51- Omanik/FI 10- E või ev Pm.maa, 12-Pm.maa, juht 1 - omandis, 11-Pm.maa, ühiskasutuse Maakasutus v_toojou_a jrk Aasta 5_Maakond ha renditud, ha s, ha kokku astauhik X1 X3 X4 X5 X6 X7 X8 1 2000 Jõgeva 0,00 2 177,00 0,00 2 177,00 0,00 2 2000 Jõgeva 0,00 872,00 0,00 872,00 0,00 3 2000 Jõgeva 46,70 38,00 0,00 84,70
TALLINNA MAJANDUSKOOL Valentina Purtova TU07 MAJANDUSARVESTUSE JA FINANTSANALÜÜSI PRAKTIKA Aruanne Juhendaja: E. Vaksmaa Tallinn 2010 2 SISUKORD 1 ORGANISATSIOONI ÜLDINE ISELOOMUSTUS .................................................................................................
Näide 2 Bilanss Varad Lisa 31.12.2006 31.12.2005 Käibevara Raha 2 256 021 20 022 Nõuded ja ettemaksed 8 3 438 541 3 550 133 Varud 4 4 989 181 2 180 253 Käibevara kokku 8 683 743 5 750 084 Põhivara Tütarettevõtete aktsiad x Materiaalne põhivara 5 16 846 553 17 594 952 Põhivara kokku 16 846 553 17 594 952
taasakaalustatud. Skemaatiliselt kujutab bilanss kahepoolset tabelit (tabel 1). Aktiva pool näitab vara koosseisu. Passiva pool kajastab vara finantseerimise allikad ehk kohustused ja omakapital. Aktiva ja passiva pooled peavad oleme alati võrdsed.3 Passiva pool jaguneb kaheks põhiosaks: omakapital, mis on kapital, mida ettevõtte omanik paigaldab oma firmasse ning võõrkapital ehk kohustused, mida kolmandad isikud andsid ettevõttele edasi tegutsemiseks (laenud, ettemaksed jne). Varad ja kohustused klassifitseeritakse bilansis lühi- ja pikaajalisteks varadeks ja kohustusteks. Lühiajalisi varasid nimetatakse käibevaraks ning pikaajalisi varasid nimetatakse põhivaraks. 4 1 Raamatupidamisseadus 2 RTJ 2 3 Monika Nikitina-Kalamäe, Ainika Ööpik, Raamatupidamise alused, loengukonspekt 4 RTJ 2 6
AS NÄIDIS 01.01.05 31.12.05 majandusaasta aruanne Bilanss (kroonides) AKTIVA (varad) Lisa nr 31.12. 2005 31.12.2004 KÄIBEVARA Raha ja pangakontod 1 171 810 154 827 Nõuded ja ettemaksed 2 Ostjate tasumata summad 45 769 65 174 Muud lühiajalised nõuded 198 0 Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 4 0 752 Ettemaksed teenuste eest 41 676 18 421
Rahavoogude aruanne 6 Omakapitali muutuste aruanne 7 Raamatupidamise aastaaruande lisad 8 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 8 Lisa 2 Nõuded ja ettemaksed 11 Lisa 3 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 12 Lisa 4 Pikaajalised finantsinvesteeringud 12 Lisa 5 Varud 13 Lisa 6 Materiaalne põhivara 13
18 2008.a. Puhaskasum = 16 675 Müügi netokäive = 427 276 Müügikäibe puhasrentaablus = 16 675 x 100 / 427 276 = 3, 9 % 2007.a. Puhaskasum = 102 515 Müügi netokäive = 387 819 Müügikäibe puhasrentaablus = 102 515 x 100 / 387 819 = 26, 43 % 2006.a. Puhaskasum = 95 100 Müügi netokäive = 331 391 898 Müügikäibe puhasrentaablus = 95 100 x 100 / 331 391 898 = 0, 029 % Müügikäibe puhas rentaablus näitab müügikäibe iga krooni tasuvust peale kõikide kulude ja maksude mahaarvamist. Müügikäibe puhasrentaablus oli suurim 2007.a. Investeeringute rentaablus = ärikasum x 100 / varade maksumus 19 2008.a. Ärikasum = 44 030 Varade maksumus = 2 378 683 Investeeringute rentaablus = 44 030 x 100 / 2 378 683 = 1, 85 % 2007.a. Ärikasum = 105 867 Varade maksumus = 1 594 350 Investeeringute rentaablus = 105 867 x 100 / 1 594 350 = 6, 64 %
