaaladverbi ja verbi ühendid. Afiksaaladverb annab verbile uue tähendusvarjundi. Ühendverbide hulgas leidub nii suhteliselt vabu ühendeid, kus mõlemal sõnal on oma täistähendus, nt kinni panema, ära võtma, kokku kutsuma, kui ka kinnistunud 13 püsiühendeid, nt sisse vehkima, taga kiusama, pihta panema, kus kumbki sõna pole enam esmases tähenduses. 4. Väljendverbid e noomeni ja verbi ülekantud tähenduses püsiühendid. Noomen võib olla väga erinevates käändevormides: a) osastavas: istet võtma, armu heitma, nõu andma; b) sisseütlevas: joonde ajama, kaela määrima, meelde tuletama;
mida peavad erinevad referaadi osad sisaldama ning millest võiks/tuleks neis kirjutada. Referaat iseenesest on kokkuvõtlik ülevaade teatud probleemi või teema kohta, mille koostamisel tuginetakse eelkõige kirjalikele allikatele. Referaadi koostamisel on eesmärgiks süvendada üliõpilase/õpilase oskusi kasutada erialast kirjandust ja arendada väljendusoskust. Referaadis on soovitav esitada järeldused ja omapoolne arvamus. Üldjuhul ei ole referaadi kirjutamisel juhendajat. Referaat kirjutatakse ühe õppeaine teema piirides. Referaadi maht on orienteeruvalt 10-20 lehekülge (Lepikult, Tamm 2003, lk.10). Referaat ei tähenda mitte tõlkimist, vaid just antud teksti refereerimist emakeeles. Ümberjutustus peab olema sidus ja arusaadav. Kui tekib raskusi mingite terminite tõlkimisel, panna kindlasti sulgudesse originaali mõiste. Soovitav on ära märkida, miks valiti just see teema, kuivõrd tekst vastas ootustele, milles autoriga nõustuti ja
). · sid-lõpulised mitmuse osastava käände vormid lõpevad alati d tähega (hädasid, vigasid) · Mitte liialdada des-lauselühendi kasutamisega; võimaluse korral tuleks eelistada kõrvallauset: nt Magama minnes puhkame välja (halb). Kui läheme magama, puhkame välja (parem). Jälgida des- ja mata-lauselühendi kirjavahemärgi reegleid (sama ka maks): · des- ja mata-vorm lühendi alguses = koma pannakse: Tundes reegleid, oskame õigesti kirjutada. Poiss läks peole, arvestamata vanemate keeluga. · des- ja mata-vorm lühendi lõpus = koma ei panda: Reegleid tundes oskame kirjutada. Poiss läks peole vanemate keeluga arvestamata. Võõrnimede käänamisel: · ...arvestan nende hääldusega; ülakoma kasutatakse, kui hääldus lõppeb konsonandiga ja kirjapilt vokaaliga (või vastupidi).
3 1 KIRJALIKE TÖÖDE LIIGID Kirjalik koduülesanne (kodutöö) on õpetaja poolt antud kodus tehtav õppeülesanne, mis võib mahult olla ühest kuni mitme leheküljeni. Töö vormistamisel lähtutakse kirjalike tööde juhen- dist, aga täpsed nõuded sisule ja vormile esitab aineõpetaja. Kodutöödel ei ole vaja vormistada tiitellehte. Töö päisesse ehk ülaossa kirjutatakse paremale üles töö autori nimi ja rühma tähis ning sellest allapoole keskele joondatult töö pealkiri. Mitmeleheküljelise töö leheküljed num- merdatakse ja lehed klammerdatakse kokku ülalt vasakult. Essee on lühike vabas vormis isikupärane kirjutis, mis käsitleb mingit probleemi või nähtust. Kirjanduse kasutamine ja sellele viitamine ning väidete korrektne tõestamine ei ole kohustusli- kud. Olulised on loov mõtlemine ja omapoolne põhjendatud arvamus. Töö mahu annab ette
annaabi.ee 
