Poe lugudes puuduvad seisukohavõtud moraalsetes ja sotsiaalsetes küsimustes. Poe'd võib pidada pessimistiks, sest tema teoste läbiv teema on piinav kurbus ning ka tegelased on passiivsed. Poe novelle iseloomustab loogiline ülesehitus, jutustusviisi põnevus ja lakoonilisus, usutavus (viitab ajaleheartiklitele ja entsüklopeediatlee), detailiderohkus. Ta on oma stiililt rahulik. Tema üldine jutustamislaad on pigem realistlik kui romantiline. Ta on väga suure lugemusega kirjanik. Temaatiliselt jaotatakse tema novellid kolmeks: · Hirmu- ja õudusjutud Teda võib pidada gooti traditsiooni jätkajaks. Läbivaks teemaks on õudus, kurbus ja kannatus. Surm on Poe jaoks päästja, kes vabastab vaimu kurnavast kehast. Sageli kasutas õudseid detaile, nagu elusalt matmine. Täiuslikuks peab ta naise surma kujutamist, mis on ka tema lugudes läbiv motiiv. Kuigi tema jaoks olid armastus ja ilus olulised, on need tema teostes alati seotud surmaga.
Wimberg suudab küllaltki lihtsate luuletustega seda ka teha. Nagu ennem välja toodud, on ta luuletused eestlaslikud ning paljud meie seast tunnevad endid Wimbergi ridadelt kindlasti ära. Positiivsed ning kergelt iroonilised luuletused tekitavad inimestes lootuse helgema tuleviku peatsest saabumisest ning annavad märku, et seniks võib endi suile väikese muige lubada. Olgem ausad, Eesti inimene ei hiilga just oma suure lugemusega. Ehk on Wimberg just see poeet, keda võib kätte võtta ka kõige luulekaugem inimene? ,,Kuueteistkümneaastased" Jalas valged papud, seisab seal ja hästi tunneb ennast. Juuksevärvis, soengus, riietuses stiilinäppeid Lennast. Pea sees Korn ja Rate'i konto füssa kontrolltööga segi. Kas on õhtuks rohelist kõikk eile Raido ära tegi? Maarja, osta üks pakk Malpsi, sinult nad ei küsi passi. Persse, küll on alles kange siider, kammis täitsa sassi!
kirjutatud ,,Romeo ja Julia". Tavaliselt kujuneb nende teoste põhjal tunnis vastamine üksluiseks-enamus poistest saavad rasvaseid kahtesid, tüdrukud aga säravaid viisi. Millest see tuleb? Arvatavasti sellest, et tüdrukutele meeldivad pisaratest nõretavad romaanid, poistele aga verdtarretavad, roppust täis teosed, mida loomulikult selles nimekirjas ,,Kohustuslik kirjandus" ei leidu. Meie klassis on väljakujunenud nii, et keegi suure lugemusega loeb raamatu läbi ning jutustab sellest siis teistele. Tavaliselt on selleks inimeseks mõni tüdrukutest. Sellest ka moraal. Kohustusliku kirjanduse võiks luua mõlemale sugupoolele kütkestavaks, vean kihla, et kirjanduse tunnis huvi raamatu lugemise vastu tõuseks märgatavalt. Meie oma väikse rahva ja maailma mastaabis imepisikese keelega peaksime olema uhked ja õnnelikud, et ta meil on. Peaksime tegema kõik meist oleneva ,et ta säiliks keelena, mida