D/A 0,47 0,54 0,57 0,61 0,50 0,46 0,47 0,47 0,46 0,46 0,48 0,47 0,49 D/E 0,87 1,17 1,32 1,54 1,01 0,84 0,88 0,90 0,86 0,86 0,91 0,89 0,97 A/E 1,87 2,17 2,32 2,54 2,01 1,84 1,88 1,90 1,86 1,86 1,91 1,89 1,97 ROE näitab omakapitali rentaablust ehk puhaskasumi ja omakapitali suhet. ROE on olnud aastate lõikes üsna erinev. Kõige suurem omakapitali rentaablus oli aastal 2001 (23,24), kõige madalam aastal 1999 (-11,41), mil rentaablus oli negatiivne. 12 ROE võtab arvesse iga üksiku investeeringu finantseerimisviisi. ROE põhineb eeldusel, et investeeringu finantseerimiskulud võivad tugevalt avaldada mõju ettevõtte finantsvõimendusele ja kapitali hinnale. ROA näitab varade rentaablust ehk tasuvust
1 Referaat Konteinervedu JANARI KRISTIAN LV1E 2 Konteinervedu Konteiner on kauba vedamiseks kohaldatav kindlakujuline suletav veoühik, mida on võimalik toimetada ilma kauba vahepealse käsitlemiseta saatjalt vastuvõtjale. On kasutusel mitmesuguseid erinevaid konteinereid, mis erinevad teineteisest kas mõõtmete, ehituse ja kasutatud materjalide järgi. ISO-standardi soovitustega on konteinerid standardiseeritud mõõtude, kuju, kaalu, tugevusnäitajate, ehituse ja otstarbe järgi. Konteinerite mõõtmed Praegu on kasutusel peamiselt kaks erinevate mõõtmetega konteineritüüpi: 20-jalane konteiner ja 40-jalane konteiner. Esimese kasulik pikkus (sisemised mõõtmed) on üldjuhul 5,9 m, teisel 12,03 m. Konteinerite kasulik laius on 2,352 m. 20-jalasesse konteinerisse on võimalik paigutada ühes kihis 10 FIN või 11 EUR kaubaalust, 40- jalasess
Laiendatud bilanss ja kasumiaruanne BILANSS, kroonides 31.12.2007 31.12.2008 30.12.2009 Varad Käibevarad Raha kokku 218 471 494 454 92 743 Sularaha kassas 84 480 45 303 40 156 Arvelduskontod 133 991 449 151 52 587 Nõuded ja ettemaksed kokku 542 872 247 020 206 867 Nõuded ostjate vastu 320 299 152 192 162 203 Muud nõuded 185 844 23 704 25 455 Intressinõuded 7 944 0 105 Viitlaekumised 0 0 23 404 Muud lühiajalised nõuded 0 0 1 946 Ettemaksed 36 729 71 124 19 209
EESTI-SISESED ERINEVUSED Eesti jaotamine regioonideks Ehkki Eesti on väike, on ta osad ka inimgeograafiliselt siiski küllaltki erinevad. Kõige jämedamates joontes on pilt selline. Juba varakult kujunes välja tööstuse koondumine Põhja-Eestisse, kus leidub rohkem loodusvarasid ja on kergem ühendust pidada nii Venemaa kui eriti ülemeremaadega. Põhja-Eesti piires omakorda kujunes kaks tööstuspiirkonda, Kirde-Eestis ja Tallinnas koos ümbrusega. Kesk- ning Lõuna-Eesti, samuti Lääne-Virumaa, jäid ülekaalukalt põllumajanduslikuks piirkonnaks, Lääne-Eesti majandusele avaldas suurt mõju meri. Tallinna regioon on teistest palju jõukam. Tööstuse paigutus Eestis Piirkond 1913 1939 1990 2004 Tallinn ümbrusega 44,3 49,6 44,3 44,2 Kirde-Eesti 36,4 26,8 24,1 13,6 Muu E
AUDENTESE ÜLIKOOL Majandusteaduskond Finantsjuhtimise õppetool Silja Voitka ETTEVÕTTE MAKSEVÕIME PARENDAMINE AKTSIASELTSI EVEN NÄITEL Bakalaureusetöö Juhendaja: Sander Karu, MBA Tartu 2006 SISUKORD SISSEJUHATUS ...................................................................................................................3 1. MAKSEVÕIME ANALÜÜSI TEOREETILISED ALUSED...........................................5 1.1. Maksevõime analüüsi meetodid...........................................................................12 1.1.1. Horisontaal-ja vertikaalanalüüs....................................................................12 1.1.2. Suhtarvude analüüs.......................................................................................15 1.2. Pankrotiohu hindamine ..................................................................................
