Piinamised ja verised hukkamised ei peatanud ristiusu levikut, pigem vastupidi. 3. saj pKr sattus Rooma riik kriisi. Roomlaste senine enesekindlus kadus ja hakati otsima hingelist tuge. Hingeline rahutus väljendub ka selle aja portreekunstis. Kriis soodustas kristluse levikut, kuid valitsus jätkas selle tõrjumist. Kõige julmema jälitamise vallandas 303. aastal keiser Dicoletianus, kuid 10 aastat hiljem kulutas uus keiser Constantinus ristiusu lubatuks ja lasi ka ennast 337. aastal ristida. Ristiusk oli selleks ajaks levinud juba kõigis riigi osades ja ühiskonnakihtides ja 380. aastal kuulutati ristiusk ametlikuks usundiks. Esimeste ristikoguduste kunstilised vajadused ja võimalused olid väiksed. Visuaalne kunst oli esialgu isegi lubamatu. Pühakirja tähtsus tõi kaasa aga raamatukunsti sünni. Varem kasutatud papüüruse asemel võeti kasutusele palju vastupidavam pärgament. Pärgamendiga sai köita raamatuid ja maalida pilte
kultuuripärandi kaitsjana. 5. Mille poolest oli erinev avangardismivastane võitlus Nõukogude Liidus? Saksamaal oli võitlus avalik, Nõukogude Liidus mõnevõrra hiilivam, aga tihti jõhkram. Keelati mitte ainult loomingu väljapanek, vaid ka loomine. Nende teosed eemaldati muuseumidest, neid toetanud kunstiteadlased vallandati. Mitmed kunstiinimesed sattusid koonduslaagritesse või tapeti. 6. Milline kunst kuulutati lubatuks? Kust võeti selle eeskujud? Traditsiooniline, realistlik kunst, eeskujud võeti 19. Sajandi akademismist ja realismist. 7. Mille poolest sarnanesid natside ja nõukogude võimude poolt soositud teosed? Mitte ainult vormide, vaid ka temaatika poolest. Aukohal olid teosed, kus ülistati juhte, töölisi, revolutsioonisündmusi, sõjalisi võite. Tegelased jõulised, karmi silmavaatega, üliarenenud muskulatuuriga ideaalkangelased. 8
igapäevaelu väärtused ja kohustused on tühised Messia uue tuleku ees. Kuigi Rooma riik suhtus teistesse usunditesse sallivalt, sattus ristiusk sellega vastuollu. Kristlasi heideti amfiteatris metsikute kiskjate ette, piinati ja löödi risti. See avaldas aga vastupidist mõju, usk mille nimel surma mindi tekitas aukartust. 3. saj. peale Kristust sattus Rooma riik kriisi. 313-ndal aastal kuulutati ristiusk lubatuks, 380-ndal aastal juba riigi ametlikuks usundiks. Esialgu oli visuaalne kunst kristlastele lubamatu. Raamatute illustreerimisest tärkas miniatuurmaal. Diptühhoniks nimetati kaheosalisi kaunistatud kirjutustahvleid, hiljem kaheosalisi altareid. Tagakiusamiste tõttu pidid kristlased kokku saama kas jõukamate koguduseliikmete elamutes, vabas looduses või katakombides (koopad, kuhu maeti ka surnuid; osalt looduslikud, osalt inimese loodud; Rooma
1.sajand p.Kr kujuneb välja ristiusk. Samal ajal koostavad evangelistid Uue Testamendi. 1-3. sajandil toimub laialdane kristlaste tagakiusamine. 3.sajand p.Kr satub Rooma kriisiperioodi. 303. aastal keiser Diocletianus vallandab julmima kristlaste jälitamise, mis jäi viimaseks. 313.aastal keiser Constantinus kuulutab ristiusu lubatuks- Milano edikt. 381.aastal kuulutatakse ristiusk Rooma impeeriumis riigiusuks. Levinuimaks tüübiks oli basiilika. Basiilika on ida-läänesuunaline avar piklik saalhoone. Jaguneb pikisuunas üksikuteks osadeks- löövideks. Kesklööv on laiem ja kõrgem külglöövidest ja tema müüride ülaosas on aknad. Idaosas oli võlvitud poolümar ruum- apsiid. Selles olid altar ja vaimulike istekohad. Basiilika oli kaetud kas lahtise sarik- või lameda laega.
303a.-keiser Diocletianus vallandas kõige julmema kristlaste 303a.-keiser Diocletianus vallandas kõige julmema kristlaste jälitamise. 313a.- kuulutas keiser Constantinus nn Milano jälitamise. 313a.- kuulutas keiser Constantinus nn Milano ediktiga ristiusu lubatuks. 380a.- kuulutati kristlus riigi ediktiga ristiusu lubatuks. 380a.- kuulutati kristlus riigi ametlikuks usundiks. ametlikuks usundiks. Seina-ja laemaalid- üldiselt meenutavad need rooma Seina-ja laemaalid- üldiselt meenutavad need rooma seinamaale, kuid erinev on temaatika. Puudub erootika ja seinamaale, kuid erinev on temaatika. Puudub erootika ja paganlike jumalate kummardamine. Sai alguse keeruline kristlik paganlike jumalate kummardamine. Sai alguse keeruline kristlik
tavaliselt lühikeseks. Roomlaste senine enesekindlus kadus, hakati otsima hingelist tuge erinevatest idamaistest usunditest ja salaõpetustest. Hingeline rahutus väljendub ka selle sajandi rooma portreekunstis. Kriis soodustas kristluse levikut, kuid et kristlus erines kõigist teistest usunditest, jätksa valitsus selle tõrjumist. Viimase kõige julmema jälitamise vallandas 303. aasatal keiser Diocletianus, kuid vaid 10 aastat hiljem, aastal 313, kuulutas uus keiser Constantinus ristiusu lubatuks. Ta tegi kirikule soodustusi ja laskis ka ennast enne oma surma 337. aastal ristida. Ristiusk oli selleks ajaks leidnud pooldajaid juba riigi kõigis osades ja ühiskonnakihtides, isegi sõjaväes. Keisrite poliitika muutuses võib näha olukorraga leppimist, aga ka lootust lagunevat riiki uue usu abil koos hoida. Viimane lootus siiski ei täitunud, kuigi aastal 380 kuulutati ristiusk riigi ametlikuks usundiks. Esimeste ristikoguduste kunstilised vajadused ja võimalused olid väikesed
tingmärke, millest sai alguse kristlik sümboolika. Kui maalid illustreerisid mõnda kohta piiblist, kasutati enamasti vana testamendi lugusid. Sagedateks motiivideks ka rist ja ülestõstetud kätega inimene e. palvetaja. Reljeefikunsti harrastati sarkofaagide ehitamisel ja temaatika võeti piiblist. Ristiusu teke (kus, millal ) Tekkis Vahemere idarannikul Palestiinas ja hakkas levima Roomas 3s.pKr Ristiusu lubatuks kuulutamine (kes, millal) 318.a. kuulutas keiser Constantinius ristiusu lubatuks Katakombid 1 ja 2. Saj. Kristliku kunsti allikad. Maa-alused koopad, mille seintesse maeti surnuid. Osad looduslikud, mõned inimeste tehtud. Bütsantsi ikoonimaal Sai alguse Rooma kunstist. Esialgu maaliti märtrite ja pühakute mälestuspilte, vanimad ikoonimaalid on maalitud enkaustikatehnikas. Alates 8.saj. hakati
Aastaarvud: 67 Löödi märtrina risti Peetrus (Galilea kalur), Kristuse lemmikjünger. 313 Ristiusu tunnistamine Rooma riigis lubatuks, keiser Constantinus Suure poolt, Milano ediktiga. 318-381 Ariuse ja Athanasiuse ning kummagi pooldajate vaheline tüli 381 Mõisteti ariaanlus Kontantinoopoli kirikukogul lõplikul hukka 381 Kuulutati kristlus Roomas riigiusuks 610 Sai Meka kaupmees Muhamed läkituse jumal Allahilt. 622 Vistati Mekast välja Muhamed, loetakse Islami usu alguseks. 756 Moodustati Paavstiriik ehk kirikuriik, kus paavstile kuulus ka ilmalik võim. 1154 Märgiti kaardil esmakordselt Eestit.