Kunstnik Kunstil oli suur tähtsus keskajal. Mõnikord vaadeldi pilte kui kirjaoskamatutele mõeldud raamatu aseainena. Pildid on ennekõik rahvale õpetuseks. Alguses jaotati kunstnikud töötegijate hulka aga hiljem hakati neid rohkem väärtustama. Kõrgem positsioon oli kullasseppadel ja klaasmeistritel, kes valdasid keerukat tehnoloogiat ja hinnalisi materjale. Kunsti peeti kõrgemaks, kui kuld ja kalliskivi, aga kõige kõrgemal oli siiski tellija. 12.saj kunstnik võis olla väga suure lugemusega inimene. 14.saj. tõsteti kunstnik aadliseisusesse, sellest on küll vähe andmeid. Kaupmees Ühsikonna suhtumine kaupmehesse oli äärmiselt vastuoluline. Kaupmees ostis kaupa ühe hinnaga ja müüs kõrgema hinnaga tulu saamiseks. Eriline põlgus oli rikastel, kes raha mingi protsendiga välja laenasid ja kõige sagedamini kasutasid seda kaupmehed. Vaimulikud needsid tihti liikasuvõtjad ära, et nood põleksid
19541958 oli Jaan Kross abielus Helga Roosiga, Kristiina Ross (sündunud 1955) on nende tütar. 1958. aastast oli Jaan Kross abielus luuletaja ja lastekirjaniku Ellen Niiduga. Maarja Undusk (sündinud 1959), Eerik-Niiles Kross (sündinud 1967) ja Märten Kross (sündinud 1970) on nende lapsed. (Wikipedia, 2011) 4 2. JAAN KROSSI LOOMING 2.1 Ettevalmistusperiood ja loomingutee algus: 1935-1958 Jaan Kross oli gümnaasiumi ajal väga suure lugemusega, osales maleringis ning muudes õpilasüritustes ning jõudis kaasa lüüa ka kõnevõistlustel. Ilmselgelt jäi kõigest sellest väheks ning Kross soovis end väljendada kirjandusliku loomingu kaudu. Tõsisemad katsetused värsimaastikul on pärit aastast 1935. Tulevane kirjanik luges palju ka võõrkeelset kirjandust ning seetõttu on tema mõjutused loomingus väga mitmekülgsed. Esimene katse avalikkuse
............................................................................................12 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................................13 2 SISSEJUHATUS Kui luule kannab mingit eesmärki, siis on selleks lugeja mõtlema panemine. Wimberg suudab küllaltki lihtsate luuletustega seda ka teha. Olgem ausad, Eesti inimene ei hiilga just oma suure lugemusega. Ehk on Wimberg just see poeet, keda võib kätte võtta ka kõige luulekaugem inimene? Minule igal juhul tema vaimukused meeldivad, sellest ka luulemapi valik. 1. Eluloost Wimberg, kodaniku nimega Jaak Urmet sündis 30. jaanuaril 1979 Sakus, õppis 1986 1994 Tallinna Sikupilli Keskkoolis, 19941997 Lasnamäe Üldgümnaasiumis, 1997 2002 Tallinna Pedagoogikaülikoolis eesti filoloogiat ja ajalugu ning 20022004 samas
Pääsemine tuleb tahupoegade lihtsat ja looduslähedast eluviisi jälgides, mis avab ta silmad jumala meele järgi olevale elule. Levin suudab ühendada endas argise ja filosoofilise maailma jumalatõeni jõudes. 13. Dostojevski elulooline ülevaade 1821-1881 Pärit vaesunud aadliperekonnast. Isa töötas vaestehaiglas arstina. Ema oli pärit keskklassist. Emapoolne vanaisa tegeles kaubandusega. Dostojevski isa oli range, kohati julm, kinnine ihnur. Ema seevastu vaikne, leebe, suure lugemusega. Dostojevski lapsepõlve kultuurilised muljed on vastuolulised, üheltpoolt helged vene muinasjutud, teisalt sünged lood suguvõsast. Lapsed pidid Piiblit tundma. Dostojevski õppis koos vennaga pansionis. Dostojevski oli kinnine, sissepoole elav, suure lugemusega viimast selleks, et elust põgeneda. 1839 sureb isa. See on Fjodorile sokk. Eelkõige sellepärast, et isa surm on salapärane liiguvad jutud, et ta tapsid pärisorjad. Dostojevski saab sellest närvivapustuse ja langetõve.