Tiitelleht Õppeasutus Aine Töö Teostaja: Matrikli nr Rühm Kuupäev Page 1 Tiitelleht Tallinna Tehnikaülikool Informaatika II 14.3.14 Page 2 Leida pühade kuupäevad ja nende nädalapäevad; pühade arv kuude ja nädalapäevade kaupa. Valemid peavad kehtima suvalise aastaarvuga. Pühad aastal 2017 Püha Kuu # Päeva #Kuupäev antud aasNädalapäeva # Kuu # uus aasta 1 1 1.01.2017 7 1 vabariigi aastapäev 2 24 24.02.2017 5 2 kevadpüha 5 1 1.05.2017 1 3 võidupüha 6 23 23.06.2017 5 4 jaanipäev 6 24 24.06.2017 6 5 taasiseseisvumispäev 8
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond Maria Kashirova FINANTSANALÜÜSI MEETODITE VÕRDLUS: ETTEVÕTTE PANKROTIOHU PROGNOOSIMINE Lõputöö Juhendaja: Rene Pihlak Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................... 4 1 ETTEVÕTETE FINANTSSTABIILSUSE KUJUNEMISE TEOREETILISED ALUSED .............. 6 1.1 Finantsstabiilsus ja pankrotioht..................................................................................................... 6 1.2 Meetodid pankrotistumiste prognoseerimiseks .......................................................................... 8 1.3 Finantsstabiilsuse reitingu skoori meetod .................................................................................10
ülevaade. Bilansikirjete summad tulenevad pearaamatus peetavate kontode käivetest ja saldodest. [1] 4. Rahaliste vahendite arvestus Ettevõttel on üks pangakonto Swedpangas. Kliendid maksavad aeg-ajalt kaardiga makseterminali kaudu. Kõik olulisemad tehingud toimuvad Swedpanga kaudu ja raamatupidamises vajaminevaid kandeid saab kontrollida perioodilise pangaväljavõtte järgi (iga nädala lõpus). Olulisemate pangatehingute lausendid on järgnevad: D 2310 Võlad tarnijatele K 1020 Swedpank D 1020 Swedpank K 1210 Nõuded ostjate vastu D 1331 Aruandev isik (1) K 1020 Swedpank D 1020 Swedpank 11 K 2810 Pikaajalised laenud D 5310 Pangateenus K 1020 Swedpank D 1020 Swedpank K 3400 Käibemaksuvaba käive, toetused (PRIA) 4.1 Välisvaluutatehingud
Võõrkapitali nii suur osakaal paneb osanikke muretsema ja võib tekkida oht ennast ,,lõhki" laenata. 2010. aastal on omakapitali ja võõrkapitali suhe paranenud vaid mõne protsendi võrra uus omakapital on 6,4% ja võõrkapital 93,6%. Kohustustest 47,9% (2010. aastal) moodustavad pikaajalised kohustused ning lisaks on 32,2% lühiajalistest kohustustest laenukohustuste all, mis näitab, et firma kohustustest ligikaudu 80% moodustavad ainult laenud, lisaks on muidugi veel võlad. Sellest võib järeldada, et see ettevõte on juba liigse laenamise piiri peal. 1.2.2 Kasumiaruanne Maharaja ASP kasumiaruandes on 2010. aastal suurim osakaal müügituludest kaubad, toore, materjal ja teenused kontol (44,4%). Suur osatähtsus on ka mitmesugustel tegevuskuludel (20,8%) ja tööjõukuludel (33,8%). Väikseim osakaal 0,2% - on äri ja ka puhaskasumil, kui jätta arvestamata muud äritulud, mida 2010. aastal pole üldse olemas. Ultex Halduse kasumiaruandes on 2010
TALLINNA MAJANDUSKOOL Täiskasvanute koolituskeskus Albina Voronkova MAJANDUS TEGEVUSE FINANTS ANALÜÜS ETTEVÕTTE « ANVOL » OÜ PÕHJAL Финансовый анализ предприятия на примере фирмы «Anvol» OÜ Lõputöö Juhendaja: Ljubov Gromova Tallinn 2015 Выпускная работа составлена мной самостоятельно. Подтверждаю, что при составлении данной работы даны ссылки на точки зрения, постановки проблем, собранные данные других авторов. Автор Альбина Воронкова / подпись и число/ Учебная программа: Бухгалтерский