illustreerivad pildid, sagedasteks motiivideks on rist ja ülestõstetud kätega inimene- palvetaja. Y Välimuselt meenutavad piiblitegelased inimesekujutisi rooma maalikunstis; varakristlikud katakombid tihti kohmakavõitu Y Vabalt seisvaid skulptuure praktiliselt polnudki Y Reljeefikunst- ehiti sarkofaage; vormilt meenutavad reljeefid roomlaste ajalooteemalist reljeefikunsti, kuid temaatika võetud Piiblist Y Reljeefikunsti levik seotud ristiusu lubatuks saamisega Y Varakristlikud reljeefid rõhutavad Kristuse jumalikkust ja valitsejalikkust; erineb rooma omadest mitte ainult teemade poolest -monumentaalsust ei peeta oluliseks; jutustus tehakse arusaadavaks tingmärkidega
Animalistlike kujutelmadele on iseloomulik partikulaarsus: suure hulga erifunktsiooniliste hingede ja vaimude eristamine; nendega suheldakse kui võrdsetega elu hädaliste vajaduste puhul. Animismi mõiste võttis kasutusele E.B.Tylor, kes esitas 1871 mõjuka, kuid nüüd iganenud teooria, mille järgi unenägude, tõbede, luulude jm. toimel tekkinud kujutlused kehast irduvast hingest ajendasid ürgajal usundi tekke. Usundeile omane maailma, argiseks ja pühaks, lubatuks ja keelatuks on alanud varem, kui tekkis animism. · Animistid arvavad, et vaimude maailm on tugevam kui inimesed. · Animistid arvavad, et vaimud elavad ka sellistes objektides nagu puud, kivid, metsad, · Vahest vaimud lähevad isegi inimestega kaasa kui nad kolivad. · Arvatakse, et vägivaldsel teel surnud inimeste hinged võivad tagasi tulla ja kättemaksuta, näiteks aidates avastada mõrvari või jäädes teda kummitama.
Vaatamata kiriku suurtele pingutustele ja selleks loodud Jesuiitide ordu tegevusele, et õnnestunud inimesi luterlusest loobuma keelitada. Protestantie ja katoliiklaste vahelised vastuolud kujunesid 16.sajandi lõpuks koguni ususõdadeks. Sõdadesse olid pühendatud enamus Euroopa riigid. Ususõjad kulmineerusid pärast terve sajandi sõdimist 30-aastase sõjaga. Inimeste elu muutus lihtsamaks ning usuvabadus oli laienenud, kuna lubatuks tunnistati nii luterlus, katoliiklus kui ka kalvinism.
-eeskujuks Jeesuse kannatusrohke elu 4)Mida tähendab messianistlik? Kes oli Messias? -st. Usuti lunastaja (Messia) tulemisse, mistõttu igapäevast elu peeti ajutiseks ja tühjaks 5)Kuidas nimetati ristiusulisi veel ? - kristlasteks 6) Miks kiusasid Rooma valitsejad algul ristiusulisi taga? Millises vormis see võis toimuda? -Kuna uus usk õõnestas antiikühiskonda. Neid heideti kiskjate ette amfiteatris, piinati ja löödi risti. 7)Milline Rooma keiser ja millal kuulutas ristiusu lubatuks? -313.a kuulutas keiser Constantinus ristiusu lubatuks, kuna lootis uue usu abil riiki koos hoida 8)Miks võtsid kristlased kasutusele oma kunstis mitmesugused tingmärgid? Miks tekkis kristlik sümboolika? -Et mitte jääda vahele võimudele; hoida enda asja saladuses 9)Milliste sümbolitega tähistati Jeesus Kristust? -Lambatalle õlal kandev mees või kala. 10)Millise materjali kasutuselevõtt pani aluse raamatukunstile juba meie aja mõistes? -Töödeldud loomanahast pärgoment.
Narteks avar eesruum pühakoja välisukse ja saaliukse vahel Liseen lame eenduv püstriba lageda müüripinna elustamiseks Ikonoklast pühapiltide purustaja Mosee islamuusu pühakoda Kreml - vanavene linna kivikindlus Hagia Sophia 6.saj ehitatud Bütsantsi kuulsaim ehitusmälestis,mis asub Konstantinoopolis. Vladimiri Jumalaema kuulus vanavene ikoonimaal Enkaustika - vahamaal Milano edikt edikt,mille kuulutas 313 aastal välja keiser Constantinus,millega ristiusk muutus lubatuks Smalt - klaaskuubik Petik lame süvend Ikoon - pühapilt Minarett islamiusu templi, mosee torn Telkkatus - katuseliik Theophanes Kreeklane suurimaid ikooni- ja seinamaailijaid Bütsantsist San Vitale Ravennas asuv kiriku kompleks,mis on üks väärtuslikumaid varakristliku kunsti mälestisi maailmas Ladina rist rist,mille üks haru on teisest tunduvalt pikem Ravenna linn Itaalias,milles on säilinud palju varakristlikku kunsti Aatrium laes asuva valgusavaga pearuum
Dünaamika- helitugevus ja selle muutumine. Tämber- kõla värv. Harmoonia- moodustavad saatehääled. Tempo- esituskiirus. Keskaja periodiseering 4.-10. sajand- eelromaaniline aeg - toimus kristlike ideede levik(rooma impeeriumis kuulutati ristiusk lubatuks). 10.-12. sajand- romaani aeg - (küpsus). 13.-14. sajand- gooti aeg (üleminekuperiood). Keskaja vaimulik muusika Aluseks on kristlus, millest sai aastal 313 rooma impeeriumis ametlik lubatud usund. Kohe alguses puudus kirikus poliitiline ühtsus, tekkisid 2 suunda: ida- ja läänekirik, mis kasutavad erinevaid liturgia- ja laulutüüpe. Kogu edasine jutt puudutab läänekirikut, mis oli levinud endise rooma impeeriumi aladel. Kus sai kristlus alguse? Juutidelt.