Ta on maetud Rahumäe kalmistule. Jaan Krossi esimene abikaasa oli Helga Pedusaar, nad olid abielus 19401949. 19541958 oli Jaan Kross abielus Helga Roosiga, Kristiina Ross (sündunud 1955) on nende tütar. 1958. aastast oli Jaan Kross abielus luuletaja ja lastekirjaniku Ellen Niiduga. Maarja Undusk (sündinud 1959), Eerik-Niiles Kross (sündinud 1967) ja Märten Kross (sündinud 1970) on nende lapsed. 2. LOOMING 2.1. Ettevalmistus periood. Loomingutee algus (1935-1958) Suure lugemusega gümnsist, kes lõi kaasa kõnevõistlustel, maleringis ning muudes õpilasüritustes, hakkas eneseväljendust otsima ka kirjanduslikus loomingus. Esimesed tõsisemad värsikatsed pärinevad aastast 1935. Kuna nooruk ei piirdunud omakeelse lektüüriga, olid mõjutusedki mitmesuunalised. Ehkki südamlähedasem oli luule, tuli drükidebüüt vabateemalise kirjandiga. Küpsem on ta kummatigi värsivormis. Juba esimestest trükki pääsenud luuletustes ilmnevad algaja
..“ Baudelaire (2006: lk nr 53). Sellega autor tahab väljendada oma arusaamatus nendele, kes loobuvad üksindusest, loobuvad iseendast jälgimas teiste arvamust, loobuvad vabadusest ennese väljendamiseks. Henry-René-Albert-Guy de Maupassant (5. august 1850 – 7. juuli 1893) oli prantsuse novellikirjanik. Maupassanti mõlemad vanemad Gustave de Maupassant ja Laure Le Poittevin olid pärit jõukast kodanlaseperest. Guy kasvas koos emaga seni, kuni oli 13-aastane. Ema oli väga suure lugemusega ja armastas klassikalist kirjandust, eriti Shakespeare'i. 1867 astus Maupassant kõrgkooli ettevalmistuskooli ja tutvus ema pealekäimisel Gustave Flaubertiga, kes oli sündinud 1821 ja sel ajal juba väga tuntud kirjanik. Flaubert jäi kuni surmani (1880) Maupassanti mentoriks. Maupassant osales Saksa-Prantsuse sõjas (1870–1871), pärast sõja lõppu lahkus Normandiast ja asus Pariisi, kus töötas ametnikuna Mereministeeriumis. Tema peamine meelelahutus ja puhkus oli sõudmine
Materjalid riigieksamikirjandiks. Kirjandikirjutaja meelespea. Koostanud Anu Kell; 2008 KIRJANDIKIRJUTAJA MEELESPEA nr 1 · Tekstiloomet pole võimalik selgeks õpetada näiteks poole aastaga; saab hoiatada vigade eest, pöörata neile tähelepanu, püüda neid parandada. · Õpetajal pole võlukepikest J; kogu eelnev elu koos talletatud muljete, teadmiste, kogemuste ja lugemusega on eelduseks nõuetekohase (küpsus)kirjandi loomiseks. Riigieksami kirjand kontrollib gümnaasiumilõpetaja... · ...silmaringi · ...maailmanähtuste mõistmist · ...arutlemisoskust, loogikat · ...lugemust · ...nähtuste seostamise võimet · ...üldpädevusi (sotsiaalsed, ajaloo- vm alased teadmised) · ...teadmisi ja kirjutamisoskust Hea kirjandi eeldused: · Ajalehtede lugemine / uudiste vaatamine