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool I ST 2 KÕ Tatjana Zelenjajeva Oma piirkonna (linna) demograafiline analüüs Referaat Õppejõud: Reino Veielainen Mõdriku 2010 SISUKORD Sissejuhatus .................................................................................... 3 Üldandmed ..................................................................................... 3 Rahvastik ........................................................................................ 4 Narva linna demograafilised muutused ...................................................... 5 Elanike arve soo ja vanusrühmade järgi ..................................................... 7 Sündmused, surmad ja iive .................................................................... 8 Abiellumus ja lahutus Narva linnas ...................
Kõikide näitajate põhjal võib ettevõtte hinnata stabiilseks, hoides bilansi tasakaalus ning liikudes vaikselt bilansimahu suurendamise suunas. Sellisel viisil jätkates on ettevõte tõusuteel. 5 Tabel 2.2. Bilansi vertikaalanalüüs 2009-2011 (eurot) Bilansi baaskirjed 31.12.09 % 31.12.10 % 31.12.11 % Raha 14296 5,60% 15734 6,00% 11948 4,60% Nõuded ja ettemaksed 11434 4,50% 12728 4,90% 20307 7,70% Varud 39405 15,50% 39385 15,10% 41973 16,00% Käibevara kokku 65135 25,60% 67847 26,00% 74228 28,30% Pikaajalised 5096 2,00% 5211 2,00% 5172 2,00% finantsinvesteeringud Materiaalne põhivara 173530 68,20% 176910 68,00% 173257 66,00%
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ärijuhtimise osakond AS VILJANDI AKEN JA UKS Praktikaaruanne Juhendaja: Ene Vaksmaa Tallinn 2010 SISUKORD SISUKORD...........................................................................................................2 SISSEJUHATUS ..................................................................................................5 1. ORGANISATSIOONI ÜLDINE ISELOOMUSTUS.......................................6 2. RAAMATUPIDAMISE KORRALDUS.......................................................... 7 2.1 Teooria................................................
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kristo Tikk ÕHUSAASTE MÕJU UURIMINE PUUDE KASVULE KIRDE EESTI RABADES AIR POLLUTION INFLUENCE TO GROWTH OF PINES IN BOGS OF NORTH-EAST ESTONIA Magistritöö Maastikukaitse ja –hoolduse õppekava Juhendaja: vanemteadur Veljo Kimmel, PhD Tartu 2015 Eesti Maaülikool Kreutzwaldi 1, Tartu Magistritöö lühikokkuvõte 51014 Autor: Kristo Tikk Õppekava: Maastikukaitse ja –hooldus Pealkiri: Õhusaaste mõju uurimine puude kasvule Kirde Eesti rabades Lehekülgi: 65 Jooniseid: 22 Tabeleid: 4 Lisasid: 2 Osakond: Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Juhendaja(d): Veljo Kimmel Kaitsmise kuupäev: 28.05.2015 Käesoleva magistritöö eesmärgiks on mõõta puude juurdekasvu kolmes erineva koormusega rabas: Puha
EESTI. ARVE JA FAKTE Sisukord Eesti Vabariik 2 Loodus 4 Rahvastik 6 Kultuur 10 Rahvatervis 12 Haridus 16 Tööturg 18 Tööjõukulu ja palk 22 Sisemajanduse koguprodukt 24 Rahandus 28 Väliskaubandus 34 Tööstus 38 Põllumajandus 42 Energeetika 44 Innovatsioon 46 Infotehnoloogia 48 Turism 52 Andmeallikad. Veebilehekülgi Eesti kohta 54 Eesti Vabariik Rahvaarv 1 318 000 Pindala 45 227 km² Rahaühik euro Pealinn Tallinn Haldusjaotus 15 maakonda, 226 omavalitsuslikku haldusüksust, sh 33 linna ja 193 valda Saarte arv 1521 Suurimad saared Saaremaa, 2671 km² Hiiumaa, 989 km² Muhu, 198 km² Pikimad jõed Võhandu, 162 km Pärnu, 144 km Põltsamaa, 135 km Suurimad järved Peipsi, 3555 km² (Eestile kuuluv osa 1529 km²) Võrtsjärv, 271 km² Kõrgeim punkt Suur Munamägi, 318 m Õhutemperatuur Aastakeskmin