Arvatakse, et see levis kuna selle sõnum oli lihtne. Kõik inimesed, nii vaesed, rikkad, targad kui ka lihtrahvas said sellest aru ja mõistsid seda. Jeesus ütles, et Issanda palge ees loeb vaid inimese usk ja sisemine hingepuhtus, mitte tema positsioon ühiskonnas. Keiser Constantinuse ajal 4. sajandil hakkas ristiusu levik veel rohkem suurenema. Keiser suhtus ristisuku soosivalt, kuid lasi end ristida siiski alles veidi enda surma. 313. aastal kuulutati ristiusk lubatuks. 380.aastal kuulutati ristiusk Roomas ametlikuks religiooniks. Usk. Asi millest ka tänapäeval räägitakse väga palju. See on ja jääb alatiseks mõjutama maailma. Ka tänapäeval mõnel pool taunitakse uske, nii oli ka alguses Roomas. Kristlasi kiusati ja piinati, kuid ikkagi levis see edasi. Selle sõnum oli lihtne ja mõtlemapanev. Lõpuks saigi sellest riigi ametlik religioon ja kristlasi ei kiusatud enam.
renessansis)? Relfieefid 12.Millise kunstiliigi õitsengu põhjustas roomlaste esivanemate kultus? Porteeskulptuur 13.Milliste linnade järgi tunneme Rooma seinamaali, kirjelda? Pompeji, Herculaneum ja Stabiae. Keerukad poosid, ilmekad näod, valguse ja varjude mäng. 14.Mille poolest erineb ristiusk roomlaste uskumustest? Alandlikkus, käsk armastada ka vaenlasi ja Jumala ees on kõik võrdsed 15.Milline Rooma Keiser muutis ristiusu lubatuks? Keiser Constatinus 16.Milleks kasutati katakombe? Sinna maeti surnud 17.Milline ehitustüüp võeti kasutusele kiriku arhitektuuris? Relieefkunst? 18.Kes oli Bütsantsi tuntuim valitsejapaar ja mis ehitus rajati nende ajal? Keiser Justinianus I ja keisrinna Theodora. Hagia Sophia katedraal 19.Mis juhtus Hagia Sophiaga peale türklaste vallutust? Ehitati juurde kõrged saledad tornid ehk minaretid, mis moonutavad esialgselt välisilmet
· vahel ka pikantsed stseenid · mosaiigid värvilistest kividest (nt põrandamosaiigid) · Tahvelmaal: *peamisteks teemadeks portreed, maalitud enkaustika tehnikas e vahavärvidega (isikupärased)*maaliti puittahvlitele RISTIUSU MÕJU KUNSTILE VARAKRISTLIK KUNST. KRISTLUS: · tekkis Palestiinas, levis Rooma, sattus vastuollu kohalike võimudega, oli ainult 1 jumal · vastuolus Rooma moraaliga · 313. keiser Constantinus kuulutas ristiusu lubatuks · 330. kuulutati ristiusk ametlikuks usuks riigis · 395. Rooma riigi jagunemine 2 · 462. Lääne-Rooma riigi lagunemine KATAKOMBID.SARKOFAAGID · visuaalne kunst kristlastele esialgu lubamatu, tähtsaim oli jumalasõna ja pühakiri · võeti üle juudi usu vaen kujude ja piltide suhtes · kristliku raamatukunsti sünd: hakati kasutama kallist loomanahast pärgamenti; mis oli vastupidavad ja sobis pühade tekstide säilitamiseks. Sellega köideti raamatuid ja maaliti
Kuidas kinnistus ristiusk Rooma riigi aladel? Ristiusu tunnistas Rooma riigis lubatuks keiser Constantinus Suur oma Milano ediktiga aastal 313. aastal 381 kuulutati kristlus rooma riigiusuks. Kirikust sai range hierahia ja territoriaalse korraldusega institutsioon, mille organisatsioonipõhimõtetest võtsid eeskuju ka ilmalikud valitsejad. Kogu varakeskaja vältel oli kirik ühtlasi ainus arvestav kultuurikandja ning vaimulikud sageli ainsad kirjaoskajad ja hariduse jagajad. Millised on piiskoppide olulisemad ülesanded?
täitma rangelt mungatõotusi. Vastureformatsioon tekitas ühiskonnas segadust, kuid siiski pooldasid enamus inimesi luterlust ning ei loobunud enam sellest põhimõttest. 16.sajandi teisel poolel algasid suuremad konfliktid protestantide ja katoliiklaste vahel. Selle tulemusena sõdis lõpuks terve Euroopa. Need ususõjad, mis kestsid ligi sajandi valati palju verd, kui mis lõppesid 30-aastase sõjaga, mille järel tunnistati nii luterlus, katoliiklus ja ka kalvinism lubatuks. See andis inimestele rohkem valikuvõimalusi, mida ja kuidas ta uskuda tahab ning keegi ei saanud teda takistada ega hukka mõista. Varauusajal arenes ühiskond väga palju edasi, inimeste maailmapilt uuenes ja muutus ka lihtsamaks- kiriku tähtsus vähenes ja üksikinimene muutus tähtsamaks. Sellised suured muudatused viisidki murranguni ühiskonnas ja inimeste mõttemaailmas. Minu arvates olid need muutused positiivsed ja kasulikud tänapäeva
1. KESKAJA periodiseering 1) 4. 10. sajand - eelromaaniline aeg - toimus kristlike ideede levik(rooma impeeriumis kuulutati ristiusk lubatuks). 2) 10. 12. sajand -romaani aeg - (küpsus). 3) 13. 14. sajand gooti aeg (üleminekuperiood). 2. KESKAJA VAIMULIK MUUSIKA 1) Aluseks on kristlus, millest sai aastal 313 rooma impeeriumis ametlik lubatud usund. Kohe alguses puudus kirikus poliitiline ühtsus, tekkisid 2 suunda: ida- ja läänekirik, mis kasutavad erinevaid liturgia- ja laulutüüpe. Kogu edasine jutt puudutab läänekirikut, mis oli levinud endise rooma impeeriumi aladel.