luuletajal endal oli eriti arenenud omadus, ja see pahandas teda väga. Byroni haridustee jätkus Harrow` kolledzis, mainekas koolis, kus vanemad õpilased vaatasid nooremate järele ja mis vormis kindla iseloomuga isiksusi. Byron oli suur Napoleoni austaja, tal oli oma toas isegi tema büst ning Napoleoni au eest oli ta vajadusel valmis ka rusikatega välja astuma. Välimuselt oli Byron endiselt kena, käitumiselt sundimatult elegantne. Ta oli haritud, suure lugemusega, ei kartnud kunagi oma arvamust avaldada, ägedaloomuline. Ometi leidus tema loomuses ka teine pool romantiline unistaja. Kooliajal käis ta tihti mõtisklemas ühe tundmatu isiku haual ("Surm pole muud kui vaikus ja tühjus..."). Surnuaias käis Byron sageli ja seal sündisid ka tema esimesed luuletused. Palju mõtiskles surmast surm kui karistus; surm kui lunastus süümepiinadest. Palju ka surnud armastatu / vastamata armastuse motiive. Koolis õppis
Kunstil oli suur tähtsus keskajal. Mõnikord vaadeldi pilte kui kirjaoskamatutele mõeldud raamatu aseainena. Pildid on ennekõik rahvale õpetuseks. Alguses jaotati kunstnikud töötegijate hulka aga hiljem hakati neid rohkem väärtustama. Kõrgem positsioon oli kullasseppadel ja klaasmeistritel, kes valdasid keerukat tehnoloogiat ja hinnalisi materjale. Kunsti peeti kõrgemaks kui kulda ja kalliskivi, aga kõige kõrgemal oli siiski tellija. 12. saj kunstnik võis olla väga suure lugemusega inimene. 14. saj tõsteti kunstnik aadliseisusesse, sellest on küll vähe andmeid. 13 3. Keskaja inimese maailmapilt Keskaja inimese mõttemaailma peamiseks mõjutajaks oli kristlus. Et ajalikku elu tajuti ettevalmistusena surmajärgsele ja igavikulisele, oli kõik maine ja lihalik tühine. Kiriku õpetus ja sakramendid saatsid indiviidi sünnist surmani. Katoliku kirik oli seega feodaalse hierarhia
ühiskonnas toimuva tulemus. Poe lugudes puuduvad seisukohavõtud moraalsetes ja sotsiaalsetes küsimustes. Poe'd võib pidada pessimistiks, sest tema teoste läbiv teema on piinav kurbus ning ka tegelased on passiivsed. Poe novelle iseloomustab loogiline ülesehitus, jutustusviisi põnevus ja lakoonilisus, usutavus (viitab ajaleheartiklitele ja entsüklopeediatlee), detailiderohkus. Ta on oma stiililt rahulik. Tema üldine jutustamislaad on pigem realistlik kui romantiline. Ta on väga suure lugemusega kirjanik. Temaatiliselt jaotatakse tema novellid kolmeks: 1. Hirmu- ja õudusjutud Teda võib pidada gooti traditsiooni jätkajaks. Läbivaks teemaks on õudus, kurbus ja kannatus. Surm on Poe jaoks päästja, kes vabastab vaimu kurnavast kehast. Sageli kasutas õudseid detaile, nagu elusalt matmine. Täiuslikuks peab ta naise surma kujutamist, mis on ka tema lugudes läbiv motiiv. Kuigi tema jaoks olid armastus ja ilus olulised, on need tema teostes alati seotud surmaga.