Board Guideline 2. Conclusions of the financial analysis of the income statement were made by comparing the company’s income statements for years 2018 and 2019 with the income statement prepared by the author based on the analysis of the income statement. Comparing the income statements prepared by the company and by the author of this thesis, it became apparent that in the income statement based on this thesis work, the total profitability of the turnover indicated in the income statement had significantly decreased. This was due to lower gross profit as the cost of sales increased in the income statement. Gross profit changed as the research indicated that operating expenses were transferred from marketing costs to cost of sales. SISSEJUHATUS Kõik raamatupidamiskohustuslased on kohustatud oma raamatupidamist korraldama juhindudes raamatupidamist korraldavate põhinõuetega
) 37 163,3 38 291,6 42 187,5 Akumuleeritud põhivara kulum 12 799,1 18 178,9 23 603,4 Immateriaalne põhivara 898,5 1 574,5 1 614,8 Põhivara kokku 38 061,7 39 866,1 43 802,2 AKTIVA KOKKU 148 833,8 196 512,3 280 571,2 Lühiajalised võlakohustused kokku 3 231,7 3 074,6 1 816,7 Ostjate ettemaksed 56,9 - - Võlad tarnijatele (hankijatele) 9 536,0 14 272,3 28 858,1 Mitmesugused võlad kokku - - - Maksuvõlad 2 994,4 1 622,6 2 588,2 Viitvõlad kokku 1 157,0 1 665,7 3 247,4 Lühiajalised eraldised - - -
2009. AASTA RIIGIEELARVE SEADUS Sealhulgas muudest või majandustegevusest mitteresidentidelt teistelt riigiasutustelt muudelt residentidelt Konsolideerimata määramata allikatest Konsolideeritud laekumistega seotud laekumistega seotud lae
Liiklusregistris seisuga 31.05.2018 aasta arvel olevad veoautod [1] NB! Sisaldab peatatud registrikandega sõidukeid. Määramata- mittetöödeldaval kujul või puuduvad andmed Kategooria Mark Mudel N1 ANTONELLI CONDOR 72VA N1 AUDI 90 N1 AUDI A4 AVANT N1 AUDI A4 AVANT N1 AUDI A6 ALLROAD N1 AUDI A6 ALLROAD QUATTRO N1 AUDI A6 ALLROAD QUATTRO N1 AUDI A6 AVANT N1 AUDI A6 AVANT N1 AUDI Q7 N1 AUDI Q7 N1 AUDI
AS Tartu Õlletehase Bilanss 2003 Bilanss (tuh.kroonides) 31.12.2003 31.12.2002 VARAD Käibevara Raha ja pangakontod 4 391 4 004 17 Nõuded ostjate vastu 36 222 31 212 Muud nõuded 6 723 2 328 Viitlaekumised ja ettemaksed 14 420 13 035 Varud 51 176 48 068 Käibevara kokku 112 932 98 647 Põhivara Materiaalne põhivara 289 683 281 262 Immateriaalne põhivara 11 581 172 Põhivara kokku 301 264 281 434
Sissejuhatus KOONDPROJEKT "NOORTE TERVISTAV PUHKUS 2005" ARUANNE Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Noorsootöö Keskus TALLINN 2006 1 Koostaja Kadri Kurve Toimetaja Helle Tiisväli Teostus: Kirjastus Argo www.argokirjastus.ee ISBN 9985-72-163-2 Trükitud trükikojas Vali Press Trükiarv 200 2 Sissejuhatus SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 5 FINANTSARUANNE ........................................................................................................................................ 6 Finantsaruande selgitus punktide lõike