4) Mida tähendab messianistlik? Kes oli messias? Messianistlik usk lunastaja peatsesse uude tulemisse. Messias lunastaja 5) Miks kiusasid Rooma valitsejad algul ristiusulisi taga? Millistes vormides? Sellepärast, et see oleks ohustanud klassiühiskonda- usu järgi olid ju kõik võrdsed aga Roomas oli sel ajal tähtis klassikuuluvus. Kiusamine toimus: nt. pandi usklikud kokku lõvidega ja lõvid puresid siis usklikud surnuks. 6) Millal ja kes kuulutas ristiusu lubatuks? Keiser Constantinus 313. 7) Miks võtsid kristlased omas kunstis kasutusele tingmärgid? Miks tekkis kristlik sümboolika? Sest kristlasi kiusati taga, ei saanud avalikult kokku saada. Tingmärgid olid seotud ka õpetusega. Lammas, kala vesi, jumala sõrm, 3 silma. 8) Milleks kasutati katakombe? Milliseid kunstiteoseid neid leidus? Katakombi seintesse maeti surnuid. Leidus seina- ja laemaale. 9) Miks välditi varakirslikkus kunstis skulptuure? Sest püüti vältida sarnasust
Ristiusk aga oma radikaalsusega sattus riigivõimudega vastuollu. Seetõttu võtsid Rooma valitsejad aeg-ajalt ette kristlaste tagakiusamisi. Tavaliselt paigutatakse varakristlik periood 1. saj. 5. saj. p.Kr (Rooma Impeeriumi languseni). Polüteism tunnistatakse mitmeid jumalaid. Monoteism tunnistatakse ühte jumalat. 313. a. Milano edikt ristiusk kuulutatakse Roomas lubatuks. Varakristlikus kunstis oli keskmeks piibel (Vana ja Uus Testament). 4. saj. keelustatakse ümarskulptuur. Varakristlased suhtuvad eitavalt ka tahvelmaali. Uue nähtusena tekib miniatuurkunst- köidetud raamatute käsitsi kaunistamine (Seoses pärgamendi kasutuselvõtuga, pühakiri ei tohtinud olla halvastisäilival materjalil) Usukommete täitmiseks oli tarvishooneid. Tagakiusamise tõttu pidid kristlased esialgu varjatult kogunema. Seetõttu on 1.-2
kloostreid. Jumalateenistuse tähtsus suurenes. Kujunesid katoliku kiriku organisatsioonid ja vaimulikkonnad. Tekkis katoliku kiriku õpetus, mille põhituumaks on usk Kristuse ülestõusmisse, pattude lunastamine ja igavesse ellu, rajaneb Piiblil. Tehti ladinakeelseid tõlkeid. Kujunes paavstlus ja tekkis Paavstririik. 3. Küsimuste vastused: 1) Kuidas kinnistus ristiusk Rooma aladel? V: Ristiusu tunnistas Rooma riigis lubatuks keiser Constantinus Suur oma Milano ediktiga aastal 313. Aastal 381 kuulutati kristlus rooma riigiusuks. Kirikust sai range hierahia ja territoriaalse korraldusega institutsioon, mille organisatsioonipõhimõtetest võtsid eeskuju ka ilmalikud valitsejad. Kogu varakeskaja vältel oli kirik ühtlasi ainus arvestav kultuurikandja ning vaimulikud sageli ainsad kirjaoskajad ja hariduse jagajad. 2) Millised on piiskoppide olulisemad ülesanded?
Ristiusulisi nimetati veel kristlasteks. Miks kiusasid Rooma valitsejad algul ristiusulisi taga? Millises vormis see võis toimuda? Kristlus oli usund, mis tahes-tahtmata õõnestas kogu antiikaegset ühiskonda- nii orjandust, riiki, õigust kui moraali. Sellepärast võtsid Rooma riigi valitsejad aeg-ajalt ette kristlaste tagakiusamisi. Neid heideti amfiteatrites rahva lõbuks metsikute kiskjate ette, piinati ja löödi risti. Milline Rooma keiser ja millal kuulutas ristiusu lubatuks? Aastal 313 kuulutas keiser Constatinus ristiusu lubatuks. Miks võtsid kristlased oma kunstis kasutusele mitmesugused tingmärgid? Miks tekkis kristlik sümboolika? Mõnda tavalist antiikkunsti motiivi käsitlesid kristlased kui tingmärki, mille tähendust teadsid ainult nemad. Neil päevil saigi alguse keeruline kristlik sümboolika, kus igapäevastes motiivides tuleb leida vihjeid ristiusu õpetusele ja piiblitegelastele. Milliste sümbolitega tähistati Jeesus Kristust?
Apokalüptika ehk ilmutusliikumine. Apokalüpsid ehk ilmutusraamatud. Messia inimene, mitte jumal, ülesandeks kurjuse hävitamine. Seloodid esindasid vaeseid, tuntud roomlaste kallaletungide pärast. Esseenid mood uue koguduse, nim ennast valgusepoegadeks. Allikas Q vanim Jeesuse sõnade kogumik. Evangeeliumid: Luukas (80a.), Matteus (80a.), Johannes (100a.). Kirjeldavad Jeesuse elusündmusi. Ristiusk oli vahepeal keelatud usund Rooma riigis. Sai lubatuks 313 pKr ja riigiusundiks 390 pKr. Constantinus I kuulutas lubatuks ristiusu, Theodosius kuulutas ristiusu riigiusundiks. Kristlus tekkis judaistlikus keskkonnas, mis pani aluse kristlikule pühakirjale. Judaismi jaoks on Jeesus prohvet, kellel on prohveti funksioonid. Kristluse jaoks Jeesus oli messias (sallitu). Uus-Testament algselt kirjutatud heebrea keeles. Johannese evangeelium kogumik, mis koosneb erinevatesse zanritesse kuuluvatest kirjutistest. Põhiprintsiibid,
Pehmesse vulkaanilisse kivimisse tuffi oli kerge käikusid uuristada. Katakombides leiduvad ka esimesed varakiristlikud kunstiteosed: seina- ja laemalid. Meenutavad rooma seinamaale, kuid kõrvale on jäetud erootilised motiivid ja kõik, mida võiks seostada paganlikusega. Alates 4. Sajandist oli ümarskulptuur keelatud, lubatud olid vaid reljeefid. Reljeefidega ehiti näiteks sarkofaage. Temaatika on võetud Piiblist. Kristlik reljeefkunst hakkas levima siis, kui ristiusk lubatuks sai ja sellega liitus rohkem rikkaid inimesi. Varakristlikud reljeefid rõhutavad Kristuse jumalikkust ja valitsejalikkust. Monumentaalsust ei peeta oluliseks, jutustus tehakse arusaadavaks tingmärkidega. Pühakirja tähtsus tõi kaasa kristliku raamatukunsti sünni. Hellenistlik maailm oli kasutanud kirjutusmaterjalina Egiptusest pärit papüürust, millest sai valmistada rullitaolisi raamatuid. Roomas hakkas levima aga palju kallim materjal töödeldud loomanahast pärgament. See oli
Talupojad tasusid feodaalile oma maa eest teorenti. · Feodaali seisukohalt oli maa ilma talupoegadeta väärtusetu, neid püüti kõigest väest maa küljes kinni hoida. · Et talupoegade ümberasumist takistada, muudeti nad sunnimaisteks. Sunnimaiseid talupoegi nimetatakse pärisorjadeks. LÄÄNE-EUROOPA RISTIUSUKIRIKU KUJUNEMINE Ristiusu kiriku teke · Lääne-Euroopa keskaegne kirik oli katoliiklik. · Ristiusu tunnistas Rooma riigis lubatuks keiser Constantinus Suur Milano ediktiga aastal 312. · Esialgu kristluse keskusteks peamiselt linnad. · Üks olulisemaid sündmusi frankide ristimine 5. sajandi lõpul · Euroopa rahvaste ristiusustamine oli väga pikk protsess ning toimus sageli vallutuse käigus, suurt osa etendasid ka misjonärid. Katoliku kiriku organisatsiooni ja vaimulikkonna kujunemine · Kokku kestis Euroopa ristiusustamine üle tuhande aasta.