aastal Tallinnas. Varasest noorusest peale on ta olnud erakordselt laia huvideringiga. Selles on ilmselt oma osa Tallinna 10. keskkoolil, kust on võrsunud hulk kultuuri ja teaduseinimesi (Tambergi pinginaabriks oli seal Lennart Meri, samas klassis käis ka Endel Lippmaa). Helilooja on tihti esile tõstnud toonases koolis töötanud väga tugevaid õpetajaid. Keskkoolis tegutses ka humanitaarring vaidlusõhtute ja kirjandusvõistlustega. Tamberg on väga suure lugemusega ja on oma sõnul saanud palju rikastavat kujutavast kunstist. Suureks armastuseks on talle aga läbi elu olnud teater sellegi kiindumuse juured on kooliaegses näiteringis. Lõpetanud 1953. aastal kompositsiooni erialal Tallinna konservatooriumi (professorEugen Kapi klassis) töötas ta 19531959 helirezissöörina Eesti Raadios. Suure osa oma elust on Tamberg olnud seotud muusikakõrgkooliga aastast 1968 on ta Tallinna konservatooriumi (nüüdse Eesti
Paljud teosed on kirjutatud õpetlikus toonis. Mõtleja oli vaid õpetaja ja see ei arendanud loogikat, sest austati ju autoriteeti. Ei mõeldud sellele, et kust saada uusi teadmisi. Keskaja filosoofia oli otseselt skolastiline, koolifilosoofia. Põlvkonnalt põlvkonnale anti edasi neid samu teadmisi, mis tingis ääretu konservatiivsuse. 2. R. Descartes'i ratsionalism Reisib palju, vanemas eas jääb elu vaiksemaks. Ta ei olnud üldse traditsiooniline õpetlane. Vähese lugemusega mees. Tema varasemas filosoofias vähe viiteid varasematele teostele. 1637 ilmub tema üks esimesi teoseid, tähtsaimatest : ,,Arutlus meetodist". Teos oli suure mõjuga. Tema aluajal ei äratata suurt tähelepanu sellele. Trükiti kokku 500 eksemplari, 200 jäi autorile, ta elu lõpuks pold ülejäändki läbi müüdud. Ta edasised teosed olid kuulsad: tähtsaim ,,Metafüüsilised meditatsioonid". Ta tõstab olulisemaks isikliku järelemõtlemise, eelarvamustevaba uurimise ja
mängukirge, mille läbi ta kaotas tohutuid summasid. Kogu oma elu austas Henry muusikat. Kõikjal kus ta käis oli ta saadetud muusikast. Ka oma sõjakäigul. Ise musitseeris ta väga osavalt, nii et kõik inimesed olid suures vaimustuses. Seejärel oli kuningas suures vaimustuses hobustest. Oma valitsusaja lõpus tegeles ta pistrikega. Tarkus ja võimed Tema lingvistilised võimed olid kadestusväärsed. Ta rääkis suurepäraselt erinevaid keeli. Kõigele lisaks oli ta suure lugemusega. Ta ei lugenud mitte ainult haritud härrasmehele sobivat kirjandust ja jumalasõna või vagajutte, vaid ka raskepäraseid traktaate ja keskaegsete skolastikute koguteoseid. Henry oli üliõnnelik, kui sai ilmutada oma õpetatust suutes kaasa rääkida keerulistel filosoofilistel või teoloogilistel väitlustel, ja seda eriti vaba diskussiooni käigus.Ta oli tihti ka vandekohtunikuks teiste dispuutides. Kuninga tarkuse kõrval oli talle võrdväärne ka tema abikaasa, kes oli samuti