practical fields commonly engaged by social pedagogues are comprised by theories drawn from other concepts and theoretical frameworks - such as educational psychology and social work. Within the research field and academic subject labelled as social pedagogy, these tendencies easily harbour with a kind of relativism. To link nende tõlkimine together the current teaduskeelde practice and theory of social pedagogy, it is Erinevate essential for the Estonian vanuserühmade ja eelkõige
I. Toldrá, Fidel. TS1960.H36 2010 664′.9—dc22 2009037503 A catalog record for this book is available from the U.S. Library of Congress. Set in 10 on 12 pt Times by Toppan Best-set Premedia Limited Printed in Singapore Disclaimer The publisher and the author make no representations or warranties with respect to the accuracy or completeness of the contents of this work and specifically disclaim all warranties, including without limitation warranties of fitness for a particular purpose. No warranty may be created or extended by sales or promotional materials. The advice and strategies contained herein may not be suitable for every situ- ation. This work is sold with the understanding that the publisher is not engaged in rendering legal, accounting, or other professional services. If professional assistance is required, the services of a com-
Mustvee Gümnaasium METSATULEKAHJUDE ÜLEVAADE EESTIS Uurimistöö Evelin Kütt 12. klass Juhendaja: Maili Vaher Mustvee, 2010/2011Sisukord Sissejuhatus Metsatulekahjud on oma õhusaastavuse tõttu ülemaailmne probleem. Alad, mis põlevad Ameerikas või Austraalias ei ole võrreldavad Eesti metsatulekahjudega, kuid siinses mastaabis võib ka paarisaja hektari suurust põlengut nimetada hiigeltulekahjuks. Veel mõned aastakümned tagasi ei suhtutud metsatulekahjudesse sellise tõsidusega nagu seda tehakse nüüd. Metsatulekahjud ei olnud küll haruldased nähtused, kuid nende mõju keskkonnale ei hinnatud nii tõsiseks. Praegu on teada, et metsatulekahjud paiskavad aastas atmosfääri rohkem CO2-te, kui suudab toota kogu maailma transport. Sellega seonduvalt on hakatud rohkem investeerima metsatulekahjude ennetamisse. Metsa ja keskkonn
SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1 HORISONTAAL- JA VERTIKAALANALÜÜS - BILANSS 4 2 HORISONTAAL- JA VERTIKAALANALÜÜS - KASUMIARUANNE 10 3 SUHTARVUANALÜÜS 3.1 Likviidsusarvud 13 3.2 Käibekapital ja selle koostisosad 17 3.3 Kapitali struktuuri suhtarvud 20 3.4 Marginaal, tasuvus, rentaablus 23 KOKKUVÕTE 27 ARVUTUSKÄIGUD 28 LISAD 33 SISSEJUHATUS Antud töös on analüüsitud kahe ettevõtte rahanduslikku olukorda lähtuvalt möödunud tegevuse tulemustest finantstasandil - AS Starman (www.starman.ee) ja AS STV (www.stv.ee). Mõlemad ettevõtted pakuvad meile võimalust olla kursis toimunuga maailmas läbi kaabel-TV, interneti- ja
3. Nõuded ostjate vastu 3.1. Ostjatelt laekumata arved 143 761 kr 60 645 kr KOKKU rühm 3. 143 761 kr 60 645 kr 4. Mitmesugused nõuded 4.4. Muud lühiajalised nõuded 2 334 kr 83 909 kr KOKKU rühm 4. 2 334 kr 83 909 kr 6. Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 6.1. Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 3 937 kr 32 kr 6.2. Muud ettemakstud tulevaste perioodide kulud 267 kr 180 kr KOKKU rühm 6. 4 204 kr 212 kr 7. Varud 7.1. Tooraine ja materjal 95 918 kr 0 kr 7.3. Valmistoodang 612 399 kr 129 622 kr 7.4. Ostetud kaubad müügiks 35 245 kr 0 kr
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