hukkamised aga ei suutnud usu levikut pidurdada. Tagakiusamise tõttu pidid kristlased koos käima katakombides - maa-alustes labürintides, kuhu nad ka oma surnud matsid. Rooma linna all ulatus käikude kogupikkus peaaegu 900 kilomeetrile. Käigud ei olnud ühesuguse laiuse ja kõrgusega, vaid avardusid saalideks, kus sai koosolekuid pidada. Seintesse olid uuristatud suured tühemikud, kuhu asetati surnu. Tühemik kaeti kinni marmorplaadiga. Aastal 313 kuulutas uus keiser Constantinus ristiusu lubatuks. Aastal 380 aga kuulutati kristlus riigi ametlikuks usundiks. 1-2 sajandi kristliku kunsti ainsateks allikateks ongi katakombides leiduvad seina- ja laemaalid. Tagakiusamise tõttu hakkas kristlaste arhitektuur arenema alles 4. sajandil. Laepind jaotati kontuuridega ringideks, poolringideks ja nelinurkadeks, kuhu maaliti kergeid ja lendlevaid figuure, linde, lehevanikuid, vääte jm. Laemaalidest tuntuim on Santa Luina katakombi kaunistus Roomas. Tihti kujutati stseene surmast. Kristlased
Kristlus oli nii religioon kui ka ideoloogia. Usk oli keskajal kõige lähtepunktiks, muutes vaimulikud tähtsaimaks ühiskonnakihiks. Vaimulik võim oli alatihti vaenus ilmaliku võimuga, mis tekitas segadusi kogu keskaja kestel. Kõrg- ja hiliskeskajal ning varauusajal tekkis aga usulisi õpetusi, mis olid vastasseisus katoliku kiriku põhimõttetega ning tänu millele tegi ühiskond läbi suuri muutusi. Rooma riik tunnistas ristiusu lubatuks aastal 313 Milano ediktiga, mille koostas Constantinus Suur. Sellega lõppes kristlaste kauaaegne tagakiusamine. Juba 381. aastal kuulutati kristlus Rooma riigiusuks. Katoliku õpetuse põhituumaks on usk Kristuse ülestõusu, pattude lunastusse ning igavesse ellu. Kristlus levis kiiresti, eriti alades, mis kuulusid Rooma riigi koosseisu ristiusu riigiusuks kuulutamise ajal. ( nt. Hispaania ja Gallia) Algselt oli kristluse keskusteks linnad, kus paiknes jumalakoda
ühtsust, Jeesus kannatusterohke elukäigu eeskujuks ja ideaaliks pidamist. Jumala ees olid kõik võrdsed. 20.Mida tähendab messianistlik? Kes oli messias? – Messias on lunastaja. Messanistlik on usk lunastaja peatsesse uude tulemisse. 21.Miks kiusasid Rooma valitsejad algul ristiusulisi taga? Millises vormis see võis väljenduda? – Kuna usk erines põhimõtteliselt teistest usunditest. Neid piinati, löödi risti. 22.Milline Rooma keiser ja millal kuulutas ristiusu lubatuks? – 313.a Constantinus. 23.Milliste sümbolitega tähistati Jeesus Kristust? – Kala, lambatalle õlul kandev mees. 24.Millise materjali kasutuselevõtt pani aluse raamatukunstile juba meie aja mõistes? – Pärgamendi. 25.Räägi raamatumaali ehk miniatuurmaali tekkest. – Kui võeti kasutusele pärgament, hakati tegema miniatuurmaale, ehk värvilisi pilte, mis selgitasid teksti. 26.Milleks kasutati katakombe? Milliseid kunstiteoseid neis leidus? – Surnute
Germaanlased (anglid, saksid, jüütid)Britannias:5.saj. keskel tungisid Britanniasse, loodi kuningriigid ja jõuti tsivini. Taanlased 8.saj lõpul sundisid anglosakse ühte riigi loomisele, tekkisid feodaalsuhted. Viikingid Britannias:8.saj. tungisid viikingid Sotimaale, avaldasid suurt mõju kohaliku rahva keelele, kultuurile ja riikluse kujunemisele. Rüüsteretked, kaupmehed, sõdalased, rajasid linnu. Ristiusu teke ja levik: 313 a tunnistas keiser Constantinus Suur Rooma riigis lubatuks ristiusu. 381 kuulutati kristlus Rooma riigiusuks. Esialgu kristluse keskusteks peamiselt linnad. Kiiremini levis kristlus Hispaanias ja Gallias, sest nad kuulusid Rooma impeeriumi koosseisu, kui Roomas kuulutati ristiusk riigiusuks. Edasi levis roomlastega kokkupuutuvate barbariteni. Euroopa rahvaste ristiusustamine oli pikk protsess(üle 1000 aasta kestis), kus tähtsal kohal olid misjonärid. Viimasena ristiti leedulased 1386. Katoliku kiriku org. ja vaimulikkond: Katoliku kiriku õpetus:
1955 loodi Varssavi lepinguorganisatsioon, NSVLi ja IdaEuroopa sotsialistlike riikide sõjaliseks ja poliitiliseks koostööks. 4. Mis on pingelõdvendus ja milles see väljendus? Pingelõdvendus Kommunistlike riikide ja Lääneriikide suhete parandamine Väljendus NSVL, USA ja Suurbritannia tuumakatsetuste keelustamise leping. ( Pole lubatud: atmosfääris, kosmos, vee all; lubatuks ainult maalaused katsetused) 5. Nimeta heaolu ühiskonna tunnused! kõrge elatustase sotsiaalse turvalisuse kasv arenenud riiklik ja ühiskondlik haridus, tervishoiu ja sotsiaalsüsteem toetus ja abirahade kehtestamine madal tööpuudus 6. Nimeta USA a) välispoliitilsed suunad: Pidurdada kommunismi levikut, andes ohustatud riikidele sõjalist ja majanduslikku abi
sajandi jooksul. Nende retkedes eristatakse lääneteed ja idateed. Nad austasid esivanemate hingi ja loodusesemeid ning nende kiri on tuntud ruunikirja nime all. 5 sajandi keskpaigast algas germaani hõimude massiline sissetund Britanniasse. Germaanlaste vallutatud alast kujuned hiljem Inglismaa. Alates 8 saj. Tabasid Inglismaad normannide rüüsteretked. Anglosaksi kuningriigid ühinesid ja kiirendasid feodaalsuhete arengut. Ristiusu tunnistas Rooma riigis lubatuks keiser Constantinus Suur oma Milano ediktiga aastal 313. Aastal 381 kuulutati kristlus Rooma riigiusuks. Vana Testament on juadismi püha raamat ja Uus Testament räägib Kristuse elust ,surmast ja ülestõusmisest. Vana-Vene riigi tekke küsimus kuulub ka probleemide hulka. On kaks tekke teooriat: normannistlik ja antinormannistlik. Vana -Vene riigis võttis ristiusu vastu Vladimir 988 aastal. Kunstis on tähtsaim sibulkuppel.