leiab Hlestakovi kirja. Kõik tunnevad end hiiglatoladena, kui saabub teade päris revidendist kes tahab "prominentkonnaga" kokku saada. Fjodor Dostojevski elu ja looming 1821-1881 Elu: Pärit aadliperekonnast, poja sünniks isa vaesunud. Isa vaeste haiglas arst. Ta on karm, range, kohati julma käitumisega, kinnine, ihne, despootlik. Ema keskklassi hulgast. Ta on vaikne, leebe, suure lugemusega. Dost. õppis vennaga pansionis. Süvenes lugemishuvi, muutus kinnisemaks, püüab reaalse elu eest põgeneda raamatute maailma. Isa surm põhjustab soki millest kujuneb langetõbi. Läbi elu vaevab teda kaardimängukirg, seetõttu pidevalt võlgades. Dostojevski oli Petrasevski ringis levitati valitsusevastast kirjandust, õhutati inimesi tsaari kukutama. 1849 uus liige, kes tegelikult provokaator. Kõik liikmed arreteeritakse ja mõistetakse surmanuhtlus
17 BBC NEWS. 2006. Punk rock: 30 years of subversion. 16. juuli: http://news.bbc.co.uk/2/hi/entertainment/5263364.stm (19.06.2013). 18 Rollins, Henry. 1994. Get in the van: On the road with Black Flag. Charlotte, North Carolina, Baker & Taylor Video. 19 Intervjuu Freddy Grenzmanniga. 20 Intervjuu Freddy Grenzmanniga. 21 Intervjuu Eero Tammega. 7 et ENSV punkarid olid võrreldes teiste noortega üldiselt üpris haritud, suure lugemusega ning vaimseid väärtusi austavad.22 Peep Männili kohaselt oli ENSV punk oluliselt erinev Lääne eeskujudest, tuues näiteks selle, et ENSV punkarid riietusid vanadesse, moest läinud ja halvastiistuvatesse riietesse, mida ta Lääne pungile omaks ei pea (kõrvalmärkusena olgu öeldud, et ka Merca 23 tunnistab, et ENSV punkarid olid väga head õmblejad ja tegid endale punkriideid, mis ületavad tänapäevaste kiirmoebrändide kvaliteeti)
peab tähtsaks ning mille toel hakkab tõlgendama. Olulised on esivanemate hingedel ja surma kujutamine – selle keskne lähenemine usundile. Rahvaluule-rahvusideoloogia tugi, rahvapärimus . eestluse elujõu allikas. Loorits on väga rahvuslik. On väga saksavaenulik. Eestlastele ürgomase otsingud, vastandumine saksa (indogermaani) asjadele. Uku Masing Õppis usuteadust ning oli pärit vennastekoguduse suundumusega taluperest. Oskas umbes 60 keelt ning oli meeletu lugemusega. Luges umbes 1000 lk päevas. Tähtsus uurija ja usundifilosoofina. Kirjutas raamatu „Eesti usund“. See on olemasolevate tekstide, konspektide publikatsioon: taevas ja jumalused, inimene ja surmajärgsus, haldjad (mitte Eesti, vaid muude maade). Ei ole kasutanud kirjutates algallikaid vaid muude autorite tõlgendusi. Ei saanud Looritsaga läbi. Masing kui usundifilosoof. Mõtlejana mõtles eestikeskselt, saksavaenulikult. 1920.-30. aastatel oldi üldiselt väga saksavaenulikud
Poe lugudes puuduvad seisukohavõtud moraalsetes ja sotsiaalsetes küsimustes. Poe'd võib pidada pessimistiks, sest tema teoste läbiv teema on piinav kurbus ning ka tegelased on passiivsed. Poe novelle iseloomustab loogiline ülesehitus, jutustusviisi põnevus ja lakoonilisus, usutavus (viitab ajaleheartiklitele ja entsüklopeediatlee), detailiderohkus. Ta on oma stiililt rahulik. Tema üldine jutustamislaad on pigem realistlik kui romantiline. Ta on väga suure lugemusega kirjanik. Temaatiliselt jaotatakse tema novellid kolmeks: · Hirmu- ja õudusjutud Teda võib pidada gooti traditsiooni jätkajaks. Läbivaks teemaks on õudus, kurbus ja kannatus. Surm on Poe jaoks päästja, kes vabastab vaimu kurnavast kehast. Sageli kasutas õudseid detaile, nagu elusalt matmine. Täiuslikuks peab ta naise surma kujutamist, mis on ka tema lugudes läbiv motiiv. Kuigi tema jaoks olid armastus ja ilus olulised, on need tema teostes alati seotud surmaga.