(õõnestas orjapidamist, riiki, õigust ja moraali). Kõige enam ei meeldinud võimudele see, et jumala sõna järgi olid kõik võrdsed. Võimud hakkasid kristlasi taga kiusama, visates neid amfiteatrites kiskjatele söödaks ja neid risti lüües. Kui rooma riik 3 sajandil p.Kr kriisi sattus, siis kiusamised sagenesid märgatavat. Kõige hullema kiusamise vallandas aastal 303 keiser Diocletianus. Ja kümme aastat (313) hiljem kuulutas keiser Constantius ristiusu lubatuks ja lasi ennast enne oma surma risti lüüa. Kunst oli kristlastele alguses lubamatu. Aga see ei omandanud suurt tähtsust, sest neile oli tähtis vaid jumalasõna. Ja see tõi kaasa vajaduse raamatule. Roomlased leiutasid töödeldud loomanahast pärgamendi, mis oli tunduvalt vastupidavam, kui papüürus ja sellele sai ja maalida. Kuna see materjal oli tugev, siis sai seda ka tänapäeva mõistes raamatuks köita. Nii tekkiski raamatu- ehk miniatuurmaal
omapärale. 3. Kuidas nimetati Saksamaal avangardistlikku kunsti? Seda nim ,,mandunud kunstiks" 4. Kuidas toimiti avangardistlike kunstnike ja nende loominguga Saksamaal? Õhutati viha kõige uue ja võõra vastu ja näidati võime rahvusliku kultuuripärandi kaitsjana 5. Mille poolest oli erinev avangardismivastane võitlus Nõukogude Liidus? Avangardismivastane võitlus oli hiilivam, aga tihti jõhkram 6.Milline kunst kuulutati lubatuks? Kust võeti selle eeskujud? Ainulubatuks kuulutati kunst, mis toetus traditsioonidele. Eeskujuks olid akademism ja realism. 7. Mille poolest sarnanesid natside ja nõukogude võimude poolt soositud teosed? Tegelased jõulised, karmi silmavaatega, üliarenenud muskulatuuriga ideaalkangelased 8. Millise erineva ideoloogiaga õigustati kõnealustes riikides oma kunstipoliitikat? Kunstipoliitika ideoloogias Saksamaal ,,aaria rassi" väärikuse rõhutamine. Venemaal idealiseeritud tööinimesed 9
Pulmakombed Aigi Ohtla Kerli Piiroja KM06 Millal võis abielluda? Täisealiseks saanud inimene. Poisist sai mees ja tüdrukust naine peale leeriskäimist. Võisid osa võtta täiskasvanute meelelahutusest. Lubatuks said ka ühismagamised tule ääres ja pulmades. Kosjad Eelnesid pulmadele. Eriti tähtis oli elukaaslase töökus. Kui sobiv kanditaat leitud, mindi kosjaviinadega tüdruku juurde. Kui kosjad vastu võeti, siis peigmees tagasi vöötatud pudeli. Ennem pulmi pidi tütarlaps mõne päeva uues kodus töötama, et ennast tõestada. Ettevalmistused pulmadeks Pulmi peeti tavaliselt 2-3 päeva, jõukamates peredes ka kuni nädal. Kui rahaline olukord ei olnud hea, tulid appi
AASTAARVUD 313 Constantinus Suur kuulutas Milano ediktiga ristiusu Rooma riigis lubatuks 381 Kristlus kuulutati Rooma riigiusuks 395 Rooma keiser Theodosius Suur jagas riigi poegade vahel, luuesaluse Lääne- Rooma ja Ida-Rooma eraldumisele. Nii tekkis Bütsantsi riik 476 Germaani väepealik Odoaker kukutas viimase Lääne-Rooma keisri 732 Võiduga Potiers´ lahingus löödi Karl Martelli juhtimisel tagasi araablaste edasitung Euroopas 756 Moodustati Paavsti- ehk Kirikuriik 800 Karl Suur krooniti Rooma keisriks
27. Milline tegur ühendas iiri rahvast, miks?(2) Iirimaa eripäraks võib nimetada kloostrite rohkust ja mõjukust. Neile tugines ka Iiri kirik, mis ei allunud esialgu paavstile, kuid sai oluliseks ühendavaks teguriks iiri rahva kujunemisel. 28. Kes oli William1 ja mida tegi?(3) Guillaume vallutas Londoni ja kuulutati Inglise kuningaks William1 nime all. 29. Kes ja mis aastal tunnistas Rooma riigis lubatuks ristiusu?(2) Constantinus Suur aastal313. 30. Mis õigused kaasnesid preestriks olemisega?(3) Preestriks ordineertuil oli õigus pühitseda armulaudu ning jagada teisi sakramentem, pidada jutlust ja sooritada muid kiriklikke toiminguid. 31. Mis on sakramendid?(2) Sakramendid on rituaalsed toimingud, mida võib läbi viia ainult preester ning mis peavad usklikele edasi andma Jumala armu. 32. Mis aastal moodustati Paavstiriik?(1) 756.aastal. 33
kiidetud võrdsuse põhimõte. • Põhjapoolsetes osariikides rajati esimesed orjuse- vastase ühingud valgetele • Kõik põhjapoolsed osariigid keelustasid orjuse 18. sajandi viimase veerandi vältel, nt 1777. a Vermont • 1780. a Pennsylvanias, hiljem Rhode Island ja Connecticut: orjade lapsed on sünnist saadik vabad • Viimane põhjapoolsete osariikide orjusekeelustaja oli New Jersey 1804. a • Delaware’st alates jäi orjus lubatuks: majanduslikud põhjused Parteid • Demokraadid (1830): • Vabariiklased (1792): • Ülekaalus lõunapoolsetes • Ülekaalus põhjapoolsetes osariikides osariikides • Osariikide õigused • Tugev keskvalitsus • Demokraatia • Orjuse vastased • Orjus (iga osariigi siseasi) • Tööstus, kaitsetollid • Põllumajandus ja • Pooldajad: kirde vana
VARAKRISTLUS I VI sajand AD Varakristlus Ristiusu tekkimine Rooma riigi äärealadel I saj AD, selle kiire levik impeeriumi teistesse osadesse Ristiusu olemus: Usk lunastajasse võrdsuse propageerimine Usu ja igapäevase elu ühendamine IIV sajand ristiusk keelatud Ristiusu leviku pidurdamise katsed /piinamised, verised hukkamised/ Kristlaste tagakiusamine sünnitas märterluse Ristiusu lubatuks kuulutamine 313. AD Ristiusu kuulutamine riigiusuks 380. AD Kristluse levik Kristluse levik Varakristlik kunst Katakombid surnute matmiseks Leitud mitmel pool, Lähis Idas, Itaalis. Roomas. Osalt looduslikud, osalt inimeste kätetöö. Rooma linna all katakombe ca 900km, praegu teada üle 50 km Katakombide seina ja laemaalid varakristliku sümboolika tekkimine antiikkunsti traditsioonidele tuginedes
põhimõtteliselt tesitest usunditest. Ristiusk Roomlaste arvates: väga radikaalne, ühendada usk ja igapäevaelu, sõna ja teo ühtsus., ideaaliks ja eeskujuks võtta Jeesuse kannatusterohke elukäik. Roomlaste eetikaga oli vastuolus: käsk armastada oma nii ligimest, kui vaenlast; Jumala ees kõik võrdsed. Kristlasi kiusati taga Rooma riigi võimude poolt. See ei pidurdanud kristluselevikut - pigem kinnitas usku. 4. sajandil kuulutab keiser Constantinus ristiusu lubatuks. Esimeste ristikoguuste kunstilised vajadused ja võimalused väiksed. Visuaalne kunst esialgu kristlastele isegi lubamatu. Jumala sõna - pühakiri- tähtsaim. Pühakirja töhtsus tõi kaasa raamatukunsti sünni. Materjal - töödeldud loomanahast pärgament. Vastupidav. Pärgamendile sai maalida värvilisi pilte, mis selgitasid tekste. Tärkas kristlik raamatumaal e. miniatuurmaal. (5. - 6. sajandist pärit käsikirjad nii kõrgtasemelised, et tunnistavad varasema aerngu olemasolu.)
13. Viikingite usund ja kultuur Viikingite usundisse kuulus: loodusesemete ausatamine, esivanemate hingede austamine, päikesekultus. Viikingite kasutatud kiri on tuntud ruunikirja nime all. Vanim tähestik pärinebb 3.-4. sajandist. Ruunikirja kasutati eelkõige ruunikividel, mis olid enamasti haua- või mälestusmärgid. 14. Ristiusu kiriku teke ja levik, katoliku kiriku õpetus Ristiusu tunnistas Rooma riigis lubatuks keiser Constantinus Suur oma Milano ediktiga aastal 313. Aastal 381 kuulutati kristlus Rooma riigiusuks. Esialgu olid kristluse keskusteks peamiselt linnad, enamik maapiirkondi aga ristiusustamata. Katoliku kiriku hierarhia on lähtunud piiskoppidest, kes olid algselt koguduse ülevaatajad. Kuna enamasti toimus piiskopi jutlustamine linnades, loogi jumalakotta katedraal. Kristlaste hingehoitööd tegi preester.
Kõige paremad suhted kujunesid välja NSVL ja Prantsusmaa vahel. Tihenesid ka NSVL ja USA suhted. Pea igal aastal kohtusid mõlema riigi juhid. Pingelõdvendusega kaasnes ka relvastuse piiramise katse. 1970.aastate alguseks oli riikide tuumarelvastuse hulk ületanud kriitilise piiri. Juba 1963.aastal oli sõlmitud tuumarelvastuse katsetamise osalise keelustamise leping. Keelati katsetada tuumarelvi kolmes keskkonnas: atmosfäär, kosmoses ja vee all. Lubatuks jäi maa alused katsed. Nõukogude Liidu vägede viimine Afganistani tegi aga võidurelvastuse piiramisele ja pingelõdvendusele lõpu. uus suhtete teravnemine - Afganistan ja uus võidurelvastumine 1979. aastal NSV liidu juhtkond üritas jõuga kehtestada sela talle meelepärast valitsust. Mitmeaastane Afganistani sõda ei toonud Nõukogude sõjaväele edu. Lääneriigid said aru, et NSVL jõuvarud ei ole piiramatud. Sellele aitas kaasa USA, kes 1980. aastate alguses surus
rohkem relvasid. Lõpuks viis see selleni, et tummalõhkepeade arv ületas mõistlikkuse piiri ja nendega oleks saanud hävitada mitu korda kogu elu maakeral. See nõudis suuri kulutusi, mida muidu oleks võinud kasutada inimeste elujärje parandamiseks. Pingelõdvendus - pärast Stalini surma tekkis lootus, et USA ja NSV Liidu suhted võivad paraneda. USA, NSV ja Suurbritannia sõlmisid lepingu, millega kohustusid mitte katsetama tuumarelvi atmosfääris, kosmoses ja vee all. Lubatuks jäid ainult maa-alused tuumakatsetused. Sellega ei ühinenud Hiina ja Prantsusmaa, kuid sellegi eest oli see esimene dokument, mis mingil määral piiras tuumariikide võidurelvastumist. - Ida- ja Lääne suhetes toimus mõningane paranemine. See tegi võimalikuks mitme tähtsa lepingu sõlmimise 1960.aastate lõpul ka 1970. Aastate algul. Heaoluühiskond ühiskond, kus on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab peamiselt valitsus
kes olid loonud vägaomapärast kunstistiili, kus liitusid vanaaegne Ameerika kõrgkultuur, uusaegne indiaani rahvakunst,katoliku kirikukunst, Euroopa avargardism ja karnevalikultuur. 15. Nimeta Siqueriose loomingut. David Alfaro Siqueiros "Seinamaal Chapultepeci lossis"; "Kõndivad figuurid" 16. Kuidas nimetati Saksamaal avangardistlikku kunsti? ,,Mandunud kunstiks". 17. Milline kunst kuulutati lubatuks NSVL-s? Kust võeti selle eeskujud? Sotsialistlik realism, mis toetus 19.sajandi vene realismile, kuid lisama sellele bolsevistliku ideoloogiat. Esitati ülistatavas laadis võimumeeste portreid ja võite Kodusõja lahingutes. Arhidektuuris tähendas see 19.sajandi vene klassitsismi ja eklektika jäljendamist, kuid eeskujudele lisati massiivsust,monumentaalsust ja nõukogulikku sümboolikat. 18.Kus ja millal avati kunstikool ,,Pallas"? Nimeta Pallase eesotsas olnud 3 kunstnikku.