Loomingu võluks peetakse oskust luua väga omapärane keskkond loole, olla väga usutav ja oskus välja mõelda üllatuslikke lõppe. Tema novellid väga loogiliselt üles ehitatud, väga detailiderohked, kusjuures olulised on ikkagi tähtsad detailid. Kuna kirjeldas detaile, siis on need valitud ebatavalise täpsusega, suurema usutavuse märgiks viitab ajaleheartiklitele ja entsüklopeediatele, väga suure lugemusega kirjanik. Kogu tema jutuloomingut läbis pessimism. Tema tegelased olid passiivsed, tahtejõuetud, sünges meeleheites ja depressiivsed, nad ei sobitunud sellesse maailma, aga nad ei tahtnudki selle maailmaga suhestuda. Poe ise on öelnud ,,Parim, mida inimestele võib soovida, on üldse mitte sündida." Hirmu ja õudusjuttudes võib teda pidada niinimetatud gooti õudusjutu traditsiooni jätkajaks. Gooti õudusjutud need keskaegsed õudusjutud. Läbivateks teemadeks on õudus, surm ja kannatus
Uued eestikeelsed sõna taha sõnastikku nendele tõlgitud novellidele. Loomingu võluks peetakse oskust luua väga omapärane keskkond loole, olla väga usutav ja oskus välja mõelda üllatuslikke lõppe. Tema novellid väga loogiliselt üles ehitatud, väga detailiderohked, kusjuures olulised on ikkagi tähtsad detailid. Kuna kirjeldab detaile, siis on need valitud ebatavalise täpsusega, suurema usutavuse märgiks viitab ajaleheartiklitele ja entsüklopeediatele, väga suure lugemusega kirjanik. Kogu tema jutuloomingut läbib pessimism. Tema tegelased on passiivsed, tahtejõuetud, sünges meeleheites ja depressiivsed, nad ei sobitu sellesse maailma, aga nad ei tahagi selle maailmaga suhestuda. Poe on ise öelnud ,,Parim, mida inimestele võib soovida, on üldse mitte sündida." Hirmu ja õudusjuttudes võib teda pidada niinimetatud gooti õudusjutu traditsiooni jätkajaks. Gooti õudusjutud need keskaegsed õudusjutud. Läbivateks teemadeks on õudus, surm ja kannatus
iseendaks. Vilde on üks viljakamaid eesti kirjanikke. Tema kogutud teosed koosnevad 33 köitest. Eduard Vilde on esimene Euroopa tasemele küündinud eesti kirjanik. 8. Fjodor Dostojevski (1821-1881) Sündis Moskvas vaestehaigla arsti perekonnas, kus oli 9 last, isa pärines põlisaadlist, kuid oli vaesunud. Ta kasvas üles rangelt patriarhaalses ja religioosses atmosfääris. Isa oli karm, ihne ja kohusetundlik, ema hell, suure lugemusega ja rõõmsameelne. Väiksena puutus palju kokku kirjandusega. Lapsepõlve kultuurimuljed vastandlikud: helged vene muinasjutudsalapärased, sünged lood suguvõsastpõhjalik piibli tundmine. Üsna noorelt suri ema tiisikusse, varsti ka isa (talupojad tapsid), mis muutsid Dostojevski rohkem endassesulgunuks. Sokk, kuna isa surm saladuslik Saab närvisoki, mis jääb elu mõjutama: sellest kujuneb langetõbi. Pärast sunnitööd Dostojevski maailmavaates
öelda ka praeguse aja kohta. Ka annab ta lugejale hea realistliku pildi 19.sajandi maaelust - eks see ole muutnudki Vilde üheks olulisemaks kirjanikuks realismiajastul. 7. Fjodor Dostojevski elu ja looming. ,,Idioodi" või ,,Kuritöö ja karistuse" analüüs Elu: Pärit aadliperekonnast, poja sünniks isa vaesunud. Isa vaeste haiglas arst. Ta on karm, range, kohati julma käitumisega, kinnine, ihne. Ema keskklassi hulgast. Ta on vaikne, leebe, suure lugemusega. Dostojevski õppis vennaga pansionis. Kooli korraldus oli talle vastuvõtmatu. Süvenes lugemishuvi, muutus kinnisemaks, püüab reaalse elu eest põgeneda raamatute maailma. 1839 isa sureb. Sokk, kuna isa surm saladuslik (jutt, et pärisorjad tapsid). Saab närvisoki, mis jääb elu mõjutama: sellest kujuneb langetõbi. Lõpetab insenerikooli, kuid kirjandushuvi ei kao. Läbi elu vaevab teda kaardimängukirg, seetõttu pidevalt võlgades.