Freja- Freji naine,kes oli eeskätt viljakusjumalanna.Nädalapäevadest kannab ta reede nime. Loke-aaside perekonna vaenlane,kes oli saatana osa etendav hiiglane. Ansgar-benedaktiini munk, kes 829.aastal saadeti Karolingide riigist Rootsi . Alfred- Inglismaa kuningas Edgar- kuningas, kelle valitsusajal suutsid anglosaksid alistada normannide valdused Kirde-Inglismaal. William I-ehk William Sohilaps.oli normandia hertsog.. Constantinus Suur- keiser,kes tunnistas ristiusu Rooma riigis lubatuks Milano ediktiga aastal 313. Püha Bonifatius-sakslaste ristija,kes oli Roomast lähtuva misjonitöö innukamaid läbiviijaid. Hieronymus-õpetlane ja munk,kes 4.sajandil tõlkis Piibli paavsti ülesandel ladina keelde. Ambrosius- oli Milano piiskop, keda peetakse neljanda sajandi kõige mõjukamaks vaimulikuks. Augustinus- oli mõjukaim hilisantiigi kristlik õpetlane, õigeusu ja katoliku kiriku pühak, Friedrich I- oli saksa kuningas alates 1152, rooma keiser alates 1155 kuni surmani
looma enda kirjakeelt. Seega olid just vaimulikud need, kes töötasid välja kirjakeele. 1525. a. algas ususõda, reformatsiooni ei toimunud Hispaanias, Itaalias, Iirimaal, Portugalis. Täielikult toimus reformatsioon Põhjamaades. Taanis, Rootsis luterlus. Tol ajal ka Soomes ja Norras. Rootsi oli valitseja. Ka Eestis ja Lätis. Esialgu ka Leedus ja Poolas. Sveits avaldas mõju Austrias. Põhja-Prantsusmaa katoliiklik; Lõuna- Prantsusmaa luterlus (hugenotid). Mõlemad usud kuulutati lubatuks. Sveitsi reformatsiooni juht oli Jean Calvin (ka Ulrich Zwinglich). Ehtne pankurite luterlus. Väidab, et kui inimene on edukas maa peal, on ta edukas ka teises elus. Sealt tuleb ütlus ,,kui Sveitsi pankur kuskilt alla hüppab, hüppa järele, sest seal on raha". Inglismaa reformatsiooni käigus tekkis anglikaani kirik. Algatajaks oli kuningas Henry VIII (oli ise ka kirikupea). Tüli tuli sellest, et katoliku kirikus oli lahutus keelatud, aga Henry tahtis uut naist
mehhiko kunst oli eeskujuks usa monomentalistidele. 4)mis sündmustega seoses kuulutati avangardistlik kunst totalitaarsetes riikides keelatuks? mässude tõttu kuna inimesed said kunsti teel edastada mässumeelseid ideid. võimud tahtsid, et inimesed mõtlekisd ühtemoodi. 5)mille poolest sarnanesid/erinesid natside ja nõuk. võimu poolt soositud teosed? erinesid, et natsid pooldasid avangardistlikku kunsti, aga võimud keelasid selle.mõlemas riigis kuulutati lubatuks, mis toetus traditsioonidele, natsid ja kommunistid pidasid üksteist surmavaenlasteks, aga siiski oli nende soositud kunst väga sarnane temaatika poolest. erinevus inimeste kujutamine mundrites. erinevus alasti kehade kujutamises. 6)milline arhitektuuristiil oli totalitaarsetes riikides populaarne? Nõukogude arhitektuuri peamiseks eeskujuks said 19. saj klassitsism ja elektika. hooned kavandati hiiglaslikuna 7)nimeta eesti 2 tähtsamat kunstiõppeasutust
nunnakloostrit ning 15 kirikut. Samasugune olukord valitses ka Viitebskis, Pihkvas ja Novgorodis. Neid linnu külastades tutvusid ka eestlased, liivlased ja lätlased kristlusega ning mõned neist astusid ka õigeusku. 8 KOKKUVÕTE Ristiusk sai alguse Juudamaalt ning hakkas seejärel levima. Aastaks 300 oli ristiusk levinud üle kogu Rooma impeeriumi. Aastal 313 kuulutati Milano ediktiga ristiusk Roomas lubatuks. Koos ristiusuga levis Euroopas ka kultuur ning kirja- ja lugemisoskus paranes tublisti. Kiriku tähtsus ja võim kasvas kuna kirikust saadi haridust, kaitset ja abi ning inimeste silmaring kasvas. Tänapäeval on ristiusk suurim maailmareligioon aga Euroopas on ristiusu osatähtsus vähenenud. 9 KASUTATUD KIRJANDUS Jane Chisholm, ,,Maailma ajaloo kronoloogia" Dorling Kindersley, ,,Maailma ajalugu"
Ruunikivi Ruunikirja kasutati eelkõige ruunikividel, mis olid enamasti haua- või mälestusmärgid.Tavaliselt ei asunud need vahetult haudade juures, vaid teede ääres möödujatele lugemiseks. Mälestuskivid jutustasid viikingitest, kes olid langenud kusagil kaugemal sõjaretkel. Saaga Viikingiaja kirjanduse mälestusmärgid. Suuliselt edasikantud pikemad jutustused, mis käsitlesid ajaloosündmusi kirjanduslikus vormis." Vanem Edda" Milano edikt Ristiusu tunnistas Rooma riigis lubatuks keiser Constantinus Suur aastal 313. Katedraal piiskopikirik. ( jutlustamistool kateeder) Toomkapiitel Kanoonikutest moodustunud piirkopi juurde kuuluv abistav ja nõuandev kogu. Sakrament rituaalsed toimingud, mida võib läbi viia ainult preester ja mis peavad usklikele edasi andma jumala armu. Missa Armulaualeiva ja -veini pühitsemine Kristuse ihuks ja vereks. ( Missa lähetatud, saadetud) Missa on armulauaga jumalateenistus roomakatoliku ja luterlikus kirikus.
annaabi.ee 