temaga satuvad ründe alla Ain Kaalep ja Ellen Niit.), 64 a „Kivist viiulid“ (Maailmas väga suured optimistid, kosmoseajastu, väga romantiline luulekogu. Luule valdavalt intellektuaalne), 66 a „Lauljad laevavööridel“, 69 a „Vihm teeb toredaid asju“. Oli kolm korda abielus. Esimest korda enne Siberisse saatmist, teise asumisel ja siis leidis Ellen Niidu. Ta oli kolmekordne Nobeli preemia kandidaat. Tal oli suvekodu Hiiumaal Kassaris. Oli suure lugemusega gümnasist, kes osales paljudel kõnevõistlustel. Ta valiti ka Riigikokku. 1993 astus omal soovil Riigikogust välja. Kross on maetud Metsakalmistule. Kross on oma tegelaste puhul nii prokurör kui advokaat (süüdistab ja kaitseb). Iseloomulik ajaloolistele romaanidele. Rasked valikud, kompromissid. Ärkamisaega käsitleb kolmes teoses. „Pöördtoolitund“. J.V.Jannseni poja Eugeni monoloog. Õigustab oma isa kokkulepet saksa aadliga (Kuidas Jannsen C.R.Jakobsoni artiklite
Ma olen enamasti usaldav teiste inimeste suhtes. Ma tunnen ennast teiste inimestega üsna pingevabalt. Ma võin vajadusel enda eest üsna jõuliselt seista. Ma oskan hinnata ilusaid ja kunstiväärtusega nipsasju. Ma olen oma olemuselt iseseisev ja teistest vähe mõjutatav. Ma olen valmis seadma teiste huvid enda omadest ettepoole. Ma olen suhtlemisel diplomaatiline. Ma olen valmis võtma riske. Ma olen rahul enda silmaringi ja lugemusega. Ma olen teiste inimestega aus ja otsekohene. Ma olen suuteline aru saama ja huvituma erinevatest kunstidest. Ma olen auahne ja edasipüüdlik. Ma olen küllaltki enesekindel. Ma olen rõõmsameelne ja positiivse ellusuhtumisega. Ma olen tavaliselt teiste tähelepanu keskpunktis. Ma olen vihastades sageli väga emotsionaalne. Ma suudan kergesti teiste tunnetest aru saada. Ma olen vastutustundlik, täidan alati enda lubadused.
Poe lugudes puuduvad seisukohavõtud moraalsetes ja sotsiaalsetes küsimustes. Poe'd võib pidada pessimistiks, sest tema teoste läbiv teema on piinav kurbus ning ka tegelased on passiivsed. Poe novelle iseloomustab loogiline ülesehitus, jutustusviisi põnevus ja lakoonilisus, usutavus (viitab ajaleheartiklitele ja entsüklopeediatlee), detailiderohkus. Ta on oma stiililt rahulik. Tema üldine jutustamislaad on pigem realistlik kui romantiline. Ta on väga suure lugemusega kirjanik. Edgar oli 5ne, kui perekond ajutiselt Ing-le kolis. Seal pandi Edgar kooli, Stoke Newingtoni Manor House School'i, õppimisega hästi hakkama sai. 1821. aastal tulid tagasi Ühendriikidesse, kus koolitee jätkus Richmondis. Siin elas Edgar üle ka oma esimese õnnetu armastuse Helen Stannardi vastu, kes oli ühe ta klassivenna ema. See ühepoolne armastus ei kestnud aga kaua, sest 1824. aastal H
annaabi.ee 
